EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUS 2011. AASTAL

LIIKMED

31. detsembril 2000 oli ERÜs 714 liiget, neist 47 ei olnud 2000. aasta liikmemaksu tasunud. Aasta jooksul astus ERÜsse 44 inimest. Välja astus avalduse alusel 4, maksu tasumata jätmise tõttu arvati ühingust välja 13 liiget. Ühingul on 13 auliiget ja 3 välisliiget.

JUHATUS
Juhatus töötas alates 1.03. 2000 koosseisus: Krista Talvi (esinaine), Sirje Bärg ja Katrin Kaugver (aseesinaised), liikmed, Mare Ektermann, Sirje Lauring Vaska, Ene Loddes, Marje Tamre, Ester Sõrmus ja Kersti Naberi asendusliikmena Siiri Haugas.
Juhatus pidas 8 koosolekut, millest juhatuse liikmed reeglina osa võtsid. Kahel oli peamiseks arutlusteemaks raamatukogude arenduskava projekt. Juhatus korraldas ühe väljasõidu Harjumaale, millest võtsid osa töörühmade, toimkondade, sektsioonide juhid ning usaldusisikud.

PIIRKONDLIKUD ÜHENDUSED
ERÜ juhatus seadis 2000. aastal eesmärgiks tõsta liikmete aktiivsust ning kuulutas aastakoosolekul välja piirkondlike ühenduste võistluse. Eesmärgiks seati ühendada maal hajali olevaid liikmeid ja toetada piirkondlikku tegevust. Taotluse oma ürituste korraldamise toetamiseks esitasid Jõgeva- ja Põlvamaa piirkondlikud ühendused, Tartumaa Kogu ja Võrumaa Ühendus. Juhatus pidas vajalikuks kõiki taotlusi toetada, kuigi mitte täies mahus. Tiiu Pihlakas korraldas Jõgevamaa ühingulastele ekskursioonid Pärnu- ja Tartumaa kirjandusloolistesse paikasse ning maakonna rahva- ja kooliraamatukogude laagri, Külli Ots kirjandusliku ürituse Põlvamaal. Ene Ruderi eestvedamisel sai ERÜ Tartumaa Kogus teoks 11 üritust: õppereis-ekskursioon Saaremaale ja Vilsandile, suhtlemispsühholoogiaalane loeng-videotreening “Esinemine ja eneseväljendus” ja kaks raamatukogumise ja annetuse aktsiooni lastekodulastele. Lisaks ERÜ toetusele sai Tartumaa Kogu nende ürituste korraldamiseks toetust ka Hansapangalt ja Tartu Kultuurkapitalilt. 8. märtsil moodustati ERÜ Võrumaa Ühendus ja koostati tegevuskava. Matti Russi ja Ere Raagi eestvõtmisel saadi mitmel korral kokku: Urvastes tähistati Marie Heibergi 110. sünniaastapäeva, aprillis oli Kasaritsa raamatukogus kevadpühade teemaline õppepäev, oktoobris tähistati raamatukoguhoidja päeva jm.
Kahjuks tuleb nentida, et ka lubatud toetus ei suutnud teisi piirkondlikke ühendusi ärgitada ühiseid ettevõtmisi korraldama ning võistlusel osalesid taas need piirkondlikud ühendused, kus tegevus juba niigi toimus. Koosolekul 14. veebruaril 2001. a. pidas juhatus parimaks piirkondlikuks ühenduseks Võrumaa Ühendust.

AUHINNAD
1999. aastal otsustasid EAR ja ERÜ asutada bibliograafia auhinna, sest sageli jäid need F. Puksoo auhinna žürii poolt tunnustamata. Kokkuvõtted tegi žürii (Anne Valmas (esimees), Mari Kalvik, Anne Klaassen, Rita Hillermaa ja Maare Kümnik) 2000. aasta veebruaris ja esimene bibliograafia auhind anti üle kolmele võrdväärsele tööle bibliograafiapäeval EARi-is 16. veebruaril:
Eduard Tubin: bibliograafia. 1:1928–1944; 2: 1944–1982; 3: 1983–1997; koostaja Valve Jürisson
Juhan Liiv (1964–1913): bibliograafia, koostajad Osvald Kivi, Andres Loorand, Ave Pill, Vaike Tosso.
Eesti tehnikaartiklid 1936–1040: bibliograafia, koostajad Riina Prööm, Helje Riives, Anne Talts, Aiki Tibar.
Rõõmustav oli, et kokku esitati hindamisele 16 bibliograafiat või nimestikku – kolm soovitusnimestikku, üks näituse kataloog, kümme isiku- ja kaks erialabibliograafiat.
    
F. Puksoo auhinda andsid tavapäraselt välja ERÜ ja TÜR. Žüriile (Malle Ermel (esinaine), Ruth Hiie, Rein Saukas, Kalju Tammaru, Anne Valmas) oli hindamiseks esitatud kuus 1999. aastal ilmunud tööd. 23. jaanuaril 2000 anti auhind ja numereeritud faksiimile Endel ValkFalkile metoodilise kogumiku "Ajastu stiilitunnuste säilitamine konserveerimisel. Gooti, renessanss- ja barokkstiil köitekunstis. Metoodiline kogumik 1" (Tallinn, 1999) ning aastatepikkuse viljaka tegevuse eest köitekunsti ajaloo uurimisel ja köiterestauraatorite koolkonna kujundamisel Eestis.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kõige kõrgemale tunnustusele – aasta- ja teenetepreemiale olid kolleegid esitanud neli kandidaati: teenetepreemiale Marje Aasmetsa ja Jüri Järsi ning aastapreemiale Ere Raagi ja Tiiu Reimo. Arvestades mõlema teenetepreemia kandidaadi pikaajalist tulemuslikku tegevust ning suuri teeneid ühingu ees otsustas juhatus välja anda kaks teenetepreemiat: Marje Aasmetsale ja Jüri Järsile. Aastapreemia otsustati anda Ere Raagile viljaka erialase tegevuse eest Võrumaal ning kui ERÜ maaraamatukogude sektsiooni ja rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühma aktiivsele liikmele.

KÕNEKOOSOLEK
Et arutada raamatukogunduses kerkinud probleeme ja anda raamatukoguhoidjatele võimalus ka ise kaasa rääkida, on kõnekoosolekud saanud aastakoosoleku sõsarürituseks. Möödunud aastal kõneldi teemal “Raamatukogu asend ja roll Eesti ühiskonnas”. Teiste hulgas esinesid ka Riigikogu liikmed Mart Meri ja Peeter Olesk.

EESTI RAAMATU AASTA
Kuna ERÜ juhatuse esinaine Krista Talvi on Eesti Raamatu Aasta Peakomitee asendusliige ja juhatab Vahendajate allkomiteed, on see kaasa toonud palju lisaülesandeid ja kohustusi – osalemine Peakomitee koosolekutel, vahendajate allkomitee eelarve kavandamine ja kaitsmine Peakomitees, ürituste kooskõlastamine, raamatukogudele ERA avamiskutsete väljasaatmine jpm. On hea meel tõdeda, et raamatukogud haakusid raamatuaasta mõttega ning ettevõtmisi on toimunud palju nii kodu- kui välismaal.
ERÜ üritustest toimusid ERA raames:
- koostöös EARiga konverents “Eesti trükis III” 16. mail EARis (kus EAR oli eestvedaja ja põhikorraldaja);
- kooliraamatukogude sektsiooni seminar “Õpilane ja raamat” 7. aprillil RRis;
- Vanaraamatu toimkonna ja EARi kodulookirjanduse seminar 7.-8. detsembrini EARis;
- Rapla keskraamatukogu korraldatud raamatukogupäevade avakonverents “Raamat on eesti rahva uhkus” 20. oktoobril Raplas.

RAAMATUKOGUPÄEVAD 20.–30. OKTOOBRINI
Lähtuvalt raamatuaastast valiti ka raamatukogupäevade juhtmõtteks “Raamat on eesti rahva uhkus”. Seekord olid külalislahked ja palju kiidusõnu pälvinud avaürituse korraldajad ka Raplamaa ERÜ-lased. Lisaks kordaläinud konverentsile korraldati kirjanduse tundmise võistlus, kuhu lisaks rahvaraamatukogudele kutsuti osalema ka teadusraamatukogude (ainukesena osales küll TPÜR) võistkonnad, kokku osales 12 võistkonda. Esimesele kohale tuli Tartu Linna Keskraamatukogu võistkond (Tiina Tarik, Tiina Sulg, Piret Kiivit), teisele Jõgevamaa (Ene Karu, Tiina Kull, Piret Narits) ning kolmas koht läks jagamisele Viljandimaa (Heli Raud, Kalli Kahi, Aita Härm) ja Võrumaa (Maie Elstein, Külli Ossul, Kaja Tammar) võistkondade vahel. Auhindadeks olid korraldajad välja pannud kohalikud tooted (keraamika, istikud ja trükised).
Ka võistlusele “Infootsing internetist” oodati huvilisi rahva- ja teadusraamatukogudest. Eelvoorule registreerus 28 osavõtjat 15 raamatukogust, kellest 10 pääses lõppvooru. Võitjaks tuli Iris Frolov (EAR), teine ja kolmas koht läksid jagamisele Mihkel Üti (TTÜR) ja Marek Saarmaki (Eesti Patendiraamatukogu) vahel. Vastavalt võistluse iseloomule oli ka auhind – parimad said “Võõrsõnastiku” CD-ROM-il.
Et anda raamatukoguhoidjaile teavet, mida teadlased raamatukogudelt ootavad, korraldati 26. oktoobril EARis teabepäev “Teadus ja teadusraamatukogud”. Lisaks raamatukogurahvale esinesid TA asepresident Ene Ergma ja Riigikogu liige Marju Lauristin. Katseks raamatukogusid ühise mütsi alla saada see üritus jäigi.
Raamatukogupäevadele suurema kõlapinna saavutamiseks kuulutati aastakoosolekul välja võistlus päevade logo kavandile. Laekus üheksa tööd, millest juhatus valis välja Tiia Eikholmi (EAR) kavandi ning märkis ära veel teisegi T. Eikholmi töö ning Maarika Tangi (TÜR) kavandi. Vaatamata kenale logole ei kasutatud seda pressis just sageli. Kuna alates aprillist tähistasid raamatukogud hoogsalt raamatuaastat ja üritusi on tõesti olnud palju, hakkas raamatukogupäevade ajaks hoog pisut raugema.
Pandi paika ka 2001. aasta raamatukogupäevade juhtmõte “Tule raamatukogusse – teadmine on jõud” ning lepiti kokku, et avaüritused toimuvad Tartus.

EETIKAKOODEKS
Aastakoosolekul liikmetele tutvustatud ja avalikule arutamisele antud raamatukoguhoidja eetikakoodeksi projektile aasta jooksul täiendusi ja parandusi ei laekunud. Täiendusi ei tulnud ka pärast vastavateemalist arutelu ERÜ, TPÜ ja Viljandi Kultuurikolledži ühiselt korraldatud mõttevahetusel “Raamatukoguhoidja – 21. sajandi elukutse” Viljandis. ERÜ juhatus kinnitas raamatukoguhoidja eetikakoodeksi 14. veebruaril 2001. aastal. Eetikatoimkonna moodustamise vajalikkus otsustati esitada aastakoosolekule otsustamiseks.

RAAMATUKOGUDE ARENGUKAVA
Juba eelmisel aastakoosolekul kõneldi raamatukogude arengukava vajadusest, mille Kultuuriministeerium lubas koostada tellimustööna. Kultuuriministeerium esitas projekti “Eesti raamatukogude arenduskava 2000–2001” teadusraamatukogude seminaril augustis Ojaäärsel. Arenduskava ja raamatukogude staatust muutvad tähtajalised lahendused olid ootamatud nii raamatukogutöötajatele kui raamatukogude kasutajatele ning veel enne projektile arvamuse esitamise tähtaja lõppu 15. septembril reageeris avalikkus, eelkõige plaanile likvideerida EMR ja liita EAR Tallinna Keskraamatukoguga. ERÜ juhatus esitas Kultuuriministeeriumile oma seisukoha arenduskava projektile 15. septembriks, milles juhtis tähelepanu ebakohtadele, otsuste põhjendamatusele ning seisis vastu raamatukogude likvideerimise ja reorganiseerimise kavadele. Eelnevalt oli juhatus palunud töörühmadel, toimkondadel ja sektsioonidel arutada arenduskava projekti ning esitada ka omapoolsed arvamused. Arvamusi laekus palju ja need kõik edastati ka Kultuuriministeeriumile. Samal ajal esitas ERÜ juhatus Kultuuriministeeriumile palve kohtumiseks raamatukoguhoidjatega, et saada selgust arengukava projekti koostamise käigust ja esitatud ümberkorralduste vajalikkusest. Kahjuks oli Kultuuriministeerium nõus kohtuma ainult ERÜ juhatusega, mis sai teoks 18. septembril. Juhatus esitas veelkord seisukoha, et arenduskava oleks otstarbekas koostada raamatukogutüüpide kaupa, esitades ka oma kandidaadid võimalikesse töörühmadesse. ERÜ esindajat arengukava projekti koostamisel ei osalenud. 2000. aasta lõpuks ei olnud ERÜ juhatusel teavet arengukava edasise saatuse kohta.
***
7. detsembril osales ERÜ juhatuse esinaine Kultuuriministeeriumi korraldatud nõupidamisel, kus tehti vahekokkuvõtteid 1998. a. Riigikogus heakskiidetud “Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustest”. ERÜ seisukoht oli, et lahendamist ootavad veel mitmed olulised küsimused - raamatukogud ei toimi siiski veel ühtse infosüsteemina, Kultuurkapitalis pole raamatukogude esindajat, kooliraamatukogude põhikogu komplekteerimine pole tagatud jmt.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
ERÜ vahendas 16 Eesti raamatukoguhoidja osalemise Balti raamatukoguhoidjate VI kongressil “Raamatukogu – uue aastatuhande infovärav” Vilniuses 5.-6. oktoobrini. Tuleb tunnustada, et kõik eesti delegaadid esinesid kongressil ka ettekandega.
Algas ettevalmistustöö 25.-26. oktoobrini 2001 toimuvaks Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate III nõupidamiseks “Raamatukogud teadmistekeskses ühiskonnas”. Suuremate raamatukogude ja õppeasutuste esindajate osavõtul toimus kaks korraldustoimkonna koosolekut. Toimkonda kuuluvad Krista Talvi (ERÜ), Gerda Koidla (TTÜR), Marje Tamre (Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis, raamatukogu), Sirje Virkus (TPÜ infoteaduste osakond), Eda Pihu (RR) Linda Kask (EAR) ja Reet Olevsoo (ERÜ). Peeti rahalise toetuse saamiseks eelläbirääkimisi Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobürooga Tallinnas.
ERÜ külaliseks oli Saksamaa Raamatukoguühingu esindaja Rolf Manfred Hasse, kes esines 27. juunil loenguga raamatukogu avalikkussuhetest ja osales kooliraamatukogude sektsiooni suveseminaril Viljandis.

Krista Talvi osales 18.–22. maini Venemaa Raamatukoguühingu aastakonverentsil Tveris ning esitas kirjaliku ettekande ERÜ tegevusest.

Lootuses saada toetust raamatukoguhoidja sõnaraamatu koostamisele osales Kalju Tammaru Varssavis 23.–24. märtsil rahvusvahelisel seminaril, mis eelinformatsiooni kohaselt käsitles ka terminoloogiaküsimusi. Selgus, et eesmärgiks oli Euroopa Liidu projekti ettevalmistamine paljukeelsete andmebaaside võrgu loomiseks regionaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil. Informatsioon edastati Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile.

IFLA-le saadeti kiri aastakoosoleku ettepanekuga raamatukoguhoidja päeva sisseseadmiseks. IFLA Peakorter tänas huvipakkuva ettepanek eest, kuid ei midagi on rohkemat. IFLA aastakoosolekul ja Täitevnõukogu töös osales esinaine Krista Talvi.

Vanaraamatu toimkonna kutsel viibisid 1.–2. juunini Tallinnas vastukülaskäigul Soome raamatuteadlased – Jyrki Hakopää, Juha Koivulahti, Päivi Räisänen, Harri Ahonen, Esko M. Laine Helsingi Ülikoolist, Sirkka Havu ja Tuija Laine Helsingi Ülikooli Raamatukogust. Külalistele tutvustati Tallinna Linnaarhiivi, RR-i haruldaste raamatute ja EAR-i baltica osakonda

Vaatamata mitmeaastasele eeltööle ei käivitunud ka 2000. aastal rahapuudusel rahvusvaheline Soome lahe keskkonnakaitse rahvaaktsioon Gulf of Finland 2000.

1999. aasta detsembris jõudis lõpule EBLIDA projekt Kesk- ja Ida-Euroopa Autoriõiguse Platvorm (CECUP) ja 2000. aastal alustati ettevalmistustöid jätkuprojektiks Central and Eastern Europe Licensing Information Platform (CELIP), mis keskendub litsentsilepingute üldiste põhimõtete väljatöötamisele ja eriti autoriõiguse küsimustele elektroonilises keskkonnas. Vastupidiselt lootustele jätkuprojekt 2000. aastal ametlikult ei käivitunud. Aasta lõpus toimus siiski juhtkomitee koosolek, kus osales ka ERÜ esindajana Kalju Tammaru.

ERÜ TEGEVUSE TUTVUSTAMINE
Töörühmade, toimkondade, sektsioonide ja juhatuse suuremad ettevõtmisi on kajastatud ajakirja “Raamatukogu” ERÜ veerus. Juhatuse aruanne ja kroonika avaldati ERÜ aastaraamatus.
ERÜ roll ja ülesanded on teema, mis on ikka olnud aktuaalne. Juhatuse esinaine Krista Talvi on ERÜ tegevust tutvustavate loengutega esinenud TPÜ infoteaduste eriala tudengitele ning Rahvusraamatukogu uute töötajate päevadel, rahvaraamatukogude maakondlikel seminaridel Võrus.
Koos jõulutervitusega, milleks oli sellel aastal volditav lauakalender, saadeti liikmetele ka ERÜ tegevuse kohta lühiankeet, et selgitada liikmete üldisi hinnanguid ühingu tegevusele.

TOETUSED
Kultuuriministeerium
- Tegevustoetus  68 000.-
- ERÜ aastaraamatu trükitoetus 15 000.-    
- Eks-klubi bussi üürimine 3 000.-
- Seminari “Raamatukoguhoidja–21. sajandi elukutse” toetus    1 000.-
ERA Peakomitee
- raamatukogupäevade avaüritus Raplamaal  3 000.-
- kooliraamatukogude teabepäev “Õpilane ja raamat”  2 400.-
- vanaraamatu toimkonna kodulookirjanduse seminar  3 600.-
Avatud Eesti Fond
- sõidutoetus Venemaa RÜ aastakoosolekule 1 034.-
Tartu Kultuurkapital
- Tartumaa Kogu projektile “Esinemine ja eneseväljendus”  2 600.-
Hansapank
- Toetus Tartumaa Kogu raamatuannetuskampaaniale 2 500.-
 
KÕIGE OLULISEMAT TÖÖRÜHMADE, TOIMKONNADE JA SEKTSIOONIDE TEGEVUSES

Bibliograafia toimkond (J. Andresoo)
-toimus nõupidamine “Millised on otsinguvõimalused ELNET konsortsiumi kataloogis ESTER” ning käsitleti sisestatava materjali valikut
Kogude toimkond
- toimkonna raames hakkas tööle töörühm Aili Normaku juhtimisel, kes määratles raamatukogudepoolsed valikutasandid
Koolituse toimkond (A. Sepp)
- raamatukoguhoidja eetikakoodeksi töörühmas, mida juhtis E. Rannap valmis raamatukoguhoidja eetikakoodeks
- toimus mõttevahetus “Raamatukoguhoidja 21.sajandi elukutse”
Liigitamise ja märksõnastamise toimkond ( A. Kirsel)
- ilmusid UDK eestikeelsed liigitustabelid, koos Kultuuriministeeriumiga nende esitlus
Raamatuvarade kaitse töörühm (A. Veinberg)
- töörühm alustas tööd raamatukogude varade kaitseks, pöördudes juristi poole
- juristide vastukäivate arvamuste tõttu ei oska töörühm edasi tegutseda
- 2000.aasta ERÜ aastakoosolekul pöörduti kõikide poole palvega, et raamatukoguhoidjad ja ministeeriumi ametnikud leiaksid tee, kuidas hoida ühiskonna vara – raamatukogu vara
Rahvaraamatukogude automatiseerimise toimkond (J. Järs)
- toimkonnajuhi ainuisikuline tegevus koostöös kultuuriministeeriumiga toetada projekti “Eesti rahvaraamatukogude infosüsteemi loomine. Viies etapp”
Rahvaraamatukogude komplekteerimispoliitika töörühm (M. Ektermann)
- koostati esimene variant kogude kujundamiseks linna ja maakonnaraamatukogudele külakogude tarbeks
- koostati kirjanduse valiknimestik 1999.aastal ilmunud trükiste kohta (maakonnaraamatukogude kaudu edastati see külaraamatukogudele)
Terminoloogiatoimkond (K. Tammaru I poolaastal)
- arutas VARIA termineid
- koostas toimkonna töökorralduse põhimõtted
Vanaraamatu toimkond (R. Hiie)
- 7.-8.detsembrini toimus kodulookirjanduse seminar eeskätt maakonnaraamatukogudele ja muuseumidele
- toimkonna liikmed võtsid aktiivselt osa ERA ürituste korraldamisest
Erialaraamatukogude sektsioon (V. Sepper)
- esimese tööaasta tegevuskokkuvõttena nenditi ligi kuuekümne erialaraamatukogu ja infokeskuse töötaja koondumist ühtsesse organisatsiooni ning aktiivset osavõttu korraldatud üritustest
Kooliraamatukogude sektsioon (E. Sõrmus)
- kooliraamatukogude töökorralduse aluste väljatöötamine (kinnitati Haridusministeeriumi määrusega 2001.aastal)
- koostati õppekava toetava kirjanduse (1993-1999) soovitusnimestik ning korraldati uuring kirjanduse leidumuse kohta keskkoolides ja gümnaasiumides
Maaraamatukogude sektsioon (H. Järvelaid, S. Bärg)
- koostati soovitusi kogude kujundamiseks külaraamatukogudele, mis ERÜ vahendusel jõudis iga maakonna kaudu külaraamatukoguhoidjani
- koos Võrumaa Keskraamatukoguga korraldati seminarlaager Kiidil
EKS-klubi (E. Vall)
- tegutses väga aktiivselt, peaaegu iga kuu toimus mõni huvipakkuv üritus

Krista Talvi
ERÜ juhatuse esinaine