MTÜ EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUS 2004. AASTAL
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing jätkas 2004. aastal tegevust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, aidates kaasa raamatukogunduse arengule ja raamatukoguhoidjate kutsehuvide kaitsmisele. Seda eesmärki püüdsid täita ühingu korraldatud suuremad üritused ja arutelud. Töötasid kolm sektsiooni, üks töörühm ja kuus toimkonda ning Eks-klubi. Aktiivsemad piirkondlikud ühendused tegutsesid Tartu- ja Võrumaal.
LIIKMESKOND
2004. aasta jooksul astus ERÜ-sse 38 inimest – 9 kooli-, 14 rahva- ja 15 teadus- raamatukogudest. Avalduse alusel astus välja 9, usaldusliikme vahendusel teatas lahkumissoovist 14, maksu tasumata jätmise tõttu arvati ühingust välja 12 liiget,. 2004. aasta lõpul on ERÜs 733 liiget (12 auliiget, 684 aastamaksu maksnud liiget ja 37 maksuvõlglast).
Põhikirjast tulenevalt toimus ERÜ liikmeskonnas 2004. aastal põhjalik muudatus. Esmakordselt said ühinguga liituda lisaks üksikliikmetele ka asutused. Toetajaliikmeteks astusid Eesti Hoiuraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogu.
JUHATUS
Juhatus töötas aastakoosolekuni koosseisus: juhatuse esinaine Krista Talvi (RR), aseesinaine Janne Andresoo (RR), aseesinaine Katrin Kaugver (EAR), liikmed Hele Ellermaa (Kõrveküla raamatukogu), Ludmilla Dubjeva (TÜR), Reet Raudkepp (Vaida raamatukogu), Endla Schasmin (Valga Keskraamatukogu), Marje Tamre (Rahvus-vaheline Ülikool Concordia Audentes), Mihkel Volt (RR). Koosolekutel osales kooliraamatukogude sektsiooni esindajana juhatuse liikmekandidaat Vaike Mändmaa.
Aastakoosolekul valiti aastateks 2003–2004 juhatuse esinaiseks Janne Andresoo, liikmeteks Katrin Gottlob (Riigikontroll), Vaike Mändmaa (Pärnu Ühisgümnaasiumi raamatukogu), Ille Riisk (Kõo raamatukogu, Viljandimaa), Anneli Sepp (EMAR, TÜR) ja Krista Talvi. Senisest koosseisust jätkasid Ludmilla Dubjeva, Hele Ellermaa ja Katrin Kaugver. Juhatus alustas tööd uues koosseisus 1. märtsil.
Revisjonikomisjoni kuulusid Rutt Enok (Harju Maakonnaraamatukogu), Ruth Hiie (RR) ja Kersti Kikkas (TPÜR, Keskkonnaministeerium).
Juhatus pidas kümme koosolekut, neist kaks toimusid laiendatud koosseisuga.
TEGEVUS
Raamatukogunduse üldküsimused
Juhatus püüdis selgitada eelmisel aastal tõstatatud probleemi Eesti raamatukogude koordineerimisest. Sellel eesmärgil kohtus ERÜ juhatus Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna ja raamatukogunõuniku Meeli Veskusega. Jõuti seisukohale, et esmalt oleks vaja uurida tegelikku olukorda. Juhatus võttis enda kohustuseks koostada uuringu lähteülesanne, mille algvariandi panid kokku Ljudmilla Dubjeva ja Katrin Gottlob. Juhatus arutas seda algvarianti korduvalt ning ka koos raamatukogude ja õppeasutuste esindajatega. Uuringu "Raamatukogu- ja infoteenus Eesti arengus" lähteülesanne edastati novembris Kultuuriministeeriumile, kes tellib selle alusel uurimuse. Lähteülesanne seadis uuringu eesmärgiks anda hinnang sellele, kas Eesti raamatukoguvõrgu ja selle üksikute osade ja protsesside toimimiseks on piisavad õiguslikud tagatised ning milliseid abinõusid tuleb rakendada; anda soovitusi raamatukogunduse arendamiseks, et luua hästi funktsioneeriv, kasutajasõbralik ja ressursisäästlik raamatukoguvõrk, ning ergutades kutsealast ja poliitilist diskussiooni raamatukogu- ja infoteenuse optimeerimise ja tulemuslikkuse üle, selgitada välja nimetatud teenuse koht Eesti riigi kultuuri-, haridus- ja infopoliitikas.
Sotsiaalministeerium teatas 2004. aasta 20. jaanuari pressiteates, et ministeerium alustab läbirääkimisi Eesti Meditsiiniraamatukogu väljaviimiseks oma haldusalast ja üleandmiseks mõne suure haigla või teadusraamatukogu alluvusse. ERÜ juhatus sekkus ja väljendas oma kirjas 5.02.04. sotsiaalminister Marko Pomerantsile seisukohta, et Eesti Meditsiiniraamatukogu tuleb säilitada tema praeguses asukohas ning raamatukogu arendamiseks tuleb ette näha täiendavaid vahendeid. Ministeerium moodustas EMRi sihtgrupi kaardistamise ja funktsioonide analüüsi töörühma, mille töös osales ERÜ esindajana algul Mihkel Volt, hiljem Janne Andresoo. 2004. aasta lõpul Riigikogu Sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali poolt sotsiaalministrile saadetud kirjas teatatakse, et sotsiaalkomisjon ei toeta “tervikliku meditsiiniraamatukogu lõpetamist ega ümberkujundamist” ning palutakse ministeeriumil kindlustada raamatukogu tegevuse jätkamine.
Kutseküsimused
Raamatukoguhoidja kutsestandard kinnitati 2003. aasta detsembris. ERÜ juhatus moodustas 2004. aasta esimesel koosolekul seitsmeliikmelise kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad TÜRi referent Malle Ermel, TTÜRi direktor Jüri Järs, TPÜ raamatukogunduse õppetooli professor Aira Lepik, Rapla KR peaspetsialist Katrin Niklus, Tallinna Laagna Gümnaasiumi raamatukogu juhataja Eve Rahkema, ERÜ juhatuse aseesinaine Krista Talvi, VKA raamatukogunduse ja infoteaduste kateedri juhataja Ilmar Vaaro. Kutsekomisjon valis 24. märtsil esimeheks Malle Ermeli ja asetäitjaks Krista Talvi. Komisjon pidas kolm töökoosolekut, neist ühe koos koolituse toimkonnaga. Aasta lõpuks valmisid “Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsekomisjoni statuut” ja “Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord”, CV ja avalduse vormide projektid, mille ERÜ juhatus 2005. aasta jaanuaris heaks kiitis. Eelnimetatud dokumendid rakenduvad Kultuuri Kutsenõukogu kinnitamise järel.
ERÜ juhatuse heakskiidetud “Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra” kohaselt peavad kõrgharidust mitteomavad isikud Raamatukoguhoidja III kvalifikatsiooniastme taotlemiseks sooritama kutseeksami, raamatukogundusalast keskharidust ja kõrgharidust (olenemata erialast) omavad isikud võivad Raamatukoguhoidja III, IV ja V kutsekvalifikatsiooniastet taotleda ka dokumentide alusel. Raamatukoguhoidja III kutseeksam on kirjalik (testid); Raamatukoguhoidja IV ja Raamatukoguhoidaja V kutseeksam on suuline (vestlus).
Koolituse toimkonna tööplaanis on teha raamatukoguhoidja kutseeksami kursuse õppeprogrammid eraldi III, IV ja V astme kutsekvalifikatsiooni taotlejatele. Aluseks võetakse juba olemasolevad raamatukoguhoidjate kutseeksamiprogrammide moodulid ning nende üle- ja ümbervaatamisele asuti jaanuaris.
Kuna vajalikud eeltööd kutsestandardi rakendamiseks venisid oodatust pikemaks, saab ERÜ juhatus kutset omistava organi nimetust taotleda alanud aastal.
Kõnekoosoleku “Kutse ja kutsumus” eesmärk oli väärtustada raamatukoguhoidja elukutset, ärgitada oma kutse üle mõtlema ja kõnelema.
ERÜ juhatus tegi IFLA presidendile teist korda ettepaneku tähistada igal aastal oktoobrikuu neljandal esmaspäeval ülemaailmset raamatukoguhoidja päeva alates 2005. aastast.
Raamatukoguhoidjate isikulooline andmebaas (ERBA)
Aastakoosolekul ärgitas ERÜ endine kauaaegne esinaine Anne Valmas (TPÜ AR) jäädvustama oma eriala väärikamaid esindajaid, eesti raamatukogunduse alusepanijaid, oma kutsetööd kutsumusega teinud inimesi.
Algatusrühm tuli kokku 6. aprillil ja veel viiel korral. Algselt oli idee koostada leksikon, arutelude käigus otsustati alustada Eesti raamatukoguhoidjate andmebaasi loomisega. See teostub raamatukogude ühistööna Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eestvedamisel. Andmebaasi loomise eesmärk on jäädvustada Eesti raamatukogunduse arengut mõjutanud ja/ või pikka aega tulemuslikult tegutsenud raamatukoguhoidjate isikuloolisi andmeid ning sinna valitakse isikud ajaliste ja geograafiliste piiranguteta .
2004. lõpuks olid ettevalmistustööd Eesti raamatukogude ühisprojekti “Raamatukoguhoidjate andmebaas” käivitamiseks peaaegu lõpule jõudnud. Arutelude tulemusena olid valminud andmebaasi ülesehitus, valiku põhimõtted ja ankeet. Juhatus kinnitas 15. novembri koosolekul toimetuskolleegiumi koosseisus Anne Ainz (RR), Malle Ermel (TÜR), Linda Kask (ERÜ), Maare Kümnik (TÜR), Reet Oruste (TPÜAR), Helje Riives (TTÜR), Kalju Tammaru (EHR) ja Anne Valmas (peatoimetaja, TPÜAR) ning kiitis heaks andmebaasi koostamise ja valiku üldpõhimõtted.
ERÜ ja TPÜAR vahel on sõlmitud koostööleping andmebaasi hoidmiseks TRÜARi serveris. Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi toetusel ostis ERÜ Tarkvarastuudiolt tarkvara ISIK lisalitsentsi ning andmete kogumine ja töötlemine algab 2005. aastal. Lepingute ettevalmistamisel ja läbirääkimistel oli suureks abiks Riin Olonen (ELNET Konsortsium).
SUUREMAD ÜRITUSED
ERÜ aastakoosolekul 27. veebruaril 2004 osalenud 266 liiget kinnitasid juhatuse tegevusaruande, finants- ja revisjonikomisjoni aruanded ning valisid juhatuse esinaise ning viis liiget.
Toimusid maaraamatukogude sektsiooni suveseminar Türil ja kooliraamatukogude sektsiooni laager Tartus. Erialaraamatukogude sektsioon, kooliraamatukogude sektsioon ja rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm korraldasid igaüks kaks teabepäeva. Vanaraamatu toimkond korraldas seminari “Mõisate uurimise allikad” koos väljasõiduga Järvamaa mõisatesse, ERÜ Tartumaa Kogu jätkuseminari “Kuidas ennast turundada” jm. Rahvarohkeimaks ürituseks kujunes Maaraamatukoguhoidja päev Haapsalus.
ERÜ eestvedamistel korraldatavad üleriigilised raamatukogupäevad on leidnud raamatukogude elus kindla koha ja nad täidavad eesmärki – tutvustada raamatukogusid avalikkusele intensiivsemalt. Raamatukogupäevad toimusid 20.–30. oktoobrini ning möödusid moto all “Avastad raamatukogu – avastad maailma”. Avapäeva ettevõtmised toimusid seekord Narvas Hermanni kindluses ja keskraamatukogus ning möödusid mittetraditsioonilises, informatiivses ja südamlikus õhkkonnas. Avapäeva lahutamatu osa kirjanduse tundmise võistluse valmistasid ette ja viisid läbi Pärnu kooliraamatukoguhoidjad, osales 16 võistkonda. Esimese koha saavutas Jõgeva maakonna võistkond (Jaana Koppel, Jõgeva Linnaraamatukogu; Ene Karu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu; Rutt Rimmel, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu), teise koha Rapla maakonna võistkond (Taimi Jürgens, Rapla Keskraamatukogu; Mariina Madisson, Lelle raamatukogu; Tiina Talvet, Rapla Keskraamatukogu) ja kolmanda koha Pärnu linna võistkond (Irina Golenkova, Pärnu Keskraamatukogu, Külli Lorents, Pärnu Keskraamatukogu; Krista Visas, Pärnu Keskraamatukogu). Raamatukogupäevade avamise valmistas ette ja viis läbi Narva Keskraamatukogu direktor Ingrid Erilaid, kohalikul tasandil toetas avaüritust Narva Linnavalitsus.
Võistluse “Infootsing internetist” eelvoorus osales 65 inimest, 28. oktoobril Rahvusraamatukogu arvutiklassis toimunud lõppvõistlusel osutus parimaks Marek Saarmark (Eesti Patendiraamatukogu), teisele kohale tuli Anneli Gering (TPÜ AR) ja kolmanda koha saavutas Lea Raak (Järvamaa Keskraamatukogu). Juba seitsmendat korda toimunud võistluse korraldamise raskus oli ka sel korral eelmise aasta võistluse võitjal, Rahandusministeeriumi raamatukogu juhatajal Signe Pärdil.
Raamatukogudes toimus raamatukogupäevade raames palju mitmekesiseid ettevõtmisi, kuid olulisemaks võib pidada ERÜ, ajakirja Raamatukogu ja Kirjanike Liidu koostöös sündinud nn kirjandustuuri. 21.-23. oktoobrini sõitis kaks meeskonda kirjanikke kohtuma lugejate – raamatukoguhoidjate, kirjandusõpetajate, kooliõpilas-tega. Ühe teekond kulges Viljandisse, Haapsallu, Järvamaale Albu valda ja Pärnusse. Meeskonda juhtis Jürgen Rooste (Sirbi toimetaja) ning sinna kuulusid Karl-Martin Sinijärv (kultuurisaate OP juht), Toomas Raudam ja fs (kodanikunimega Indrek Mesikepp, Loomingu toimetaja). Teine ekipaaž, kus osalesid kohtumiste juhina Jan Kaus (Kirjanike Liidu esimees), Leelo Tungal (ajakirja Hea Laps toimetaja), Urmas Vadi (Kultuurikaja toimetaja) ja Eva Park, jõudis Põlvasse, Võrru, Põltsamaale ja Jõhvi. Kaasa sõitis ka Maire Liivamets. Vastukajadest järeldub, et kohtumised, mis toimusid peamiselt raamatukogudes, olid vastastikku kasulikud ja huvitavad ning koostööd planeeritakse jätkuprogrammina 2005. aastal.
SEKTSIOONIDE, TOIMKONDADE, TÖÖRÜHMADE, PIIRKONDLIKE ÜHENDUSTE JT TEGEVUS
Erialaraamatukogude sektsioon (esinaine Kersti Naber, Eesti Panga raamatukogu)
Sektsiooni nimekirjas on 50 liiget. Geograafiliselt on esindatud kolm Eesti linna: Tallinn, Tartu ja Pärnu. Uuringu Eesti erialaraamatukogud – kes me oleme? põhjal selgub, et üldnimetuse erialaraamatukogud alt leiame nii riigiasutuste, kõrgkoolide, teadus-ja arendusasutuste ja kultuuriasutuste raamatukogusid-infokeskusi.
Erialaraamatukogude sektsiooni jaoks on informeeritus ja kommunikatsioon strateegilise tähtsusega, kuna liikmed töötavad valdavalt hajutatult erinevates organisatsioonides ja on reeglina ka väga hõivatud. Kuni detsembrini toimis eduka kommunikatsioonivahendina veebileht, kuid jäi siis kahjuks staatiliseks, kuna veebihaldur lahkus erialaselt töölt. Olulise tähtsusega on sektsiooni liikmetele ka info ERÜ juhatuse otsustest. Sektsiooni esindab ERÜ juhatuses Katrin Gottlob.
Erialaraamatukogude sektsiooni ürituste korraldamise eesmärgiks on pakkuda oma liikmetele ja ka teistele huvilistele võimalust erialaseks suhtlemiseks läbi õppekülastuste ja erialaseminaride. Mais külastati Raamatukoi kauplust ja detsembris toimus sektsiooni aastalõpu seminar Politseiameti raamatukogus. Erialaraamatukogude sügisseminaril Rahvusraamatukogus osales 41 kolleegi, seminari valmistas maist septembrini ette initsiatiivgrupp: Keiu Saarniit TÜ Kliinikumi Medinfo Keskusest, Katrin Gottlob Riigikontrolli Infokeskusest, Signe Pärt Rahandusministeeriumi raamatukogust ja Kersti Naber Eesti Panga raamatukogust.
Erialaraamatukogude sektsioon ei ole aasta jooksul saavutanud ERÜ liikmelisuse suurendamise osas olulisi nihkeid ning teeb ettepaneku luua võimalus astuda ERÜ liikmeks veebipõhiselt.
Kooliraamatukoguhoidjate sektsioon (esinaine Vaike Mändmaa, Pärnu Ühisgümnaasiumi raamatukogu)
Kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse koosolekuid toimus 4, asukohaga erinevates Tallinna koolides.
ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni 2004. aasta prioriteediks oli kooliraamatukogude töökorraldus, raamatukoguhoidja kutsestandardi tutvustamine ning raamatukoguhoidja ametikasvu tagamine, mis on oluline kooliraamatukogude jätkusuutliku arengu seisukohalt. Raamatukogu muutumine õpikeskuseks sõltub eelkõige kooliraamatukoguhoidja kutsepädevusest, tema põhi- ja üldoskustest, tema võimest teha koostööd õppeasutuse juhtkonna ning omavalitsusega.
Sektsioon korraldas kaks vabariiklikku teabepäeva. Aprillis “Kooli-raamatukogude koostöö õppekirjanduse väljaandjatega”. Enne teabepäeva läbiviidud küsitluses käsitleti õpikute tellimist, valiku põhimõtteid, hinnapoliitikat jne. Lähtuvalt küsitluse tulemustest, arutelust, ettepanekutest koostati märgukirjad Haridus-ja Teadusministeeriumile, Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskusele ja õppekirjandust väljaandvatele kirjastustele. Novembris toimus teabepäev “Kogemuspäev – praktikult praktikule”.
Tulemuslik ja heal tasemel korraldatud vabariiklik suveseminar “Raamatu-koguhoidja kutsestandard – väljakutse kooliraamatukoguhoidja isiksuseomaduste, üld- ja põhioskuste arendamiseks” toimus augustis Tartus.
Sektsioon on välja töötanud kooliraamatukoguhoidja professionaalse arengu tagamiseks vajaliku teabe- ning motivatsioonisüsteemi ning esitanud sellekohased ettepanekud Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. Tähtsaimaks neist on riiklikul tasandil kooliraamatukogusid toetava ja nõustava keskuse loomine. On välja selgitatud kogemuspäevade teemavaldkonnad ja läbiviijad, koostamisel on kogemuspäevade toimumise kalenderplaan. (Kogemuspäeval annavad mingis kitsas raamatukogunduslikus valdkonnas paremaks tunnistatud kooliraamatukogude spetsialistid oma raamatukogus teatud kindlal ajal kaks korda aastas teistele raamatukoguhoidjatele konsultatsioone.)
Sektsioon on välja töötanud ettepanekud kooliraamatukogude arengustrateegia väljatöötamiseks, tuues esile strateegiliselt olulised küsimused nii riiklikul tasandil (esindatus ministeeriumis, nõustava keskuse loomine jm) kui piirkondlikul (kohalik omavalitsus) tasandil (nõuniku-konsultandi olemasolu, süsteemne välishindamine jm).
Maaraamatukogude sektsioon (esinaine Sirje Bärg, Kose-Uuemõisa raamatukogu)
2004 aastaks planeeritud põhiülesanded on täidetud. Sektsioon kogunes koosolekule kolmel korral, kus arutati raamatukogu töökorraldusjuhendiga seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist. Moodustati väike töörühm, et arutada maaraamatukogude probleeme, otsida neile lahendusi. Töörühma liikmete ettepanekutele toetudes koostati kiri Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) büroo juhatajale Uno Silbergile (samasisuline Sirje Bärgi artikkel ilmub ajakirjas Raamatukogu). Pöördumine arutati läbi EMOLi juhatuse koosolekul ja tehti ettepanek kohtuda hiljemalt veebruaris 2005.
Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi kaks suurüritust: juunis maaraamatukogude seminar- laager Järvamaal, Türil ja IV maaraamatukoguhoidja päev Haapsalus.
Kokkuvõtteks tõdeb sektsiooni juhataja, et sektsioon töötas loiult, seda nii juhataja suure töökoormuse tõttu põhikohal kui ka liikmete vähese aktiivsuse tõttu. On liikmeid, kes pole suutnud kohal käia ühelgi sektsiooni koosolekul ega vastanud ka juhatuse pöördumistele e-posti teel.
Bibliograafiatoimkond lõpetas juhatuse 6. aprilli 2004. a. otsusega tegevuse.
Kogude toimkond (juht Silvi Metsar, Eesti Rahvusraamatukogu)
2004. aastal kohtus toimkonna põhikoosseis kahel korral. Novembris koguneti TPÜ Akadeemilise Raamatukogus ja detsembris Rahvusraamatukogus. Lisaks tavapärasele tegevusele olid toimkonna liikmed aastaringselt hõivatud raamatukogude statistika töörühma tegevusega.
Käsitletud võtmeteemad:
1. Kogude statistika.
2. Sundeksemplari seadus ja selle täiendused.
3. Nõukogude-aegsete vahendusinformatsiooniväljaannete säilitamine kogudes.
4. E-monograafiate komplekteerimine ja peegeldamine ESTERis.
5. Raamatukogudes käivitatud projektide, korraldatavate erialaürituste tutvustamine.
6. Teadus- ja erialaraamatukogude komplekteerimise päevaprobleemid.
Koolituse toimkond (juht Ilmar Vaaro, Viljandi Kultuuriakadeemia)
Väikesearvuline toimkond püüdis keskenduda olulisemale. Raamatukoguhoidja kutset omistavaks organiks saab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks ja omistamiseks loodi ühingu juurde kutsekomisjon (esimees Malle Ermel). Toimkonna liikmed püüdsid kaasa aidata komisjoni tööd käivituvate dokumentide valmimisele. Uut kutse tõendamise ja omistamise süsteemi tutvustati mitmetel seminaridel.
Pärast kutsekomisjoni dokumentide põhitekstide valmimist keskendus toimkond raamatukoguhoidja kutseeksami programmi kutsestandardiga vastavusse viimisele. Leiti, et raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni kutsealase koolituse aluseks jääb senine moodulite süsteem. Moodulite uuendamiseks moodustati viis töörühma, mida juhivad: I moodul: Aira Lepik; II moodul: Aivi Sepp; III moodul: Ilmar Vaaro; IV moodul: Anne Uukkivi;V moodul: Malle Ermel
Toimkonna edasiste suundade arutelul ei leidnud toetust seisukoht, et toimkond moodustuks erinevate haridus- ja raamatukoguinstitutsioonide esindajatest. Leiti, et tegevus peab tuginema põhikirjale, kus rõhutatakse tegevuse rajanemist demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatust ja ühistegevust. Ridade täiendamise probleem tõstatati detsembri ühingu juhatuse laiendatud koosolekul.
Enamus koolitustoimkonna liikmeid olid seotud taseme-, kutse- või täiendkoolituse erinevate vormide läbiviimisega.
Toimkonna 4 liiget osales 30. septembrist kuni 2. oktoobrini Lätis Jumurdas toimunud 7. Balti riikide raamatukoguhoidjate kongressil. Aira Lepik oli sektsiooni “Professional and Continuing Education” moderaator ning esines seal ettekandega “Postgraduate Education in Library and Information Science: Case Studies in the Baltic and Nordic Countries”.
IFLA Buenos Airese aastakongressi osavõtust tuli Ilmar Vaarol viimasel hetkel tööülesannete tõttu loobuda. Aira Lepik on jätkuvalt IFLA sektsiooni Education and Training alalise komitee liige.
Ilmar Vaaro koostas ühingu aastaraamatusse ülevaateartikli “Koolituse toimkonna viisteist tegevusaastat”. Selle kirjutamisel olid üheks olulisemaks allikaks 27. novembril 2003 Grand Hotel Viljandi konverentsikeskuses toimunud toimkonna 15. tegevusaasta tähistamise ürituse materjalid.
Liigitamise ja märksõnastamise toimkond (juht Marje Aasmets, TPÜ AR)
UDK täiendusköite Extensions and Corrections to the UDC (nr. 25, november 2003), mis oli tellitud Kultuuriministeeriumi poolt, sai toimkond pärast korduvaid järelepärimisi 15. aprillil 2004. (Analoogiline olukord on kujunenud järgmise numbriga, mil UDK Haagi peakorteris jätkuvalt puudub personal ja KM tellimus on siiani täitmata.)
Täiendusi/muudatusi (nr. 25) on võrdlemisi palju: kohamäärajate täpsustused nt endise Jugoslaavia, Araabia riikide, Kagu-Aasia riikide jpm osas; muudatused ajamäärajates; uus üldmääraja –04 Protsessid ja tegevused; liikidest on suuremad muutused 72 Arhitektuuri ja 78 Muusika puhul. Viimasele on pakutud täiesti uut struktuuri, lisaks muusikariistade liigi 681.8 annulleerimist ja ületoomist muusika liiki.
Toimkonna kevadist arutelukoosolekut polnud sellistes tingimustes (suure-mahulise ingliskeelse teksti läbitöötamine pingelise igapäevatöö kõrval lühikese ajaga) võimalik ette valmistada. Toimkonna sügisene koosolek jäi ära toimkonna juhi pikemaajalise haiguse tõttu.
On jälgitud UDK liigitusmetoodikat ja ühtlustatud liigituserinevusi ESTER’is. IFLA Liigitamise alalisele komiteele on saadetud aruanne (Subject indexing and classification in Estonia: 2003/2004).
Terminoloogiatoimkond (juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu)
2004. aastal toimus kuus koosolekut, iga koosolek kestis neli tundi. 2004. aasta kolmel esimesel koosolekul (veebruaris, märtsis, aprillis) jätkati kataloogi- ja kirjeterminite läbivaatamist, ühtlustamist ja täpsustamist. Juuni koosolekul jõuti lõpule olemasolevate kataloogi- ja kirjeterminite läbivaatamisega. Eelmainitud terminiplokist jäi ligikaudu kümmekond terminit täpsustamiseks.
Aasta teine tööperiood algas septembris. Alustati infotehnoloogia ja infoteaduse terminiploki läbivaatamist. Terminite andmebaasist väljatrükitud IT-terminid jagati eelnevalt kahe rühma. Ligikaudu 900-st vastava valdkonna terminist püüti eraldada infotehnoloogia terminid. Toimkonnas vaadatakse läbi, täiendatakse ja ühtlustatakse infoteaduse sisuga seotud terminid. Toimkonnaga liitus TPÜ infoteaduste osakonna juhataja Elviine Uverskaja.
Novembrikuu koosolekul jätkati infoteaduse terminite läbivaatamist.
Koosolekutel arutati ka jooksvaid küsimusi, mis olid laekunud termini-päringutest või üksikuid termineid, mis leiti mõnest keele- või kultuuriväljaandest.
Vanaraamatu toimkond (juht Kadri Tammur, TÜR)
ERÜ vanaraamatu toimkonnas oli 2004. aastal 24 tegevliiget. Jaanuaris toimus Eesti Rahvusraamatukogus seminar, mis käsitles CERLi organisatsiooni, andmebaase ning võimalikku liitumist sellega. Toimkond tõdes liitumise kasulikkust, kuid soovis eelnevat katsetusaega. CERLiga hakkab läbirääkimisi pidama ELNET Konsortsium. Mais korraldas vanaraamatu toimkond koos Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetooliga kahepäevase seminari teemal “Mõisate ajaloo uurimise allikad”. Seminaril osales 53 inimest raamatukogudest, arhiividest ja muuseumidest. Ants Heina juhendamisel toimus ka ekskursioon Järvamaa mõisates.
Novembris osales Kadri Tammur Kultuuriministeeriumi kokkukutsutud vestlusringis arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes oleva kultuuripärandi säilitamise strateegia teemal. Jõuti seisukohale, et ühtne, üleriiklik strateegia on tarvis välja töötada. Riikliku strateegia väljatöötamiseks moodustatakse töögrupp, kuhu toimkonna ettepanekul kaasati prof. Tiiu Reimo.
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm (juht Ere Raag, Võrumaa Kesk-raamatukogu)
Töörühma liikmed said kokku kolmel korral. Lisaks osaleti maaraamatukogude suveseminaril Järvamaal, keskraamatukogude laagris Võrumaal ja IV maaraamatukoguhoidja päeval Haapsalus. Peamiselt suheldi e-posti kaudu, telefoni ja kirja teel.
Koos ERÜ büroo, Tallinna ja Põlva Keskraamatukoguga korraldati ühis-seminarid komplekteerimisosakondade juhatajatele, töörühma liikmetele ja kirjanduse valiknimestike koostajatele. Tallinna Keskraamatukogus aprillis oli peamiseks arutlusteemaks väärtkirjandus, tutvustati kirjandusnimestike koostamise põhimõtteid ja anti ülevaade komplekteerimise hetkeseisust. Tutvuti Tallinna Keskraamatukogu töötlusosakonnaga. Septembris saadi Põlva Keskraamatukogus ülevaade raamatukogu komplekteerimisosakonna tööst, Kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus tegi ülevaate riigieelarvest rahvaraamatukogudele eraldatud teavikute rahast ja selle kasutamisest, räägiti koostööst EMOLiga. Arutleti ka keskraamatukogus komplekteerimisotsuste tegemist, kooliraamatukogu võimalusi ja põhimõtteid nn. kohustusliku kirjanduse komplekteerimisel, kirjanduse valiknimestike ning Urrami ja Riksiga seonduvate küsimuste üle.
Neid küsimusi arutati ka nelja maakonna (Valga-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaa) keskraamatukogude esindajate nõupidamisel Võrumaa Keskraamatukogus detsembris.
Eesti Rahvusraamatukogus toimunud nõupidamisel detsembris saadi ülevaade Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse ning ERÜ tööplaanidest. Kuulati loengut Põhjamaade kirjandusest ja tehti koos Kirjanike Liidu esimehe Jan Kausiga plaane uueks aastaks. E. Raag tegi kokkuvõtte ERÜ komplekteerimise töörühma tegevusest lõppeval ja uuel aastal ning raamatukoguhoidjate arvamustest kirjanduse valiknimestike kohta. Otsustati nimestike koostamist jätkata, sest see on tänuväärne ja vajalik töö. (2004. aastal sai valmis Kirjanduse valiknimestik 2003 I-II, 2004. aasta valiknimestik peaks meieni jõudma 2005. aasta I kvartali lõpus.)
Analüüsiti teabekirjanduse leidumust ERÜ komplekteerimise töörühma poolt 1997. ja 2002. aastal maaraamatukogudes läbiviidud küsitluste kokkuvõtete põhjal. Töörühma liikmed osalesid aktiivselt maaraamatukoguhoidjate seminarlaagris maaraamatukogude probleemide lahendamiseks loodud ja EMOLiga koostöövõimalusi kavandavas töögrupis. Maaraamatukogudele koostati perioodika leidumust ja tellimisraha käsitlev ning kvaliteetse lugejateeninduse tagamiseks vajalikku ajalehtede ja ajakirjade valiknimestikku pakkuv metoodiline kiri. Võeti osa rahvaraamatukogude seminar-laagrist ja IV maaraamatukoguhoidjate päevast.
Teadusraamatukogude direktorite ümarlaud (juht Elviira Mutt, Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu) koos ei käinud. Tuleb tõdeda, et käesoleval ajal ümarlaual puudub motivatsioon koostegutsemiseks.
Eks-klubi (president Aita Karjatse, TPÜ AR)
Eks-klubi kogunes keskmiselt korra kuus, et vaadata näitusi, külastada raamatukogusid ja muuseume jm. Tavapäraselt tähistati aruande-valmiskoosolekul ka klubi sünnipäeva, seekord juba kuuendat. Suurematest ettevõtmistest väärivad märkimist küünlavalgusõhtu küünlakuul, jalgsimatk Paldiskis, väljasõit Viinistusse ja Käsmu ning jõulupidu.
Tartumaa Kogu (esinaine Sirje Madisson, TÜR)
Tartumaalt käis 45 inimest ERÜ aastakoosolekul. Bussi rahastasid TÜ raamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu. Aprillis käis 50 inimest Olustvere lossis vaatamas Rakvere teatri etendust Onu Vanja . Mais toimus seminari Kuidas ennast turundada teine osa. Juunis käis 45 inimest Pihkva - Petseri reisil. Oktoobris käidi koos Põlva ja Võru kolleegidega raamatukogupäevade avamisel Narvas. Detsembris peeti jõulupidu TÜ majandusteaduskonna hoones Oeconomicum , mida rahastasid TÜ raamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu. Tartumaa Kogu valis uueks juhiks Vaike Kureli (Tartu Kunstigümnaasium). Endine esinaine Sirje Madisson loodab, et ühisüritused aitasid kaasa tsunftitunde süvenemisele.
Võrumaa Ühendus (esimees Matti Russ, Võrumaa Keskraamatukogu)
Ühenduse liikmed osalesid väga aktiivselt Võrumaa Keskraamatukogu, MTÜ Järjehoidja jt korraldatud arvukatel üritustel kohapeal ja väljasõitudel, aga ka ERÜ, Rahvakultuuri Keskuse, EÕS Semude, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi, RRi, TÜRi jt ettevõtmistel. Ühenduse liikmed osalesid ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, esinesid ettekannetega, kuulasid loenguid, võtsid osa õppereisidest jpm.
RAAMATUKOGUHOIDJATE TUNNUSTAMINE
Koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga anti välja F. Puksoo auhind, mille 2004. aastal sai Anne Valmas uurimuse “Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000” eest. 2003. a. ilmunud töid hindas žürii koosseisus: Krista Aru (esimees, KMAR), Malle Ermel (sekretär, TÜR), Ruth Hiie (RR), Mare Rand (TÜR), ja Tiiu Reimo (TPÜ). Auhinna suurus oli 6500 krooni.
Koostöös TPÜ Akadeemilise Raamatukoguga anti välja Bibliograafia auhind, mille pälvisid Karin Ribenis ja Valve Jürisson. 2002–2003. a. ilmud tööde auhinnažüriis olid Kalju Tammaru (esimees, EHR), Merike Kiipus (KMAR), Aurika Kruus (TPÜ AR), Rita Hillermaa (RR) ja Anneli Sepp (EMAR, TÜR).Auhinna suurus oli 7 500 krooni.
ERÜ aastapreemia 2004 otsustas juhatus anda Anu Vahterile (Saare Maakonna Keskraamatukogu) ja teenetepreemia 2004 Õie Tammissaarele (Tartu Linna Keskraamatukogu).
ERÜ auliikmed said juhatuse otsusega ka seekord väikese jõulutoetuse.
Maaraamatukoguhoidja päeval tunnustati neljandat korda iga maakonna parimat maaraamatukoguhoidjat, kelleks 2004 aastal olid:
Taie Saar, Kiili raamatukogu, Harjumaa
Maili Eller, Ellamaa raamatukogu, Hiiumaa
Ege Roosimägi, Pagari raamatukogu, Ida-Virumaa
Kaie Põdra, Maarja raamatukogu, Jõgevamaa
Viktoria Saarsalu, Roosna-Alliku vallaraamatukogu, Järvamaa
Helen Voogla, Kõmsi raamatukogu, Läänemaa
Ere Tammeorg, Vinni-Pajusti raamatukogu, Lääne-Virumaa
Imbi Saava, Himmaste raamatukogu, Põlvamaa
Ester Kerge, Pärnu-Jaagupi raamatukogu, Pärnumaa
Mariina Madisson, Lelle raamatukogu, Raplamaa
Erika Pints, Liiva raamatukogu, Saaremaa
Virve Tamm, Laeva raamatukogu, Tartumaa
Erja Liivson, Taagepera raamatukogu, Valgamaa
Anu Ojamäe, Sürgavere raamatukogu, Viljandimaa
Riina Ermel, Kuldre raamatukogu, Võrumaa
PUBLIKATSIOONID
Ilmusid Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressi “Ühiskonna teenistuses” ettekannete kogumik ja huumorikogumik “See juhtus raamatukogus”. “ERÜ aastaraamat 2003” käsikiri valmis aasta lõpuks, ilmub 2005. aastal.
KOOSTÖÖPARTNERID JA TOETAJAD
Kultuuriministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Kirjanike Liit
Narva Linnavalitsus
Eesti Maaomavalitsusliit
Eesti Rahvusraamatukogu
Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Järvamaa Keskraamatukogu
Lääne Maakonna Keskraamatukogu
Narva Keskraamatukogu
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Läti Raamatukoguühingu korraldusel toimus 30. septembrist 1. oktoobrini 2004 Jumurdas, Lätis VII Balti raamatukoguhoidjate kongress. Eestis tegeles kongressi ettevalmistamisega ERÜ, osales kuueteistliikmeline delegatsioon ning peeti kümme ettekannet.
ERÜ on IFLA liige, esinaine võttis osa aastakonverentsist Argentiinas.
ERÜ on IFLA viie sektsiooni liige ja esindatud nelja sektsiooni alalises komitees:
- hariduse ja koolituse sektsioon (alalise komitee liige 2001–2005Aira Lepik);
- liigitamise ja märksõnastamise sektsioon (alalise komitee liige 2001–2005 Marje Aasmets;
- rahvaraamatukogude sektsioon (alalise komitee korrespondentliige Tiiu Valm);
- ülikooliraamatukogude ja teiste universaalsete teadusraamatukogude sektsioon (alalise komitee liige 2001–2005 Toomas Liivamägi);
- raamatukoguühingute juhtimise sektsioon.
Jaanuaris 2004 saabus Eestisse Hollandist ca 7500 lasteraamatust koosnev raamatukingitus, annetajaks fond Biblionef Nederland ja vahendajaks Eesti aukonsul Rotterdamis hr Jan Brouwer. Raamatuannetus jagati keskraamatukogude vahendusel ja Eesti Hoiuraamatukogu abil lastekodudele ja raamatukogudele.
TULUD JA KULUTUSED
VARADE LIIKUMINE 2004. AASTAL
01.01.2004 oli kassas ja pangas kokku 52 026.10
Kokku laekus 2004. aastal panka ja kassasse 432 874.34
Kulud kokku 423 391.87
31.12.2004 kassas ja pangas kokku 61 508.57
- kassas 17 084.80
- pangas 44 423.77
TULUD 432 874.34
s.h.: omfinantseerimine (üritused, trükised, liikmemaksud) 273 144.65
KULUD 423 391.87
KOKKUVÕTE
ERÜ juhatus peab 2004. aasta tegevuses tähtsaks põhikirja muutusest tulenevat liikmeskonna laienemist (neli raamatukogu astus toetajaliikmeks), raamatukogunduse arendamise vallas raamatukoguteenuse kaardistamise lähteülesande püstitamist, kutsekomisjoni eeltööd raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omistamiseks, raamatukoguhoidjate isikuandmebaasi loomiseks eelnenud arendustööd ja tarkvara litsentsi ostmist, kirjanike ja raamatukogurahva koostööd, kaasaaitamist Eesti Meditsiiniraamatukogu jätkuvale toimimisele ja meditsiinialase infoteenuse säilimisele Põhja-Eesti regioonis ning osalemist IFLA aastakonverentsil ja Balti raamatukogu-hoidjate VII kongressil.
Janne Andresoo
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu
juhatuse esinaine