preloader

Kutsesüsteemi tutvustus

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.

Kutsesüsteemi eesmärk on

  • toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet – töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud;
  • olla tugistruktuuriks haridussüsteemile – Kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale;
  • aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud;
  • muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.

Kutsesüsteemi osad:


Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav  kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõppe süsteem.

Kutse andmine on osa kutsesüsteemist. Kutsesüsteem on inimeste tööalase kompetentsuse hindamise ja tunnustamisega seotud tegevuste kogum. Kutse taotlemise üldised sammud üldised sammud on kirjeldatud Kutsekoja kogulehel.

Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on haridusstandardite süsteem, mille väljundiks on õppekavad.

Loe, kuidas saab kutsesüsteem toetada sinu tegevust

Tutvu kutsesüsteemi uuenduste kontseptsiooniga

 

Raamatukoguhoidja kutse kompetentsusnõuetega seotud koolitus (kutsekoolitus)

Raamatukoguhoidja kutse kompetentsusnõuetega seotud koolitusprogrammi koostamisel on aluseks kutsestandard. Koolitusprogrammi ülesehituses on lähtutud raamatukoguhoidja kutsestandardi tase 6-st, mis koosneb neljast tööosast ja läbivatest kompetentsidest.
Programm koosneb neljast moodulist ja selle üldmaht on 416 akadeemilist tundi, mis on jagatud moodulite vahel võrdselt. Kutsestandardi läbivad kompetentsid omandab õppija erinevate teemade juures ja kasutab neid hindeliste ülesannete tegemisel, mis annab võimaluse hinnata ka neid teadmisi ja oskusi.
Hindamine toimub iga mooduli lõpus vastavalt koolitusprogrammis kirjeldatud hindamismeetoditele ja hindamiskriteeriumitele, mis on kõik omavahel loogiliselt seotud õpiväljunditega.
Kutsekoolituse tunnistus väljastatakse õppijale, kes on läbinud hindamise ja saavutanud positiivse tulemuse kõikides õpiväljundites.

Koolitusprogramm on valminud Rahvusraamatukogu spetsialistide koostöös ja on mõeldud eelkõige raamatukoguhoidjatele, kellel puudub raamatukogunduse- ja infoteaduse alane haridus.
Info kutsekoolituse kohta on Rahvusraamatukogu veebis.

 

Raamatukoguhoidja  III, IV, V   suhestamine Raamatukoguhoidja tase 6, 7, 8

Kõik seni väljaantud raamatukoguhoidja III, IV ja V kutsetunnistused jäävad vanal kujul tähtajatult kehtima ja neid ei vahetata uute vastu välja. Vanad kutsestandardid suhestatakse uutega, võrdlus toimus vastava maatriksi alusel. Kutseregistris lisatakse kutsestandardite ja kutsetunnistuste registri andmetesse uue raamistiku taseme number ja vajadusel väljastatakse kutsetunnistuse omaniku taotluse alusel uue tasemenumbri kohta õiend.

Kutsetasemete suhestamine (vastavusmaatriks):

Varasem kutse

EKR* kutsetase

Raamatukoguhoidja  III

Raamatukoguhoidja 6

Raamatukoguhoidja  IV

Raamatukoguhoidja 6

Raamatukoguhoidja  V

Raamatukoguhoidja 7

-

Raamatukoguhoidja 8

*EKR - Eesti Kutsekvalifikatsiooniraamistik (22. mail 2008.a. Kutseseadus)

 

Kutseregister

Riiklik register, mis sisaldab informatsiooni kutsenõukogude, kutsestandardite, kutset omistavate organite ja kehtivate kutsetunnistuste kohta. Kutseregistri pidamise eest vastutab Kutsekoda.

Kalender