Raamatukogupäevad

2024. aastal tähistame teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Ka raamatukogupäevade ajal keskendume mitmekülgse kultuuripärandi tutvustamisele ja väärtustamisele.

Tänavune teema-aasta on pühendatud liikumisele. Üleskutse ”Hakkame liigutama” kehtib nii füüsise kui ka vaimu ergutamise kohta. Ütlus „terves kehas terve vaim” – tuletab meelde, –et liikumine turgutab ka vaimu! Teadmine on jõud!

„Kohtume raamatukogus!“ on olnud juba pikka aega üleriigiliste raamatukogupäevade tunnuslause. Ühiskonnas toimuva valguses on põhjust seda uuesti ja sügavamalt lahti mõtestada.

Sel aastal tähistame 200 aasta möödumist esimese eestikeelse ja eestlase toimetatud laiema levikuga ajalehe - "Marahva Näddala-Leht" - ilmumisest. Ajalehe väljaandja Otto Wilhelm Masingu eesmärgiks oli jagada eesti rahvale uusi teadmisi ja laiendada inimeste silmaringi. Kuigi ajaleht lõpetas mõne aasta järel rahanappuse tõttu tegevuse, said sellest inspiratsiooni ja julgustust kõik järgmised väljaandjad. Ajakirjanduse ajaloo märgilise sündmuse auks pühendame ajakirjandusele ka seekordsed üleriigilised raamatukogupäevad.

Eesti on oma e-tegemistes maailmas esirinnas, digitaalne elu saadab meid kõikjal – dokumentide allkirjastamine, ettevõtte registreerimine ja e-hääletamine on ainult väike osa sellest, mida täna internetis teha saab. Küsimus on, kuidas kanda see edulugu üle ka kultuuri valdkonda? Käesolev digikultuuri teema-aasta annab meile võimaluse keskenduda kultuuri vahendamisele, jagamisele ja loomisele digitaalse maailma kontekstis. Tänane ühiskond on teel sinna, et saaksime kultuurist osa ka kodust lahkumata.

Käesolev aasta on kuulutatud eesti keele aastaks, et tähistada vääriliselt riigikeele 100. aastapäeva. Samal ajal korraldab UNESCO rahvusvahelist põlisrahvaste keelte aastat, mis annab meile võimaluse lisaks eesti keelele pöörata erilist tähelepanu ka murdekeeltele. Keeleaasta iga kuu on pühendatud eri teemale ning raamatukogupäevade kuu – oktoober on lugemise ja mängukuu.

Tänavune kogu Euroopas tähistatav kultuuripärandi aasta annab ka raamatukogudele hea võimaluse väärtustada Euroopa rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit. Laia määratluse kohaselt on kultuuripärand kõik see, mida peetakse kultuuris hoidmist väärivaks ja mida antakse edasi järgnevatele põlvedele. See on meile pärandatud kultuuri ja looduskeskkonna terviklik kogum, mida meie saame omakorda mõjutada ning tulevikku edasi kanda.

Laste-ja noorte kultuuriaasta väärtustab lapsi ja noori kui loojaid. Oma emakeele tundmaõppimine ja sellest arusaamine saab alguse kodust. Õhtujutud voodiserval, koos ema-isaga raamatu lehitsemine, ühised käigud raamatukokku. Lugude jutustamine ja ettelugemine tekitab huvi lugemise vastu, millest võib kujuneda meeldiv sõltuvus. Raamatud õpetavad, arendavad, annavad nõu ja emotsioone.

Tänavune merekultuuri aasta annab ka raamatukogupäevade ajal võimaluse tutvustada üheaegselt nii merd kui kultuuri. Meri on läbi aegade inspireerinud loomeinimesi - kirjanikke, fotograafe, kunstnikke, heliloojaid, kelle teoseid saame omakorda rahvale lähemale tuua. Selleks sobivaid viise on palju – huvitavad esinejad, näitused, konkursid, viktoriinid, töötoad, mälumängud, nuputamis- ja infootsinguvõistlused, erinevad ühisprojektid merega seotud asutuste, muuseumide, raamatukogude või hoopis kohalike haridusasutustega.

Üleriigilised raamatukogupäevad toimuvad traditsiooniliselt 20.–30. oktoobrini, sel aastal juba 25. korda. Muusika-aasta puhul on ka raamatukogudes sel aastal põhjust muusikat avastada ja märgata. Erinevad sotsioloogilised uuringud kinnnitavad, et populaarseimad kultuuriharrastused Eestis on just muusikaga seotud. Muusika-aastagi on ellu kutsutud eelkõige selleks, et innustada muusikahuvi ja suurendada muusika rolli Eesti inimeste elus.

Raamatukoguhoidjad kohtuvad 20. oktoobril raamatukogupäevade avamiseks Raplas, Eesti kõige rõõmsamate inimeste elupaigas (tuginedes Eesti Maaülikoolis 1998. aastal tehtud uuringule)! Avamisele on lubanud raamatukoguhoidjatega kohtuma tulla ka IFLA president Sinikka Sipilä.

Oktoobrikuu viimasel nädalal – 20.-30. oktoobrini – toimuvad üle-eestilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!“. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eestvedamisel juba 23. korda peetavate raamatukogudepäevade eesmärk on avada raamatukogude uksed tavapärasest veelgi enam.

Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub üleriigiliste raamatukogupäevade ajal huvilisi külastama raamatukogusid. 20.- 30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade „Kohtume raamatukogus“ eesmärk on avada raamatukogude uksed tavapärasest veelgi enam, viia lugejad kokku lemmikkirjanikuga ning näidata kaasaegse raamatukogu mitmekülgseid võimalusi. Oktoobrikuu lõpuni toimuvad üle Eestimaa raamatukogudes kümned ja kümned erinevad üritused, kus osaleb sadu huvilisi.

Raamatukogu on kohtumispaik kõigile ja kõigega ning keskkond, mis saab ennast tutvustada paljude erinevate võimaluste kaudu. Kohtumised võivad olla nii isikulised kui tegevuslikud. Kohtuda võib oma raamatukoguhoidjaga, lemmikkirjanikuga, keda oled ammu tahtnud silmast-silma näha, hea sõbraga, lemmikraamatuga, lemmikmuinasjutuga, lemmikvideoga, lemmikmuusikaga, andmebaasidega, uute ja vajalike teadmistega, esimest korda e-lugeri ja e-raamatuga, uute tehniliste vahenditega.

Tänavused raamatukogupäevad toimuvad lugemisaastal, mille üleskutses rõhutatakse, et lugemisaasta on mõeldud kõigile. Ka neile, kes veel ei loe. Aga jõuame me nendeni, kes veel ei loe (või enam ei loe) ainult teraselt vaadates, mida nad nö lugemise asemel teevad, seda hinnates, vajadusel toetades ja heaks kiites. Peale mittelugejate ja mittelugemise mõistmist, võime me ka neile puhta südametunnistusega öelda: lugeda on hää, lugeda on parem!

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus kutsub huvilisi osa saama raamatukogude poolt pakutavatest kirjandusüritustest, näitustest jm. Raamatukogud paluvad tuntud inimesi rääkima oma lugemiselamustest ja -eelistustest, andma lugemissoovitusi ning tutvuma raamatukogu igapäevatööga. Kui näete kutset "Tuntud inimene raamatukogus", astuge sisse ja kohtuge omakandi inimestega.