Raamatukoguhoidja on ka kultuuritöötaja

Kultuuri arengukavas 2021–2030 ja varasemas kultuuripoliitika dokumendis seati eesmärgiks tõsta riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate palk Eesti keskmise palga tasemele. Kahjuks ei ole seda eesmärki seni suudetud täita.

Tuleb tunnustada kultuuriministeeriumi, et hetkel menetluses oleva riigieelarve vastuvõtmisel võib loota riigi kultuuritöötajate miinimumpalgaks 2026. aastal 1720 eurot. Mahajäämus on aga endiselt märkimisväärne, sest Eesti keskmise palga tõusu prognoositakse 2200 euroni.

Palgatõusu lootus puudutab raamatukoguhoidjatest siiski vaid väikest osa kultuuriministeeriumi haldusalas töötavate asutuste inimesi. Enamus raamatukoguhoidjaist töötab kohaliku omavalitsuse asutustes, ülikoolides, erialaraamatukogudes või üldhariduskoolides ja nende palganumbri otsustab raamatukogu pidaja. Riiklik miinimummäär on neile üksnes soovituslik ja jääb kättesaamatuks. 

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Creativity Labi koostöös valmis rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudel, millele tuginedes said raamatukogud end kolmel korral (2018, 2020, 2023) hinnata ja teistega võrrelda. Kahes viimases küsitluses tuli kõige teravama probleemina esile raamatukogutöötajate tasustamise küsimus. Statistika näitab, et paljudes piirkondades on raamatukoguhoidjad alamakstud - palgad jäävad maha nii riiklike kultuuritöötajate miinimumist kui ka üldisest elukalliduse tõusust. 

Küsitluse kokkuvõttest saab lugeda, et 2023. aastal oli raamatukoguhoidjate töötasu alljärgnev:

• kolmes raamatukogus oli töötasu kõrgem kui riiklik miinimumtasu ehk üle 1600 euro;
• 8% raamatukogudes oli töötasu 1440–1600 eurot (90% riiklikust miinimumtasust);
• 17% raamatukogudes oli töötasu 1280–1439 eurot (80–90% riiklikust miinimumtasust);
• 23% raamatukogudes oli töötasu 1120–1279 eurot (70–80% riiklikust miinimumtasust);
• 36% raamatukogudes oli töötasu 960–1119 eurot (60–70% riiklikust miinimumtasust);
• 14% raamatukogudes on töötasu vähem kui 959 eurot (ehk alla 60% riiklikust miinimumtasust).

Eestis on hea raamatukoguvõrgustik, mis toetab kodanikke riigiga suhtlemisel ja kus raamatukoguhoidja tunnetab oma rolli kogukonna tugiteenuse pakkujana. Töötasu krooniline mahajäämus pärsib valdkonna arengut ja mõjutab Eesti tulevikku, sest üha keerulisem on leida raamatukogudesse haritud asjatundlikke töötajaid.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing toonitab, et kõiki kultuuritöötajaid tuleb Eestis võrdselt kohelda ning nende panust kultuuripoliitika elluviimisse vääriliselt tasustada. Olenemata sellest, millise tööandja juures raamatukoguhoidjad töötavad, väärivad kõik kõrgharidusega raamatukoguhoidjad vähemalt kultuuritöötaja miinimumpalka.

Tuuliki Tõiste
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing juhatuse esimees

15.10.2025