EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUSEST 2002. AASTAL

LIIKMED
2002. aasta jooksul astus ERÜ-sse 36 inimest. Välja astus avalduse alusel 3, maksu tasumata jätmise tõttu arvati ühingust välja 29 liiget. 2002. aasta lõpul on ERÜs 720 liiget (12 auliiget, 683 aastamaksu maksnud liiget ja 37 maksuvõlglast).

TEGEVUSE PÕHIJOONI
Juhatus töötas alates 1. märtsist 2002 koosseisus: Kolmandat perioodi järjest jätkab juhatuse esinaisena Krista Talvi (RR). Liikmeteks Janne Andresoo (RR, aseesinaine), Katrin Kaugver (EAR, aseesinaine), Ludmilla Dubjeva (TÜR), Bärbel Luhari (Sõle Gümnaasium), Reet Raudkepp (Vaida raamatukogu), Endla Schasmin (Valga Keskraamatukogu), Marje Tamre (Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis), Mihkel Volt (RR). ERÜ juhatuse koosolekul 6.11.2002 otsustati Bärbel Luhari korduva koosolekutelt põhjuseta puudumise pärast juhatuse koosseisust välja arvata. Revisjonikomisjoni kuulusid Rutt Enok, Ruth Hiie ja Juta Kaps.

Juhatus pidas 10 koosolekut. 30. mail korraldati laiendatud koosolek, millest võttis osa 48 inimest, lisaks juhatusele osa töörühmade, toimkondade, sektsioonide juhte, usaldusisikuid ning huvilisi. Kultuuritöötajate töö tasustamisest kõneles Ago Tuuling (EKAL), Kultuuriministeeriumi arengustrateegia projektist rääkis Meeli Veskus (KM), Sirje Kivi (Haridusministeeriumi Teaduse talituse juhataja) informeeris teadusraamatukogude määramisest. ERÜ tegevusest vahetasid infot toimkondade, töörühmade ja sektsioonide juhid. Juhatuse peamisteks tegevussuundadeks 2002. aastal olid: raamatukoguhoidjate töö tasustamine (koostöös EKALiga), raamatukoguhoidja kutsega seonduvad küsimused, ERÜ institutsionaalse liikme staatus. Lisaks oli juhatuse vaateväljas raamatukoguhoidjate VIII kongressi ettevalmistamine, raamatukogupäevade kavandamine, vaadati läbi ja kiideti heaks rahvaraamatukogude komplekteerimise  põhimõtted ja maaraamatukogude sektsiooni töökord ja muud.
Ilmus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2001 nr. 13, mille koostas Janne Andresoo, ERÜ juhatuse aseesinaine, Rahvusraamatukogu peabibliograaf.

Aastakoosolek tegi juhatusele ülesandeks kaaluda ERÜ institutsionaalse liikme sisseseadmist. Juhatus käsitles aasta jooksul probleemi kuuel korral ja otsustas esitada 2003. a. aastakoosolekule ettepaneku muuta ERÜ põhikirja, et võimaldada ERÜ töös osaleda ka raamatukogudel. Põhiraskus ERÜ põhikirja muudatusettepanekute vormistamisel langes Mihkel Voldile.

ERÜ juhatus on jõudumööda sekkunud raamatukogundust puudutavate seaduseelnõude, arengukavade jm.  koostamisse. Juhatus esitas haridusministrile oma arvamuse teadusraamatukogude nimetamise määruse kohta ja Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunikule ministeeriumi tegevuskava projekti kohta. 19. septembril toimunud infotunnis “Eesti rahvuslik infopoliitika”  kohtuti projekti “Infopoliitika põhialused II” ühe koostaja,  informaatikanõukogu töörühma juhi Tartu Ülikooli õppejõu Ivar Talloga. Eesmärgiks seati selgitada koostajatele, et Eesti infopoliitikas omavad asendamatut kohta ka raamatukogud.  I. Tallo hindas seda kohtumist esimeseks konstruktiivseks aruteluks pärast eelnõu “Infopoliitika põhialused II” esitamist avalikkusele. Raamatukogude ühiste seisukohtade esitamiseks kohtuti I. Talloga veel 9. oktoobril.
Koos maaraamatukogude sektsiooni ja komplekteerimise töörühmaga jätkati rahvaraamatukogude teavikute soetamise raha suurendamise taotlemist, sest juba neljandat aastat püsib see samal tasemel. Pöördumised saadeti Kultuuriministeeriumile ja Riigikogu Kultuuri- ja Rahanduskomisjonidele. Kuna eelarve koostab ministeerium, püüdsid K. Talvi, S. Bärg ja E. Tarik probleemi olemust selgitada kohtumisel ministeeriumi juhtkonnaga.  2003. aastaks jäid meie taotlused tulemuseta. On tore, et mitmed ERÜ liikmed on  selle arengule takistuseks saanud  probleemi tõstatanud oma piirkonnast valitud Riigikogu saadikute ees.

Raamatukoguhoidja töö tasustamine
Väga valus ja terav probleem, millega ühingu juhatus on läbi aastate tegelenud, on raamatukoguhoidjate töö tasustamine. Vaatamata sellele, et ERÜ on kutse-, mitte ametiühing,  on raamatukoguhoidjate palkade tõstmiseks püütud omalt poolt kaasa aidata.  2002. a. aastakoosolek  andis juhatusele volituse esitada Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidule ettepanekud raamatukoguhoidjate  palgagruppide ja soovitavate palgamäärade kohta ning ERÜ esindajaks Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu ja Kultuuriministeeriumi vaheliste palgaläbirääkimiste EKAL-i delegatsiooni juhatuse aseesinaise Katrin Kaugveri.
ERÜ büroo kogus kõikidelt raamatukogudelt andmed kehtinud palgamäärade ja vajatava lisaraha kohta 2003. aastaks, et viia töötasu soovitud tasemeni.
Katrin Kaugver osales Agu Tuulingu juhitud EKAL-i seitsmeliikmelises delegatsioonis (muuseumid, ERÜ, ERSO, RAM, Eesti Koorijuhtide Liit, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, EKAL). Kultuuriministeeriumi töögrupp oli neljaliikmeline, s.h. kantsler M. Allikmaa. ERÜ esindaja kutsuti neljale kokkusaamisele. Kultuuriministeeriumi kantsler ei eitanud vajadust tõsta kultuuritöötajate palku, kuid osutas ministeeriumi prioriteetidele, milleks olid investeeringud kinnisvarasse. Seega kavatseti kogu jõud eelarve kaitsmisel suunata nende rahataotluste kaitsmisele ja kultuuritöötajate palgatõusuks nägi 2003.a. riigieelarve ette null krooni. Seega jäid tulemuseta EKALile ja Kultuuriministeeriumile 11. märtsil esitatud ettepanekud raamatukoguhoidjate töötasu ja soovitava palga kehtestamiseks vajaliku lisaraha kohta. Mitmes kultuuriasutuses oli täitmata juba 2002. a. TALO-ga sõlmitud palgakokkulepe, kuid see ei käinud raamatukogude kohta, sest KM-i haldusalas olevate raamatukogude töötajate palgad vastasid ministeeriumi andmeil 2002. a. kokkuleppele. Suurem osa raamatukogutöötajaid on meil kas omavalitsuste või haridusasutuste palgal ja nii kõigub samalaadset tööd tegevate inimeste töötasu paari tuhande krooni ulatuses. Nii kutseliitude esindajad kui ka ministeeriumi ametnikud leidsid, et Eesti piires peaksid sama tööd tegevad kultuuritöötajad olema tasustatud võrdsetel alustel, olenemata sellest, kelle haldusalasse vastav kultuuriasutus jääb. Muidugi ei saa üks ministeerium teist otsesõnu kohustada, aga üleriigilised kokkulepped võiksid olla palgataotluste aluseks sõltumata raamatukogu omanikust ja piirkonnast, kus see asub. Vaieldi ka võimaliku palgatõusu protsendi üle. Tase, milles võinuks kokkuleppe saavutada, jäi 9 % piiresse.
Eriolukord tekkis EAR-il, kelle palgatõusuks vajalik raha üleminekul ühe ministeeriumi alt teise alla lihtsalt “ära kadusid”. Küsimus on tänaseni lahendamata.
Mõnes kohalikus omavalitsuses on siiski raamatukogutöötaja palka tõsta suudetud. Eesti Linnade Liidu direktor Ain Kalmaru rõhutas kohtumisel EKAL-i volikoguga, et 100 miljonit, mille omavalitsused riigilt said, oli ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate, sealhulgas ka huvialajuhtide ja kasvatajate palkade tõstmiseks (Kuigi Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talitus vastas ERÜ büroo teabenõudele, et Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevaheline komisjon ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon leppisid kokku, et 2003. aasta riigieelarves eraldatav raha  on mõeldud KOV eelarvest palka saavate haridus- ja kultuuritöötajate palkade tõstmiseks). Kalmaru väitel olevat surve kultuuri rahastamiseks omavalitsustes siiski kasvanud ja kultuur saamas probleemiks, millele ollakse sunnitud tähelepanu pöörama. Eriti tõhus oleks, kui valla- ja külainimesed käiksid ise vallajuhtide kabinettides seda raha oma küla raamatukogule või koolile nõutamas.
Niisiis lõpetati TALO ja valitsuse vahelised läbirääkimised 2003.a. palkade tõstmise küsimuses seisuga 0% ja otsustati alustada 2004. a. läbirääkimistega.
Detsembris õnnestus TALO-l valitsust veenda vajaduses moodustada ekspertide grupp, kelle ülesandeks on analüüsida reaalset palgaolukorda riigis ja ametiühingute seni tehtud ettepanekuid ning esitada eksperthinnang valitsusele. Tänaseks on eksperdid – ca 10 inimest valdavalt Rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast – koos käinud ja välja pakkunud palga alammäärad 2004.aastaks kõikidele eluvaldkondadele üle riigi. Kultuuritöötajate palga alammääru tutvustas Ago Tuuling EKAL-i kutseliitude delegatsiooni liikmetele 10.veebruaril. Väljapakutud versiooni kohaselt oleks palga kategooriaid 3: kõrgharidusega spetsialist, tippspetsialist/ekspert ja kultuuriasutuse juht. EKAL-i delegatsioon otsustas pakutud variandiga nõustuda, kehtestades palga alammääradeks vastavalt 7 480, 10 930 ja 14 685. Prognoositav keskmine palk 2004. a. on 7 480. 2003. a. palkade reguleerimiseks on EKAL teinud taotluse 300 miljoni eraldamiseks võimalikust lisaeelarvest.
2003. aasta aprilli teisel poolel peavad algama reaalsed läbirääkimised 2004. aastaks. Meie palku aitaks reguleerida kutsestandard, niisiis paneme suuri lootusi äsjaloodud Kutsenõukogule.
Kõige selle juures tuleb kogu aeg silmas pidada, et palgaläbirääkimisi riigiga peab ja juhib ametiühing, mitte kutseühingud. Meie roll on anda informatsiooni olukorrast oma erialal, teha ettepanekuid, põhjendada ja selgitada oma taotlusi, meil puuduvad vahendid otseselt survet avaldada. Kutseühingute esindajad ei osale mitte kõigil kokkusaamistel, mis leiavad aset ametiühinguliidrite ja valitsuse või omavalitsuste
Kultuuritöötajate Ametiühingu initsiatiivil ühines ERÜ teiste kultuuriala vabaühendustega pöördumisel valitsuse ja Riigikogu komisjonide poole.
Et saada täpsemat teavet maaraamatukoguhoidjate töö tasustamisest, viis maaraamatukogude sektsioon keskraamatukogude peaspetsialistide abil läbi küsitluse. Selgus, et raamatukoguhoidja keskmine töötasu maal oli 3220 krooni. Eesti Omavalitsusliitude Ühendusele ja maakondade omavalitsusliitudele saadeti pöördumine, milles juhiti tähelepanu raamatukoguhoidja suurenenud töökoormusele ja tehti ettepanek võrdsustada maaraamatukoguhoidja töötasu Eesti keskmisega. Jõgeval, maaraamatukoguhoidja päeval, selgitas omavalitsusliitude esindaja, et erilist palgatõusu oodata ei ole, kuna riik eraldas omavalitsustele soovitust vähem raha. Siiski on tänaseks selgunud, et väga paljudes omavalitsustes on raamatukoguhoidjate töötasusid tõstetud, kus vähem kus rohkem. Küllap meie ühine töö kandis siiski ka natuke vilja.

Kutsenõukogu
2002. a. saavutuseks on, et valitsus peale pikka ootamist kinnitas kutsenõukogu koosseisu. Kutsenõukogu moodustamise vajadust on raamatukoguhoidjad, eelkõige ERÜ juhatus ja koolituse toimkond ning Kultuuriministeeriumi koolituse nõukogu, tunnetanud juba ammu. Läbirääkimised ja arutelud sellel teemal algasid 2001. a. märtsis. ERÜ uus juhatus arutas küsimust 8. aprilli koosolekul, võttes kokku raamatukogudest laekunud arvamused. Ettepaneku raamatukoguhoidja kutsenõukogu moodustamiseks ja kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate ning kutseühingu esindajatest koosneva nõukogu isikkoosseisu kohta esitas ERÜ juhatus sotsiaalministrile 4. mail k.a. ja 26. novembril kinnitas Vabariigi valitsus nõukogu koosseisu. Juhatus arvab, et tööd alustaval kutsenõukogul jätkub probleeme kuhjaga, sest lisaks kutsestandardile peaks leidma reguleerimist ka mitmeid muid kutsega seonduvaid küsimusi: kutseharidus, kutse omistamine, täiendkoolituse ja atesteerimise küsimused jms.
Vabariigi Valitsus korraldusega  nr. 767-k raamatukoguhoidjate kutsenõukogu koosseisu kuuluvad:
Janne Andresoo, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimehe asetäitja, Eesti Rahvusraamatukogu peabibliograaf
Ljudmila Dubjeva, Tartu Ülikooli Raamatukogu liigitamisosakonna raamatukoguhoidja
Rutt Enok, Harju Maakonnaraamatukogu direktor
Kadri Haljamaa, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekavade osakonna peaekspert
Mati Heidmets, Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor
Heili Kase, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži vanemraamatukoguhoidja
Malle Kindel, Sotsiaalministeeriumi tööosakonna nõunik
Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja
Eve Rahkema, Tallinna Laagna Gümnaasiumi raamatukoguhoidja
Tiiu Reimo, Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna juhataja
Tiiu Valm, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
Meeli Veskus, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna nõunik
Kutseseadusest tulenevalt on kutsenõukogu tegevuse eesmärgiks raamatukoguvõrgu ja infoasutuste vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise süsteemi väljatöötamine, rakendamine ja uuendamine. Kutsenõukogu ülesanneteks on:
1) kutsestandardite ja muude antud kutsealal kehtivate nõuete kinnitamine ning esitamine kutseregistrisse kandmiseks;
2) kutsekvalifikatsiooni omistava organi määramine ja selle tegevuse järelevalve;
3) eksaminõuete kinnitamine.
Loetletud ülesannete täitmiseks võib kutsenõukogu moodustada töörühmi ja ekspertgruppe.
Kutsenõukogu tegeliku töö algus jäi 2003. aastasse, esimene kokkusaamine toimus 20. veebruaril.

Suuremaid üritusi
ERÜ üldkoosolekust  28. veebruaril võttis osa  259 ERÜ liiget, kellel olid kaasas 221 liikme volitused. Samal päeval toimus projekti “Lugemine lubatud” raames sama pealkirja kandnud kõnekoosolek (Vt. RK 2, 2002).
Lisaks üldkoosolekule ja kõnekoosolekule toimusid nüüd juba traditsiooniks saanud maaraamatukoguhoidjate suveseminar Kehtnas ja kooliraamatukoguhoidjate suveseminar Võrus. Kooliraamatukogude sektsiooni korraldusel said teoks teabepäevad “Kooliraamatukogu õpikeskkonnana ja õpioskuste kujundajana” ja “Infotöö ja lugejateenindus kooliraamatukogus”. Maaraamatukogude sektsiooni suursündmuseks oli II maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval. Liigitamise ja märksõnastamise toimkond viis läbi märksõnastamise seminari. Huvi äratas koolituse toimkonna laiendatud koosolek, kus tutvustati uusi arenguid erialases hariduses.
 
Raamatukogupäevad “Lugemine lubatud” avati 21. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis, kus hommikupoolikul katsusid lastekirjanduse tundmises jõudu 15 kolmeliikmelist võistkonda. Viktoriini valmistas ette ja viis läbi Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus eesotsas Anne Kõrgega. Osalejate hinnangul raske võistluse võitis Lääne Maakonna Keskraamatukogu naiskond (Krista Kumberg, Helle Kaljusaar, Tiiu Aasrand).
Avaürituse rohkem kui sadat osavõtjat tervitasid kultuuriminister Margus Allikmaa ja haridusminister Mailis Rand. Huvitavate ettekannetega jätkasid kirjanikud Jaak Urmet ja Urmas Vadi ning TPÜ professor Toomas Liiv. Avaürituse juhatas sisse ja lõpetas raamatule pühendatud ühislauluga lastekirjanik Henno Käo.
24. oktoobril toimus Tallinna Keskraamatukogus teabepäev “Elektroonilise informatsiooni kasutamise võimalustest”, kus suuremad teadusraamatukogud tutvustasid raamatukogudes loodud ja interneti teel kättesaadavaid infotooteid. Teabepäeval osalenute arvates tasub sellist raamatukogudevahelist koostööd arendada ning edaspidigi kolleegidele oma raamatukogude tegevust tutvustada.
25. oktoobril toimus RR-i ühiskonnateaduste saalis infootsingu võistluse lõppvoor, kuhu pääsesid läbi eelvooru sõela kümme kõige tublimat, kelledest parimaks  osutus Tiina Sulg (Tartu Linnaraamatukogu), teiseks tuli Krista Lepik (Eesti Rahvusraamatukogu) ja kolmandaks Marek Saarmark (Eesti Patendiraamatukogu). Võistluse valmistasid ette ja viisid läbi Helle Roos ja Mare Kurvet (RR).
30. oktoobril lõppesid raamatukogupäevad teise maaraamatukoguhoidja päevaga Jõgeval.
(Raamatukogupäevadest vt. ka RK 6, 2002).

OLULISEMAT TOIMKONDADE TEGEVUSEST
ERÜ sektsioonid, toimkonnad ja töörühmad jätkasid tavapärast tegutsemist. ERÜ kogude toimkond ning liigitamise ja märksõnastamise toimkond tähistasid juba kümne aasta möödumist oma tegevuse algusest.
Tegevuse lõpetas rahvaraamatukogude automatiseerimise toimkond (Jüri Järs), sest 2002. aastal ei toimunud selle koosluse raames midagi ja ka 2001. aastal oli ühistegevus minimaalne. Rahvaraamatukogude automatiseerimise probleemidega tegeleb väga aktiivselt ja tegusalt Kultuuriministeerium. Kaugkoolituse töörühm (Sirje Virkus) ei jõudnud oma plaani realiseerimiseni ka 2002. aastal
Teadusraamatukogude  omavahelise koostöö tugevdamiseks kutsus  ERÜ juhatus teadus- ja erialaraamatukogude direktorid ühisarutelule. 5. detsembril 2002 asutati ERÜ juurde teadus- ja erialaraamatukogude direktorite ümarlaud. Ümarlaud on kahe senitegutsenud ühenduse – Kultuuriministeeriumi teaduslike keskraamatukogude direktorite nõukogu ja ülikooliraamatukogude ümarlaua järeltulija. Ümarlauda juhib Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja Elviira Mutt. Loodetavasti hakkab ümarlaud 2003. aastal tööle.
Erialaraamatukogude sektsioon (Vaiko Sepper) kogunes viiel korral. Kuulati loenguid ja tutvuti kolleegi tööga. Sektsiooni liikmete suhtlusele loob lisavõimaluse elektrooniline list.
Kooliraamatukogude sektsiooni (Katrin Viirmaa, aprillist Vaike Mändmaa) koostöö Haridusministeeriumiga paraneb iga aastaga. Koos Tallinna Haridusametiga viidi läbi Tallinna gümnaasiumide raamatukogude ülevaatus. Tallinna Haridusamet andis parimatele rahalise preemia. Arutleti kooliraamatukoguhoidja kutsenõuete, ametikirjelduse, raamatukogude personaliliigituse ja palgagruppide üle. Korraldati kolm üleriigilist üritust, juhatus kogunes kolmel korral.
Maaraamatukogude sektsiooni  (Sirje Bärg) tõsisemaks ettevõtmiseks lisaks eelnimetatuile oli ja on ka alanud aastal maaraamatukoguhoidja tööülesannete ja-mahu kaardistamine. Sektsiooni liikmed said kokku viiel korral.
Bibliograafia toimkond (Janne Andresoo) tuli kokku kahel korral. Tutvuti bibliograafia ja infotöö ainekursuste sisuga TPÜ infoteaduste osakonnas, arutleti analüütilise bibliograafia koostamise üle teadusraamatukogudes ja koostöö üle selles vallas.
Kogude toimkond (Silvi Metsar) on loonud tööprobleemide arutamiseks elektroonilise listi. Toimus kolm koosolekut, igal neist üks pikem ettekanne mõnelt toimkonna liikmelt. Toimkonna liikmed vahetasid informatsiooni ja  arutlesid sundeksemplari seaduse, välis- ja e-teavikute komplekteerimise, teadusraamatukogude komplekteerimise olukorra ja tuleviku üle.
Koolitustoimkond (Aivi Sepp) sai kokku viiel korral.  Toimkonna tegevuse põhisuunad olid: täienduskoolituse vajadus raamatukogu- ja infotöötajatele, kutsekvalifikatsiooni süsteem, selle rakendamine ja muudatused raamatukogunduses, kaugkoolitus, erialase hariduse arengusuunad muutuvas keskkonnas.
Liigitamise ja märksõnastamise toimkonna (A. Kirsel, M. Aasmets) märksõnastamise seminar pakkus nii suurt huvi, et kõik soovijad ei mahtunud osalema ning teema käsitlemist jätkatakse 2003. aastal. Tegevus toimus kolme töökoosoleku ja kolme raamatukoguga tutvumise raames. Tihenesid ka rahvusvahelised sidemed. Pidevaks kursisolemiseks UDK alal toimuvaga rahvusvahelises ulatuses, liituti UDK Konsortsiumi poolt avatud mailing-listiga UDC Forum.
Terminoloogiatoimkond  (Maris Ringvee)  arutas erialaterminneid kümnel korral, kulutades selleks täispika töönädala.  Jätkati varia terminite seletuste täpsustamist,  arutati  standardit ISO 5127 “Informatsioon ja dokumentatsioon. Terminoloogia” ja tutvuti raamatukogusõnastiku veebiversiooniga.   
Vanaraamatu toimkonna (Ruth Hiie) liikmed osalesid kolmel rahvusvahelisel teaduskonverentsil Tallinnas ja Tartus. Jätkati tutvumist Eesti ajalooliste kogudega ja külastati Pärnu Muuseumi. Toimkond esitas kandidaadid Fr. Puksoo auhinnale ning ERÜ aasta- ja teenetepreemiale.
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma (Mare Ektermann, sügisest Ere Raag) tõsisemateks saavutusteks olid ERÜ juhatuse poolt heaks kiidetud “Soovitusi rahvaraamatukogudele kogude kujundamiseks” ilmumine, „Kirjanduse valiknimestiku“ koostamise jätkamine (2001 ja 2002 I) ja novembris-detsembris küsitluse korraldamine teabekirjanduse leidumusest maaraamatukogudes. Küsitlusega saadud andmete läbitöötamine ja kokkuvõtete avalikustamine on töörühmal kavas 2003. aastal.
Eks klubi (Elvi Vall) olid kõige aktiivsemad, külastades kümnel korral erinevaid näitusi, raamatukogusid ja huviväärsusi. Suuremaks ettevõtmiseks oli väljasõit Läänemaale.
ERÜ Tartumaa Kogu (Ene Ruder, 22. oktoobrist Sirje Madisson)  külastas Spordi- ja Postimuuseume, Haridusministeeriumi, Tallinna Keskraamatukogu, käis kultuuriloolisel reisil Võru- ja Põlvamaal ning teatrikülastustel Tallinnas, viis läbi teabepäeva enesekehtestamisest ja tegi muudki huvitavat.
ERÜ Võrumaa Ühendus ( Matti Russ) tähistas 8. märtsil oma teist aastapäeva. Lisaks kodus toimunule käidi õppereisil Sankt-Peterburis.

AUHINNAD
F. Puksoo auhinda andsid tavapäraselt välja ERÜ ja TÜR. Žüriile (Anne Valmas, EAR (esimees), Krista Aru, Eesti Kirjandusmuuseum, Malle Ermel, TÜR, Ruth Hiie, RR ja Mare Rand, TÜR) oli hindamiseks esitatud kolm 2002. aastal ilmunud tööd. Auhinnakomisjon otsustas 20. jaanuaril 2003. aastal üksmeelselt anda Friedrich Puksoo 2002. aasta auhinna Ene-Lille Jaansonile aastakümnete pikkuse Eesti raamatu ja trükiasjanduse ajaloo alase uurimis- ja publitseerimistöö eest, millega ta on otseselt jätkanud Puksoo enda tööd. Tunnustust avaldati  O.-M. Klaassenile ja M. Rannale raamatus Keiserlik Tartu Ülikool (1802-1918) ja Orient: Eesti-Oriendi kultuurisuhete üldisel taustal  ilmunud  TÜ Raamatukogu orientalistika kogude kujunemislugu ja koostist käsitlevate uurimuste eest. (Mare Rand taandas end viimatinimetatud töö hindamise küsimuse arutelu juurest.). Auhinnakomisjon otsustas suunata Karin Ribenise (Rooleid) koostatud Eesti rahvaluule bibliograafia (1993-2000) (Tartu, 2002) 2004. aastal korraldatavale bibliograafiaväljaannete konkursile.

Bibliograafia auhinna (aastatel 2000-2001 ilmunud tööde eest) andsid teist korda välja ERÜ ja EAR. Žürii koosseisus Kalju Tammaru (esimees), Merike Kiipus (KMAR), Aurika Kruus (EAR), Krõõt Liivak (RR), Anneli Sepp (EMA, TÜR) tunnistas ühehäälselt auhinna vääriliseks Ene-Lille Jaansoni koostatud väljaande “Tartu ülikooli trükikoda 1632-1710. Ajalugu ja trükiste bibliograafia” (Tartu, 2000). Töö omab olulist kohta eesti kultuuri- ja haridusloo uurimisel, tal on ka laiem rahvusvaheline kõlapind. Ära märgiti Mare Onga koostatud “Professor Paul Ariste bibliograafia”. Žürii märkis, et viimased aastad on taas näidanud meie bibliograafide kõrget taset ja avardunud võimalusi põhjalike ja hästikirjastatud bibliograafiate ilmumiseks.  (Vt. ka RK 2, 2002)
ERÜ aastapreemia 2001 anti aastakoosolekul juhatuse otsusega Rapla Keskraamatukogu peaspetsialistile Katrin Niklusele ja teenetepreemia Viljandi Kultuurikolledži kauaaegsele õppejõule Mati Murule.  (Vt. RK 2, 2002)

ERÜ aastapreemia  2002 kandidaatideks on esitatud (sulgudes esitaja):
Evi Murdla, Viljandi Linnaraamatukogu direktor (Harju Maakonnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Võrumaa Keskraamatukogu, ERÜ Viljandimaa usaldusisik Ülle Rüütel), Hiie Piirsalu, Vändra raamatukogu juhataja (Pärnu Keskraamatukogu maateeninduseosakond), Endla Sandberg, RR-i raamatukogunduse osakonna juhtiv spetsialist (RR-i juhtkond), Reet Olevsoo (Raplamaa raamatukoguhoidjate nimel Ilvi Laidna ja Katrin Niklus).
ERÜ teenetepreemia 2002 kandidaadid: Mare Ektermann, Lääne Maa-arhiiv (Lääne Maakonna Keskraamatukogu kollektiiv, ERÜ Võrumaa Ühendus, Elle ja Tiina Tarik), Heino Räim, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu vanemraamatukoguhoidja (Eesti Kirjandusmuuseum, M. Volt), Mare Rand, TÜR käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond (ERÜ vanaraamatu toimkond), Sirje Nilbe, RR-i normandmete osakonna juhataja (RR-i juhtkond), Reet Olevsoo, ERÜ büroo juhataja (Anne Valmas).
ERÜ aasta- ja teenetepreemia’ 2002 saajad tehakse teatavaks aastakoosolekul 28. veebruaril 2003.

Teist aastat tunnustati maakondade paremaid maaraamatukoguhoidjaid, kes pälvisid ERÜ tänukirja ja erilogoga vaasi.
Parima Maaraamatukoguhoidja ‘2002 tiitli pälvisid:
Sirje Bärg Kose-Uuemõisa raamatukogu juhataja Harjumaa
Leida Pielberg,  Kõrgessaare raamatukogu raamatukoguhoidja  Hiiumaa
Hille Väljaotsa,  Iisaku raamatukogu juhataja Ida-Virumaa
Tiina Kull,  Adavere raamatukogust Jõgevamaa
Helena Siiroja,  Kareda Valla Raamatukogu juhataja Järvamaa
Tiia Lepik,  Virtsu Raamatukogu juhataja Läänemaa
Anne Pilipenko,  Lepna raamatukogu juhataja Lääne-Virumaa
Tia Võru,  Tilsi raamatukogu juhataja Põlvamaa
Silvi Rand,  Tõhela raamatukogu juhataja Pärnumaa
Ilma Jensen,  Kaiu raamatukogu juhataja Raplamaa
Palmi Vaba,  Tagavere raamatukogu juhataja Saaremaa
Karin Evik,  Vedu raamatukogust Tartumaa
Ene Markov,  Puka külaraamatukogu juhataja Valgamaa
Lembe Allik,  Pilistvere raamatukogu Viljandimaa
Tiiu Pihla,  Vana-Vastseliina Raamatukogu juhataja Võrumaa

Kultuurkapital tunnustas ERÜ ettepanekul aasta lõpus jõulupreemiaga  Sirje Bärgi, Mare Ektermanni,  Ruth Hiiet, Maire Liivametsa, Evi Murdlat, Ene Ruderit, Heino Räime ja Ester Sõrmust.

ERÜ oli esindatud:

ERÜ on esindatud IFLA viie sektsiooni alalises komitees ja ühes komitees:
Raamatukoguühingute juhtimise sektsiooni (kuni 2002 aastani ümarlaud) korrespondentliige Krista Talvi.
Ülikooliraamatukogude ja teiste universaalsete teadusraamatukogude sektsiooni alalise komitee liige Toomas Liivamägi (2001-2005).
Hariduse ja koolituse sektsiooni alalise komitee liige Aira Lepik (2001-2005).
Liigitamise ja  märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liige Marje Aasmets (2001-2005).
Rahvaraamatukogude sektsiooni alalise komitee korrespondentliige Tiiu Valm.
Informatsioonile vaba juurdepääsu ja sonavabaduse komitee (FAIFE) liige Marje Tamre.

ERÜ TEGEVUSE TUTVUSTAMINE
Töörühmade, toimkondade, sektsioonide ja juhatuse suuremad ettevõtmisi on kajastatud ajakirja “Raamatukogu” ERÜ veerus. Juhatuse aruanne ja kroonika avaldati ERÜ aastaraamatus.
ERÜ roll ja ülesanded on teema, mis on ikka olnud aktuaalne. Juhatuse esinaine Krista Talvi on ERÜ tegevust tutvustanud TPÜ infoteaduste eriala tudengitele, kutseõppijatele, Rahvusraamatukogu uute töötajate päevadel, rahvaraamatukogude maakondlikel seminaridel ja kohtumisel vanglaraamatukoguhoidjate ja -ametnikega. Ludmilla Dubjeva rääkis ERÜ tegevusest Tartumaa raamatukoguhoidjate suveseminaril. Informatsiooni on jagatud ka suuremate raamatukogude infolehtedes.
Olulisemat leiab ERÜ koduleheküljelt.

TOETUSED
Kultuuriministeerium:
- tegevustoetus 80 000.-
- ERÜ aastaraamatu trükitoetus 10 000.-
Eesti Kultuurkapitali Tartu ekspertgrupp
- Tartumaa Kogu õppepäev 1 500.-
Tallinna Kesklinna Valitsus 5 318.-
Haridusministeerium 24 000.-
Saadud toetused on sihtotstarbeliselt kulutatud.

ERÜ juhatuse esinaine Krista Talvi
Aseesinaine Katrin Kaugver
Aseesinaine Janne Andresoo
Liikmed: Ludmilla Dubjeva, Reet Raudkepp, Endla Scasmin, Marje Tamre ja Mihkel Volt

13. veebruaril 2003