EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

ESTONIAN LIBRARIANS ASSOCIATION

Auhinna aasta maaraamatukoguhoidja 2013 nominendid

XII maaraamatukoguhoidja päeval Keila Kooli aulas, 25. oktoobril 2013
Vasakult: Eha Marrandi,  Ülle Siska, Rita Merekivi, Merle Rang, Külli Vardja, Malle Pajo, Liivi Paumets, Tiina Tõnurist, Tiina Ulm, Tiiu Aasrand

Harjumaa
Jüri raamatukogu direktor ÜLLE SISKA

Ülle Siska on ERÜ liige, ERÜ maakogude sektsiooni liige.

2013.a. algatas Ülle Siska sektsioonis ühendatud kooli-ja rahvaraamatukogu tegevuse soovitusjuhendi ning osales juhendi väljatöötamises, Jüri raamatukogus toimus sektsiooni väljasõidukoosolek, ta osales 2013.a. märtsis kinnitatud uue kutsestandardi töögrupis. Jüri raamatukogu on tänavu esitatud TÕN Harjumaa koolitussõbralikuma organisatsiooni nominendiks.

Jüri raamatukogu on valla suurim raamatukogu, sisekoolitustele ja väljasõitudele kutsutakse osalema raamatukoguhoidjaid kõikidest Rae valla raamatukogudest.

Jüri raamatukogu harukogus – Peetri raamatukogus toimus sügisest kevadeni korra kuus Lugemiskohvik, kus kõik huvilised said arutleda erinevatel huvitavatel kirjanduslikel teemadel.

Koostöös Jüri Gümnaasiumiga korraldatakse kirjandusüritusi (kirjanikud esinemas Õhtujuttudel,

emakeelenädalal, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval jt sündmuste puhul) ja raamatukogutunde õpilastele (infootsing, kirjanike loomingu tutvustamine jne).

Raamatukoguteadlane Puksa on öelnud: „Raamatukoguhoidmine pole mitte ainult teadus, vaid ka kunst. Kes kuidas seda kunsti valdab."

Ülle Siskaon selle kunsti valdaja. Tema olemuse kirjeldamiseks on kõige õigem ja tabavam öelda „sädeinimene“. Selle aasta tegemistest saab esile tuua Peetri harukogu laiendust, harivaid ööloenguid raamatukogus. Eriliselt väärib märkimist koostööprojekt „Nägemispuudega inimeste toimetulek ühiskonnas“ koos Jüri Gümnaasiumi ja Eesti Pimedate Raamatukoguga, mille eestvedajaks on Ülle.

Ida-Virumaa
Mäetaguse Raamatukogu direktor Tiina Tõnurist

Eelmine aasta oli Tiina jaoks töörohke, sest ta pidi kolima Alutaguse Hooldekeskusest tagasi renoveeritud raamatukoguruumidesse.Tiina on kogukonnale loonud ajanõuetele vastava oskuslikult komplekteeritud raamatukogu. Tehnoloogiliste võimaluste kõrval on raamatukogus koduselt hubane õpikeskkond, kus iga külastaja tunneb end mõnusalt ja oodatuna.Kevadel oli Tiina Mäetaguse rahvamaja ja raamatukogu avamisürituse ja vastuvõtu üks korraldajatest.

Mäetaguse raamatukogu juhatajana võib Tiina jagada kogemusi mitme raamatukogu ühendamise valudest ning võludest. Nimelt viidi valla kolm raamatukogu ühise juhtimise alla. See on teema, mis on praegu väga aktuaalne üle vabariigi.

Kolleegid, raamatukogu külastajad ja koostööpartnerid hindavad Tiina abivalmidust, vastutulelikkust ja rõõmsameelsust. Kolleegid tunnustavad Tiina erialast tööd, arenemis- ja õpitahet.Ühistes ettevõtmistes on ta alati toetav ja kaasalööja. Tiina on inimene, kes pidevalt tegeleb enesetäiendamisega ja ei puudu põhjuseta üheltki maakonna seminarilt ega väljasõidult. Eelmise aasta lõpus korraldas Tiinamaakonna kolleegidele meeleoluka jõuluseminari.

Tiina lööb aktiivselt kaasa küla ettevõtmistes, laulab Atsalama segakooris. Tiinale meeldib ennast väljendada tantsu kaudu ja seepärast on ta osalenud valla erinevates tantsuringides.

Tiina paistab silma sellega, et teeb rahvamajaga tihedat koostööd ja ühisüritusi. Mäetaguse rahvamaja korraldatud sündmused on tuntud kogu maakonnas.

Aasta maaraamatukoguhoidja tiitli pälvib Tiina oma tubli juhtimistöö, kaasaegse hariduse omandamise ja uute ruumide lugejatele avatuks muutmise eest.

Järvamaa
Türi Raamatukogu Oisu raamatukogu raamatukoguhoidja Eha Marrandi

Oisu raamatukogu paistab silma oma kvaliteetsete raamatuürituste poolest. Kuna raamatukogu ja koolimaja asuvad ühes hoones, siis on neil eriti tihe koostöö õpilaste-õpetajatega. Raamatukogus töötab kaks raamatukoguhoidjat, lisaks Eha Marrandile ka Heli Petrovits. Ehk küll mõlemad teevad head tööd ja on väga tublid, aga seekord esitame siiski Eha.

Raamatuüritused on mitmekesised alates looduse teemadest ja lõpetades kirjandusega. Raamatukogu aitas Türi valla õunafestivali korraldamisel, tähistati rahvakalendri tähtpäevi, anti nõuandeid koduaedade kujundamiseks ja hoidiste tegemiseks. Tähistati kooli 160.aastapäeva jne. Ettelugemispäevad, viktoriinid, raamatukogutunnid ja emakeelepäeva tähistamine kuuluvad enesestmõistetavalt raamatukoguhoidjate töö hulka. Lugejatele tutvustati RIKSWEB-i kasutamist, abistati arvutite kasutamisel. Toimus avalik arutelu Oisu kultuurielu teemadel, käidi koos õpilastega jalgsimatkal Oisu-Retla-Oisu, kodukandipäevad olid raamatukoguhoidjatele samuti kiired päevad, koostööd tehakse ka orienteerumisklubi Jokaga. Oisu kultuurielus on Ehal märkimisväärne osa.

Eha Marrandi on ERÜ liige ja osaleb Maaraamatukogude sektsiooni töös. Ta on MTÜ OKAS( Oisu Kultuuri- ja Arengu Selts) juhatuse liige ning Oisu Rahvamaja memmede tantsurühma Ohakas tantsija- seda kõike jõuab ta oma töö ja pere kõrvalt veel lisaks teha. Väga mitmekülgne ja hinnatud inimene Oisu kultuurielus. Leiame, et ta on väärt tunnustamist.

Läänemaa
Lihula valla ja Kirbla raamatukogu raamatukoguhoidja Tiiu Aasrand

2013.aastal korraldas vabariikliku ERÜ maaraamatukogude suveseminariLäänemaal.

Kolm päeva Lõuna-Läänemaal: majutuse ja toitlustuse, transpordi organiseerimine, õppereisid loodusesse ja tutvumine vaatamisväärsustega, kirjandusloeng ja raamatukogude päevaprobleemide arutelu.

Tiiu kirjutas Kultuuriministeeriumile taotluse projekti „Karl Ristikivi 100.sünniaastapäeva tähistamiseks püsiekspositsioon“ rahastamiseks.

Tiiu on väga tegus kodukandi liikumises ja Kirbla uue rahvamaja ehitamisel, kuhu peaks saama uued ruumid ka väike Kirbla külaraamatukogu. Aktiivse vabatahtliku tegutsemise eest sai Tiiu Aasrand tänukirja Kodutütarde Lääne Ringkonna ja Noorte Kotkaste Lääne Malevalt.

Tiiu: „Raamatute seltskond on tore, ei ole lärmakas, aga samas tarkust kui palju ümberringi. Raamatukogus aeg ei seisa, siin kogu aeg midagi muutub“.

Väike agar naine suure pere ema ning vanaema ja aktiivse eluhoiakuga. „Tantsinud läbi elu“ just tänu erinevatele tantsuliikidele, mida on harrastanud.

Kolleegid iseloomustavad Tiiut kui väga abivalmit inimest, kes aitab alati nõu ja jõuga.

Tiiu: „Soovin kõikidele raamatukogutöötajatele rahulikku ja rõõmsat meelt, siis on külastajatel meeldiv raamatukogusse tulla. Täiendage ennast võimaluse korral, kohtuge teiste kolleegidega üle Eesti, siis saab häid ideid oma tegemisteks“.

Tiiu tublidust tõestab ka fakt, et Aasta Parima nominendiks on kolleegid ta esitanud juba teist korda.

Läänemaa
Lihula valla ja Metsküla raamatukogu, Lihula valla raamatukogu juhataja TIINA ULM

2013.aastal korraldas vabariiklikuERÜ maaraamatukogude suveseminariLäänemaal.

Kolm päeva Lõuna-Läänemaal: majutuse ja toitlustuse, transpordi organiseerimine, õppereisid loodusesse ja tutvumine vaatamisväärsustega, kirjandusloeng ja raamatukogude päevaprobleemide arutelu.

2013. aastal toimus Tiina eestvedamisel Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva tähistamine väikese püsiekspositsiooni koostamisega ja selle piduliku avamisega 16. oktoobril koos Lihula Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega. Püsiekspositsiooni koostamisel oli abiks Eesti Kirjandusmuuseum.

2003.a. Lihula Valla Raamatukogus, mõned aastad hiljem ka Metsküla raamatukogus. Viimane on Tiinale armas „murelaps“ – et raamatukogu nii väikeses maakohas ikka alles jääks ja oleks, vaatamata eurode nappusele, ka raamatukogu kasutajate jaoks võimalikult ideaalselt komplekteeritud. Lai silmaring, väga hea kirjanduse tundmine, vaikne visadus ja sihikindlus on Tiina tugevad küljed, lisaks suur kodupaiga armastus.

Tiina: “Raamatukogu olemasolu on piirkonda alles jäänud inimestele väga oluline, see on märk elu võimalikkusest maal. Interneti kasutamise ja skaneerimise võimalus on abiks nii mõnelegi väikeettevõtjale. Raamatukogu püsimisel on märgiline tähtsus ka nende jaoks, kes ise raamatukogu ei kasuta. Raamatukogude kadumine süvendaks ääremaade inimestes veelgi tunnet, et riik nendest ei hooli.“

Tiina teeb koostööd Metsküla Algkooli ja Kultuuriühingu, Matsalu Naisseltsi ja loomulikult teiste oma valla raamatukogudega.

Tiina tublidust tõestab ka fakt, et Aasta Parima nominendiks on kolleegid ta esitanud juba teist korda.

Põlvamaa
Ahja Raamatukogu juhataja KÜLLI VARDJA

Külli sidus end raamatukogundusega läinud sajandi lõpul.

2011. aasta juulist valiti ta juhatama Ahja raamatukogu. Ta on kahe aasta jooksul jõudnud teha väga palju, olgu see kogude korrastamine, raamatukogu ruumiolude hindamine ja vajalike ümberkorralduste tegemine või hulk huvitavaid üritusi.

2012. remonditi raamatukogu üks ruumidest kenaks ja hubaseks lastekambriks, mille oktoobris avas jutuvestja Piret Päär.

Ahja noored esitasid Külli käesoleva aasta algul tiitlitele aasta noortesõber ja noortesõbralik tegu. Viimane õnnestus ka saada, mõistagi lastekambri avamise eest. „Supertuba!“ leiavad noored.

Juba kümme aastat juhendab ta noorte Rõduteatrit. Käesoleva aasta kevadel võõrustasid noored näitlejad Soome Tuglase Seltsi estofiile, kes olid lummatud laste siirast esinemislustist väikese Illimari radadel ja otsustasid teatrile koguni stipendiumi määrata. Väiksemate laste tarvis töötab raamatukogus Padjaklubi, kus mitmesuguste loovmängudega laste arengule kaasa aidatakse. Kenasti sisustas Külli 2012. aasta raamatukogupäevad.

Külli teeb tihedat koostööd kultuurimaja ja noortekeskusega. Käesoleval aastal toimus Ahjal esmakordselt heategevusliklauluvõistlus „Laulavad Ahja tähed“, mille ettevalmistamisele Külli kaasa aitas. Vallavanema sõnul on Külli Vardja nõudlik nii enda kui ka teiste vastu. Ta on raamatukoguhoidja, kes teeb oma tööd südamega.

Lühikese aja jooksul tehtud suure ja mitmekülgse töö eest on Külli Vardja vääriline kandidaat auhinnale.

Pärnumaa
Are raamatukogu juhataja MALLE PAJO

Are raamatukogu on mõnus kokkusaamispaik. Malle tegutseb ühtviisi innukalt nii laste kui juba eakamate lugejatega.

Aasta üks kordaläinud ettevõtmine on saksa keele vestlusring. Vestlusringi juhendas 17 a saksa neiu Nina-Katarina, kes soovis 2012. aasta lõpus Malle juurde praktikale või nn. „töövarjuks“ tulla. Et tema raamatukogus töötatud aeg oleks kasulik nii kohalikule rahvale kui ka noorele inimesele endale, mõtles Malle välja vestlusringi ja aitas kaasa selle läbiviimisele.

Malle on juba kümme aastat korraldanud vallas mälumänge. Tänavu koostas ta küsimused ja viis läbi valla mälumängusarja „Mälukas 2013“ neli mängu.

Tihe koostöö on Mallel eakate klubiga „Pääsusilmad“, kelle ajaviiteõhtutele on ta kutsunud huvitavaid esinejaid.

Malle on ka Are Põhikooli raamatukogu juhataja.

Õpilastega koos tehakse toredaid asju. Näiteks „Sipsiku“ 50.“sünnipäeva“puhul toimus suur Sipsikute väljanäitus. „Kevade“ esmatrüki 100.a. tähistati üritusega „Kes laskis parve põhja? - vesteldi raamatust, filmist, teatrist ja päev lõppes mälumänguga.

Malle teadmised arvutiasjandusest on olnud asendamatud. Are raamatukogul on sisukas koduleht ja Malle on õpetanud kodulehe tegemist Pärnu linna kooliraamatukoguhoidjatele ja kolleegidele maakonnast.

„Malle on tõeline „maa sool,“ on alati abivalmis mälumängude korraldaja või võistluste kohtunik. Lastele meeldib kooliraamatukogus aega veeta, raamatukogutunnid on aga klass omaette“ - nii iseloomustab Mallet Viiu, kolleeg Suigu raamatukogust.

Kõike, mida Malle teeb, teeb ta talle omase põhjalikkusega. Ta on väga mõnus kaaslane kõigis ettevõtmistes.

Raplamaa
Järvakandi aleviraamatukogu juhataja RITA MEREKIVI

Rita Merekivi tegevus ja töö on mõjutanud 2013. aastal elu oma kodukandis Järvakandis ja kogu Raplamaal. Tema initsiatiivil ja osavõtul avati Järvakandi Klaasikunstigalerii ja toimub üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss „Minu klaas 2013“. Rita oli talgujuhiks galeriiruumide ettevalmistamisel ja sisseseadmisel ning korraldas konkursi läbiviimist.

Rita Merekivi ja Järvakandi raamatukogu on aidanud klaasipealinna Järvakandit nähtavaks teha kogu Eestis, nad on toetanud kogukonnaidentiteeti ja kultuurihuvi.

tööd noortega peab ta raamatukogus oluliseks. Rita on kogu elu õppinud ja jaganud oma oskusi teistele. Ta on suurepärane koolitaja ja juhendaja. Tema juhendamisel käivad raamatukogus koos kodutütred ja erinevad ringid.

Järvakandi raamatukogu paistab maakonnas silma just oma eriilmeliste ürituste ja ettevõtmiste poolest.

Rita on Kaitseliidu Rapla Maleva kodutütarde vabatahtlik rühmajuht, naiskodukaitsja, Põrgupõhjaretke kohtunik, Pühapäevakooli õpetaja, EELK Järvakandi Pauluse koguduse sekretär, rahvusliku käsitöö tegija ja juhendaja, karjäärinõustaja, laste ema ja vanaema. Rita on alati rõõmsameelne, abivalmis, sõbralik, teotahteline ja vastutulelik.

Selliste raamatukoguhoidjate üle võib eesti raamatukogundus uhke olla.

Järvakandi vald on Ritat tunnustanud valla teenetemärgiga, vabatahtliku tegevuse eest andis president 2009. aastal talle tänukirja.

Rita Merekivi on üles näidanud erialast, kultuurilist ja ühiskondlikku aktiivsust. Tema töö väärib 2013. aastal tunnustamist.

Saare maakond
Metsküla raamatukogu juhataja LIIA UUSSAAR

Möödunud hooaeg oli Liiale erilise väljakutse aasta. Remondi tõttu oli vaja seltsimajas asuv raamatukogu endistest ruumidest välja kolida. Pärast põhjalikku renoveerimist leidis Liia uue ja otstarbeka ruumilahenduse maja teises otsas. Kultuuriministeeriumilt taotletud projektiraha eest ostis ta juurde mööblit ning kujundas raamatukogust kogu piirkonna rahvale meelepärase ning hubase raamatute kodu. Remondi ajal, kui raamatukogu oli suletud, lubas Liia kasutada raamatuid filmi „Kertu“ võtetel ning aitas need viia Mustjala pastoraati ja võtete lõppedes jälle tagasi Metskülla tuua.

Käesolev aasta on ka Metsküla raamatukogu juubeliaasta. Kevadel kutsus Liia kolleegid, vallavalitsuse töötajad ja lugejad seltsimajja, et tähistada raamatukogu 85. sünnipäeva. Kokkutulnuile andis ta põhjaliku ülevaate raamatukogu ajaloost. Liiale on südamelähedane kodukandi Metsküla kultuurilugu.

Liial on hea läbisaamine samas majas tegutseva lastehoiu laste ja kasvatajatega. Juba varakult suunab ta mudilased raamatute põnevasse maailma, tutvustab riiklikke pühi ja rahvakalendritähtpäevi ning viib läbi raamatukogutunde. Täiskasvanutele suunatud üritustest on kindlasti põnevaim aastaaegade vaheldumise tähistamine kostümeeritult täpselt aastaaegade vahetumise hetkel, olgu see kas või öösel.

Aktiivse inimesena lööb Liia kaasa Metsküla Küla Seltsi tegevuses, laulab Metsküla külakooris. Metsküla raamatukogu tegemisi on kajastatud ajalehtedes Saarte Hääl ja Meie Maa. Kadi raadiole antud intervjuus rääkis Liia raamatukogu taasavamisest ja juubelist.

Liia Uussaar on muutnud Metsküla raamatukogu tõeliseks küla ja piirkonna vaimuelu keskuseks.

Tartumaa
Tõrvandi raamatukogu direktor LIIVI PAUMETS

Liivi töötab raamatukogu direktorina alates 2009. aastast.

Tõrvandi raamatukogu ja oma töö iseloomustamiseks ütleb Liivi ise nii:

Meil ei ole ei ultramoodsaid tehnikaimesid, suuri projekte, uhkeid üritusi ega tähtsaid tegemisi, ometi oleme olemas ja vajalikud. Vajalikud kohaliku kogukonna jaoks. Võib öelda, et Tõrvandi raamatukogu on väike, aga elujõuline.

Lähtume oma töös sellest, et raamatukogu peab olema üks kohaliku elu tugisammastest: püsiv ja pisut muutumatu, turvatunnet pakkuv. Tahame, et raamatukogu oleks vajalik ka neile, kes suured lugejad ja raamatusõbrad ei ole.

Inimene leiab tee raamatukokku ja lugemise juurde siis, kui on õige aeg. Sunni ja jäiga suunamisega kaugele ei jõua ja traditsioone ei loo. Raamatukogu ülesanne on olla olemas ning töötada selle nimel, et olla vajalik võimalikult paljudele.”

Viimaste aastate tegemistest toob Liivi välja järgmised momendid:

Edukalt on käivitatud kodulehekülg, töötab igakuine kohvikklubi ürituste sari; toimiv koostöö kohalikul tasandil; igapäevane ja tõhus töö noorte lugejatega; oleme ühendatud Ülenurme Gümnaasiumi algkooli osaga, kus õpib üle 300 õpilase (raamatukogutunnid, raamatukarneval); ühised ettevõtmised lugejatega (kinos- ja teatriskäigud); tänu raamatute annetamise üleskutsetele on raamatukogule tekkinud püsiannetajad; raamatukogu on kohalikus elus nähtav (artiklid, kuulutused vallalehes).

Liivi esindab raamatukogusid valla kultuurikomisjonis, väärtustab kohalikku elu ja inimesi ning peab väga oluliseks, et raamatukokku tulles saaksid inimesed meeldiva ja sooja teeninduse osaliseks.

Viljandimaa
Vastemõisa raamatukogu raamatukoghoidja MERLE RANG

Merle on alati olnud aktiivne kogukonna liige ja andnud endast parima oma piirkonna elanike toomisele raamatukogu ja kirjanduse juurde.

Merle eestvedamisel korraldati juba viiendat korda Suure-Jaani valla koolide jutuvõistlus. Võistlus toimub kahes vanuserühmas ja osalevad kõik valla koolid. Lõpuüritusel autasustatakse parimaid ja kohtutakse kirjanikuga. Laekunud töödest koostatakse kogumik, mis kingitakse valla kooliraamatukogudele.

2012/13 aastal on Merle lisaks traditsioonilistele üritustele algatanud mitmeid uusi ürituste.

Uued algatused:

2012 aasta detsembris korraldati Vastemõisa jõulumaa. Merle oli üks organisaatoritest ja tema läbi viia oli jõulutuba lastele, kus loeti ette raamatuid ja meisterdati.

Kellaühetee on ürituste sari, mis kestab läbi aasta ja tutvustab omakandi inimesi. Esimene kokkusaamine oli pühendatud Albert Kivikasele. Külalisteks on olnud nii valla-, kui maavanem.

Lugu loob, jutt jookseb on jätkuüritus, mis viiakse läbi koos jutuvestjaPiret Pääriga ning mõeldud algklasside õpilastele.

Raamatukogupiknikutvõib nimetada hittürituseks, mis toimus Marana lilleaias. Peaesinejaks oli Kristiina Ehin. Külalised said nautida liiliate ilu ja kohtuti lillekollektsionääri ja liiliate aretaja Mati Rangiga. Merle soov on muuta piknik traditsiooniliseks suveürituseks. Merle on väga edukas projektide kirjutaja, seda nii raamatukogu, kui ka kohaliku MTÜ Teeme tarbeks. Tema algatusel käivad raamatukogu juures koos laste joonistusring, naisansambel Vastemõisa vallatud ja käsitööring Vallatud teljed. Viimaste tegemises lööb aktiivselt kaasa ka raamatukoguhoidja Merle.

Viljandi maakonna raamatukoguhoidjad leiavad, et Merle on väärikas kandidaat “Aasta maaraamatukoguhoidja 2013” auhinnale.

Võrumaa
Ruusmäe raamatukogu juhataja SIRJE MOORUS

17. septembril k.a, raamatukoguhoidjate sügishooaja avaseminaril Võrus, valiti salajasel hääletusel SIRJE MOORUS Võrumaa parimaks maaraamatukoguhoidjaks 2013.

Väärtustades ja tunnustades Sirje Mooruse kauaaegset tulemuslikku raamatukogutööd, pühendumust ja järjepidevust paikkonna elu edendamisel ning kultuuripärandi kogumisel ja jäädvustamisel, on Sirje Moorus vääriline kandidaat „Aasta maaraamatukoguhoidja“ auhinnale.

Juba viiendat aastat tegutseb raamatukogus raamatusõprade õpiring, millesse koondunud inimesed huvituvad kodukoha ajaloost. Toimunud on kodulootund koduloolase Hans Ubaga, ajalootund Rogosi mõisa muuseumis, Rogosi mõisa legendide kuulamine, ühiselt tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, rõõmupakkuv oli osavõtt Rogosi mõisa jõulumaast.

Sirje on ise öelnud, et Kultuuripärandi aasta pakub häid võimalusi õpiringitöö elavdamiseks, näiteks huvipakkuvad külaskäigud Luutsniku Rabasoo tallu, kus toimus koogi küpsetamine, ja kohaliku mesiniku juurde. Vastastikku kasulikud sidemed on Veclaitsene raamatukoguga. Raamatukogus on aastaringselt välja pandud näitus „Põlvest põlve“.“ Tänutäheks abi eest mõisapäevade korraldamisel võimaldas Haanja vallavalitsus Sirjele õppereisi Mooste mõisasse.

Ruusmäe raamatukogu kroonika sõnas ja pildis annab hea ülevaate raamatukogu tegevusest, alates raamatukogu eelkäija, Rogosi Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, asutamisest 1922. a. Oktoobris 2012 tähistati Ruusmäe Raamatukogu 90. tegevusaastat ja Sirje 40. tööaastat rahvarohke üritusega.

Rogosi mõisas asuv väike Ruusmäe raamatukogu on koht, kus väärtustatakse, kogutakse ja säilitatakse koduloolist materjali, rikastades kohalikku vaimuelu erinevate ürituste ja näitustega. 2013. aastal esitas Sirje Eesti Rahva Muuseumi etnograafilise ainese kogumise võistlusele juba 10. kaastöö.

 

Ajakirjandusauhind 2021

Lisete_Velt.jpg
Lisete Velt
Suvesari „Raamatuhoidja"
Klassikaraadio vastutav toimetaja

Ajakirjandusauhind 2020

Raimu Hanson
Tartu Postimehe ajakirjanik
Mati Määrits
Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik
Reet Weidebaum
Eesti Rahvusringhäälingu
kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht

 

Ajakirjandusauhind 2019

Juhan Hepner
ERRi Lääne- ja Hiiumaa korrespondent
 
Jelizaveta Belous
Raadio 4 toimetaja

 

Ajakirjandusauhind 2018

Tuuli Jõesaar
Eesti Päevaleht

 

Ajakirjandusauhind 2017

Kaja Roomets
Koit

 

Ajakirjandusauhind 2016

Kaie Ilves
Lääne Elu

 

Ajakirjandusauhind 2015

Hendrik Alla

Postimees

 

Ajakirjandusauhind 2013

                                        Mart Juur

Ajakirjandusauhind 2012

i_sikk

                                    Rein Sikk

                                Eesti Päevaleht

Ajakirjandusauhind 2011

i_joesaar

                       Tuuli Jõesaar

                      Eesti Päevaleht

Aasta tegu linnaraamatukogus

Aasta tegu linnaraamatukogus 2021

aasta tegu linnaraamatukogu 3TM 2346
                             Kirjanduslikud jalutuskäigud
                                Tartu Linnaraamatukogu 
 
tooriistalaeka meeskond
                                             Tööriistalaegas
                                      Tallinna Keskraamatukogu

 

Aasta tegu linnaraamatukogus 2020

Raamatukogule tähelepanu tõmbava töövahendi „Kiigeraamatukogu“ loomine
Grete Nootre
Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna raamatukoguhoidja

Aasta tegu linnaraamatukogu 2019

Loovad algatused ja linnaelu elavdamine Sillamäel
Sillamäe raamatukogu raamatukoguhoidja Jelena Nevskaja

Aasta tegu linnaraamatukogu 2018

 
 Tartu Linnaraamatukogu projekt "Jutupeatus ehk 100 Eesti ilukirjandusteost avalikus ruumis"

 Aasta tegu linnaraamatukogu 2017

 
Paldiski Linnaraamatukogu arendamine
tänapäevaseks kultuuriasutuseks,
Pildil Paldiski Linnaraamatukogu direktor Reet Altma

 Aasta tegu linnaraamatukogus 2016

Mustvee Linnaraamatukogu
kui mitmekülgne teenuse- ja kultuurikeskus
Pildil raamatukogu direktor Laidi Zalekešina ja
lasteosakonna raamatukoguhoidja Anu Ots (paremal)

Aasta tegu linnaraamatukogus 2015

   
Narva Keskraamatukogu Tallinna Keskraamatukogu

Innovatsioonilabori MakerLab
käivitamine
 Kampaania avalikus linnaruumis
„Tule raamatukokku!“ ja
sisukate Aleksander Sibula
erialapäevade korraldamine

Aasta tegu linnaraamatukogus 2014

Oskar Lutsu nim. Tartu Linnaraamatukogu

Lugemiskoerte töörühm
Jane Jaggo, lugemiskoer Tenteli perenaine
Meeli Kask, lugemiskoer Caroli ja Leero perenaine
Gianna Leiten, lugemiskoer Ellie perenaine
Marilin Janson, lugemiskoer Rica perenaine
Maria Soon, lugemiskoer Mona perenaine
Raamatukogu koordinaator  Ewa Roots (Urd)

Aasta tegu linnaraamatukogus 2013

Lääne Maakonna Keskraamatukogu

Rahvusvahelise muinasjutukonverentsi “Muinasjutuvägi” korraldamine

Aasta tegu linnaraamatukogus 2012

i_linnark_12 linnark_12

Tallinna Keskraamatukogu meeskond,
kes tegeles e-raamatute laenamis- ja
lugemiskeskkonna ELLU käivitamise
arendamisega 2012. aastal

 

Kirjandus- ja kultuuriloolist veebilehe
Tartu ilukirjanduses” loomine ja
avalikustamine
Tartu Linnaraamatukogu kodulehel.

Töörühma juht Katrin Raid

Aasta tegu linnaraamatukogus 2011

       i_treikelder i_kriisa

Tartu Linnaraamatukogu tegevus
e-lugerite ja e-raamatute laenutamisel
lugejatele alates 1. märtsist 2011.

E-lugerite laenutuse töörühma tegevust juhib
Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse
osakonna juhataja Ülo Treikelder.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
Riigikogu valimisteaegne plakatikampaania
raamatukogu akendel

Kampaania algataja ja eestvedaja oli
raamatukogu arendusspetsialist Tiina Kriisa

Eesti Vabariigi teenetemärkidega avaldab riik tänu neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle kutsetöö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks. 

 

 

Voldemar Miller  Riigivapi IV klassi teenetemärk 1996
Endel Annus  Riigivapi IV klassi teenetemärk 1997
Ingrid Erilaid  Valgetähe V klassi teenetemärk 1998
Vaime Kabur Riigivapi V klassi teenetemärk 1998
Tiiu Erleman Riigivapi V klassi teenetemärk 1999
Kaljo Lepik  Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2001
Elsa Loorits Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2001
Mare Lott Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2001
Evi Rannap  Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2001
Arvo Tering  Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001
Anne Valmas  Valgetähe IV klassi teenetmärk 2001
Ilmar Vene  Valgetähe V klassi teenetemärk 2001
Kulla Jentson Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002
Kaja Noodla  Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002
Elle Tarik Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002
Liisa-Ann Düüna  Valgetähe V klassi teenetemärk 2003
Ivi Eenmaa  Valgetähe IV klassi teenetemärk 2003
Mare Rand  Valgetähe V klassi teenetemärk 2003
Tiiu Valm  Valgetähe IV klassi teenetemärk 2003
Hans Jürman  Valgetähe V klassi teenetemärk 2004 2004
Toomas Liivamägi  Valgetähe V klassi teenetemärk 2004
Milvi Raamat  Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk 2004
Ivi Tingre  Valgetähe V klassi teenetemärk 2004
Salme Tuulik  Valgetähe V klassi teenetemärk 2004
Anni Lahe  Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005
Marika Meltsas  Valgetähe V klassi teenetemärk 2005
Asko Tamme  Valgetähe V klassi teenetemärk 2005
Heiki Epner Valgetähe V klassi teenetemärk 2006
Evi Murdla  Valgetähe V klassi teenetemärk 2006
Kaie Holm  Valgetähe V klassi teenetemärk 2006
Tiit Vahemets  Valgetähe V klassi teenetemärk 2006
Hele Ellermaa  Valgetähe V klassi teenetemärk 2007
Malle Ermel  Valgetähe V klassi teenetemärk 2007
Linda Kask  Valgetähe V klassi teenetemärk 2007
Harri-Koit Lahek Valgetähe V klassi teenetemärk 2007
Tatjana Šahhovskaja  Valgetähe IV klassi teenetemärk 2007
Meeli Veskus  Valgetähe IV klassi teenetemärk 2007
Anne Rande  Valgetähe V klassi teenetemärk 2008
Jüri Järs  Valgetähe IV klassi teenetemärk 2011
Vaiko Sepper  Valgetähe V klassi teenetmärk 2012
Krista Kumberg  Valgetähe V klassi teenetemärk 2020
Triin Soone Valgetähe IV klassi teenetemärk 2020
Elviira Sidorova Valgetähe V klassi teenetemärk 2021
Sirje Virkus Valgetähe IV klassi teenetmärk 2021





KALENDER

Mai 2022
E T K N R L P
25 26 27 28 29 30 1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31 1 2 3 4 5

Suurenda

Kontrastsus