EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

ESTONIAN LIBRARIANS ASSOCIATION

KOOLIRAAMATUKOGUDE SEKTSIOON

ÜLESANDED
JUHATUS
MAAKONDLIKE JUHATUSTE ESINAISED
TEGEVUS 2020  2019 2018  2017  2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999


ERÜ kooliraamatukogude sektsioon loodi 17. aprillil 1998. aastal.

Ülesanded:

  • Taotleda kooliraamatukogude metoodilise keskuse loomist
  • Levitada seadusandlikku infot
  • Organiseerida seminare, teabepäevi ja täiendkoolitust
  • Koguda informatsiooni kooliraamatukogude kohta
  • Aidata kaasa kooliraamatukogude automatiseerimisele
  • Luua võimalused kogemuste vahetamiseks

Sektsiooni juhatus

Sirje Riitmuru
Sektsiooni juhataja             
Kose Gümnaasium
Lea Paasik Kehra Gümnaasium
Maie Põiklik Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool
Eelika Rand Vändra Gümnaasium
Kadri Sildnik Nõo Põhikool
Eda Tiismaa Pärnumaa Kutsehariduskeskus

üles

Maakondlike juhatuste esinaised

Harjumaa PUUDUB  
Hiiumaa Ene Vannas Palade Raamatukogu
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Ida- Virumaa PUUDUB  
Järvamaa Marve Kalamägi Aravete Keskkool
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Jõgevamaa Meeli Nurka Põltsamaa Ühisgümnaasium
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lääne-Virumaa Ingela Siniallik Rakvere Gümnaasium
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Läänemaa PUUDUB  
Pärnu linn Kadri Rinaldo Pärnu Vanalinna Põhikoo
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Pärnumaa    
Põlvamaa Anne Ojaste Põlva Ühisgümnaasium
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Raplamaa PUUDUB  
Saaremaa PUUDUB  
Tallinna linn PUUDUB  
Tartu linn Helgi Rootslane Tartu Miina Härma Gümnaasium
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tartumaa Kadri Sildnik Nõo Põhikool
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tartumaa Hele Ellermaa Kõrveküla raamatukogu / Tartu Maakonna Keskraamatukogu
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Valgamaa PUUDUB  
Viljandimaa Liina Smolina Viljandi Kesklinna Kool
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Võrumaa Kristel Kons Võru Kreutzwaldi Kool
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

TEGEVUSKAVA 2020. AASTAKS

 3. jaanuar – juhatuse koosolek 2020.a. tegevuskava arutelu suveseminari korraldamisest, suhtlus HTM-ga, tegevuste kavandamine ja ülesannete jaotus.

19. august – õppereis Soome: Helsingi Oodi raamatukogu ja Espoos Saunalahti kooli raamatukogu

5.–7. august – suveseminar Ida-Virumaal

18. november – sügisene teabepäev Tallinnas

üles

TEGEVUS 2019. AASTAL

 Juhatuse koosseis 2019. aasta lõpus:

  • Maie Põiklik (juhataja kt)
  • Kadri Haavandi
  • Sirje Riitmuru
  • Lea Paasik
  • Eelika Rand
  • Kadri Sildnik
  • Eda Tiismaa (lapsehoolduspuhkusel)

 3. jaanuar – juhatuse koosolek 2019.a. tegevuskava arutelu: kevad ja suveseminari korraldamisest , sektsiooni 20.aastapäeva tähistamisest (veebiplatvorm; aasta üritused), suhtlus HTM-ga, uus koduleht, tegevuste kavandamine ja ülesannete jaotus (E.Rand, S.Riitmuru, L.Paasik, K.Sildnik ja M.Põiklik)

6. veebruar – osalemine ERÜ juhatuse laiendatud koosolekul, ettekanne (M.Põiklik)

28. veebruar – ERÜ kõne- ja üldkoosolek, ettekanne (M.Põiklik)

19. märts - HTM-s kohtumine (Signe Granström), arutelu kooliraamatukogude perspektiivist ja töökorralduse aluste muutmise vajadusest (S.Riitmuru, E.Rand, K.Sildnik, M.Põiklik)

18. aprill – kevadine teabepäev Tartus (vt. ürituse kava) Osalejaid 85.

27. märts – SA Kutsekoda OSKA programmi tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüs (M.Põiklik)

7.–9. august – suveseminar Haapsalus (vt. ürituse kava). Osalejaid 42.

12. august - „Välitööd. Rahvaraamatukogud: riik ja kohalik omavalitsus, kelle visioon ja plaan?“ Treski küüni üritusel osalesid ERÜ kooliraamatukogude sektsioonist Anne Ojaste Põlva Gümnaasiumist ja Kadri Sildnik Nõo Põhikoolist

13. september – juhatuse kokkusaamine (S.Riitmuru, E. Rand, E.Tiismaa, M.Põiklik) – arutati sügisseminari kava ja jagati ülesanded

12. november – osalemine Maaraamatukogude sektsiooni seminaril (M.Põiklik)

18. november – sügisene teabepäev Tallinnas (vt. ürituse kava). Osalejaid 67.

18. november – juhatuse koosolek, 2019 Parim kooliraamatukoguhoidja kandidaadi esitamine (S.Riitmuru, E.Tiismaa, M.Põiklik).

21. november - ERÜ koolituse toimkonnas arutelu kooliraamatukoguhoidjate koolituse perspektiivist lähiaastatel (S.Riitmuru, K.Sildnik, M.Põiklik).

17. detsember – 2019.a. tegevusaruanne ERÜ-le

Maie Põiklik
Sektsiooni juhi k.t

üles

TEGEVUS 2018. AASTAL

Juhatuse liikmed 2018. aasta alguses:

Kadri Haavandi (juhataja)
Karin Kiik
Eda Tiismaa (lapsehoolduspuhkusel)
Maie Põiklik
Laine Lindvest (lapsehoolduspuhkusel)
Maivi Liiskmann

Suve jooksul astusid juhatusest välja Karin Kiik, Laine Lindvest ja Maivi Liiskmann. Kadri Haavandi astus tagasi juhataja kohalt.

Juhatuse koosseis 2018. aasta lõpus:

Maie Põiklik (juhataja kt)
Kadri Haavandi
Sirje Riitmuru
Lea Paasik
Eelika Rand
Kadri Sildnik
Eda Tiismaa (lapsehoolduspuhkusel)


10. jaanuar – HTMi koosolek e-õppevara teemadel

Veebruar – panus Läti noorte raamatukoguhoidjate ühenduse projekti „Librarians around the world“, kirjeldus Eesti kooliraamatukogudest, kogemuslugu Kadri Haavandilt

14. veebruar – Elektrooniliste väljaannete laenutamise koosolek Rahvusraamatukogus

16. aprill – kevadine teabepäev Tartus (vt. ürituse kava)

2.3. august – suveseminar „Teadlikult tulevikku“ Tallinnas (vt. ürituse kava). Osales 24 raamatukoguhoidjat.

11. oktoober – juhatuse koosolek uute liikmetega. Kadri Haavandi tagasiastumine sektsiooni juhataja kohalt, jätkab sektsiooni liikmena. Sügisese teabepäeva planeerimine, kava koostamine ja ülesannete jagamine. 24.novembril Viljandis toimuva Osalesid K.Haavandi, E.Rand, S.Riitmuru, M.Põiklik

19. november – sügisene teabepäev Tallinnas Rahvusraamatukogus (vt. ürituse kava). Osales 85 raamatukoguhoidjat.

20. november – ERÜ seminar „Raamatukoguteenuste disain ja juhtimine“ TalTech raamatukogus. Osales M.Põiklik

24.november – osalemine Viljandis Eesti kultuuri ja hariduse kongressil töötoas: “Raamatukoguta kool? Kooliraamatukoguhoidjate osa õpilaste toetamises”. Osalesid S.Riitmuru ja E.Rand

30. november – juhatuse kokkusaamine (Sirje Riitmuru, Eelika Rand, Maie Põiklik). Ettevalmistav arutelu tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsiks SA Kutsekoda OSKA programmi raames 18.12.2018.

18. detsember – osalemine (M.Põiklik) SA Kutsekoda OSKA programmi raames (täpsem info programmi kohta http://oska.kutsekoda.ee/) teostatava kultuuri valdkonna (raamatukogud, muuseumid, käsitöö, arhiivid, etenduskunstid,muusika) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsil. Analüüsi eesmärgiks on pakkuda Vabariigi Valitsusele otsustustuge kultuuri valdkonna haridus- ja täienduskoolitussüsteemi kohendamisel tööturu vajadustele vastavaks. Töö jätkub. Kokkuvõte saadetakse osalenutele ning vajad ülevaatamist ja täiendamist. Analüüs valmib 2019. a. augustiks.

21.detsember – 2018. a. tegevusaruanne ERÜ-le

Maie Põiklik
Sektsiooni juhataja k.t

üles

  TEGEVUS 2017. AASTAL

Kui 2016 oli kooliraamatukogude sektsiooni jaoks aasta, kus suunati oma tegevust väljaspoole (Lexuse kampaania, kohtumised Haridus- ja Teadusministeeriumiga, esinemine raadios jm), siis 2017. on olnud rohkem sisetöö aasta, kus juhatus on tegelenud oma töö organiseerimisega.

19.-20. märts – toimus juhatuse kahepäevane koosolek Viljandis põhikirja koostamiseks ja aastaplaanide arutamiseks. Esimesel päeval arutasime põhikirja vajalikkust, koostasime ühiselt ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni põhikirja mustandi, arutasime juhatuse liikmete rolle ja ülesandeid ning uute liikmete lisandumist. Põhikirja pidime HTMiga koos läbi vaatama, kuid kahjuks lahkus meie kontaktisik töölt ning uut pole määratud. Teisel päeval liitus meiega ka suveseminari peakorraldaja ning panime paika plaanid suveseminariks Viljandimaal.

10. aprill – kevadine teabepäev Tartus

2.-4. august – suveseminar Viljandimaal

20. november – sügisene teabepäev Tallinnas, I koosolek kultuuriministeeriumiga rahvaraamatukogude seaduse uuendamiseks (Seaduse ühendatud raamatukogude osa koostamine, kooliraamatukogude esindajana Kadri Haavandi, koosolekuid tuleb veel mitmeid. Esimese kohtumise eesmärgiks oli teemasse sisse minna ja murekohad kaardistada.)
Detsember – üleskutse juhatusse uute liikmete leidmiseks

Kadri Haavandi
Sektsiooni juhataja

üles

TEGEVUS 2016. AASTAL

Jaanuar-veebruar – suur üle-eestiline kooliraamatukoguhoidjate küsitlus

18. aprill – kevadine teabepäev Tartus

Aprill – Lexuse kampaania, mille käigus kingiti kooliraamatukogudele populaarteaduslikke teoseid

23.mai – Lexuse kampaania üritus Pärnu Ülejõe Põhikoolis koos Juhan Koppeliga

3.-5. august – suveseminar Võrumaal

15. august – kooliraamatukogude hetkeolukord saates „Huvitaja“ (Vikerraadio)

21. november – sügisene teabepäev Tallinnas; koosolek HTMis

Kadri Haavandi
Sektsiooni juhataja

 

TEGEVUS 2015. AASTAL

10.02 – sektsiooni juhatuse koosolek, kus osales ka suveseminari peakorraldaja, Pärnus. Peamine arutelupunkt suveseminar, aga ka kevadine teabepäev.

13.04 - kevadine teabepäev Tartus

28.04 – suveseminari peakorraldaja ja sektsiooni juhataja ühine külastus suveseminari ööbimispaika ja suveseminari kava arutamise koosolek

aprill - Koostöö raamatu „Harilik eestlane“ autoritega kinkimaks 60 raamatut väikestele maakoolidele

09.06 – ajakirja „Raamatukogu“ toimetuskolleegium, osales sektsiooni juhataja

05.08-07.08 – suveseminar Pärnumaal

09.09 – osalemine TÜ Eestikeskuse „Hea kooli“ käsiraamatu koostamise ümarlaual

10.09 – ERÜ „21. sajandi raamatukogu“ arengudokumendi koostamise kohtumine, osales sektsiooni juhataja

16.11 – sügisene teabepäev Tallinnas

07.12 – ajakirja „Raamatukogu“ toimetuskolleegiumi kohtumine, osales sektsiooni juhataja

08.12 – ERÜ „21. sajandi raamatukogu“ arengudokumendi koostamise kohtumine, osales sektsiooni juhataja

detsember – suure kooliraamatukoguhoidjate küsitluse välja saatmine


Kadri Haavandi
Sektsiooni juhataja

üles

TEGEVUS 2014. AASTAL

28.02.2014 – ERÜ üldkoosolek, peale seda juhatuse koosolek. Pandi paika kevadine teabepäev ning arutati suveseminariks korraldaja leidmist. Juhataja Kristel Rannaääre teatas, et plaanib aasta lõpul oma kohast loobuda. Korraldati hääletus juhatuse liikmete seas ning uueks juhatajaks valiti Kadri Haavandi, kes pidi sektsiooni juhtimise üle võtma peale sügisest teabepäeva.

14.04.2014 – kevadine teabepäev Tartus (teemad: erialaharidus ja koolitusvõimalused, karjääriõpetus ja enesemotivatsioon)

Juuni 2014 – juhataja Kristel Rannaääre loobus oma kohast.

10.07.2014 – juhatuse välkkoosolek Pärnus suveseminari saatuse otsustamiseks. Otsustati seminar siiski korraldada.

Juuli 2014 – kibekiire suveseminari korraldamisprotsess

06.-08.08.2014 – suveseminar Harjumaal (teema: kooliraamatukogude töö parendamine läbi turundusvõtete ja organiseeritud ajajuhtimise), kus toimus ka ametlik sektsioonijuhataja koha üleandmine ning Kristel Rannaääre tänamine tehtud töö eest.

29.09.2014 – juhatuse ja maakonna esinaiste ühendatud aastakoosolek. Arutati 2014 olnut ja 2015 tulevat, lepiti kokku omavahelise suhtluse korraldamine ja edasised plaanid. Lepiti kokku põhjaliku esinaistele mõeldud küsitluse korraldamises.

29.09.2014 – juhatuse koosolek sügisese teabepäeva ja suveseminar 2015 korraldamise arutamiseks

17.11.2014 – sügisene teabepäev Tallinnas (teemad: RIKS, lastekirjandus, õppekirjandus ja uus õppekava ning oma tugevuste-nõrkuste äratundmine)

27.11.2014 – kohtumine suveseminar 2015 korraldajaga teemade arutamiseks

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

 2013. aastal leidsid aset kolm suuremat traditsioonilist ettevõtmist.
15. aprillil toimus kevadine teabepäev. Seekord oli teabepäev tavapärasest pidulikum, sest tähistati sektsiooni 15. sünnipäeva. Räägiti igaühe rollist ERÜ-s, meenutati sektsiooni tormilisi algusaastaid ning anti ülevaade 2012. aastal tehtud kooliraamatukogude kaardistamise tulemustest.
7.- 9. augustil toimus suveseminar Rakveres. Teemaks oli „E-õpivara kasutusvõimalused koolis ja kooliraamatukogus kooli õppekava eesmärkide paremaks rakendamiseks“. Seminari eesmärgiks oli kooliraamatukogu töötajate teavitamine e-töövihikute, e-õpikute vms õpivara olemusest ja kasutamise võimalustest.
Samuti erinevate e-õpivara kasutusvõimaluste tundma õppimine õpilaste infokirjaoskuse arendamiseks (e-teavik, video, blogi jne). Lektoriteks olid nii e-õpivara koostajad, väljaandjad kui ka kolleegid-praktiseerijad. Seminari toetas Haridus- ja Teadusministeerium, osalejate tänu kuulus ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogule. Seminar oli kenaks tagasivaateks eelnenud 15 aastale. Just Virumaal Pariisi külas toimus esimene kooliraamatukoguhoidjate seminar, kus arutleti põhiliselt fondeeritud õppekirjandusega seonduvat.
27. septembril toimus juhatuse ja piirkondlike ühenduse juhtide kokkusaamine. Tehti tulevikuplaane ja kooskõlastati neid piirkondlike ühenduste juhtidega.
18. novembril toimus sektsiooni sügisene teabepäev.  Päeva raskuspunkt oli seekord lugejal ehk kiusamisvaba koolikeskkonna loomisel. 

 

TEGEVUS 2012. AASTAL

Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja üks suveseminar:

  • 18. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus kevadine teabepäev.
  • 8.-10. augustil toimus Jõgevamaal suveseminar.
  • 19. novembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus sügisene teabepäev.

Sektsiooni juhatuse koosolek toimus 15. oktoobril, Väike-Maarja Gümnaasiumis.

  • 22.oktoober kolis kooliraamatukogude sektsiooni praegune koduleht üle uuele aadressile (www.kooliraamatukogud.edu.ee). Koduleht sai üles ehitatud nii, et lisaks info lisamisel tekiks kommentaaride abil vajalike teemade juurde ka foorumi süsteem, et talletada kooliraamatukogudes töötavate inimeste mõtteid, ideid ja arvamusi, mida saaksid soovijad kasutada oma igapäevatöös.
  • Novembris loodi teabepäevade ja suveseminaride tarbeks uus internetipõhine süsteem.
  • Loodi kooliraamatukogude juhatusele Google Docs keskkonda kasutajagrupp, et muuta info liikumine paremaks, mugavamaks ja kiiremaks.
  • Novembris kutsus kooliraamatukogude sektsioon kaasa rääkima ja toimetama sektsiooni tegemistes kõiki kooliraamatukogudes töötavaid inimesi. Selleks loodi vastav internetipõhine keskkond.
  • 28.november avati kooliraamatukogu töötajatele küsitlus „Kooliraamatukogude kitsaskohad", mille küsimused keskenduvad nii kooliraamatukogu keskkonna, kui ka ametikoha hindamisele. Lisaks uuritaks nende ootusi oma sektsioonile.
  • 5. detsember alustati koostööd Tiina Porgandiga ERÜ uue logo loomiseks.

ERÜ Kooliraamatukogude sektsioon
Kristel Rannaääre
7. detsember 2012

üles

 

TEGEVUS 2011. AASTAL

Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja üks suveseminar:

- 18. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus kevadine teabepäev;

- 10.-12. augustil toimus Põlvamaal suveseminar „Kooliraamatukogude valmisolek uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendumisel";

- 21. novembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus sügisene teabepäev.

Aprillis lahkusid sektsiooni juhatusest Piia Selge ja Olga Zonina. Sektsiooni uueks esinaiseks valiti Kristel Rannaääre.

Oktoobris kuulutati välja „Aasta kooliraamatukoguhoidja", kelleks seekord osutus Põlva Ühisgümnaasiumi raamatukogu juhataja Tiia Ojanurm.

Sektsiooni juhatuse koosolek toimus 3. oktoobril Tallinna Inglise Kolledžis. Sektsiooni juhatusse võeti uute liikmetena vastu järgmised soovijad: Laine Lindvest (Abja Gümnaasium), Eda Tiismaa (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Maie Põiklik (Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool).

Balti raamatukoguhoidjate 9. kongressist võtsid osa Liina Lelov (Tallinna Inglise Kolledž) ja Kristel Rannaääre (Kehra Gümnaasium). Kongressil astuti üles ettekandega, mis põhines uuringul „Õpilane ja raamat". Uurin viidi läbi kolme kooli 7. klassides ning seda võrreldi eelmiste aastat uuringutega.

Loodi uus koduleht (www.kooliraamatukogud.edu.ee), et vahetada välja senine infoleht (2011. aasta lõpul leht veel ei tööta).

Triin Soone ettepanekul toimus koosolek, kus arutati võimalusi leida heategevuslik üritus kooliraamatukogudele, kes vajaksid raha põhikogu (lastekirjandusega) täiendamiseks.

Koostati küsitlus, millega soovitakse kaardistada kooliraamatukogude olukord Eestis.

Kristel Rannaääre

Sektsiooni esinaine

15. detsember 2011

üles

 

TEGEVUS 2010. AASTAL

Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja suveseminar.

19. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus teabepäev „Lugemisaastast  ja uuendatud riiklikust  õppekavast” Osavõtjaid oli 147.

11.-13. augustil toimus Valgamaal suveseminar „Väärtused ja võimalused uuenenud riiklikus õppekavas”

Osavõtjaid oli 59

29. novembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus teabepäev

Osavõtjaid oli 133

Juunis toimus juhatuse erakorraline koosolek, kus tuli leida sektsioonile  uus esimees.

Oktoobris moodustati Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde töörühm, kelle ülesandeks oli uue töökorralduse aluste väljatöötamine.

Koostöös vabariigi kooliraamatukoguhoidjatega valmis Ester Sõrmusel infokirjaoskuse tundide läbiviimiseks abimaterjal "Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus: juhend üldhariduskoolide kooliraamatukoguhoidjatele"

Oktoobri neljandal esmaspäeval, rahvusvahelisel kooliraamatukogupäeval kuulutati välja aasta kooliraamatukoguhoidja. Sellel aastal sai selleks Vaike Mändmaa Pärnu Ühisgümnaasiumist. Auhind anti kätte

29. novembril toimunud teabepäeval.

Teabepäeval valiti sektsiooni juhatuse uuteks liikmeteks: Külli Kose Lilleküla Gümnaasiumist, Ingrid Kustavus Viljandi Maagümnaasiumist ja Kristel Rannaääre Kehra Gümnaasiumist.

Aasta lõpul oli kooliraamatukoguhoidjatest ERÜ liikmeid kokku 69 inimest.

 

Piia Selge,
sektsiooni esinaine

 

üles


Tegevus 2009. aastal

Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja suveseminar.
• 20. aprillil toimus Eesti rahvusraamatukogus  teabepäeva „Kooliraamatukoguhoidja roll õppekirjanduse vahendamisel" toimus Eesti Rahvus raamatukogus teabepäev „Kooliraamatukoguhoidja roll õppekirjanduse vahendamisel“. Osavõtjaid oli 150.
• 12.-14. augustil 2009 toimus Raplas suveseminar „Kooliraamatukogu õpilase õpioskuste arengu toetajana“. Osalejaid oli 58.
• 16. novembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus teabepäev „Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel“. Osalejaid oli 104.

Sektsiooni juhatusel toimus 3 koosolekut: 16. jaanuaril, 20. aprillil ja 23. septembril.

Märtsis ja juunis tegime Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kooliraamatukogu puudutavate punktide osas.

2009. aastal andis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing esimest korda välja aasta kooliraamatukoguhoidja auhinna. Sektsiooni juhatus valmistas ette auhinna statuudi, mille ERÜ juhatus kinnitas 31. märtsil. ERÜ juhatuse 6. oktoobri koosolekul otsustati 2009. aasta parimaks kooliraamatukoguhoidjaks tunnistada Tallinna Laagna Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Eve Rahkema.  Auhinna saaja avalikustati rahvusvahelisel kooliraamatukogupäeval - oktoobri neljandal esmaspäeval ning auhind anti pidulikult kätte 19. novembril toimunud teabepäeval.

Infovahetusele kooliraamatukoguhoidjate vahel aitavad kaasa sektsiooni ajaveeb kooliraamatukogud.wordpress.com ja kooliraamatukogude postiloend (meililist), milles oli aasta lõpuks 542 aadressi.

Aasta lõpul oli kooliraamatukoguhoidjatest ERÜ liikmeid kokku 66 inimest.

Jaanus Kõuts
Kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse esimees

 

üles


Tegevus 2008. aastal

Oluliseks kujunes osalemine Eesti raamatukogude arengukava loomisel, mille raames toimus koostöös Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega kooliraamatukogude kaardistamine. Kaardistamise käigus saadi andmed kõigi (!) Eesti üldhariduskoolide raamatukogude olukorrast.

20. veebruaril toimunud juhatuse laiendatud koosolekul, kus osales 22 kooliraamatukoguhoidjat üle Eesti, arutati läbi peamised probleemid ning nende põhjused ja need vormistati Eesti raamatukogude arengukava kooliraamatukogude sisendiks.
Suvel käivitus „Kooliraamatukoguhoidja käsiraamatu“ ettevalmistusprotsess. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel toimus suveseminaril töötuba käsiraamatu sisuteemade kokkuleppimiseks. Novembriks oli olemas käsiraamatu sisu projekt ning spetsialistide nõusolekud vastavate artiklite kirjutamiseks.

Hea kontakt tekkis Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kus kooliraamatukogude valdkonnaga asus tegelema oma põhiülesannete kõrvalt üldharidusosakonna põhihariduse peaekspert Merike Mändla.

20. juulil jõustus haridusministri määruse „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“ uus redaktsioon, mille üsna pikaks veninud ettevalmistusprotsessis osalesid ka sektsiooni liikmed.

2008. aastal toimus traditsioonilised teabepäevad kevadel ja sügisel ning suveseminar.

  • 17. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus kooliraamatukogude sektsiooni ja lasteteeninduse toimkonna ühine teabepäev “Erinevad teed ja suunajad lugemise juurde” võttis osa 145 kooliraamatukoguhoidjat ja 35 lasteraamatukoguhoidjat. Teabepäeval tähistas ERÜ kooliraamatukogude sektsioon oma 10. tegutsemisaasta täitumist. Piia Selge usaldas sektsiooni juhatuse vedamise Jaanus Kõutsi hoolde.

  • 13.-15. augustini toimunud kooliraamatukogude suveseminarist “Kas oskad nii koputada, et sulle avatakse?” Ida-Virumaal võttis osa 58 inimest.

  • 17. novembril ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni ja lasteteeninduse toimkonna ühisteabepäevast „Kooli- ja rahvaraamatukogude koostöö laste teenindamisel“ võttis osa 122 kooli- ja 42 rahvaraamatukoguhoidjat.

  • Septembris avati Eesti kooliraamatukogude lehekülg http://kooliraamatukogud.wordpress.com

  • Novembris tõsteti kooliraamatukoguhoidjate postiloend Yahoogroups’ist ümber Eeneti serverisse. Aasta lõpul nimekirjas oli 309 e-posti aadressi.

üles

Tegevus 2007. aastal

Korraldati kaks vabariiklikku teabepäeva Rahvusraamatukogus ja suveseminar Haapsalus.

Aprillis toimunud teabepäeva teema oli „Raha ja õigus kooliraamatukogus“. Esinejateks olid Ingve Rosenblad ja Aime Lauk Statistikaametist, kes arutlesid teemal kas kultuurisektor on tööandja või rahakulutaja. Õigusalaseid teadmisi jagasid kaks juristi: Heli Naeris Rahvusraamatukogust ja Indrek Kilk Haridus-ja Teadusministeeriumist.

Novembris toimus teabepäev teemal „Kooliraamatukogu – aken Euroopasse“.Räägiti Eesti prioriteetidest Euroopa Liidus, Euroopa kooliraamatukogudest ja meie kohast nende hulgas, projektide kirjutamisest ja Euroopa rahvaste kirjandusest.

Augustis toimus Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toetusel X suveseminar teemal „Arvtuiajastu head ja vead“. Kuulati loenguid lugemise tulevikust, ajutegevusest arvuti kasutamisel, e-õppest ja Miksikese kasutamisest koolis. Õpiti harjutusi arvutikasutamisest tulenevatest vaevuste leevendamiseks. Rühmatöö teemaks oli suveseminari korraldamine. Kõikide osavõtjate arvamuseks oli kindlasti jätkata, palju ettepanekuid tehti soovitud ettekandjate ja teemade kohta.

Piia Selge
Sektsiooni juhataja

üles


Tegevus 2006. aastal

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni 2006.a. tegevuse peaeesmärgiks oli leida võimalus ja teha senisest tõhusamat koostööd lastetöö toimkonna ja rahvaraamatukogude sektsiooniga ning oma sektsiooni maakondlike juhatuste esinaistega.

Sektsioon korraldas 2006.a. kaks vabariiklikku teabepäeva.

13. märtsil toimus Rahvusraamatukogus teabepäev „Tea, mida loed!“, kus osavõtjateks olid lisaks kooliraamatukoguhoidjatele ka kolleegid laste-ja rahvaraamatukogudest. Ettekandjateks olid Maire Liivamets, kes andis ülevaate hetkel eesti kirjanduses toimuvast ja Kersti Unt tõlkekirjanduse levikust Eestis ning Ilona Martson lastekirjandusest.

20. novembril toimus sügisene teabepäev „Kooliraamatukogu kui kommunikatsioonikeskus“.

Tallinna Arte Gümnaasiumi direktor andis omapoolse nägemuse kooli võimalustest praegustes konkurentsitingimustes ellu jääda ja hästi toime tulla. Kuna raamatukoguhoidja koostööpartnerid on koolis nii õpetajad kui õpilased, siis suhtlemispsühholoog Toomas Takjas rääkis suhtlemiskompetentsusest. Tallinna Ülikooli uurimusest virtuaalsuhtluse kohta tegi lühikese kokkuvõtte Loone Ots TÜ kasvatusteaduste teaduskonnast. Kuulati kokkuvõtet suveseminarist ja vabariiklikust gümnaasiumide raamatukogude ülevaatusest ning kutse-ja täiendõppe võimalustest.

16.-18. augustini toimus Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toetusel Järvamaal IX ERÜ kooliraamatukoguhoidjate suveseminar „Erivajadustega laps kooliraamatukogus“.

Kuulati erinevaid loenguid erinevate ja erivajadustega lastest. Esinejateks olid Meeli Pandis Tallinna Ülikooli eri-ja sotsiaalpedagoogika õppetoolist, Silva Kärner ja Õie Kalme Järva-Jaani Gümnaasiumist. Üleriigilisest eesti ja veneõppekeelega gümnaasiumide ülevaatusest esitas võrdleva anlüüsi Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukogu juhataja Ester Sõrmus.

Külastati Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskust, Päinurme internaatkooli, Roosna-Alliku ja Albu mõisakoole. A.H.Tammsaare muuseumis mõõdeti kinniseotud silmadega karjatee pikkust ja püüti end panna pimedaga samasse olukorda. Et paremini mõista ja aru saada pimeda inimese seisundist meie keskel, võttis seminarist osa kevadel gümnaasiumi lõpetanud Maarja Haamer.

Suveseminarist võttis osa 49 kooliraamatukoguhoidjat.

Sektsioon tegi koostööd Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega. Ekspertidena olid ülevabariigilise eesti õppekeelega gümnaasiumide ülevaatuse komisjoni töösse kaasatud Ester Sõrmus ja Piia Selge.

Tehti omapoolsed ettepanekud muudatuste kohta Haridusministri määrusesse „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“.

Piia Selge
Sektsiooni juhataja

 

üles

Tegevus 2005. aastal

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni 2005. aasta prioriteediks oli jätkuvalt kooliraamatukogu kui õpikeskuse lõimimine õppe- ja kasvatusprotsessi. Kui eelmistel aastatel oli pearõhk õppeprotsessi toetamisel, siis tänavu keskenduti kasvatusprotsessi abistamisele õpilaste üldpädevuste kujundamise kaudu.

Sektsioon korraldas 2005.a. 2 vabariiklikku teabepäeva.

11. aprillil 2005 „Infotehnoloogiline areng kooliraamatukogus“.
Osales 146 raamatukoguhoidjat.
Jüri Järs rääkis infotehnoloogiast ja e-ressurssidest kooliraamatukogus ja Kristina Pihlau Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasidest. Teabepäevaks oli tehtud statistika aruannete baasil analüüs raamatukoguprogrammidest: milliseid kasutatakse ja millised on probleemid. Küsimustele vastama ja oma plaane tutvustama olid kutsutud raamatukoguprogrammide RIKS, URRAM ja ARX spetsialistid.

10. novembril 2005 „Kooliraamatukogu juhtimine“.
Osales 158 raamatukoguhoidjat.
Anu Virovere kõneles juhtimisest kui eesmärgipärasest tegevusest ning Anu Nuut raamatukogu juhtimisest. Psühholoog Toivo Niiberg rääkis raamatukoguhoidjatele suhetest koolis.
Kogemusi ja muljeid Riias toimunud rahvusvaheliselt konverentsilt "Kool ja raamatukogu" tutvustas Tartu Kunstigümnaasiumi raamatukogu juhataja Vaike Kurel.

17.-19. augustil 2005 toimus Kuressaares VIII vabariiklik suveseminar „Kooliraamatukogu osatähtsus õpilaste üldpädevuste kujundamisel“. Kuulati loenguid õpilaste pädevustest ja koolilaste koolikogemusest ning kodutööna olid ettevalmistatud erinevad teemad raamatukoguõpetusest.

Iga seminarist osavõtja sai endaga kaasa CD, millele olid salvestatud kõikide loengute ja kodutööde materjalid.

üles

Tegevus 2004. aastal

ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni 2004. aasta prioriteediks oli kooliraamatukogude töökorraldus, raamatukoguhoidja ja raamatukoguspetsialisti kutsestandardi tutvustamine ning raamatukoguhoidja ametikasvu tagamine. Kooliraamatukogude jätkusuutliku arengu seisukohalt on oluline raamatukoguhoidjate ametikasvu toetamine. Raamatukogu muutumine õpikeskusteks sõltub eelkõige kooliraamatukoguhoidja kutsepädevusest, tema põhi- ja üldoskustest, tema võimest teha koostööd õppeasutuse juhtkonna ning omavalitsusega.

Sektsiooni korraldas 2004.a. 2 vabariiklikku teabepäeva.

13. aprillil 2004 “Kooliraamatukogude koostöö õppekirjanduse väljaandjatega”. Osales 131 kooliraamatukoguhoidjat ja 10 kirjastuse esindajat. Enne teabepäeva viidi läbi küsitlus saamaks ülevaadet olukorrast. Küsimused käsitlesid õpikute tellimist, valiku põhimõtteid, hinnapoliitikat jne. Lähtuvalt küsitlusest, arutelust, ettepanekutest koostati 3 märgukirja Haridus-ja Teadusministeeriumile, Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskusele ja õppekirjandust väljaandvatele kirjastustele.

15. novembril 2004 “Kogemuspäev – praktikult praktikule”. Osales 150 kooliraamatukoguhoidjat, kutsed saadeti ka kutseharidussüsteemi raamatukogudele. ELTK konsultant A. Kõrge kõneles visioonist, kuidas koolis lapsi lugemise juurde tuua, H.Aasmäe iseloomustas raamatu muutumise perspektiivi 21.sajandil. Oma tööst kõnelesid ja kogemusi jagasid E. Rahkema, O. Zonina, R. Sinimaa, Ester Sõrmus.

11.-13. augustini 2004 toimus Tartus vabariiklik suveseminar “Raamatukoguhoidja kutsestandard – väljakutse kooliraamatukoguhoidja isiksuseomaduste, üld- ja põhioskuste arendamiseks”. Kuulati loenguid avalikust esinemisest, õpilaste psühholoogiast, rühmatööna käsitleti enesetäiendamise ja koolituse küsimusi ning nõustamiskeskuse moodustamist.

Suveseminar oli tulemuslik ja korraldatud heal tasemel: osalejate (70 osavõtjat) hinnang seminarile kümne palli süsteemis oli 8,58.

Erinevates Tallinna koolides toimus neli kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse koosolekut.
üles

Tegevus 2003. aastal

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni tegevus on kantud peaeesmärgist tagada Eesti koolide raamatukogude areng. Sektsiooni põhiülesanneteks on olnud:

  • levitada seadusandlikku informatsiooni

  • organiseerida seminare, teabepäevi, täiendõpet

  • koguda informatsiooni kooliraamatukogude kohta

  • aidata kaasa kooliraamatukogude automatiseerimisele ja õpikeskuste väljaarendamisele

  • luua võimalused kogemuste vahetamiseks vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasemel

Sektsioon toimib sisuliselt kutseühinguna. Sektsioonil on hea koostöö vabariigi haridus-ja teadusministeeriumiga. Ministeerium toetas 2003.a. sektsiooni ürituste läbiviimisel summas 60 000 krooni.

2003.a. prioriteediks oli kooliraamatukogu kui õpikeskuse strateegilise arendamisega seotud probleemid. Selleks kavandati rahvusvaheline seminarlaager “ Kooliraamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis” Pärnumaal juunis 2003, mille töösse kaasati Soome, Rootsi ja Läti kooliraamatukogude spetsialistid. Seminarlaagri korraldamine oli kantud ideedest selgitada välja Eesti kooliraamatukogude olukord (tase), kooliraamatukogude kui õpikeskuste rahvusvahelise kogemuse teadvustamine ja vahetamine, konkreetsete järelduste ning ettepanekute tegemine asjaomastele instantsidele, et töötada välja kooliraamatukogude arengustrateegia. Seminari ettekannete kogumik ilmus novembris ja jagatakse tasuta kõikidele vabariigi koolidele.

Korraldati 2 vabariiklikku teabepäeva:
Teabepäev “Lastekirjandus kooliraamatukogus” – õppekava toetav kirjandus 11.04.2003 Eesti Rahvusraamatukogus.
Ettekannetega esinesid kirjanik Jaanus Vaiksoo, kirjandusõpetaja Piret Järvela. ELTK konsultandid Anne Kõrge ja Marika Obersneider tutvustasid nn. eneseabiraamatuid. Saadi ülevaade läbiviidud õpikute leidumuse analüüsist vabariigi gümnaasiumides. Osales 135 kooliraamatukoguhoidjat.

Teabepäev “Kes loeb, see mõtleb” Eesti Rahvusraamatukogus 20.11.2003
Eesti Lugemisühingust ja koostööst kirjaoskuse edendamiseks kõneles Meeli Pandis TPÜ-st, kirjandusteadlane K. Kumberg analüüsis lastekirjandust muutuvas maailmas. Põgusalt tutvustati raamatukoguhoidjate kutsestandardit. Osales 117 kooliraamatukoguhoidjat.

2003. a. kevadel veebruarist maini toimus koostöös Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse ja Koolivõrgu Bürooga riigi üldhariduskoolide raamatukogude ülevaatus ehk välishindamine.

Lisaks sektsiooni enda poolt korraldatud üritustele osalesid kooliraamatukoguhoidjad, eriti juhatus, raamatukoguhoidja kutsestandardi väljatöötamisel, sealhulgas Ester Sõrmus töörühma liikmena.

Aktiivne oli kooliraamatukoguhoidjate osavõtt ERÜ kongressist ja vabariiklikest raamatukogupäevadest, kus kirjanduse tundmise võistlusel saavutas Pärnu koolide ühendvõistkond 1. Koha.

Kooliraamatukogude sektsiooni juhatus pidas kokku 3 koosolekut erinevates Tallinna koolides.

Vaike Mändmaa
Kooliraamatukogude sektsiooni juhataja
9.12.2003

üles

Tegevus 2002. aastal

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni tegevuse peaeesmärgiks on Eesti kooliraamatukogude arengu tagamine. Põhitegevuseks on olla metoodiliseks keskuseks, suunata täiendkoolitust ja levitada raamatukogunduslikke ning infotehnoloogilisi kogemusi. Uueks suunaks on otsida väljundit rahvusvaheliseks koostööks.

Paranenud on koostöö Haridusministeeriumiga. Õppekavade ekspert Kadri Haljamaa tööülesannete hulka kuulub alates käesolevast aastast kooliraamatukogude võrgu koordineerimine. Ta osaleb järjepidevalt sektsiooni üritustel ja juhatuse koosolekutel ning toetab ürituste korraldamisel. Heaks märgiks on, et Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekavade osakonna juhataja Auli Ude võttis 27. septembril 2002. osa juhatuse koosolekust, et saada ülevaade kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni tööst ja plaanidest. Ta tegi mitmeid ettepanekuid sektsioonitöö edasise arendamise osas.

Üheks ettepanekuks oli eesti vene õppekeelega koolide raamatukoguhoidjate kaasamine sektsiooni töösse. Kuna sektsiooni teabepäevade ja konverentside töökeeleks on eesti keel, siis tõlgiti aprillikuu teabepäeva materjalid vene keelde, et ka muukeelsed saaksid üritusel osaleda. Lisaks tõlkis Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus vene keelde kooliraamatukogude põhimääruse.

2002.a. oli teguderohke. Üleriigilisi üritusi viidi läbi 3:

  • Teabepäev “ Kooliraamatukogu õpikeskkonnana ja õpioskuste kujundajana” – 19. aprillil Eesti Rahvusraamatukogus;

  • Suveseminar “ Kooliraamatukogud ja kohalikud omavalitsused” – 14.-16. augustil Võrus;

  • Teabepäev “ Infotöö ja lugejateenindus kooliraamatukogus” – 8. novembril Eesti Rahvusraamatukogus.


Tõusnud on teabepäevade korraldamise tase. Tänu Haridusministeeriumi toele on võimalik üürida konverentsitehnikat. See võimaldas tutvustada raamatukoguprogramme RIKS ja URRAM.

Eriti tõstaks esile suveseminari ladusat korraldust. Võru maavalitsus ja kooliraamatukogude sektsioon olid kokku pannud 3-päevase mahuka enesetäiendus-ja kultuuriprogrammi. Üritust toetas ka kirjastus Koolibri.

Suveseminaril keskenduti järgmistele probleemidele:

  • kooliraamatukoguhoidja kutseoskusnõuded;

  • kooliraamatukoguhoidja ametikirjeldus;

  • raamatukogude personaliliigitus ja palgagrupid.

Üheks õnnestunud ettevõtmiseks aruandeaastal tuleb lugeda koostöös Tallinna Haridusametiga 9. jaanuarist kuni 17. aprillini 2002 läbi viidud Tallinna gümnaasiumide raamatukogude ülevaatus, mille tulemusi oli võimalik kuulata sügisesel teabepäeval. Koostöö jätkub ja põhikoolide raamatukogude ülevaatus toimub 2003. aasta algul. Loodame, et maakonnad võtavad Tallinnast eeskuju ja viivad koos kohaliku omavalitsusega läbi samalaadsed ülevaatused.

Lisaks sektsiooni enda korraldatud üritustele osalesid kooliraamatukoguhoidjad aktiivselt ELTK organiseeritud projektis “Lugemine lubatud”, öeldes oma arvamusi välja kõnekoosolekul 28. veebruaril ja 28. oktoobril konverentsil ning osaledes järelduste väljatöötamisel.

Kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse koosolekuid toimus kolm. On saanud traditsiooniks, et need viiakse läbi erinevates Tallinna koolides ühendades nii koosolek töökogemuste vahetamisega.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus

üles

Tegevus 2001. aastal

2001. aastat võib pidada ERÜ kooliraamatukogude sektsioonile väga edukaks. Kohe aasta alguses, 2. jaanuaril, allkirjastas haridusminister “Kooliraamatukogude töökorralduse alused” määruse, mis sündis ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni ja Haridusministeeriumi eksperdi Kadri Haljamaa ning juristi Kaire Liivi koostöös.

Oktoobri algul nägi trükivalgust Haridusministeeriumi ja ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni koostöös kooliraamatukogu teemaliste artiklite kogumik “Kooliraamatukoguhoidja käsiraamat”. Väljaanne oli planeeritud kooliraamatukogude aineraamatuna, mis oleks sisaldanud ka kooliraamatukogude arengukava või –kontseptsiooni, kuid paraku ei suutnud Haridusministeerium arengukava välja töötada. Käsiraamatus on artiklid kooliraamatukogude õpikeskusteks kujundamise, sisustamise, infotehnoloogiaga varustamise, komplekteerimise, õppetöösse integreerimise, välishindamise jms. kohta.

Raamatuaasta Peakomitee rahalisel toel ilmus brošüür “Õpilane, raamat ja raamatukogu”, mis sisaldab endas sektsiooni poolt aastatel 1999 –2000 Eesti koolides läbi viidud 2 uurimuse: õpilaste lugemisest ja õppekava toetavast kirjandusest kooliraamatukogudes, tulemusi.

Koostöös Tallinna Haridusametiga töötati 2001.a. kevadel välja Tallinna kooliraamatukogude ülevaatuse juhend, mis sai aluseks hilisemale kooliraamatukogude välishindamise juhendile. Tallinna koolide ülevaatus toimub kooliraamatukogude sektsiooni osavõtul 2002.-2003. aastal. Sektsiooni sooviks oleks, et taolised kooliraamatukogude välishindamised toimuksid kõikides maakondades, kuna Haridusministeeriumi ekspert Kadri Haljamaa kaardistas 2001.a. maikuus Eesti kooliraamatukogud ning selgus, et 99 koolis ei olnud üldse kooliraamatukogu.

Traditsiooniliselt viis sektsioon ka 2001. a. läbi 3 üleriigilist üritust:

  • raamatuaasta lõpukonverentsi “Väärtkirjandus kooliraamatukogus – kultuurrahva kasvataja”
    27. aprillil Eesti Rahvusraamatukogus;

  • kolmepäevase seminarlaageri “Kooliraamatukogud ja kooli ainekava”
    26. – 28. juunil Harjumaal;

  • Baltimaade kooliraamatukoguhoidjate seminari “Kooliraamatukogude arenguperspektiivid õppivas ühiskonnas”
    7.-8. detsembril Tallinnas.

Eesti Raamatu Aasta (ERA) tähistamise innustamiseks koolides kuulutas ERÜ kooliraamatukogude sektsioon välja ERA nädala koolides - 2000/2001 õ.-a. esimese veerandi viimase nädala. Ürituste seeriate kavad tuli saata sektsiooni juhatusele ning paremaid koole premeeriti raamatuaasta lõpus aukirja ja raamatuga. Konkursist osavõtt oli suhteliselt tagasihoidlik, eriti vene õppekeelega koolide osas. Kõige huvitavamalt oli ERA nädala korraldanud eesti õppekeelega gümnaasiumitest Paide Ühisgümnaasium, põhikoolidest Tori Põhikool ja vene õppekeelega koolidest Tallinna Kari Gümnaasium.

Kevadisel konverentsil andis 1998. aastal tööd alustanud juhatus volitused edasi uuele valitud juhatusele. Sektsiooni juhatusest lahkusid Ester Sõrmus, Bärbel Luhari, Vaike Kurel, Ann Järvsoo, Edna Verev ja Irma Raatma. Vanast meeskonnast jätkavad Katrin Viirmaa, Vaike Mändmaa, Anneli Tenso, Elve Jensen ja Heili Tali. Uued liikmed on Eve Rahkema Tallinna Laagna Gümnaasiumist, Ruth Toots Parksepa Keskkoolist, Nijole Vananurm Põlva Keskkoolist ja Lea-Maaria Lõhmus Prantsuse Lütseumist.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni aktiiv on kasvanud. Ürituste planeerimisel ja organiseerimisel on uuele juhatusele toeks olnud kõik endise juhatuse liikmed. Tänu tuleb avaldada Irma Raatmale, kes ei tööta enam kooliraamatukogus, kuid võtab osa kooliraamatukogude arendamisest.

ERÜ kooliraamatukogude sektsioon tegi aruandeaastal koostööd

Haridusministeeriumiga - käsiraamatu koostamine; kooliraamatukogude kaardistamine; seminaride, konverentside läbiviimine;
Tallinna Haridusametiga - kooliraamatukogude välishindamise juhendi väljatöötamine; Tallinna kooliraamatukogude ülevaatuse planeerimine;
Raamatuaasta Peakomiteega - trükise "Õpilane, raamat, raamatukogu" väljaandmine ; raamatuaasta konverentsi läbiviimine;
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusega -osalemine projektis "Lugemine lubatud";
ajakirjaga "Raamatukogu" - kooliraamatukogusid tutvustav artiklite sari ;
kirjastusega "Avita" - suveseminari läbiviimine.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus

üles

Tegevus 2000. aastal

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni kolmas tegevusaasta möödus ühelt poolt Eesti Raamatu Aasta tähe all, kuid töö põhisuunaks oli ja on ka järgmisel aastal kooliraamatukogude arengu tagamine. Saavutasime sellel aastal hea kontakti Haridusministeeriumi õppekava talituse eksperdi Kadri Haljamaaga. Leidsime mitmele oma ettevõtmisele Haridusministeeriumi toetuse. Suurimaks saavutuseks võib lugeda “Kooliraamatukogude töökorralduse aluste”, mis peaks aasta lõpuks määrusena vastu võetama, väljatöötamist. Loodame, et see määrus aitab ühtsustada kooliraamatukogude taset.

Samas oli tagasilööke koostöös rahvaraamatukogudega. Paneme suuri lootusi uuele Eesti raamatukogude arenduskavale, kus oleks täpselt määratletud igat tüüpi raamatukogude roll ja koht Eesti raamatukogude võrgus.

2000. aasta oli ERÜ kooliraamatukogude sektsioonile teguderohke. Planeeritud üritused ja ettevõtmised said teoks ning lisandus mitmeid teisi ettevõtmisi.

Üleriigilisi üritusi viidi seekord kolme asemel läbi neli :

  1. ERA seminar “Õpilane ja raamat” – 7. aprillil Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis.

  2. Teabepäev “Kirjastamine, raamatulevi ja reklaam “ – 27. aprillil “Avita” koolituskeskuses Nabalas.

  3. Suveseminar “Kooliraamatukogu õppeprotsessi osana” – 28.-30. juuni Viljandis.

  4. Teabepäev “Kooliraamatukogu kui õpikeskus” – 10. novembril Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumis.


Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks toimus 2000/2001 õ.-a. esimese veerandi viimasel nädalal ERA nädal koolides, mille kavad tuli saata sektsiooni juhatusele ning paremaid koole on kavas premeerida ERA 27. aprilli konverentsil, mil toimub kooliraamatukoguhoidjatele ja õpetajatele raamatuaasta pidulik lõpetamine.

Juhatuse koosolekuid toimus 5. Kui eelmistel aastatel leidsid need aset põhiliselt Tallinna Pedagoogilises Seminaris, siis tänavu otsustasime kokku saada erinevates kooliraamatukogudes. Lisaks töistele koosolekutele käisime koos Haridusministeeriumi õppekava talituse eksperdi Kadri haljamaaga külastamas Raplamaa kooliraamatukogusid. Ürituse organiseeris Raplamaa keskraamatukogu. Eelmise aasta lõpus korraldas Narva keskraamatukogu oma kooliraamatukoguhoidjatele teabepäeva, kuhu kutsus esinema ka ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni esindaja. Taolised kohtumised maakondades on väga vajalikud. Üleriigilistest teabepäevadest võtavad osa ühed ja samad raamatukoguhoidjad ning informatsioon ei jõua sageli kõikide koolideni.

Kuna sektsioon on alles uus, siis puudub tema juhtimises järjepidevus. 1998.a. valitud juhatus paneb oma volitused maha täies koosseisus 2001. aasta kevadel ning et tagada töödes järjepidevus, valiti kevadisel teabepäeval 4 uut juhatuse liiget lisaks. Tänavu töötasime seega suurema koosseisuga.

Sektsiooni töö pearõhk oli 2000. aastal metoodiliste materjalide väljatöötamisel ja uurimustöödel. Eesti Raamatu Aasta eel viis ERÜ kooliraamatukogude sektsioon Eesti üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilaste seas läbi küsitluse laste lugemuse ja raamatukogude kasutamise uurimiseks. Kokkuvõtete esitamise tähtajaks oli 15. jaanuar ning lõplik analüüs esitati Eesti Raamatu Aasta raames 7.aprillil 2000.aastal korraldatud seminaril “Õpilane ja raamat”. Juhatuse liige Bärbel Luhari on sama ettekandega esinenud veel ERÜ Tartumaa sektsiooni koosolekul ja Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse teabepäeval ning taotleme uurimusmaterjalide väljaandmist ERA toetusel.

Kevadel koostas juhatus prioriteetse uuema (1993. –1999.a. ) õppekava toetava kirjanduse soovitusnimestiku algvariandi, mis valmis lõplikult Viljandi suveseminaril rühmatööna ja on aluseks sügisesel üleriigilisele põhifondi uuringule keskkoolides ja gümnaasiumides. Uuringu tulemuste kokkuvõtted valmivad 2001.a. veebruariks ja analüüs esitatakse 27. aprilli teabepäeval “Väärtkirjandus kooliraamatukogus - kultuurrahva kasvataja”.

Suveseminaril jätkasime rühmatööna ka aineraamatu koostamise teist etappi. Põhiküsimusteks oli kooliraamatukogude integratsioon õppeainetega, tema roll ainetega katmata valdkondades ja raamatukogu tundide näidiskava väljatöötamine. Materjal aineraamatu koostamiseks on põhilises osas koos. Vaja on veel välja töötada kooliraamatukogude arenduskava. Tegime Haridusministeeriumile ettepanekud aineraamatu ja arenduskava koostamiseks ja loodame, et koostöös Haridusministeeriumiga see trükis lõpuks ilmub.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni tähtsaimaks tööks peame Haridusministeeriumi määruse “Kooliraamatukogude töökorralduse alused” teksti väljatöötamist koos Kadri Haljamaaga Haridusministeeriumist. Murelikuks teeb, et määrus pidi vastu võetama juba septembris, aga siiani pole minister sellele veel alla kirjutanud.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus

üles


Tegevus 1999. aastal

ERÜ kooliraamatukogude sektsioon on töötanud ligi kaks aastat. Kui eelmise aastal püüdsime ülevaadet saada kooliraamatukogude hetkeolukorrast, siis tänaseks on probleemid teadvustatud. 1999. aasta tegevuse põhisuunad olid järgmised:
integreerumine ühtsesse Eesti raamatukogude süsteemi;
koostöö saavutamine haridusministeeriumiga;
koolraamatukogude metoodiliste alusmaterjalide välja töötamine.

1999. aasta suveseminari pealkirja "Kooliraamatukogud Eesti raamatukogu- ja haridussüsteemis" võib lugeda möödunud aasta deviisiks, mis viitab sellele, et kooliraamatukogud püüavad leida oma kindlat kohta mõlemas süsteemis ning otsida põhimõttelisi lahendusi ja koostöövõimalusi riiklikel tasanditel. Rõõmuga tõdesime, et kooliraamatukogude sektsiooni tegutsemisaja jooksul on rahvaraamatukogud hakanud kooliraamatukogudesse suhtuma kui võrdväärsesse partnerisse ning kooliraamatukogud on leidmas oma kohta Eesti raamatukogusüsteemis. Kitsaskohtadeks ning valupunktideks jäävad siiski veel eriarvamused kooliraamatukogusid juhendava metoodilise keskuse osas ning diskussioon jätkub komplekteerimisalase koostöö vallas. Päevakorrale on tõusmas ka väikeste kooli- ja rahvaraamatukogude ühendamise küsimus, milles võib juba praegu näha üles kerkimas probleeme nende funktsioonide ühitamisel.

Koostöövõimaluste otsingud haridusministeeriumiga said alguse juba sektsiooni loomise eel 1998. aasta kevadel. 1999. aasta jooksul on haridusministeeriumi suhtumises kooliraamatukogudesse toimunud teatud murrang. Positiivse vastuse sai ministeeriumilt meie rahataotlus 2000. aasta ürituste läbiviimiseks. Kuigi meid ei rahuldanud vastus haridusminister Tõnis Lukasele saadetud pöördumisele, tuleb tõdeda, et hilisemates kohtumistes ning kontaktides uue õppekavatalituse eksperdi Kadri Haljamaaga on jõutud mitmetes küsimustes ühisele arvamusele ning saadud oma ideedele ja plaanidele toetust.

Täpsustamist ja läbi vaatamist vajavad nii kooliraamatukogude töökorraldus kui komplekteerimine. 1999. aastal on olnud kooliraamatukogude sektsiooni üheks prioriteediks kooliraamatukogude töökorralduse ja komplekteerimise juhendi koostamine. Rahuldamaks uuele õppekavale üle läinud koolide vajadusi peavad ka kooliraamatukogud oma töökorralduses ja komplekteerimisel tuginema samadele põhimõtetele ning seadma oma eesmärgiks eelkõige õppeprotsessi toetamise kuivõrd viimaste aastate jooksul on palju räägitud pideva õppimise vajadusest ning raamatukogude muutumisest õpikeskusteks. Sellest tulenevalt on üheks töösuunaks olnud ka kooliraamatukogude aineraamatu koostamine, kuna kooliraamatukogu on samavõrra oluline ja asendamatu õppeprotsessi osa kui mistahes koolis õpetatav aine. Sellega seoses tuleb lisada, et haridusministeeriumiga tihenenud kontaktide käigus on saadud ministeeriumi põhimõtteline nõusolek aineraamatu koostamise toetamiseks.

Üleriigilised üritused

  • Teabepäev "Infokandjad kooliraamatukogus" – 9. aprillil 1999. a. Tallinna Pedagoogilises Seminaris

  • Suveseminar "Kooliraamatukogud Eesti raamatukogu- ja haridussüsteemis" – 28.-30. juuni 1999. a. Põlvas.

  • Teabepäev "Kooliraamatukoguhoidja erinevad rollid" – 12. nov. 1999. a. Eesti Rahvusraamatukogus.

Sündinud on esimesed traditsioonid. Igal aastal korraldame kaks üleriigilist teabepäeva: kevadel aprillis ja sügisel novembris. Igal suvel toimub vahetult peale jaanipäeva 3-päevane väljasõiduseminar erinevas maakonnas, kusjuures esimene tööpäev on pühendatud kohalikele maakondlikele probleemidele, teine on temaatiline ning kolmandal käsitleme ERÜ kooliraamatukogu sektsiooni organisatsioonilisi küsimusi.

Metoodilised materjalid ja uurimused

  • Kooliraamatukogude komplekteerimise aluste projekti välja töötamine.

  • Aineraamatu temaatiline plaan.

  • "Fondeeritud õppekirjandus" – küsitluse korraldamine ja analüüs.

  • "Õpilane ja raamat" - küsitluse välja töötamine.


Kooliraamatukogude komplekteerimise aluste projekt töötati välja kolmes etapis: suveseminaril rühmatöö käigus esitatud ettepanekute põhjal töötas juhatus välja aluste projekti, mis saadeti tutvumiseks ja paranduste tegemiseks maakondadesse kooliraamatukogudele. Laekunud parandusettepanekute alusel koostatakse dokument, mis saadetakse veel edasiseks aruteluks ERÜ komplekteerimise töögrupile ning kinnitamiseks haridusministeeriumile 2000. aastal.

Suveseminaril välja töötatud kooliraamatukogude aineraamatu temaatiline plaan sai esitatud tutvumiseks haridusministeeriumi õppekavatalitusele. Kahjuks ei leidnud see toetust peaekspertide hulgas, kellelt ootasime kooliraamatukogu ja vastava aine omavahelist integratsiooni käsitlevaid artikleid. Soovitati pöörduda õpetajate-praktikute poole. Siiski lubas haridusministeerium aineraamatu väljaandmist toetada.

1998. a. sügisel kooliraamatukogudes läbi viidud fondeeritud õppekirjanduse tehti kokkuvõtted suveseminaril. Testi eesmärgiks oli ülevaate saamine õppekirjandusega tehtava töö korraldusest kooliraamatukogudes ning alusmaterjali kogumine kooliraamatukogude töökorralduse juhendi väljatöötamiseks.

Eesti Raamatu Aasta eel viis ERÜ kooliraamatukogude sektsioon Eesti üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilaste seas läbi küsitluse laste lugemuse ja raamatukogude kasutamise uurimiseks. Otsustati saata küsitlused koolidesse detsembri alguseks ning sektsiooni juhatusele kokkuvõtete esitamise ajaks määrati 15. jaanuar 2000. Lõplik analüüs esitatakse Eesti Raamatu Aasta raames 7. aprillil 2000. aastal korraldataval seminaril "Õpilane ja raamat", kuhu lisaks kooliraamatukoguhoidjatele on oodatud ka õpetajad.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus 


üles

Jaanuar – juhatuse 2-päevane koosolek

Kevad – kohtumine ministeeriumi spetsialistide ja juristidega töötamaks välja põhikirja

10. aprill – kevadine teabepäev Tartus

2.-4. august - suveseminar Viljandimaal

20. november – sügisene teabepäev Tallinnas

Jaanuar – juhatusse uute liikmete võtmine

16. aprill – kevadine teabepäev Tartus

Mai – koosolek maakonna esinaistega

1.-3. august – suveseminar Saaremaal

19. november – sügisene teabepäev Tallinnas (juubeli tähistamine)

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus

Tuuliki Tõiste  Juhatuse esimees Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Katre Riisalu Juhatuse  aseesimees Eesti Rahvusraamatukogu
Krista Visas  Juhatuse aseesimees Pärnu Keskraamatukogu
Gerli Lehemets  Juhatuse liige Paikuse raamatukogu
Ülle Kuuse Juhatuse liige Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu
Maris Nool Juhatuse liige Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Kristina Pai Juhatuse liige ELNET Konsortsium
Piia Salundi Juhatuse liige Sauga raamatukogu

 

KOGUDE TOIMKOND

EESMÄRK
LIIKMED
TEGEVUS 2017 2016 2015  2014  2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 1999

ERÜ kogude toimkonna seminarid


Komplekteerimise töögrupp, tänaseks kogude toimkond, moodustati 26. mail 1992 ERÜ juhatuse otsusega, tegelemaks teadus- ja erialaraamatukogudes tekkinud ja tekkivate kogusid puudutavate probleemidega.

Tööd alustati 1. juunil 1992. aastal.

EESMÄRK

Eesti teadusraamatukogude komplekteerimis- ja hoiualase koostöö edendamine.

LIIKMED

Kate-Riin Kont
toimkonna juht
 
Kairi Felt Eesti Rahvusraamatukogu
Kristhel Haak Tartu Ülikooli Raamatukogu
Merike Kiipus Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
Kaire Lass Eesti Rahvusraamatukogu
Kristin Liba Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
Eve Lipand Eesti Hoiuraamatukogu
Helle Maaslieb Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
Siret Mikumets Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Kristina Pai Tartu Ülikooli Raamatukogu
Ilvi Rauna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu
Ilona Runnel Tartu Ülikooli Raamatukogu
Hendrik Saadi Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Tiina Sarjas Eesti Maaülikooli Raamatukogu
Aivi Sepp Tallinna Keskraamatukogu
Vaiko Sepper Eesti Hoiuraamatukogu
Ülle Talihärm Kultuuriministeerium
Kristel Veimann Eesti Rahvusraamatukogu
   
 

üles

kogud_18.05.11

Kogude toimkond 18. mail 2011

 

2017. AASTA TEGEVUSKAVA

ERÜ kogude toimkonna kevadise 05.-10.06.2017 tutvumisreisi eesmärgiks on külastada Peterburis asuvaid rahva-, ülikooli- ja erialaraamatukogusid, vahetada kogemusi Venemaa kolleegidega, värskendada ühistööd Venemaa raamatukoguhoidjatega.

Külastatakse:

1. Venemaa Rahvusraamatukogu (National Library of Russia)
2 .Venemaa Riigimuuseumi Kunstiraamatukogu (Art Library of the State Russian Museum
3. Peterburi Linnaraamatukogu (Central City Public Library named after V. Mayakovskiy)
4. Peterburi Ülikooli Raamatukogu (Saint Petersburg University Library)
5. Ermitaaži Muuseumiraamatukogu (The Hermitage Academic Library
Oodatavad tulemused: ERÜ kogude toimkonna liikmed on saanud ülevaate Peterburi ja Venemaa raamatukogusüsteemi uuematest arengutest, raamatukogude ühistegevusest, e-ressursside hankimiseks moodustatud konsortsiumi tegevusest, Venemaa riiklikust poliitikast raamatukogude juhtimisel ja rahastamisel.
ERÜ kogude toimkonna sügisene väljasõiduseminar 11.09.2017-12.09.2017 Viljandisse, mille eesmärgiks on külastada Viljandis asuvaid raamatukogusid: Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Muuseumi Raamatukogu,Viljandi Kultuuriakadeemia Raamatukogu ja Viljandi Pärimusmusmuusika Keskuse Teabekogu.

Kogude toimkonna seminar 29. novembril TTÜ Raamatukogus

 

TEGEVUS 2016. AASTAL

ERÜ kogude toimkond korraldas 7.-10-juunini tutvumisreisi Stockholmi raamatukogudesse. Kaks Stockholmis veedetud päeva olid äärmiselt tihedad. Külastasime nelja väga erinevat raamatukogu: Stockholmi Linnaraamatukogu, Rootsi Muusika- ja teatriraamatukogu, Stockholmi Rahvusraamatukogu ning Stockholmi Ülikooli Raamatukogu. Kõiki raamatukogusid ühendas mulje, et igal pool tundus hea olevat nii lugejatel kui töötajatel.

ERÜ kogude toimkonna liikmed said väga hea ülevaate Stockholmi raamatukogusüsteemi uuematest arengutest, raamatukogude ühistegevusest, e-ressursside hankimisest, Rootsi riiklikust poliitikast raamatukogude juhtimisel ja rahastamisel.

Reis oli väga sujuv, ja tuleb tõdeda, et ka vastuvõtjad polnud allahindlust teinud. Meid ootasid kõikjal ees hoonete põhjalikud tutvustused, võimalused näha töö- ja hoidlaruume, samuti slaidiesitlused raamatukogude töödest ja tegemistest. Teatri- ja Muusikaraamatukogus avanes võimalus näha ka haruldasi käsikirju, ooperite partituure ja trükiseid.

Õppereisist ilmus põhjalik ülevaade erialaajakirjas Raamatukogu nr 5/2016

 12.-13. septembril viibis ERÜ kogude toimkond väljasõiduseminaril Pärnus, kus esimesel päeva programm sisaldas tutvumist Pärnu Linnaraamatukogu, TÜ Pärnu Kolledži ja selle raamatukoguga ning trükikojaga "Gutenbergi pojad" ja kohtumist kirjaniku ja kirjastaja Sven Kivisildnikuga. Teisel päeval tutvusime Pärnu Muuseumi kogudega ning Pärnu Uue Kunsti Muuseumiga.

Tundub, et raskused ja eksistentsiaalsed küsimused on raamatukogudel ja muuseumitel kõikjal maailmas samad - kapitaliküsimus, õiged ruumid, e-andmebaaside tehnilised vead, ehitusprobleemid, kuid samas on kõigil erakordselt kultuuriväärtuslikud kogud, mille üle võib ainult uhkust tunda. Mitmes kohas kerkis sama küsimus: kuidas tõhusamalt eksponeerida ja turundada (nii raamatukogu kogusid, muuseumi eksponaate kui kirjastuse toodangut).

Lisaks ekskursioonidele peeti nõu säilituseksemplaride seaduse ja raamatukogudevahelise uue töökorralduse teemal alates 01.01.2017. Arutluse all oli säilituseksemplaride logistika Eesti Rahvusraamatukogust säilitavaisse raamatukogudesse, säilituseksemplaride hankimist puudutav infovahetus ning autoriseeritud töökohtade loomisega seonduv temaatika.

30. novembril toimus TTÜ Raamatukogus igasügisene kogude toimkonna seminar, mis seekord kandis pealkirja "Raamatukogu kui füüsiline ja virtuaalne ruum". Esinejate seas oli nii raamatukoguinimesi kui ka arhitekte ja veebidisainereid.

Kate-Riin Kont
Toimkonna juht

üles

2015. AASTA TEGEVUS

Kogude toimkond Vilniuses. Juba mitmendat aastat on ERÜ kogude toimkonnal olnud kombeks kokku saada 1-2 korda aastas ning korraldada Eesti-siseseid väljasõiduseminare. Seekord otsustasime kõigepealt minna kaugemale, tutvuma Vilniuses asuvate raamatukogudega.

12.-14. maini reis teoks saigi. Esimene reisipäev kulus sõitmisele. Teine päev möödus raamatukogusid külastades.

Esimesena külastasime Martynas Mažvydas’e nimelist Leedu Rahvusraamatukogu. Raamatukogu (leedu keeles: Lietuvos nacionalinė Martyno Mažvydo biblioteka) on sarnaselt Eesti Rahvusraamatukogule rahvuslik kultuuriasutus, mis kogub, korraldab ja säilitab Leedu kirjalikku kultuuripärandit, tegeleb Leedu teaduse, hariduse ja kultuuri seisukohast olulise kirjanduse kogumisega nii leedu keeles kui ka võõrkeeltes. Raamatukogusse on avatud kõikidele huvilistele.

Raamatukogu töötab praegu väga kitsastes tingimustes – avatud on vaid 2 lugemissaali, üks neist nn välis-leedu kirjanduse lugemissaal. Toimkonna liikmetele tegi eelnimetatud olukorrast hoolimata põhjaliku ja huvitava ekskursiooni raamatukogu Säilitusosakonna juhataja Algirdas Plioplys. Põhirõhk oli suunatud säilitus- ja restaureerimisosakonna igapäevatööga tutvumisele, kuid külastasime ka hoidlaid ning lugemissaale. Siiski oli aru saada, et Rahvusraamatukogus valitseb remondiga kaasnev depressioon ning väike mure selle ees, kellest saavad suursuguse restaureeritud hoones kasutajad ning kas jätkub lugejaid plaanitud 11 lugemissaali. Külastus lõppes lubadusega minna tagasi, kui peahoone rekonstrueerimistööd on lõppenud.

Tihe päev jätkus Vilniuse Ülikooli Raamatukogus. Tegemist on vana ja auväärse raamatukoguga, mis alustas tegevust juba 1579. aastal.

Tõsi, aastatel 1832-1921 oli raamatukogu, nagu ka terve ülikool suletud, kahtlustatuna õõnestustegevuses Tsaari-Venemaa vastu. Nii ülikool ise kui ka raamatukogu tegutsevad kahes erinevas asukohas. Raamatukogu vanalinnas asuvat hoonet nimetatakse Vilniuse Ülikooli Keskraamatukoguks (VU Central Library). Uus hoone, Vilniuse Ülikooli Teaduskommunikatsiooni ja –Informatsiooni Keskus asub (VU Scholarly Communication and Information Centre) ülikooli uues kampuses üsna linna servas. Raamatukogus eksisteerivad eraldi nn „professorite lugemissaal“, kuid täpsustuseks olgu lisatud, et seda tohivad kasutada ka nt doktorandid ja õppejõud, filosoofiateaduskonna lugemissaal, humanitaarteaduskonna lugemissaal, ajalehtede, harulduste ning käsikirjade lugemissaalid. Ainult viimastes saab lugeda hoidlast tellitud vanu raamatuid ja käsikirju. Ülikooli raamatukogu vana maja oli keskaegselt ilus oma kauni näitusesaaliga. Siiski oli mõeldud ka lugejate paindlikumale teenindamisele – üllatas lugejate söögituba, kus igaüks võis segamatult oma kaasavõetud võileiba süüa või mikrolaineahjus lõunat soojendada; aga ka võimalus tassike raamatute juurde saali kaasa võtta. Avariiulitele välja pandud ilukirjanduse osas valitseb nn eeltsensuur – välja püütakse panna vaid kvaliteetkirjandus, kriminullid, naistekad jms kirjandus asub hoidlas. 

Meie giidiks oli Odeta Pakalnienė, kes igapäevaselt peab raamatukogus inforessursside osakonna juhi ametit. Ta jagab oma tööpäevi kahe raamatukoguhoone vahel, käies paar päeva nädalas tööl ka raamatukogu uues hoones.

Ülikooli raamatukogu uus hoone on väga valgusküllane ja heleda interjööriga ning paikneb alles rajatavas ülikoolilinnakus. Raamatukogu on suur ja avar ning arvestades lugejate rohkust tundub, et ka kasutajate poolt hästi omaks võetud. Eraldi on avatud hoidla õpikutele, seal paiknevad ka laenutusautomaadid, mis võimaldavad vormistada kohese laenutuse.

Hoidlas üllatas meid tagastusautomaatide konteinersüsteem kokku 36 jaamaga, mis oli tõepoolest omaette vaatamisväärsus.

Vilniuse Munitsipaalraamatukogu renoveeritud hoone oli avatud alles käesoleva aasta jaanuaris. Ilmselt leiab see kasutust, kuigi tõsiselt oli juttu lugejaarvude vähenemisest. Harukogusid on Vilniuses kokku paarkümmend, kuid keskraamatukogu funktsioonis raamatukogu varem puudus. Meie giidid Vilniuse Keskraamatukogus olid direktor Rima Gražienė ja asedirektor Simona Žilienė.

Kuna lasteraamatukogu asub vaid mõnesaja meetri kaugusel, ei loodud raamatukogusse eraldi lasteosakonda. Küll aga oli olemas muusikaosakond nootide, vinüülplaatide, CD-de jm vajalikuga. Seenioritele on raamatukogus eraldi arvutiõppe klass, kus korraldatakse kursuseid omandamaks arvutikasutamise põhitõdesid. Hoones tegutseb ka päevakeskus, kus toimuvad kultuuriüritused lastele ja peredele. Raamatukogu esinduslikku konverentsisaali üüritakse raha eest välja vaid juhul, kui neid kasutatakse kommertseesmärgil. Enamasti toimuvad sealgi kultuuriüritused. Omaette vaatamisväärsuseks pidasid eksursandid hästi disainitud aknaid.

Väljasõiduseminari 3. päeva, 14. mai hommikul külastasime Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu. Akadeemia ise asub asub viies eraldi hoones. Raamatukogu asub kahes majas: peahoones on lugemissaal, kõrvalhoones noodihoidla, lugemissaal, lugejateenindus/kojulaenutus. Hoidlas asuvad teavikud kõrgetel riiulitel ja on ebamugavad kätte saada. Loomulikult ootavad ka peahoone töötajad uusi ruume.

Nõukogudeaegse traditsiooni kohaselt on raamatukogu ja fonoteek eraldi üksused – raamatukogus ei ole heli- ega videosalvestisi. Kõrvalhoone valmis 10 aastat tagasi ja see asub Vilniuse Ooperiteatri kõrval. Algselt oli hoone mõeldud kongressihooneks, kuid ehituse lõppjärgus otsustati maja anda Muusika- ja Teatriakadeemiale. Seetõttu on kõik ruumid siiski vaid kohandatud õppetööks, ruumides puudub korralik heliisolatsioon jne. Enamus (noodi)fondist asub kinnises hoidlas – lugeja saab soovitud teose soovisedeli esitamisel. Hangitud on üsna mitu andmebaasi: Naxos Music Library, EBSCO databases, Emerald journals, JSTOR Arts & Sciences, Oxford Music Online, Taylor & Francis online jms. Raamatukogu vanim teavik on neumakirjas lauluraamat „Liber contines gradvalia: CVM antiphones et qvibvs“.

Reisi viimane päev lõppes ekskursiooniga ajaloolisesse Trakai linna ja kindlusesse, pärast mida alustasime tagasiteed Eestisse.

Ekskursantide muljeid väljasõiduseminarist - Eesti raamatukogud on väga heas seisus. Ning oluline on, et maja on kohe raamatukogu jaoks projekteeritus ja ehitatud, mitte kohandatud. Rohkem oleksime ehk soovinud hoidlatega tutvuda, näha erinevate laadide säilitamist: perioodika, kaardid, fotod, pisitrükis jne. Võib-olla giidid ei tulnud selle peale või ei soovitud, et võõrad hoidlates ringi käiksid.

Hästi oli ajastatud ilmaga, kaunis aeg, sirelid ja kastanid õitsesid, üks päev oli suisa suvine. 

Meie ettevõtmist toetas ERÜ läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Kogude toimkond Kuressaares.Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna suvelõpu väljasõiduistung toimus 7.-8. septembrini 2015 Kuressaares.

Toimkonna liikmetel avanes võimalus tutvuda põhjalikult kolme täiesti erineva raamatukoguga Kuressaares. Kõigepealt külastasime TTÜ Kuressaare Kolledžit. Nagu kirjutas üks väljasõiduistungil osaleja: “Eks kipuvad kolledžid jms asutused natuke omavahel segi minema - seni kuni pole oma silmaga näinud”. Arvatavasti on TTÜ Kuressaare Kolledž pisut teistsugune, eristudes eelkõige just oma Väikelaevade kompetentsikeskusega. Õppetöös on teooria tihedalt seotud praktikaga, mis annab hea ettevalmistuse kooli lõpetanutele spetsialistina tööle asumiseks. Samuti on kolledžis õpetatavad erialad väga sobivad kohalikku olustikku - turismi- ja toitlustuskorraldus, meretehnika ja väikelaevaehitus, väikeettevõtlus. Teadus- ja arendustöö on seotud saarte spetsiifikaga ning toetab kogukonna ja ettevõtluse arengut regioonis.

TTÜ Kuressaare Kolledži Raamatukogu on väike, aga spetsiifilise erialakirjandusega. Kasutatakse RIKSWEBi ja õppekirjanduse osa on ühine raamatukogu Kuressaare Ametikooliga. Töötajat neil kahjuks praegu ei ole, ja tundub, et seda ei vajatagi. Samas koosneb nende kogu Eesti kontekstis vägagi unikaalsetest teadusraamatutest, mida teistes raamatukogudes päris kindlasti ei olegi. Seega vajaks tõsist järelemõtlemist kolledži raamatukogu sisestamine ESTER kataloogi, et ka suured teadusraamatukogud näeksid, millist kirjandust seal leidub ning saaksid vajadusel raamatuid RVLi teel tellida.

Saare Maakonna Keskraamatukogu asub ühes hoones Kuressaare Kultuurikeskusega. Raamatukogus on nii lugemissaalid kui kojulaenutus nagu raamatukogudes muiste, sh ka kojulaenutus suvitajatele-turistidele tagatise alusel. Saare Keksraamatukogus tegeldakse kõigega, millega üks tasemel rahvaraamatukogu tänapäeval tegelema peabki. Raamatukogus toimuvad näitused, kohtumisõhtud, lasteosakonnas saab mängida lauamänge, käima üritatakse lükata lugemiskoera üritusi ja väikelaste mängu-lauluringi. Kohapeal on DVD jms vaatamise-kuulamise võimalus (mida küll üha vähem kasutatakse) ja internetipunkt, mis on just suviti eriti populaarne. Saare Keskraamatukogu on välja valinud Ameerika saatkond, nii asub selles raamatukogus Ameerika Teabekeskus (kus on ka kojulaenutamise võimalus), mida finantseeritakse saatkonna poolt. Komplekteerimisosakond koordineerib raamatute soetamist väikestele maaraamatukogudele kogu maakonnas. Külastus lõppes meeleoluka kohvilauaga, kus pakuti töötajate endi poolt valmistatud soolaseid ning magusaid küpsetisi.

Jäi silma, et töökoha ergonoomikale on panustatud - tahad istud töölaua taga toolil, tahad istud töölaua taga suure palli peal. Nende ruumid on valgusküllased, avarad ja ilusad. Ja kõrva jäi, et arvutipark on renditud, sest nii pidi kasulikum olema, IT tööd teevad tublid töötajad ise ja suuremate probleemide korral aitab linnavalitsuse IT.

Kuressaare arhiivraamatukogu on väike, ühe töötajaga raamatukogu, mis talletab Saaremaa ajalugu. See on nö Saare maakonna Rahvusraamatukogu, mis kogub kõike Saaremaa kohta, Saaremaaga seotud isikute kohta ning Saaremaalt pärit autorite teoseid. Raamatukogu haldab ka unikaalset fotokogu. Samas on neilgi viimastel aastatel toimunud mitmeid uuendusi-muutusi, osa neist kokkuhoiust tingitud. Nö kohalikku sundeksemplari kogutakse ainult üks eksemplar varasema kahe asemel. Ja ajalehed (kohalikud)) edaspidi paberkujul enam kogumisele ei kuulu. Muuhulgas talletab arhiivraamatukogu materjale Saare maakonna elanike kohta. Kuna Saare Arhiivraamatukogu on muuseumi osa, siis nende kogud on kirjeldatud Eesti Muuseumite Veebiväravas MUISis. Digiteerimistöid trükistega ei ole tehtud, küll on hetkel käimas fotokogu korrastamine-digiteerimine. Väikses austuses on tore see, et saab teha erinevaid töid, nii oli fotokogu töötaja meie külastuse päeval sõitnud seenele saabuva seenenäituse jaoks eksponaate hankima.

Kuulasime kahte ettekannet.

  • Esimene oli Ülle Talihärmi ülevaade loodavast Säilituseksemplari seadusest. Ettekande vastukajana jäi kõlama ettepanek, et uus seadus ei hakkaks kehtima mitte keset aastat vaid igati loogiline oleks, et aasta algusest. Ettepanekuga olid kõik nõus, et see võiks jõustuda nt 1. jaanuaril 2017. Veel vaidlustas Tartu Ülikooli Raamatukogu taas RR-i plaanitava jaotuskeskuse idee, mille järel paluti uut seadust kommenteerida vastavas eelnõude infosüsteemis, mis tol hetkel oli avatud kõigile arvamustele.
  • Teine ettekanne oli Bhutani Kuningliku Ülikooli Teadus- ja Tehnikakolledži raamatukogu juhatajalt, kes rääkis ilmekalt oma mast, rahvast ja kultuurist, loomulikult ka raamatukogudest ja raamatukogundusest.

Täname ERÜd läbi Eesti Kultuurkapitali, kes toetas meid majutuskulude tasumisel.

 

Kogude toimkonna sügisseminar. Nii nagu ka eelmisel aastal, toimus seekordnegi seminar Tallinna Tehnikaülikoolis 25. novembril. Toimumiskohaks on raamatukogu koosolekute saal 5. korrusel.

Seekord käsitlesime lugemise teemat. Meeli Pandis rääkis lugemismudelitest ja lugejatüüpidest ning Maria Teiverlaur lugemisest infoajastul. Psühholoog Anneli Salk tutvutas meile raamatute tervendavat mõju. Maarja Lõhmus kõneles raamatulugemist mõjutavatest teguritest ning lugejatüüpidest, kus faktorite tasandil olid teineteisega seotud 'iseenda sisse vaatamine' ja 'maailmapildi laiendamine'.

Seminari teises pooles kuulasime Helin Puksandi ettekannet kooliõpilaste lugemisest. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm rääkis ülihuvitavalt üldisematest suundumustest praegusaja eesti lastekirjanduses ja laste lugemises. TLÜ eesti kirjanduse ja kirjandusdidaktika lektor Priit Kruus kõneles kirjanduse ja emakeele õpetamisest koolis.

Kate-Riin Kont
Toimkonna juht

üles

TEGEVUS 2014. AASTAL

 

Aruandeaastal toimus vaid üks koosolek – väljasõidukoosolek Narva Kolledžisse 30. aprillil, millest võtsid osa Kairi Felt, Kaire Lass ja Helle Klementi Eesti Rahvusraamatukogust, Kate-Riin Kont ja, Raina Rohumaa TTÜ Raamatukogust, Vaiko Sepper, Eve Lipand ja Maimu Heintalu Eesti Hoiuraamatukogust, Elvira Mutt EKA Raamatukogust, Kristina Pai ja Kertu Uri TÜ Raamatukogust, Ilvi Rauna EMTA Raamatukogust, Tiina Sarjas EMÜ Raamatukogust ning Ülle Talihärm Kultuuriministeeriumist.

Külalistena osalesid: Margit Jõgi, Elo Lindström, Ave Pill, Külli Solo.

Päevakava:
13.30 - 15.00 Narva kolledži haldusjuhi Jaanus Villoko juhitud ekskursioon – tutvumine Narva linna ja kolledžiga (mikrobusside ja autoga: Kreenholmi piirkond, kultuuripalee, Rootsi lõvi, endine vanalinn (2 säilinud hoonet + ülesehitatud raekoda), vaade Venemaale, Narva kindlusele, bastionidele ja rajatavale rannapromenaadile. Narva kolledži hoone saamislugu ja tegevus, raamatukogu ja kogu hoonega tutvumine.

15.00 – 18.00 Päevakajaliste teemade arutelu kolledži poolt reserveeritud ruumis.
Teemad:

  • Raamatukogude statistika uue ISO standardi valgusel – ülevaade RR-i statistika spetsialistilt Margit Jõgilt. Standard on avalikul arutelul, lepiti kokku, et toimkonna liikmed saadavad oma kommentaarid 15. maiks. Lõplik kooskõlastusring toimus meili teel 2015. aasta jaanuari alguses.

Peamised kogude toimkonnas kerkinud probleemid: e-kogude statistika: kuidas lugeda e-ajakirju, mis on andmebaasides (RR loeb eraldi, teised vaid neid, mis väljaspool andmebaase)? Kuidas kajastub e-muusika (standardi järgi sellist asja pole, oleme tinglikult käsitlenud e-raamatuna)? Füüsiliste kogude laenutused - osa rk-sid arvestab vaid kojulaenutust, osa lisab ka kohalkasutuse (loetakse mõnel korral aastas saalides tagasipandavaid raamatuid) jne. leitakse, et oluline on leppida täpselt kokku, mida mingi number näitab.

Lisaks vajas läbimõtlemist, kuidas võiks kohandada aastaid muutumatuna püsinud riikliku statistika tabelit raamatukogude tegelike vajadustega. Praegu küsitakse statistikas veel andmeid, mida raamatukogudel enam ammu esitada ei ole, nt andmebaasid füüsilisel kandjal, mikrofiššide ja mikrofilmide arv, patendikirjelduse jpm. Ka kerkis üles küsimus, kas laudimeetrite näitamine riiklikus statistikas on ikka vajalik. Ühiselt leiti, et eelpoolnimetatud tabelitest võiks loobuda..

  • Hoiuraamatukokku saadetu üle otsustamine (kus ja kuidas vormistada üleandja/vastuvõtja õigused/kohustused / fikseerida lisaks sellele, mida Hoiukokku üle anda ka see, kuidas sellega hiljem toimitakse.) Hoiuraamatukogu tegevust ja tegevuse eesmärke tutvustas direktor Vaiko Sepper. Lepiti kokku, et täiendatakse dokumenti „Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamise alused“. Samuti otsustati täpsemalt fikseerida, mida ei ole mõtet vahetuskogusse saata (puudub kasutajate huvi), et vähendada asjatut transpordi- ja tööjõukulu nende materjalide käsitsemisel.
  • Ülevaate arengutest seoses Säilituseksemplari seaduse uue redaktsiooniga andis ministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm, kommenteeris sundeksemplari töörühma liige Kristina Pai. Füüsiliste sundeksemplaride arv väheneb neljani, kaob hajuseksemplar, mis jaotati erinevate raamatukogude vahel. Rõhuasetus on elektroonilisel kujul väljaannete arhiveerimisel, et see oleks regulaarne ja kaoks vajadus nende väljaannete digiteerimise järele. Seadusesse lisandub veebiarhiveerimine, filmide algmaterjali ja helifailide säilitamine. Kirjastajad on nõus, et senise teise sundeksemplari võib tulevikus liita kasutuskoguga, sest see kogu jääks poolikuks. Samuti käituti ka eelmisel korral kui sundeksemplaride hulk vähenes. Veel loodeti, et seaduseelnõu saadetakse novembris 2014 valitsusse kinnitamisele ja loodetavasti hakkab kehtima 2015. a. algusest. Aruandeaastal seaduseelnõu siiski valitsusse ei jõudnud.
  • IFLA arengusuundi tutvustas Kristina Pai. Ta rõhutas, et vajalik on maailmas levivate trendidega kursisolek ja nende kohandamine Eesti konteksti. 5. mail peeti sel teemal ERÜ vastloodud uue mõtte töörühm eestvedamisel mõttetalgud, mai lõpus oli selle teemaline konverents Soomes (Eestist osalesid Ü. Talihärm, K. Riisalu ja K. Pai); sügisel raamatukogupäevade ajal tehti Eesti olukorrast kokkuvõte. IFLA arengusuunad võiksid saada aluseks Eesti raamatukogupoliitika väljatöötamisel. Loodame saada kõigilt raamatukoguhoidjatelt olulist infot, mida kasutada riikliku raamatukogupoliitika ja ERÜ arengukava väljatöötamisel. K. Pai palus toimkonna liikmetel tutvuda ajakirjas Raamatukogu ilmunud IFLA arengusuundadega ja saata oma kommentaarid.
  • ERÜ kogude toimkonna sügisene seminar – eelmisel korral korraldasime selle koostöös ERÜ komplekteerimise töörühmaga. Ka sel aastal on vastastikune huvi ühiseks seminariks olemas. K. Pai teeb ettepaneku jätkata seminari korraldamist Tartus, sest Tallinnas on üritusi palju ja nii on Lõuna-Eesti kolleegidel parem võimalus osa saada.
  • ERÜ kogude toimkonnale uue juhi valimine – nõusoleku kandideerida on andnud Kate-Riin Kont. K. Pai tänab kolleege senise usalduse eest ja Kate-Riini kandideerimise eest. Kate-Riin Kont valitakse ühehäälselt toimkonna uueks juhiks.

ERÜ kogude toimkonna sügisseminar "E-raamat: kirjastamine, vahendamine, lugemine" toimus aruandeaastal siiski Tallinnas, TTÜ auditooriumis. Seminarist tegi otseülekande TTÜ Haridustehnoloogia keskus.

Tervitussõnad ütles TTÜ teadusprorektor Erkki Truve, e-raamatu päevakajalistel teemadel rääkis Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik, kogude toimkonna liige Ülle Talihärm. Seminari ainus välisesineja Marja Hjelt Helsingi Linnaraamatukogust kõneles e-raamatute levikust Soomes, sh soomekeelsetest e-raamatutest. ELLU e-raamatu laenutuskeskkonna senistest kogemustest ja edasistest arengutest rääkis Triinu Seppam Tallinna Keskraamatukogust. Maie Ristissaar Rahvusraamatukogust/ELNET Konsortsiumist esitas põhjaliku ülevaate e-raamatute laenutuskeskkondadest kogu maailmas. Asko Tamme Tartu Linnaraamatukogust rääkis eestikeelseid e-raamatuid sisaldavate e-lugerite laenutamise 3 aastapäeva puhul projekti käivitamisest ja hetkeseisust.

E-raamatust ja sellega seonduvast bürokraatiast kirjaniku vaatepunktist lähtuvalt rääkis väga intrigeerivalt ulmekirjanik Siim Veskimees. Digiraamatute arengust ja kirjastamisvõimalustest kõneles Ain Lausmaa eesti Digiraamatute Keskusest. Õppejõust kui digiraamatu kirjastajast rääkis omaenda aastatepikkusele kogemusele tuginedes TTÜ emeriitprofessor Enno Rajasalu. Raamatukogu-poolsetest võimalustest aidata kaasa ülikooli õppejõudude e-õpikute avaldamisele ja levitamisele andis ülevaate Signe Bachmann TÜ Raamatukogust.

Koos esinejatega võttis seminaris osa 128 inimest.

Aruande koostas Kate-Riin Kont
16.01.2015

üles

TEGEVUS 2013. AASTAL

ERÜ kogude toimkonna töö möödus peamiselt meili teel mõtteid vahetades. Peamisteks teemadeks: ajalehtede säilitamine Hoiuraamatukogus, e-kogude statistika ja traditsioonilise kogude seminari korraldamine.

Aasta oli rikas toimunud suurüritustest, mille korraldamisel, läbiviimisel mitmed toimkonna liikmed osalesid ja kus arutati teaduskogudele olulisi teemasid. Osaleti ERÜ 90. aastakoosolekul veebruaris ja Eesti Raamatukoguhoidjate Kongressil mais ning 2013 sügisel Helsingis toimuval Põhja- ja Baltimaade Raamatukogude Kongressil, lisaks raamatukogupäevade ajal toimunud erinevatel üritustel, s.h teadus- ja erialaraamatukogu päeval Tartus. Kogusid tutvustati bussiraamatukogu projekti käigus (mis pälvis nädala turundusteo tiitli).

Toimkonna korraldatud kogude seminar viidi sel korral läbi koostöös ERÜ komplekteerimise töörühmaga. Üritusel osales 75 huvilist, lisaks veebiülekande jälgijad. Seminar jääb (nagu ka eelnevad) ERÜ kodulehe vahendusel järelvaadatavaks.  

Teemadest lähemalt.

1) Ajalehtede säilitamine Hoiuraamatukogus

Nii ERÜ kogude toimkonnas kui ka Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogus arutati ajalehtede säilitamist Eesti Hoiuraamatukogus. Otsustati, et säilitamisel/kustutamisel arvestatakse ka ERÜ kogude toimkonna ettepanekuga, sest toimkonnas on esindatud kõik suuremadsäilitamisele saatvad institutsioonid ja otsustamisel on oluline teada ka jooksvat komplekteerimist.

Hoiuraamatukokku säilitamisele suunatud ajalehtedenimekirju võrreldi teadusraamatukogude kogude ja jooksva komplekteerimisega. Juhul kui nimetuse komplekteerimine jätkub, kuulub ka varasem osa säilitamisele. Aluseks saab võtta ka selle, kas ajalehe arhiiv on vabalt kättesaadav või mida on vajadusel lihtne RVLi teel tellida.  

Hoiuraamatukogu on lähtunud ajalehtede säilitamisel järgnevast:

  • Riigiraamatukogust üleantud ajalehed, mis anti üle eraldi aktiga ja mille säilitamist peab Rahvusraamatukogu ajaloolistel põhjustel oluliseks.
  • Ülejäänud ajalehtedest soovitab Hoiuraamatukogu säilitada:

- Kuni 1946. a. ilmunud lehed, välja arvatud nimetused, mida on ainult üksikud numbrid (näiteks Die rote Fahne,  Berliner Lokal-Anzeiger, Saratower deutsche Volkszeitung).

- Lähinaabrite lehed (Soome, Rootsi, Peterburi).

- Soome-ugri rahvaste lehed (nt karjala - Totuus, Leniniläinen totuus, Neuvosto-Karjala, Karjalan sanomat- ühe lehe erinevad nimetused erinevatel aastatel).

- Lloyd's list - merendusealane ajaleht (säilitamiseks üle andnud Mereakadeemia raamatukogu).

Kokku langetas kogude toimkond otsuse 101 võõrkeelse ja 147 venekeelse ajalehe nimetuse säilitamise kohta. Loobuti mitmetest nimetustest, mis on täistekstina kättesaadavad või millest pole täiskomplekti. Nimetused, mida raamatukogud jätkuvalt komplekteerivad, säilitatakse. Jäetakse alles mõned Esticat sisaldada võivad nimetused, vaatamata sellele, et neid on vähe aastakäike. Leiti, et oleks vajalik hakata säilitatavate ajalehtede nimekirju tulevikus regulaarselt, nt 5 a. tagant, üle vaatama, sest tõenäoliselt suureneb ajalehtede kättesaadavus veebi või andmebaaside kaudu.

2) Määratleda täpsemalt üleandjate ja vastuvõtja õigused ja kohustused seoses Hoiuraamatukogu hoiukogust mahakandmisega

Hoiuraamatukokku säilitamisele suunavad asutused (ERÜ kogude toimkonna liikmed) peavad vajalikuks täpsustada Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogusse suunatud väljaannete mahakandmise korda. Soovime, et Hoiuraamatukogu ja talle säilitamiseks väljaannete üleandjate õigused ja kohustused oleksid täpsemalt määratletud. Seda selleks, et vältida potentsiaalselt tekkida võivat olukorda, kui hoidlad on täis ja Hoiuraamatukogu otsustab hoiukogust midagi kustutada. Soovime, et oleks garanteeritud ka üleandja õigus hoiukogust väljaande väljaarvamisel see soovi korral oma kogusse tagasi võtta. Juhul kui Hoiukogu mingil põhjusel väljaannet enam säilitada ei saa, tuleb sellest teavitada üleandjat, kes otsustab, kas võtab väljaande oma kogusse tagasi või lubab kustutada kui säilitamisele mitte kuuluva. Hetkel Hoiuraamatukogul juriidiliselt seda kohustust ei ole, kuigi praktikas on seda head kollegiaalset tava silmas pidades tehtud ja koostöö on väga hea. Näeme siiski ohtu, et säilitamisele suunatud väljaannete säilimine Eestis ei ole praeguse määruse sõnastuses garanteeritud ega osapoolte tegevus, õigused ja kohustused piisavalt detailselt kirjeldatud.  

3)   E-väljaannete ja e-andmebaaside statistika

Üleüldiseks probleemiks on e-kogude statistika,  mida tõlgendatakse raamatukogudes erinevalt (standard jätab piisavalt tõlgendusvõimalusi). Kogud, mis kajastuvad ESTERis, on üsna sarnaselt käsitletavad, kõik muu on väga segane. Raamatukogud arvestavad statistikat lähtudes nii oma võimalustest (kuidas andmed kajastuvad, nt RR portaalis nimetuste kaupa, seega dubleerimist pole) ja kogu iseloomust (nt Muusikaakadeemia raamatukogule on oluline tõsta esile auviseid, mida riiklikus statistikas eraldi ei küsita).

Kokku tuleks leppida:

  • Kus avaldatakse teaduskogude statistika? Riiklik statistika kajastab teadusraamatukogusid koos, mitte raamatukogu kaupa – seega sealt ei näe, mida erinevalt oleme teinud. RR kodulehel on vaid rahvaraamatukogud.
  • Kui ühes andmebaasis sisaldub mitut väiksemat baasi, kas siis loetakse kõiki eraldi?
  • Kas kajastada andmebaasides olevaid materjale neid liigiti (e-ajakirjad, e-raamatud) üle lugedes?
  • Kuidas kajastada muusikat? Kas lisada e-raamatute alla?
  • Kuidas näidata ajakirju, mis kajastuvad mitmes baasis? Kas arvestada kordused välja või mitte?

ISO statistika töörühm on välja töötanud statistikastandardi (2789) uue versiooni. 2014. a. tuleks püüda selle alusel viia statistika kogumine ühtsetele alustele.

4)   Seminari korraldamine

ERÜ kogude toimkonna ja ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma ühisseminar TÜ Raamatukogu konverentsisaal, 5. novembril 2013

Kava

11.00   Elle Tarik (Tartu linnaraamatukogu) „1920ndate aastate Tartu kirjastuselust ja raamatukogudest“

11.20   Kairi Felt jaÜlle Talihärm (Rahvusraamatukogu, ERÜ kogude toimkond), „Milline raamat on moes: muljeid Frankfurdi raamatumessilt“

11.40   Kristina Pai (Tartu Ülikooli Raamatukogu, ERÜ kogude toimkond) „Millest Euroopas räägitakse: LIBER Münchenis; Põhja- ja Baltimaade rahvaraamatukogude kokkusaamine Helsingis“

12.00-13.00 Kohvipaus (TÜ Raamatukogu ja Rahvusraamatukogu toetusel)

13.00 – 14.30  Triinu Tamm, Ülevaade tänapäevasest prantsuse kirjandusest

14.30   Lea Rand (Toila raamatukogu, ERÜ maaraamatukogude sektsioon) „Maa- ja kooliraamatukogude ühinemisest“

14.50   Tiina Talvet (Rapla Keskraamatukogu, ERÜ komplekteerimise töörühm) „Kuidas on nn Langi nimekirjad raamatukogude komplekteerimist (eriti väiksemaid kogusid) mõjutanud.

– küsimused, arutelu

üles

Tegevus 2012. aastal

Osa toimkonna tööst toimus taas meililisti kaudu, kokku saadi kolmel korral - peeti 2 koosolekut ja 1 avalik seminar, sedapuhku juba arvult neljas.
Käsitletud teemad, toimunud üritused

  • Aasta alguses arutati ERÜ arengukava ja tegevusplaan ning vaagiti toimkonna osa selles.
  • 26. aprillil peeti kokkusaamine Tallinnas TLÜARis (tutvumine unikaalse RFID-süsteemi rakendusega ja uue skänneriga) ja Tallinna Keskraamatukogu Liivalaia tänava majas (ELLU, vabatahtlike kaasamise jm. projektid, muusikakogu tutvustus jne). Osales 23 toimkonna liiget + 3 külalist. kava.
  • 3. oktoobril peeti TÜ Raamatukogu konverentsisaalis ERÜ kogude toimkonna 4. avalik seminar, sel korral pealkirjaga „Raamatukogu tegu ja nägu“. Keskenduti raamatukogude nähtavusele, erinevatele üritustele ja tegevustele ja nende reklaamimisele. Saalis oli osalejaid üle 100, lisaks veebiülekande jälgijad (varasematel aastatel on toimkonna seminaridel osalus kõikunud 70-230 vahel). Tagasiside oli  väga positiivne. Mõned kirja teel saabunud kommentaarid: "Jälgisin huviga, aitäh veelkord! Rohkelt asjalikku ja elulist teavet." "Lust oli jälgida. Kõik oli selge, ülesehitus asjalik, teemapüstitused põnevad ja vajalikud." "Nii kasulikku ja sisukat erialaüritust, mis vaid eesti spetside kanda, ma ei mäletagi! Kirjutasin seminari jälgides pool märkmikku täis." Lisaks ka mitme osaleja suuliselt öeldud tänusõnad. Ka selle seminari info (kava, ettekanded ja salvestus) arhiveeritakse ja jääb avalikult kättesaadavaks. Ka kõigi nõusoleku andnud esinejate ettekande salvestus jääb veebis järelvaadatavaks.
  • 29. novembril peeti kokkusaamine Tallinnas, külastati TLÜARi, Eesti kunstiakadeemia Raamatukogu selle ajutises asupaigas Teaduste Akadeemia ruumides ja KUMU raamatukogu. Teemadest arutati: e-kogude statistikat, Hoiuraamatukogus perioodika säilitamist. Lisaks tutvuti kunstiakadeemia raamatukogu ja tulevikuplaanidega ja KUMU raamatukogu tööga.
  • Aasta lõpus alustati Hoiuraamatukokku säilitamisele suunatud ajalehtede kogu ühist läbivaatamist (failide vahetamine meili teel). Hoiuraamatukogu Nõukogus püstitati ajalehtede säilitamise vajalikkuse küsimus, mille K. Pai nõukogu liikmena palus edastada ERÜ kogude toimkonnale arvamuse avaldamiseks, kuna kogude toimkonnas on esindatud kõik säilitamisele saatvad raamatukogud.  Hoiuraamatukogust saadetud nimekirjade alusel tehti valik ja esitati põhjendused säilitamist väärivate ja kustutamisele suunatavate ajalehtede osas. Töö jätkub 2013. aastal venekeelsete ajalehtede osas.
  • Mitmed toimkonna liikmed on kaasatud erinevate ELNETi, ERÜ ja muude töörühmade töösse. Osaletakse Sundeksemplariseaduse muutmise aruteludes, veebiarhiveerimise töörühma töös, Hoiuraamatukogu Nõukogus ja muudes kogudesse puutuvates töörühmades. Mitmed liikmed on osalenud konverentsidel jm üritustel kodu- ja välismaal, pidanud ettekandeid ja avaldanud artikleid.
  • Soomega plaanitud ühine seminar lükkus edasi, sest 2013. a. sügisel on tulekul Põhja- ja Baltimaade Raamatukoguhoidjate Kongress. Loodetavasti pääsevad sellel osalema ka ERÜ kogude toimkonna liikmed.

Kristina Pai
Toimkonna juht

üles

Tegevus 2011. aastal

2011. a. jooksul säilis toimkonna liikmelisus – uusi liikmeid vastu ei võetud, keegi toimkonnast ei lahkunud. Liikmeid on 21, esindatud on kõik ülikooliraamatukogud: EKA, EMTA, EMÜR, TLÜAR, TTÜR, TÜR ning Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Patendiinfo Keskuse raamatukogu. 2011 liitus üks toimkonna liige ERÜ-ga. Hetkel kuulub kogude toimkonnast ERÜ-sse 10 ja ei kuulu 11 liiget.

Toimkond kohtus 2011. aastal kahel korral: korraldati traditsiooniline avalik seminar ja külastati 2 raamatukogu. Lisaks arutati erinevaid teemasid meili teel ja muudel erialaüritustel kohtudes.

18. mail

... peeti koosolek Eesti Hoiuraamatukogus ja Pimedate Raamatukogus. Osales 15 toimkonna liiget ja 1 külaline. Päevakorras olid nii tööplaanis olevad kui ka jooksvalt kerkinud teemad: Estica/Estonica (komplekteerimine, tähistamine perioodika üksiknumbrites, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine ning Hoiuraamatukokku suunamine); e-raamatu seminari korraldamine; raamatukogudes tehtav töö vaegnägijate teenindamisel ja koostöövõimalused selles vallas. Liikmeid teavitati ERÜ juhatuse tegevusest ja otsustest. Tutvuti põhjalikult Eesti Hoiuraamatukogu ja Pimedate Raamatukogu tegevusega. Kõik soovijad said Hoiuraamatukogu vahetuskogust valid oma kogusse vajalikke väljaandeid. (Täpsemalt vt protokollist)

13. septembril

... peeti Tartu Ülikooli Raamatukogus toimkonna kolmas seminar, teemaks "Emakeelne e-raamat raamatukogus". Teema oli päevakajaline, samal aasta toimus arvukalt e-raamatust kõnelevaid üritusi ja ilmus artikleid. Raamatukogusid puudutavad juriidilised ja tehnilised detailid olid aga jäänud laiemalt tutvustamata. Üritus otsustati korraldada koostöös ELNET Konsortsiumiga, kes oli samal teemal korraldanud kaks ümarlauda. Lisaks toimkonna liikmetele ja teistele raamatukogude esindajatele kõnelesid ka ministeeriumi nõunik ja e-raamatute vahendajad. Seminaril räägiti sellest, kuidas raamatukogud emakeelseid e-väljaandeid vahendavad, millised on raamatukogude (loe: kasutajate) ootused, kuidas rakendub e-raamatu puhul autoriõigus, milline on Eesti e-raamatu turg, millised kehtivad ärimudelid ja võimalikud laenutuskeskkonnad. Seminari eesmärgiks oli lisaks hetkeseisu tutvustamisele jõuda koos vahendajate/tootjatega arusaamani, kuidas raamatukogud eestikeelseid e-väljaandeid hankida saaksid (Eesti turg on orienteeritud peamiselt eraisikule). Kohvipausi vältel oli kõigil võimalus katsetada ka erinevaid e-raamatu lugereid RR-i, TLÜAR-i ja „Krisostomuse" raamatupoe vahendusel. Kultuuriministeeriumi nõunik Toomas Seppeliga arutatud vaba juurdepääsu temaatika viis selleni, et käsilolevatesse seaduste muudatustesse lubati lisada vajalik säte – riigi rahaga toodetu peab olema tasuta kättesaadav. See tähendab, et ka raamatukogus digiteeritud materjalid või loodud andmebaasid ei tohi olla tasulised. (Muuseumiseadus peaks oleme üks esimesi, kus see kajastub.)

Seminar täitis oma eesmärgi nii laiema valgustustöö tegemisel e-raamatute alal kui ka koostööettepanekute esitamisel vahendajatele. Ka need, kes mitmel ELNETi korraldatud ümarlaual osalenud ja ise asjaga tegelevad, mainisid, et said olulist lisateavet. Veelkord saime kinnitust, et nii väikses riigis nagu Eesti ei tohi hoida teadmist vaid oma ringkonnas, vaid tuleb suhelda laiemalt. Peame teadma, mida tehakse väljaspool raamatukogusid, mida mõtlevad tootjad. Ka sel seminaril nagu kõigil eelmistel oli osalemine kõigile vaba ja tasuta. Eeldatava 70 kuulaja asemel koguned huvilisi üle 200! Vaja läks lisatoole ja ka kohvilauda tuli täiendada. Üritus õnnestus hästi, tagasiside oli väga positiivne. Saadetud eelteate peale saabus ka raadioajakirjanik, kes salvestas intervjuu. Tehti veebiülekanne ja olemas on ka väikse resolutsiooniga salvestus TÜ repositooriumis, mis on vabalt kättesaadav.

Aasta jooksul

... on toimkonna liikmed kirja teel või väiksemates seltskondades arutanud

  • teavikute riigihangete korraldamist (võrreldi hanketeateid, hankedokumente ning riigihangete lepinguid);
  • uuendatavat raamatukoguhoidja kutsestandardit;
  • nn Cartlandi-temaatikat ehk rahvaraamatukogude komplekteerimise teemat, mille avas kultuuriminister Lang Paides raamatukogupäevade avaüritusel.

2012. aasta on kogude toimkonnale juubeliaasta. ERÜ kogude toimkond asutati 26.05.1992 ja alustas tööd 01.06.1992, seega saame 20-aastaseks! Sel puhul oleme kokku leppinud Soome Teadusraamatukogude Ühingu kogude toimkonnaga, kes on oma profiililt meile kõige lähedasem

koostööpartner, et korraldame ühisseminari. Meie kontaktid on olnud Teadusraamatukogude Ühenduse kogude toimkonna esimees Harri Ahonen ja Vaasa Ülikooli Raamatukogu direktor Vuokko Palonen. Et teema kajastaks ka meie toimkonna 20. juubelit, tegime ettepaneku pealkirjastada ühisüritus järgmiselt: "Muudatused kogude ja komplekteerimises 20 aasta jooksul". Ettepanek kiideti heaks.

Ka meie tööplaanis oli kirjas soov külastada Soome kolleege (arenenud rk-d, lähedal ja suhteliselt odav sõit). Juubeli puhul oleks hea ühendada mitu asja - tihendada koostööd soome kolleegidega, tutvuda Soome rk-dega ja pidada ühine seminar. Toimkonna liikmetest 3 on juba andnud nõusoleku ettekandega esineda.

2012 juunis toimub Tartus LIBERi konverents, mille korraldamisega mitu toimkonna liiget seotud on, augustis peetakse IFLA kongress Helsingis eel- ja järelsessioonidega Tallinnas. Seega on 2012. aasta kiire nii meile kui ka soome kolleegidele. Oleme kokku leppinud, et ühisüritus võiks toimuda pigem 2013. Siiski ei tähenda see, et me kodus oma juubeli tähistamata jätame. Ehk annab see mõtteid meie traditsioonilise seminari korraldamiseks sügisel TÜ Raamatukogus.

Kristina Pai
Kogude toimkonna juht
31. jaanuar 2011

üles

Tegevus 2010. aastal

2010. a. jooksul säilis toimkonna liikmelisus – uusi liikmeid vastu ei võetud, keegi toimkonnast ei lahkunud. Liikmeid on 21, esindatud on kõik ülikooliraamatukogud: EKA, EMTA, EMÜR, TLÜAR, TTÜR, TÜR ning Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Patendiinfo Keskuse raamatukogu.

2010. aastal said toimkonna liikmed kokku kolmel korral: peeti kaks töökoosolekut Tallinnas, Rahvusraamatukogus ja Muusika- ja teatriakadeemias ja korraldati üks avalik seminar Tartu Ülikooli Raamatukogus.
Toimkond on alates 2001 pidanud koosolekuid järgmisest raamatukogudes (varasem info koha osas puudub):
- 6 x Rahvusraamatukogus (2001, 2003, 2004, 2006, 2007, 2010),
- 2 x Hoiuraamatukogus (2002, 2008), Tartu Ülikooli raamatukogus (2003, 2008) ja Tehnikaülikooli raamatukogus (2005, 2009)
- 1 x Patendiraamatukogus (2003), TLÜ Akadeemilises rk-s (2004), Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus (2008) ja Eesti Muusika- ja teatriakadeemia raamatukogus (2010).

Eesmärgiks on külastada kõiki raamatukogusid, kus töötavad toimkonna liikmed, kuid ka võimalikult rohkem teisi eriala- jm. raamatukogusid.
2010. aastal tegelesid toimkonna liikmed nii ERÜ raames kui ka oma raamatukogudes töökohustest tingituna palju seadusloomega, sest muutmisel olid paljud raamatukogusid puudutavad seadusaktid.

1) Esimene kokkusaamine 20. mail 2010 pidi toimuma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus, kuid plaan luhtus Islandi tuhapilve tõttu, mis ei lasknud raamatukogu direktoril, kogude toimkonna liikmel Ilvil Saksamaalt koju sõita. Siiski ei jäänud toimkonna kokkusaamine ära, hädast aitasid välja kolleegid Rahvusraamatukogust, kes olid lahkelt nõus meid vastu võtma. Seoses teadus- ja arhiivraamatukogudes läbiviidud Riigikontrolli auditi ja Sundeksemplari seaduse muutmisega oli arhiivkogu temaatika päevakohane (vt. kava ja protokoll). Arutleti erinevate raamatukogude arhiivkogu problemaatika üle. Lähemalt tutvuti Rahvusraamatukogu arhiivkogu komplekteerimise põhimõtete, arhiivtrükiste vormistamise, kasutajale kättesaadavaks tegemise ja kogu säilitustingimustega. Põhjust RRi külastada oli ka seetõttu, et RRi arhiivkogu tähistas 2010 oma 75. sünnipäeva. Kõik toimkonna liikmed andsid ülevaate oma raamatukogus leiduvatest arhiivteavikutest ja nendega tehtavast tööst.

2) Toimkonna teine kokkusaamine 9. detsembril 2010 toimus Eesti Muusika- ja teatriakadeemias (vt. kava ja protokoll). Koosolekule olid kutsutud esinema kaks külalist - Toomas Seppel Kultuuriministeeriumist ja Kaie Viigipuu-Kreintaal Tallinna linnaraamatukogust ja Eesti Muusikakogude Ühendusest. Toomas Seppel tutvustas muutmisel olevaid seaduseelnõusid: Sundeksemplariseadust, Autoriõiguseseadust, Arhiiviseadust  ja orbtööde (Orphan Works) temaatikat (oodatakse Euroopa Liidu vastavasisulise direktiivi valmimist). Ta puudutas põgusalt ka Arhiiviseaduse temaatikat, mis haakub Sundeksemplariseadusega ja mis on samuti muutmisel. Kaie Viigipuu-Kreintaal Tallinna Keskraamatukogust tutvustas meeleoluka piltidega ettekandega EMKÜ e Eesti Muusikakogude Ühenduse ajalugu, eesmärke ja tegevust. EMKÜ eesmärgiks on koondada Eesti muusikaraamatukogusid, lahendada üheskoos erialaseid spetsiifilisi küsimusi ja korraldada erialast täiendkoolitust. Igal aastal korraldatakse erialaseid seminare. EMKÜl on palju rahvusvahelisi kontakte, mis aitavad olla kursis mujal toimuvaga. EMKÜ töö tulemusel tehti Autoriõiguse seaduses muudatused, mis võimaldavad nüüd muusikat ka koju laenutada. Eesmärgiks on saavutada sama tulemus ka filmide osas. Peale tutvustust tuli juba ka ettepanek EMKÜ uue liikme osas. Kõik toimkonna liikmed andsid ülevaate muusika, filmide, nootide ja temaatiliste andmebaaside komplekteerimisest raamatukogudes. Pikemalt arutleti Estonica üle – kuidas defineerida Estonicat juhul kui tegemist ei ole keelega, vadi heliga? Kas välismaal avaldatud eestlase teos on „Eesti“ või „Estonica“?

Pikema ülevaate andis EMTA raamatukogust ja komplekteerimispõhimõtetest direktor Ilvi Rauna.

Rubriigis „uusideid, teateid, küsimusi“ oli sel korral väga palju erinevaid teemasid:
- ohustatud väljaannete digiteerimine ja originaalide kasutusest väljaviimine;
- kogude toimkonna esitatud pisitrükise definitsioon on terminoloogiatoimkonnas heaks kiidetud ja lisatud raamatukogusõnastikku.
- Rahvusraamatukogu seaduse uus redaktsioon.
- Riigihanked ja RRis käinud Rahandusministeeriumi riigihangete kontroll
- Kevadseminari teema

Koosoleku lõppedes tutvuti EMTA raamatukoguga. Huvilistel oli võimalus jääda kuulama kontserti EMTA saalis.

3) Kogude toimkonna traditsiooniline kevadseminar toimus Tartu Ülikooli raamatukogus 21. aprillil 2010, teemaks pisitrükised. Osalejaid oli üle 60 Eestimaa erinevatest raamatukogudest ja muuseumidest. Vt. kava ja ülevaadet seminarist


Kristina Pai
Kogude toimkonna juht

üles

Tegevus 2009.  aastal

ERÜ kogude toimkond pidas 2009. aastal kaks koosolekut: kevadel, 21. aprillil kohtuti Tartus, uues Eesti Maaülikooli raamatukogus ning talvel, 3. detsembril saadi kokku Tallinnas, vastvalminud Tehnikaülikooli Raamatukogus . Osavõtt toimkonna kokkusaamistest oli väga aktiivne ja arutelud tulemuslikud.

2009. a. tööplaani täitmisest:

  1. Tutvuti kahe uue raamatukogu (EMÜ ja TTÜ) hoone ja töökorraldusega.
  2. Koostati pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi poole seoses Sundeksemplari seaduse muudatusettepanekutega.
  3. Vastavalt Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogu soovitusele koostati ja võeti vastu dokument „Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamine“ ning suunati see ülevaatamiseks Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogule, kus see heaks kiideti ja kinnitati.

4. Arutati pisitrükiste definitsiooni, töötlemise ja kirjeldamise põhimõtteid eri raamatukogudes ning püüti tegevust ühtlustada, eesmärgiks kasutaja jaoks optimaalne pisitrükiste kajastamine ESTERi andmebaasides. Teemaga töötatakse edasi.

5. Otsustati pöörduda ettepanekuga täpsustada pisitrükise definitsiooni ERÜ terminoloogia toimkonna poole. 

6. Lepiti kokku, et pisitrükiste teemal peetakse 2010. a. kevadel toimkonna korraldatud seminar Tartu Ülikooli Raamatukogus ning koostatakse temaatiline näitus.

7. Arutati Estonica komplekteerimise, kirjeldamise ja säilitamise problemaatikat. Teema tõstatus taas Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogus, sest Hoiuraamatukokku saabub sageli Estonica sisulist materjali nii teadusraamatukogudest kui ka mujalt. Probleemiks on eelkõige ajakirjade-ajalehtede üksiknumbrid, millest tervet aastakäiku ühtegi teadusraamatukogusse komplekteeritud ei ole. Kas Hoiuraamatukogu peaks hakkama ise tegelema Estonica säilitamisega või teevad seda vaid teadusraamatukogud? Hetkel osa raamatukogusid kataloogivad ka Estonicat sisaldavad perioodika üksiknumbrid, osa saadavad Hoiuraamatukokku. Selles osas tuleb kokku leppida 2010. aastal.

8. Osaleti Tartu Ülikooli Raamatukogus peetud 
seminari
 „Väljaandmine ja vastuvõtmine“ korraldamisel ja läbiviimisel. Seminaril esinesid Tartu kirjastajad: Mart Jagomägi „Ilmamaast“, Toomas Kiho „Akadeemiast“, Leida Lepik „Regiost“; bibliofiilist TÜ professor Ülo Matjus, luuletaja Hannes Varblane, kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (Eesti Kirjandusmuuseum) ja raamatukogude esindajad Elle Tarik (Tartu Linnaraamatukogu), Vaiko Sepper (Eesti Hoiuraamatukogu) ja Kristina Pai (TÜR).

9. Toimkonna liikmed andsid kokkusaamistel üksteisele ülevaate oma raamatukogus toimunud muudatustest, uuendustest, hoonete remontidest, uusehitustega seonduvast, probleemidest ja plaanidest.

Kristina Pai
Kogude toimkonna juht

üles

Tegevus 2008. aastal

2008. a. alguses muutus toimkonna liikmelisus - senine toimkonna juht Mihkel Volt lahkus ERÜ kogude toimkonnast seoses töökoha vahetusega. Toimkonna töö korraldamine usaldati Kristina Paile Tartu Ülikooli Raamatukogust.

2008. aastal kohtuti kahel korral. Otsustati jätkata vana traditsiooni - lisaks päevateemade arutamisele külastada igal kokkusaamisel ka erinevaid raamatukogusid. Esimene kokkusaamine toimus Tartus, kus külastati nii Tartu Ülikooli raamatukogu kui ka Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu. Mõlemas raamatukogud tehti ekskursioon ja tutvuti ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividega: Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Päevakorras oli toimkonna liikmelisus – ettepanekule osaleda toimkonna töös vastasid positiivselt ka need teadusraamatukogud, kes seni kaasatud ei olnud (EKA, EMTA ja EMÜ). Vahetati muljeid 2008. a. läbi viidud Riigikontrolli auditi tulemustest: erinevused pisitrükiste arvestamisel; hoidlate olukord; komplekteerimiskava vajalikkus sellisel kujul kaheldav. Vahetati kogemusi, kuidas saadakse hakkama riigihangete korraldamisega. Räägiti kogudest kustutamisest ja rekataloogimisest, raamatukogude renoveerimise ja ehitamisplaanidest.

Detsembris toimus koosolek Eesti Hoiuraamatukogus. Meenutati pikaajalist toimkonna liiget, varalahkunud Meelis Ideoni. Tutvustati uusi toimkonna liikmeid. Tutvuti Eesti Hoiuraamatukoguga. Ülevaate tegevusest andis Hoiuraamatukogu direktor Vaiko Sepper. Koosoleku päevakorra peateemaks oli väljaannete säilitamisele suunamine teadusraamatukogudest Eesti Hoiuraamatukokku. Arutati Vaiko Sepperi, Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru ja Kristina Pai koostatud vastavat dokumenti. Otsustati jagada informatsiooni kogudest kustutamise põhimõtete ja töö käigu osas ning dokumendiga edasi töötada. Kõne all oli taas ka riigihangete temaatika, pisitrükiste teema ja riigieelarve küsimused. Toimkonna liikmed rääkisid oma plaanidest ja probleemidest.

Kristina Pai
Toimkonna juht
üles


Tegevus 2007. aastal

2007. a. korraldas kogude toimkond kaks koosolekut. 1. juunil toimunud koosolekul tähistati kogude toimkonna 15. aastapäeva. Koosolekul käsitleti teavikute riigihanke korraldamist, arutati toimkonna tegevuse eesmärgi uut sõnastust ja toimkonna tegevussuundi 2007. a-ks. Otsustati taotleda ühise riigihankealase koolituse korraldamist, täiendada kogude toimkonna kodulehekülge (toimkonna tegevuse eesmärgi uus sõnastus: Eesti teadusraamatukogude komplekteerimis- ja hoiualase koostöö edendamine), edastada raamatukogudes tehtavad teavikute komplekteerimisplaanide muudatused elektronposti teel toimkonna liikmeile, võtta ühe teemana arutlusele raamatukogude vanemate fondiosade hoiustamine.

13. novembril toimunud koosoleku teemaks oli “Kogud ja kriisireguleerimine”. I. Volke tutvustas toimkonna liikmeile kriisireguleerimise valdkonda, andis ülevaate olukorrast Eestis. Otsustati teha raamatukogudevahelist koostööd kogusid puudutavates kriisireguleerimisalastes küsimustes (sh pidada ühiselt läbirääkimisi ning sõlmida kokkuleppeid võimalike evakuatsioonipindade omajatega, nt Tallinna Külmhoone jt) ning tegeleda teavikute riigihanke teemaga jätkuvalt 2008. a-l.
üles


Tegevus 2006. aastal

Tööprobleemide arutamiseks kasutati interneti võimalusi ning erinevaid raamatukogunduslikke kokkusaamisi (teadusraamatukogude talveseminar Käärikul, suveseminar Ojaäärsel jms). Kokku saadi Eesti Rahvusraamatukogus 21. detsembril 2006. Tehti kokkuvõtteid mööduvast aastast, sh ERÜ liikmelisuse ja vanuselise koosseisu temaatikast; arutati 2007. aastaks plaanitavaid tegevusi. Käsitlemist leidis ettepanek siduda kogude toimkonna plaane senisest enam ELNET konsortsiumi tegevusega. Nimetet teemaga otsustati jätkata 2007. aastal.

Koosoleku olulise päevakorrapunktina arutati toimkonna juhtimist. Kogude toimkond on koos käinud üle 14 aasta; tegevuse algus ulatub 1992. aasta kevadesse. Toimkonna töö eest vastutas tegevuse esimestel töörohketel aastatel Maret Klaus Akadeemilisest Raamatukogust. Seejärel juhtis tegevust Lea Lumi Eesti Rahvusraamatukogust ning viimased kuus aastat oli toimkonna juhiks Silvi Metsar.

Toimkonna uue juhi kandidaadiks esitati RR peavarahoidja Mihkel Volt. Hääletamisel saavutati konsensus ning ta valiti toimkonna etteotsa.

üles

 

Tegevus 2005. aastal

2005. aastal kasutati tööprobleemide arutamiseks peamiselt interneti, sh kogude toimkonna postiloendi võimalusi. Kokku saadi Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus 07.12.05. Päevakorras oli teadusraamatukogudes säilitatavate vanemate vahendusinfoväljaannete saatus. Otsustati, et kõik teadusraamatukogud otsustavad ise, milliseid ajakirju nad kogudes säilitavad ning millised nimetused ja/või aastakäigud kantakse maha või antakse hoiuraamatukogule üle.

Arutati 2006. aasta plaane, toimkonna tegevuse jätkamist ning uue juhi valimise vajadust. Leiti, et komplekteerijad peaksid edaspidigi tihedalt suhtlema, koos käima ja toimkonda koonduma. Seega otsustati toimkonna tegevust jätkata.

2005. aasta võtmeteemadeks olid:

  1. kogude koostis

  2. kogude statistika

  3. digitaalsete inforessursside hanked (koostöö ELNET andmebaaside töörühaga)

üles


Tegevus 2004. aastal

2004. aastal kohtus toimkonna põhikoosseis kahel korral. 2. novembril koguneti TPÜ Akadeemilises Raamatukogus ja 7. detsembril Rahvusraamatukogus. Lisaks tavapärasele tegevusele olid toimkonna liikmed aastaringselt hõivatud raamatukogude statistika töörühma tegevusega.

2004. aastal käsitletud võtmeteemad:

  • Kogude statistika.
  • Sundeksemplari seadus ja selle täiendused.
  • Nõukogude-aegsete vahendusinformatsiooniväljaannete säilitamine kogudes.
  • E-monograafiate komplekteerimine ja peegeldamine ESTERis.
  • Raamatukogudes käivitatud projektide, korraldatavate erialaürituste tutvustamine.
  • Teadus- ja erialaraamatukogude komplekteerimise päevaprobleemid.

üles

 

Tegevus 2003. aastal

2003. aastal toimus kolm koosolekut: 28. mail, 22. oktoobril ja 11. detsembril; kohtumispaikadeks Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Patendiraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu. Raamatukogude külastamine osutus kasulikuks ja motiveerivaks kokkusaamisvormiks. Toimkonna liikmed said hea ülevaate kolleegide tegevusest, avardus kutsealane silmaring.

2003. aastal käsitletud võtmeteemad:

  • Teadus- ja erialaraamatukogude komplekteerimise päevaprobleemid.
  • Standardnumbrite (ISBN, ISMN, ISSN) Eesti keskuse tegevus.
  • GL - hall kirjandus.
  • Raamatukoguhoidjate kongress Viljandis 09.-10.06.03.
  • Teadus- ja erialaraamatukogude komplekteerimisvaldkonnad.

üles

 Tegevus 2002. aastal

Alates 2001. aastast on kogude toimkonnal võimalus oma tööprobleeme arutada selleks loodud elektroonilise listi kaudu. Kokku saadi kolmel korral - 27. märtsil, 16. oktoobril ja 12. detsembril.

Arutlusteemadeks olid:

  1. Sundeksemplaride seaduste uuendatud versioonid Soomes jt Põhjamaades. Ettekande tegid Mihkel Volt ja Silvi Metsar.
  2. Eesti sundeksemplari seaduse nüüdisajastamine. Mihkel Volt informeeris toimkonda sundeksemplari seaduse muudatust ettevalmistava töögrupi tegevusest.
  3. Välisteavikute hankimise aktuaalsed probleemid.
  4. Tolli temaatikaga seotud töökogemuste vahetamine.
  5. Ülevaade 2002.a. Frankfurdi raamatumessist. Ettekande tegi Ülle Talihärm.
  6. E-teavikute komplekteerimine. ELNET konsortsiumi ühisostud. Peaettekandja: Ülle Rebo.


2002. aasta detsembris, jõulueelsel ajal, tähistas kogude toimkond Eesti Hoiuraamatukogu ruumes oma 10ndat tegevusaastat. Lahkeks võõrustajaks oli Eve Lipand - toimkonna aktiivne liige selle asutamisest peale. 10 aastat on toimkonnas tegutsenud veel Helle Klementi, Anu Iho, Juta Laasma, Kaarin Viirsalu ja Silvi Metsar.

Toimkonna liikmed Eesti Patendiraamatukogust, Eesti Meditsiiniraamatukogust, Eesti Standardiraamatukogust, Eesti Rahvusraamatukogust, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogust, Eesti Akadeemilisest Raamatukogust, Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogust, Tartu Ülikooli raamatukogust ja Eesti Hoiuraamatukogust tegid kokkuvõtte 2002.a. komplekteerimise päevaprobleemidest ja arengusuundadest. Kuulati toimkonna 2002.a. tegevuse aruannet ja võeti vastu 2003. aasta tegevuskava.
üles

Tegevus 2001. aastal

2001.a. käis toimkond koos neljal korral, arutluse all olevad teemad olid alljärgnevad:

  • Rahvusteaviku (raamat, jätkväljaanne, pisitrükis jne) mõistete ühtlustamine;
  • pisitrükiste kogumise, registreerimise, säilitamise põhimõtete kooskõlastamine;
  • Eesti sundeksemplari seaduse täitmine loovutajate poolt – olukorrast ülevaate saamine ja järelduste tegemine;
  • nõukogude perioodil ilmunud referaatajakirjade säilitamine;
  • välisteavikute komplekteerimise nüüdisajastamine.

ERÜ juhatuse ja kogude toimkonna nimel saadeti 10.10.01. EV Kultuuriministeeriumile, EV Haridusministeeriumile ja KM teadus- ja erialaraamatukogude direktorite nõukogule ettepanek Eesti sundeksemplari seaduse kaasajastamiseks ja vastava töörühma organiseerimiseks. Ettepanekut toetav vastus saabus Haridusministeeriumilt.

Silvi Metsar
Kogude toimkonna juht

üles

Tegevus 1999.  aastal

Raamatukogud koostasid omapoolsed valikutasandite määratlemise ja definitsioonide variandid, võttes aluseks kogude kujundamise ümarlaua (ELNET konsortsiumi ja ERÜ kogude toimkonna esindajate koosolek) kokkuleppe lähtuda kuuest valikutasandist ja Conspectuse sügavusindikaatorite definitsioonidest, neid vastavalt kohandades.

21.septembril korraldati koostöös rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühmaga seminar eesti teaviku teest raamatukogudesse, kus osalesid raamatukogutöötajate kõrval ka kirjastajate, trükitööstuse ja raamatukaubanduse esindajad.

Esmakordselt rakendati toimkonna tegevuses ajutisi töögruppe (sundeksemplar, seminar, ainevaldkonnad ja valikutasandid). Ajutised töögrupid võimaldavad paindlikult probleemidele läheneda, muuta objektiivsetest või subjektiivsetest põhjustest tingitult töögrupi koosseisu või sujuvalt vastavalt vajadusele jagada töögrupi liikmete vahel ülesandeid ümber.

Toimkonna liikmete peamine tegevus oli seotud juurutatava süsteemiga Innopac.

üles

 

KALENDER

September 2020
E T K N R L P
31 1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 1 2 3 4

Suurenda

Kontrastsus