XI kongressi lühiettekanded

Tuuliki Tõiste, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu.
24/7 avatud.

  • Miks ja kuidas avasime Tehnikaülikooli liikmeskonnale 24/7 juurdepääsetava ööraamatukogu/ õpitoa? Raamatukogu roll, ülikooli osa, kasutajate soovid ja mida saame neile pakkuda.

Kate-Riin Kont, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu.
Kasutajapõhine e-komplekteerimine: 5 aastat TTÜ Raamatukogu kogemust.

  • Teadusraamatukogudele pakutavate e-raamatute hankimisviisid on viimaste aastate jooksul muutunud äärmiselt mitmekesiseks. Lisaks senisele võimalusele osta juurdepääs suurte kirjastuste pakettidele kas ühekordse ostuna (kindlad aastad) või aastase litsentsina, on lisandunud uusi võimalusi, sh võimalus osta juurdepääs vaid tõepoolest vajalikele raamatutele. Kasutajate huvidest lähtuv ehk kasutajapõhine komplekteerimine (demand-driven acquisitions (DDA), patron-driven acquisitions (PDA), user-driven acquisitions, customer-based acquisitions) on komplekteerimismudel, kus (e-)raamatu vajalikkuse üle otsustab täielikult kasutaja. Ülikoolis võib selleks olla teadlane, kes vajab konkreetset raamatut oma teadustöö tegemiseks või õppejõud, kelle ülesandeks on hoolitseda selle eest, et tema üliõpilastele oleks vajalik lugemisvara lihtsasti kättesaadav ja ligipääsetav. Aga ka üliõpilane ise, kes vajab raamatut kiiresti nt oma lõputöö tegemiseks. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu (TTÜ Raamatukogu) otsustas 2013. aasta alguses laiendada oma teenuseid kasutajapõhise e-raamatute platvormiga EBook central (tol ajal EBook Library ehk EBL). EBook Central on väga paindlik ning mitmekülgsete võimalustega e-raamatute ostu- ja laenutamisplatvorm, mille kaudu ülikooli liikmetel on ligipääs ca 800 000 ingliskeelsele e-raamatule maailma juhtivatelt kirjastustelt. Käesoleva lühiettekande eesmärk on tutvustada TTÜ raamatukogu esimese 5 aasta kogemust eelpoolnimetatud platvormiga ning anda hinnang kasutajapõhise e-komplekteerimise kulu- ja kasutusefektiivsusele

Kristel Palk, Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond.
Keeleoskus on vabadus.

  • Tutvustame erinevaid Tallinna Keskraamatukogus toimuvaid keelekohvikuid ja -ringe.

Kristi Veeber. Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke raamatukogu.
Raamatukogu kui Transformer.

  • Tutvustame tegevusi, mida Tallinna Keskraamatukogu pakub robotitega ja leiutajakomplektidega. Võtame erinevad robotid ja leuitajakomplektid kõigile tutvumiseks ka kohapeale kaasa.

Inga Ronk, Pärimusmuusika teabekogu.
Pärimusmuusika noodikogu.

  • Noorte pärimusmuusikute repertuaaripõua lahendamiseks sündis Cätlin Mägi eestvõtmisel virtuaalne noodikogu. Originaalsalvestused on saanud põhjaliku noodistuse, lisaks taasesituse juba uutelt tegijatelt. Pidevalt kasvav noodikogu kannab endas missiooni tuua kaasaega erinevatel pillidel mängitud lugusid. Leiame end virtuaalse noodikogu materjalidest kokku panemas neljandat käepärast vihikut pillimängijatele. Väikesest väljaöeldud mõttest on sündinud midagi väärikat.
    www.folk.ee/noodikogu/

Piia Salundi, ERÜ projektijuht.
Projektikonkurss "Raamatukogud-muuseumid-noored".

  • Ülevaade ERÜ korraldatavast projektikonkursist "Raamatukogud-muuseumid-noored" - milliseid põnevaid koostööprojekte on tehtud, millised on teoksil. Üleskutse kuulajaile aktiivseks projektitööks.

Katrin Raid, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu.
„Tartu ilukirjanduses“ ja selle edasiarendused.

  • Veebilehte „Tartu ilukirjanduses“ (teele.luts.ee) on peetud ja täiendatud alates 2005. aastast. Sellesse on koondatud ilukirjanduslikke katkendeid ja luuletusi, need on märksõnastatud ja kaardistatud, lisatud ka fotosid. Projekt on aastate jooksul laienenud: selle põhjal tehakse kirjanduslikke ringkäike, on koostatud kaks raamatut, 2017. aastal valmis mobiilirakendus TartuFic, sellest projektist on innustust saanud "JutuPeatus" (100 eesti ilukirjanduslikku paika) ja ka Tallinna kirjanduskaart

Angelica Õunapuu, Eesti Rahvusraamatukogu.
Digiajastu raamatukogutöötaja.

  • Rahvusraamatukogu personali digitaalsete oskuste arendamiseks võtsime kasutusele Euroopa DigComp digipädevuse mudeli, mida kohandasime raamatukogule sobivaks.

    DigComp pakub kasutamiseks digipädevuse mudeli, et inimesed saaksid täita oma eesmärke: need võivad olla seotud töö, õppimise, vaba aja veetmise või üleüldse ühiskonnaelus osalemisega. Sama mudelit kasutavad Eestis praegu koolid ning see sobiks hästi ka raamatukogudele.

    Antud mudel on rahvusraamatukogul aidanud välja selgitada digitaalsete oskuste lünki ning andnud juhiseid, kuidas asuda neid "lünki täitma". Puuduste välja selgitamiseks korraldasime enda töötajate hulgas digipädevuse testi. Tulemuste abil sai hakata looma digipädevuse koolitusprogrammi, mis praegu aktiivselt töös on.

    Antud ettekandes anname ülevaate oma positiivsetest ja kasulikest kogemustest töötajate digipädevuse aredamise alal.

Kristel Veimann, Eesti Rahvusraamatukogu.
Raamatud liikuma - projekti tutvustus.

  • Ettekanne annab ülevaate kavandatavast arendusest ja ajakavast. Projekti eesmärk on ühendada Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, mis töötab olemasolevate e-kataloogide peal ning võimaldab kasutajal soovitud raamatuid koju tellida kõikjalt Eestist. Projekti tulemusena valmib platvorm raamatukogude jaoks ning veebikeskkond ja mobiilirakendus, kus kasutaja saab otsingu teostada, tellimuse esitada, tellimuse staatust jälgida, raamatu saabumisest ja tagastustähtaegadest teavitusi saada, loetud raamatut sõbrale soovitada jne.

Edith Hermann. Kõrgem Kunstikool Pallas.
Uus või unustatud vana.

  • Teada fakt, et elame aina kiiremini muutuvas maailmas. Muutuvad nimed, muutuvad põlvkonnad, muutub kunst ja selle tõlgendus, muutuvad raamatud ja raamatuvajadus, muutuvad kunstiraamatukogud ja teenused. Mida oleme senini hästi teinud? Kuid kas see töötab ja meie teenuseid vajatakse ka homme? Kas peame end, oma raamatukogu või oma teenuseid kohandama või muutma? Jagan killukesi oma pikaajalistest kogemustest ja tähelepanekutest muutuste teemal.

KALENDER

September 2018
E T K N R L P
27 28 29 30 31 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30