Abiks raamatukoguhoidjale!

Tuleb nõustuda tööinspektsiooni tõdemusega, et kriisiolukord on kõikidele keeruline ning otsuseid tuleb vastu võtta kiiresti ja puuduliku info tingimuses. Raamatukoguhoidja töösuhet, ka omavalitsustes ja eriolukorras, reguleerivad seadused. Tööandja peab silmas pidama töölepingu seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust jt. Palju asjakohast infot on veebilehel Tööelu ja Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Muuhulgas on seal kirjas kultuuriministeeriumi selgitus, mida tähendab see, et raamatukogud on avatud piirangutega: Raamatukogude pakutavad teenused on väga erinevad, mistõttu on võimalus, et osa raamatukogusid saavad vähemalt mingis ulatuses oma teenuseid edasi pakkuda. Infot olukorra kohta annavad kohalikud omavalitsused. Ruumidesse ei pruugi olla võimalik siseneda, kuid kontaktita teavikute laenutuse vahendeid pakutakse, kuni see on võimalik. Külastajate teenindamisel, ka piiratud ulatuses, tuleb kindlasti järgida Terviseameti juhendmaterjale. Kindlasti ei toimu raamatukogudes mingeid kogunemisi ega üritusi. Vajadusel ja võimalusel saab jätkuda raamatukogus sisetöö, näiteks inventuurid, päringutele vastamine, raamatute hankimine ja arvelevõtmine.

Kuna raamatukoguhoidja puutub oma tööd tehes kokku inimestega tasub lugeda artiklit "Kas koroonaviiruse oht on piisav põhjus tööst keeldumiseks?"

Töötaja ja tööandja vahel on kehtiv tööleping, mille kohaselt on tööandja kõige olulisem kohustus kindlustada töötaja tööga ja töötaja kohustus on tööd teha. Omavolilist töölt ärajäämist peaks vältima. Seda enam, et valitsus on andnud mõista, et võib tulla ka mingi võimalus kompenseerimiseks.

Sundpuhkust töölepingu seadus (edaspidi: TLS) ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib nt kaks nädalat kodus. Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna töötajale tööd, peab tööandja TLS § 35 alusel maksma keskmist töötasu.

Tööandjal ja töötajal on võimalik ka poolte kokkuleppel töölepingu tingimusi muuta. Ka tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Kui poolte vahel kokkulepet ega kompromissi ei sünni, kuid töötaja on nõus tööd tegema, siis on tegu töölepingu seaduse § 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb töötajale selle aja eest maksta keskmist töötasu.

Koroonaviiruse levik on üks sellistest ettenägematutest asjaoludest, mille esinemise korral võib tööandja TLS-i § 37 alusel ühepoolselt töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks vähendada, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis).

Ja kui tõesti on vaja haiguslehte, siis patsiendiportaalis digilugu.ee saab seda tänasest ka ise avada.

ERÜ juhatus

Raamatukoguhoidjatele!

Valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Tänasest kuni 1. maini jäävad külastajatele suletuks muuseumid ja kinod ning etendusasutused, avalikke üritusi ei toimu. Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sitsi teatest kultuuriasutuste juhtidele võibki lugeda, et „Mõningad erandid puudutavad vaid raamatukogusid, kuid teavitame ka sellest niipea, kui meil on infot“.

ERÜ juhatus palub ära jätta või lükata edasi kavandatud üritused nii raamatukoguhoidjatele kui lugejatele, sh koolitused, kohtumised, õppereisid jt üritused. See puudutab ka ERÜ struktuuriüksuste poolt korraldatavaid ettevõtmisi.

Raamatukogude töökorraldus, sh sulgemine on aga omaniku otsustada. Juba eile hakkas saabuma teateid, et KOVid panevad oma haldusala raamatukogud kinni ja eriolukorra tingimustes on see tendents massiliselt jätkunud. Infot olukorra kohta annavad kohalikud omavalitsused. Näiteks ka Rahvusraamatukogu on tänasest kuni uue töökorralduse selgumiseni külastajatele suletud, samuti Tartu Ülikooli raamatukogu. Seevastu Tallinna Keskraamatukogu peahoone jääb avatuks, küll aga suletakse mitmed haruraamatukogud.

Vaatamata viirusele ja eriolukorrale ei kao aga infovajadus ja raamatukogude veebikeskkonnad on endiselt avatud. Lisaks kohalikele andmebaasidele saab kasutada digikanaleid digar.ee (digiteeritud materjalid), dea.digar.ee (ajalehed ja ajakirjad), andmebaas ISE (artiklid.elnet.ee), E-raamatukogus ELLU (ellu.keskraamatukogu.ee) jm.

Häid lahendusi täna veel ei ole, kuid raamatukoguhoidjad on tuntud nutikate lahenduste leiutamisel, kuidas ka piiratud tingimustes teha oma kogu lugejatele kättesaadavaks.

Palume neid lahendusi ERÜ-ga, kultuuriministeeriumiga ja ka omavahel jagada.

Infot on praegu liiga vähe, kuid soovitame jälgida Kultuuriministeeriumi veebilehte ja Facebooki kontot, kus jagatakse infot kultuuriasutustele.

Hoidke end ja lugejaid!

ERÜ juhatus

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing tunnustas 28. veebruaril parimaid raamatukoguhoidjaid ja tegusid raamatukogudes.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auhinnad on tähelepanuavaldus Eesti raamatukogudes toimuvale ning samas võimalus tuua avalikkuse jaoks rohkem esile raamatukogutöö erinevaid tahke. Tunnustamine annab põhjuse, et raamatukoguhoidjaid märgata ja nende hästi tehtud tööd väärtustada. Tegusaid-tublisid inimesi on raamatukogudes palju nii nagu ka värskeid ideid ja eeskuju andvaid algatusi.

Loe edasi...

ERÜ aastakoosolekul valiti juhatuse esimees ja liikmed

ERÜ aastakoosololekul 28. veebruaril valiti juhatuse esinaiseks Tuuliki Tõiste Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogust, juhatusse kuuluvad Ülle Kuuse Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogust, Piia Salundi Tori vallast, Gerli Lehemets Paikuse haruraamatukogust, Maris Nool Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogust, Kristina Pai ELNET Konsortsiumist, Krista Visas Pärnu Keskraamatukogust ja Katre Riisalu Rahvusraamatukogust.

KALENDER

Aprill 2020
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3