EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

ESTONIAN LIBRARIANS ASSOCIATION

Tuuliki Tõiste, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu.
24/7 avatud.

  • Miks ja kuidas avasime Tehnikaülikooli liikmeskonnale 24/7 juurdepääsetava ööraamatukogu/ õpitoa? Raamatukogu roll, ülikooli osa, kasutajate soovid ja mida saame neile pakkuda.

Kate-Riin Kont, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu.
Kasutajapõhine e-komplekteerimine: 5 aastat TTÜ Raamatukogu kogemust.

  • Teadusraamatukogudele pakutavate e-raamatute hankimisviisid on viimaste aastate jooksul muutunud äärmiselt mitmekesiseks. Lisaks senisele võimalusele osta juurdepääs suurte kirjastuste pakettidele kas ühekordse ostuna (kindlad aastad) või aastase litsentsina, on lisandunud uusi võimalusi, sh võimalus osta juurdepääs vaid tõepoolest vajalikele raamatutele. Kasutajate huvidest lähtuv ehk kasutajapõhine komplekteerimine (demand-driven acquisitions (DDA), patron-driven acquisitions (PDA), user -driven acquisitions, customer-based acquisitions) on komplekteerimismudel, kus (e-)raamatu vajalikkuse üle otsustab täielikult kasutaja. Ülikoolis võib selleks olla teadlane, kes vajab konkreetset raamatut oma teadustöö tegemiseks või õppejõud, kelle ülesandeks on hoolitseda selle eest, et tema üliõpilastele oleks vajalik lugemisvara lihtsasti kättesaadav ja ligipääsetav. Aga ka üliõpilane ise, kes vajab raamatut kiiresti nt oma lõputöö tegemiseks. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu (TTÜ Raamatukogu) otsustas 2013. aasta alguses laiendada oma teenuseid kasutajapõhise e-raamatute platvormiga EBook central (tol ajal EBook Library ehk EBL). EBook Central on väga paindlik ning mitmekülgsete võimalustega e-raamatute ostu- ja laenutamisplatvorm, mille kaudu ülikooli liikmetel on ligipääs ca 800 000 ingliskeelsele e-raamatule maailma juhtivatelt kirjastustelt. Käesoleva lühiettekande eesmärk on tutvustada TTÜ raamatukogu esimese 5 aasta kogemust eelpoolnimetatud platvormiga ning anda hinnang kasutajapõhise e-komplekteerimise kulu- ja kasutusefektiivsusele

Kristel Palk, Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond.
Keeleoskus on vabadus.

  • Tutvustame erinevaid Tallinna Keskraamatukogus toimuvaid keelekohvikuid ja -ringe.

Kristi Veeber. Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke raamatukogu.
Raamatukogu kui Transformer.

  • Tutvustame tegevusi, mida Tallinna Keskraamatukogu pakub robotitega ja leiutajakomplektidega. Võtame erinevad robotid ja leuitajakomplektid kõigile tutvumiseks ka kohapeale kaasa.

Inga Ronk, Pärimusmuusika teabekogu.
Pärimusmuusika noodikogu.

  • Noorte pärimusmuusikute repertuaaripõua lahendamiseks sündis Cätlin Mägi eestvõtmisel virtuaalne noodikogu. Originaalsalvestused on saanud põhjaliku noodistuse, lisaks taasesituse juba uutelt tegijatelt. Pidevalt kasvav noodikogu kannab endas missiooni tuua kaasaega erinevatel pillidel mängitud lugusid. Leiame end virtuaalse noodikogu materjalidest kokku panemas neljandat käepärast vihikut pillimängijatele. Väikesest väljaöeldud mõttest on sündinud midagi väärikat.
    www.folk.ee/noodikogu/

Piia Salundi, ERÜ projektijuht.
Projektikonkurss "Raamatukogud-muuseumid-noored".

  • Ülevaade ERÜ korraldatavast projektikonkursist "Raamatukogud-muuseumid-noored" - milliseid põnevaid koostööprojekte on tehtud, millised on teoksil. Üleskutse kuulajaile aktiivseks projektitööks.

Katrin Raid, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu.
„Tartu ilukirjanduses“ ja selle edasiarendused.

  • Veebilehte „Tartu ilukirjanduses“ (teele.luts.ee) on peetud ja täiendatud alates 2005. aastast. Sellesse on koondatud ilukirjanduslikke katkendeid ja luuletusi, need on märksõnastatud ja kaardistatud, lisatud ka fotosid. Projekt on aastate jooksul laienenud: selle põhjal tehakse kirjanduslikke ringkäike, on koostatud kaks raamatut, 2017. aastal valmis mobiilirakendus TartuFic, sellest projektist on innustust saanud "JutuPeatus" (100 eesti ilukirjanduslikku paika) ja ka Tallinna kirjanduskaart

Kairi Savva, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
Seemneraamatukogu.

  • Tartu Linnaraamatukogu Seemneraamatukogu projekt on esimene Eestis. Inspiratsiooni oleme ammutanud nii oma kolleegidelt väljaspool Eestit kui Tartu kogukonna aedade eestvedajatelt.
    Seemneraamatukogu asub Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas. Projekt hõlmab seemnete laenamist, töötubasid ja aiandusalase kirjanduse tutvustamist. Teeme koostööd nii Põllumajandusameti kui kogenud aednike-praktikutega. Meie eesmärgiks on koguda ja vahendada aianduslikke kogemusi ja avardada raamatukogu külastaja valikuvõimalusi.

Angelica Õunapuu, Eesti Rahvusraamatukogu.
Digiajastu raamatukogutöötaja.

  • Rahvusraamatukogu personali digitaalsete oskuste arendamiseks võtsime kasutusele Euroopa DigComp digipädevuse mudeli, mida kohandasime raamatukogule sobivaks.

    DigComp pakub kasutamiseks digipädevuse mudeli, et inimesed saaksid täita oma eesmärke: need võivad olla seotud töö, õppimise, vaba aja veetmise või üleüldse ühiskonnaelus osalemisega. Sama mudelit kasutavad Eestis praegu koolid ning see sobiks hästi ka raamatukogudele.

    Antud mudel on rahvusraamatukogul aidanud välja selgitada digitaalsete oskuste lünki ning andnud juhiseid, kuidas asuda neid "lünki täitma". Puuduste välja selgitamiseks korraldasime enda töötajate hulgas digipädevuse testi. Tulemuste abil sai hakata looma digipädevuse koolitusprogrammi, mis praegu aktiivselt töös on.

    Antud ettekandes anname ülevaate oma positiivsetest ja kasulikest kogemustest töötajate digipädevuse aredamise alal.

Kristel Veimann, Eesti Rahvusraamatukogu.
Raamatud liikuma - projekti tutvustus.

  • Ettekanne annab ülevaate kavandatavast arendusest ja ajakavast. Projekti eesmärk on ühendada Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, mis töötab olemasolevate e-kataloogide peal ning võimaldab kasutajal soovitud raamatuid koju tellida kõikjalt Eestist. Projekti tulemusena valmib platvorm raamatukogude jaoks ning veebikeskkond ja mobiilirakendus, kus kasutaja saab otsingu teostada, tellimuse esitada, tellimuse staatust jälgida, raamatu saabumisest ja tagastustähtaegadest teavitusi saada, loetud raamatut sõbrale soovitada jne.

Digiposterid on nähtavad kongressi ajal konverentsikeskuse digiekraanidel ja SIIN.

Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu - kogud ja säilikud, paberil ja ekraanil
Helle Maaslieb

  • Kogude ülevaade, osalemine kultuuripärandi digiteerimise protsessis. Kultuuriministeeriumis valmis tegevuskava kultuuripärandi digiteerimiseks. Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. Arhiivraamatukogu on seotud trükiste digiteerimise projektiga Eesti keele ja kirjanduse ning omariikluse allikad.

Eesti Rahva Muuseum
Maris Jaagosild

  • ERMi kogud, blogi (või otsingute) tutvustus

Eesti suurim koomiksikogu
Tallinna Keskraamatukogu

  • Tutvustame Eesti suurimat koomiksikogu

Elle Tarik - 80
Tiina Tarik

  • Lühiülevaade Elle Tariku elust ja tegevusest raamatukogunduses tema 80. sünniaastapäeva puhul

E-raamatukogud Tallinna Keskraamatukogus
Tallinna Keskraamatukogu

  • Tutvustame Tallinna Keskraamatukogu ELLUt, OverDrive'i ja RBdigitali.

ERÜ Noorteklubi 4,45
Heleen Karja/Maris Nool

  • ERÜ Noorteklubi on kohe samas 5 aastaseks. Digipostri eesmärgiks on anda ülevaade meie senistest tegemistest ja tähtsamatest sündmustest.

ESTER astub lugejale lähemale
Riin Olonen, Kristina Pai, Anneli Sepp

  • Uues arendused ESTERi e-kataloogis, mis suurendavad kasutusmugavust: kasutajate registreerimise ja autentimise rakendus KRAS, ESTERi mobiiliversioon, lisainfo kuvamine (kaanepildid, sisukorrad, tutvustused jm).

Innovatsioonilabor Tallinna Keskraamatukogus
Tallinna Keskraamatukogu

  • Tutvustame Tallinna Keskraamatukogu innovatsioonilaborit

Laena raamatukogust spordi- ja liikumisvahendeid
Tallinna Keskraamatukogu

  • Tutvustame Tall inna Keskraamatukogu spordi- ja liikumisvahendite laenutusteenust

Mida tudengid raamatukogus tegelikult teevad?
Jaana Tõnisson

  • Raamatukogus viidi läbi vaatlusmeetodil uuring, millega sooviti teada saada, mida lugejad raamatukogus teevad ning millised on kõige enam kasutatavad istekohad. Kaardistuse tulemusena saadi ülevaade kasutajate eelistustest ning vajadustest.

mobiiliäpp TartuFic
Ingrid Saare Tartu

  • Linnaraamatukogu poolt loodud mobiiliäpp, mis põhineb andmebaasil Tartu ilukirjanduses (kirjanduslikud jalutuskäigud Tartu linnaruumis)

Mängu ja teadmiste Viljandi
Rene Vahtra

  • Tutvustatakse Viljandi Linnaraamatukogus erinevatele sihtgruppidele ja erinevate koostööpartneritega toimuvaid jätkusuutlike sariürituste projekte.

Pillilaegas
Tallinna Keskraamatukogu

  • Tutvustame Tallinna Keskraamatukogu muusikainstrumentide kojulaenutusteenust

Põnevamad tegemised Rapla Keskraamatukogus
Katrin Grichin

  • Rapla Keskraamatukogu tutvustab oma põnevamaid tegemisi.

Pärnu Keskraamatukogu tuleb külla!
Krista Visas

  • Poster tutvustab Pärnu Keskraamatukogu teenuseid ja sündmusi väljaspool raamatukogu.

Robotid Tallinna Keskraamatukogus
Tallinna Keskraamatukogu

  • Tutvustame raamatukogu teenust, mis võimaldab lastel ja noortel programmeerida roboteid ning mängida leiutajakomplektidega

Tehnoloogiline hüpe Tartu Ülikooli Raamatukogus
Anneli Sepp

  • Tartu Ülikooli raamatukogu on võtnud lugejateeninduses kasutusele uued tehnoloogilised vahendid. Kasutusel on RFID tehnoloogial põhinev raamatute uus turvasüsteem, sisenemise analüüsitarkvara, iseteeninduslikud laenutus- ja tagastusautomaadid, tark kapp järjekorraga raamatute laenutamiseks ning rühmatööruumide broneerimise tarkvara. Raamatukogu teenuste tutvustamiseks on kasutusel videosein ja infoekraanid. Vastremonditud raamatukogu mõjub nüüd avarama, valgema ja innovaatilisemana.

UTLIB teater on jõudnud filmimaailma
Kristina Pai, Anneli Sepp

  • 23-aastane UTLIB Teater on seoses TÜ raamatukogu remondiga astunud filmimaailma. Traditsiooniliste kord aastas toimunud etenduste asemel on kahel viimasel korral üles võetud originaalstenaariumil põhinev raamatukogu teemaline film. Lisaks on kõik senised UTLIB Teatri etendused vaadatavad Tartu Ülikooli televisiooni vahendusel: uttv-st.

Vestle vabalt - ühe teenuse arengulugu
Maris Nool

  • Vaikuse säilitamine meeldiva töökeskkonna loomiseks on ülikooliraamatukogu jaoks olulise tähtsusega. Lugeja jaoks on oluline mugavus ja privaatsus isiklike telefoni- või videokõnede pidamisel. Telefonikabiinide paigaldamine TTÜ raamatukokku on aidanud tagada vaikuse ning andnud võimaluse vabalt telefoniga vestelda. Kuidas me selleni jõudsime?

Virtuaalnäitus "ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni koolitusreis Lõuna-Eestisse"
Ülle Kuuse

  • 16.-17. augustil toimus ERÜ erialaraamatukogude õppereis Lõuna-Eestisse. Tutvuti erinevate erialaraamatukogudega, saada ülevaade nende töökorraldusest, koostatud andmebaasidest, kasutatavatest tehnilistest vahenditest ja kogukonnale suunatud tegevusest. Seoses Euroopa kultuuripärandi aastaga oli läbivaks teemaks mäluasutuste koostöövõimalused vaimse kultuuripärandi kogumisel, säilitamisel ja avalikkusele kättesaadavaks tegemisel.
    Projektist valmis virtuaalnäitus.

Ettekannete teesid

 

Tarvi Sits
Kultuuripärandi digiteerimine kui avalike teenuste innovatsiooni võimalus.

  • Kultuuripärandi digiteerimine on kõigis eluvaldkondades loodu taaselustamine digitaalses keskkonnas, mis annab suurele osale loodust võimaluse olla uuesti nähtav ja taaskasutatav. Olme on veebis, siis seda võiksid olla ka teadus, ajalugu, looming, sündmused, esemed, hooned jne. Kui mäluasutuste ruumil on seinad, siis digimaailmas ei pea asutuste ja ettevõtete vahel olema müüre. Digiteeritud materjal loob võimaluse uutmoodi läheneda raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides pikaajalisele säilitamisele, kättesaadavusele kui ka taaskasutusele erinevate valdkondade teenustes ja toodetes.

Marju Kõivupuu
100-aastane Eesti Euroopa kultuuripärandi aastal 2018.

  • 2018. aasta eesmärgiks nii Euroopas laiemalt kui Eestis on tõsta inimeste teadlikkust kultuuripärandist ja selle väärtustamisest, vahendada kultuuripärandi kaudu ajatuid väärtusi, eetikat ja esteetikat, luua erinevaid võimalusi kultuuripärandi säilitamiseks ja interpreteerimiseks ning toetada igakülgselt elava pärandi kestlikkust kohapeal. Kultuuripärand mitte ainult ei seo meid läbi ühise mineviku, vaid on suunatud ka tulevikku, looma ajalugu. Ettekande käsitleb kultuuripärandiga seotud teemaderingi, püüdes vastata küsimustele kas kultuuripärand on ainult see, mis kunagi oli osa inimeste argielust ja millega tänapäeval tegeldakse professionaalina või hobi korras, või kuuluvad kultuuripärandi hulka ka argised või meelelahutuslikud toimingud, mis haaravad mingiks hetkes kogukonna tähelepanu, olgu selleks näiteks küla seltsimajas ühine süldi, verivorsti või kartulisalati tegu; kohustuslik kiluvõileib perekondlikul pidulaual riigi tähtpäevadel; õpetajale lillede kinkimine esimesel ja viimasel koolipäeval; lumememme meisterdamine esimese sulalumega; „Eesti laulu“, presidendi vastuvõtu või aastavahetuse teleprogrammi jälgimine ja selle operatiivne kriitiline arutelu sotsiaalmeedias (sest eks virtuaalnegi kogukond ole kogukond) ning ajakirjanduses; rahvasuus käibele läinud populaarsed tsitaadid kirjanduse, filmi ja muusika tüvitekstidest jne?

Inge Pikkoja, Uhtna raamatukogu juhataja
Kohamälu lood ja leiud Uhtnas.

  • Raamatukogu on koduloo kogumiseks ja säilitamiseks maapiirkonnas parim koht. Kooliõpetaja asemel on saanud maasoolaks raamatukogutöötaja. Raamatukogutöötajat usaldatakse, tema kätte antud materjalid säilivad ja tehakse nähtavaks teistele. Raamatukogus ei sõltu säilikute saatus projektirahadest ega elanike rahaannetustest. Koduloouurimine mitmekesistab raamatukogu tööd ja näitab kogukonnale asutuse vajalikkust. Kohamälu kogumine ja säilimine sõltub raamatukogudes sellest kas töötajad on ajaloopisikuga nakatunud või mitte. Kodulugu kogutakse, kuid hoitakse "kapis": keegi ei tea, keegi ei näe, keegi ei räägi.

Ragnar Siil
Rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise õppetunnid ja järeldused.

  • Raamatukogunduse valdkonna visioonidokumendi “21. sajandi raamatukogu” põhjal valmis 2017. aastal rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudel. 2018. aasta alguses toimus esimene suurem enesehindamise voor, millest võttis osa 125 raamatukogu üle Eesti. Ettekandes antakse ülevaade hindamise tulemustest ja Eesti raamatukogude arenguvajadustest.

Maiga Parksepp, Haljala Vallaraamatukogu juhataja
Lääne-Virumaa rahvaraamatukogud haldusreformi tuultes ehk kriitiline pilk iseendasse.

  • Üle-eestiline haldusreform ei ole puutumata jätnud ka Lääne-Virumaad, endise viieteistkümne omavalitsusüksuse asemel on nüüd kaheksa, 7 valda ja 1 linn, ning muutused raamatukoguvõrgus paratamatud. Raamatukogusid ootavad ees ühendamised, olgu need siis vabatahtlikud või sunniviisilised. Millised on ühendamiste põhjused? Millised on muutused igapäevatöös?

    Raamatukoguhoidjad rõhutavad tööaastat kokkuvõtvas aruandes raamatukogu olulist rolli kohalikus kogukonnas. Kui lugejate arv raamatukogus pidevalt väheneb, kas see roll on siis ikka nii oluline? Kas raamatukoguhoidja on ikka piisavalt profesionaalne oma töös? Kas raamatukogu vajalikkuses on ühel meelel nii raamatukoguhoidja kui ka tööandja ehk kohalik omavalitsus?

    Ei ole halba ilma heata, ütleb vanarahva tarkus. Kas ka raamatukoguhoidja sellega haldusreformi tuultes nõusse jääb? Millised hirmud on tekkinud ja mis põhjusel? Kas need ka kinnitust on leiavad, näitab aeg, aga esimesed sammud muutuste suunas on tehtud.

Ilmar Vaaro
Koolituse rajastik

  • Rahvaraamatukogud sõltuvad ühiskonnas toimuvatest arengutest. Ettekande eesmärgiks on esile tuua kuidas mõjutab haldusreform ja muu kaasnev rahvaraamatukogude arenguid koolituse aspektist lähtuvalt. Allikatena on kasutatud artikleid, uuringute tulemusi ning spetsiaalselt ettekande jaoks tehtud intervjuusid.

    Territoriaalse terviklikkuse kriteeriumide puudumise ja vabatahtliku ühinemise mudeli kasutamise tulemusena kujunes pärast 2017. aasta haldusreformi Eestis väga kirju muster. Veiko Sepp on uues haldusterritoriaalses jaotuses eristanud vähemalt 11 tüübilist KOVi üksust. Nendest kõige arvukatena esinevad: keskuse ja tagamaaga vallad, mis ühendavad ühe linnalise keskuse ja selle tagamaa maalised asulad (21); vallad, mida iseloomustab maaline asustus (14); linnad, mille moodustab üks linnaline asula (10).

    Reorganiseerimise käigu variandid rahvaraamatukogude seisukohast: vallad kus midagi ei muutu; vallad kuhu lisandusid uued üksused kuid kardinaalseid muudatusi ei toimu; vallad kus muudatuste käigus tekivad haruraamatukogud, toimub raamatukogude tegevuse ümberprofileerimine või nende sulgemine.

    Koolituse aspektist laiemalt mõjutavad tegurid seonduvad seadusandluse ning arengukavadega. Kutseala kutsetunnistuse omistamisel püüeldakse inimeste oskuste ja teadmiste tunnustamisele sõltumata nende omandamise ajast, kohast ja viisist. Tasemeõppes saavutatud pädevused võimaldavad töötamist väga mitmesugustes eluvaldkondades.

    Töötaja seisukohast saame eristada kogukonda sisenemise eelse perioodi haridust, kogukonda sisenemisega kaasnevat koolitust ning pärastist teadmiste täiendamist. Selles kontekstis on üha olulisemat rolli mängimas kutsekoolitus. Tähtis on, et erialase pädevuseta kogukonnaga liituja saaks asjatundlikku abi kogemustega kolleegilt. Koolituste palett pole viimasel ajal palju muutunud. Kas raamatukogu multifunktsionaalseks muutumisega kaasnevad ka muutused koolituse sisus?

    Kõige olulisemaks peetakse maakonnas toimuvaid koolitusi. Mida kaugemal ja spetsiifil isemal teemal on koolitus – seda vähemaks huvi kujuneb. Tähtsat osa koolitustel mängib finantsiline külg. Aitaksid tasuta tehtavad koolitused ning e-õppe keskkondade kasutamine. Viimaste puhul tekib küsimus sisu täitmise ressurssides. Üha rohkem tuleb kogukonnal endal panustada koolitamisele.
    Olukordi tuleb hinnata terviku seisukohast ning vastavalt ka tegutseda.

Mai Põldaas
Aeg liikuda mugavustsoonist välja? Eesti raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemustest.

  • Ajavahemikul 16. aprill – 20. mai 2018 viis AS Emor läbi muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike ning Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada ning analüüsida raamatukogude ning muuseumide külastamise ja mittekülastamise põhjuseid. Uuringu käigus selgitati muuhulgas välja teenused, mida külastajad ja/või potentsiaalsed külastajad kasutada soovivad ja mida muuseumid ja raamatukogud täna ei paku või pakuvad vähesel määral. Samuti oli eesmärgiks tuvastada võimalikud uued sihtgrupid, kes muuseumide ja raamatukogude teenuste valiku laienemisel neid kasutama hakkaksid. Uuringu tulemused aitavad leida võimalusi, kuidas võiks muuseum või raamatukogu olla üksikisikule või ettevõttele kasulik, kuidas teha raamatukogusid ning muuseume potentsiaalsetele külastajatele ja/või uutele sihtgruppidele lihtsamini kättesaadavaks ning atraktiivsemaks.

    Uuring on esinduslik Eesti elanikkonna uuring, kus küsitlusele vastanud inimeste jaotus vastab Eesti täiskasvanud elanikkonna struktuurile geograafilise, soolise, vanuselise, haridusliku ja keelelise paiknemise osas. Elanikkonna valim on 2000 vastajat, hõlmates nii külastajaid kui ka mittekülastajaid. Ettevõtete puhul valiti neli tegevusvaldkonda: töötlev tööstus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg, ning küsitleti juhuslikult välja valitud 0–49 töötajaga ettevõtteid. Ettevõtete valim on 200, hõlmates samuti nii teenuse kasutamise või koostöökogemusega ettevõtteid kui ka vastava kokkupuuteta ettevõtteid.

    Kongressil tehtavas ettekandes tutvustatakse lähemalt uuringu raamatukogude osa tulemusi. Viimase 12 kuu raamatukogukülastajate osakaal 15+ elanikkonnast on 50%. Raamatukogukülastajate hulgas on oluliselt enam naisi, eesti keelt kõnelevaid inimesi, õpilasi ja üliõpilasi, kõrgharidusega inimesi ning 1–2 lapsega leibkondi. Raamatukogu mittekülastajate hulgas on keskmisest enam mehi, vene keelt kõnelevaid inimesi, vanuserühma 45+, keskharidusega ning ilma lasteta leibkondi ja pensionäre. Raamatukogukülastuse olulisimaks põhjuseks on nauding lugemisest ning lugeja vajadustele vastav raamatukogu väljaannete valik. Raamatukogude mittekülastamise kaks enim mainitud põhjust on ajapuudus ning raamatute ja muude väljaannete ostmine. Eesti raamatukogude tugevaim külg on vastajate jaoks sobiv ja kergesti ligipääsetav asukoht (70%), raamatute jm väljaannete valikut hindab laialdaseks ja piisavaks 62% vastanutest ning teenindust heaks/kõrgeks 61% vastanutest. Kriitiline koht on senine teavitustegevus: vaid 35% vastanutest on sellega rahul ning tervelt pooled (49%) ei oska antud küsimuses hinnangut anda.

ERÜ noorteklubi
Tulevik algab täna!

  • Lühitutvustus: Lugu sellest, millised on 2030. aasta infoasutused, töötajad ning nende teadmised ja oskused. Räägime õppimise võimalustest, ametikoha valikutest, tehnoloogilistest uuendustest, ruumikasutusest ja erinevatest infoallikatest. Oleme tulevikuks valmis!

Janne Andresoo. Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
Saja-aastase rahvusraamatukogu kõne uutele põlvedele.

  • Saja-aastase, muutuste- ning teguderohke ajalooga rahvusraamatukogu keskendub peamisele küsimusele – kuidas olla oluline uute põlvede jaoks.

Õnne Mets, PhD,
Eesti Meremuuseum, kommunikatsioonispetsialist

  • Sotsiaalne märksõnastamine – killuke digitaalse sisu väärtuse mõistatusest
    British Library ja Ühendkuningriigi rahvusarhiivi põhjal on valminud doktoritöö, mis analüüsib kasutajate käitumist sotsiaalsete märksõnade lisamisel. Ettekanne toob välja huvitavamad trendid kasutajate käitumises ning mõttekohad intervjuudest asutuste esindajatega.

Ülle Talihärm
Jagamismajandus ja seinteta raamatukogud 2030

  • Jagamismajandus on veebiplatvormide kaudu toimuv majandustegevus, mille puhul jagatakse ajutiselt ja omandiõigust üle andmata alakasutatud ressursse.

    Raamatukogudel on veebikeskkonnad ja ressurss, mis on tihti alakasutatud.
    Mõtleme, milline võiks olla raamatukogude osa avalike teenuste innovatsioonis ja kuidas saaksime osaleda ressursi jagamisel.

 

KALENDER

Mai 2021
E T K N R L P
26 27 28 29 30 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31 1 2 3 4 5 6

TULEKUL

Sündmused puuduvad

Suurenda

Kontrastsus