EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUS 2007. AASTAL
MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing jätkas 2007. aastal tegevust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. ERÜ juures tegutses kolm sektsiooni, üks töörühm, kuus toimkonda ning Eks-klubi ning piirkondlikud ühendused maakondades. Maaraamatukogude sektsioon ja kooliraamatukogude sektsioon korraldasid iga-aastased seminarlaagrid Põlvas ja Haapsalus, erialaraamatukogude sektsioon andmebaaside koolituse ja teabepäeva autorikaitsest, kooliraamatukogude sektsioon ja rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm korraldasid mõlemad kaks teabepäeva, lasteteeninduse toimkond lasteraamatukoguhoidjate päeva Võrus ning koos maaraamatukogude sektsiooniga teabepäeva kirjandusest, koolituse ja vanaraamatu toimkonnad tegid mõlemad väljasõiduseminari Hiiumaale jne. Kokku korraldati ERÜ liikmetele ja raamatukoguhoidjatele üle kümne teabepäeva, kolm seminari, kaks suvelaagrit, suveakadeemia, lasteraamatukoguhoidja ja maaraamatukoguhoidja päevad jm. Traditsiooniliste üleriigiliste raamatukogupäevade raames korraldati raamatukogudes sadu kohalikku kultuurielu rikastavat ettevõtmist. Balti riikide erialaspetsialistid said kokku Balti raamatukoguhoidjate VIII kongressil Tallinnas.
LIIKMESKOND
2007. aastal astus ERÜ-sse 38 uut liiget – 3 kooli-, 1 teadus- ja 34 rahvaraamatukogudest. Avalduse alusel astus välja 17, liikmemaksu maksmata jätmise tõttu arvati välja 21, suri 2 liiget. 31. detsembril 2007 oli ERÜs 755 liiget s.h. 8 auliiget. Toetajaliikmed olid Harju Maakonnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu.
2007. aastal lahkus meie hulgast kaks ERÜ teenetepreemia laureaati, head sõpra ja kolleegi, aktiivset ERÜ liiget. 7. novembril Mare Ektermann, omaaegne ERÜ juhatuse liige, rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma algataja ja juht aastatel 1999–2002. 22. detsembril Tiiu Pihlakas, mitmes töörühmas osaleja, uute ettevõtmiste algataja ja maaraamatukogude sektsioonile alusepanija.
ERÜ JUHATUS
28. veebruaril toimunud üldkoosolekul valiti aastateks 2007–2009 juhatuse liikmeteks Lenna Eliste (Pärnu Keskraamatukogu), Kristina Rallmann (Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu) ja Ave Janu (TTÜR). Senisest koosseisust jätkasid juhatuse esinaine Anneli Sepp (TÜR) ja liikmed Sirje Bärg (Kose-Uuemõisa raamatukogu), Ille Riisk (Kõo raamatukogu), Rutt Rimmel (Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu), Piia Selge (Tallinna Arte Gümnaasiumi raamatukogu) ja Krista Talvi (RR).
Juhatus pidas aasta jooksul üheksa koosolekut, neist kaks laiendatud koosseisuga. Jaanuaris tehti koos töörühmade, toimkondade, sektsioonide jt juhtidega kokkuvõte eelmise aasta tegemistest. Septembris oli kutsestandardi arutelu ümarlaud. Toimus ka kaks väljasõidukoosolekut Kose-Uuemõisas ja Põltsamaal, kus arutati raamatukoguhoidja kutsestandardi uusversiooni, lugeja rahulolu uuringu läbiviimist rahvaraamatukogudes, raamatukogupäevade korraldamist jm.
ERÜ juhatus saatis märgukirja Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, juhtides tähelepanu raamatukogude vajadustele, s.h. riigipoolse toetuse märgatav suurendamine rahvaraamatukogudele teavikute hankimiseks, kooliraamatukogudele pearaha kehtestamine õppekava toetava ja soovitava kirjanduse hankimiseks (analoogselt õpikukoguga); kolmepoolsetel palgaläbirääkimistel ka KOVi rahva- ja kooliraamatukoguhoidjate palgatingimuste käsitlemine ja lahendamine.
Seoses Autoriõiguse seaduse muutmise eelnõuga tegi ERÜ juhatus koos Eesti Muusikakogude Ühenduse ja Rahvaraamatukogude Nõukoguga ühispöördumise, milles juhiti tähelepanu raamatukogudes filmide ja muusika laenutamist puudutavatele aspektidele.
Juhatus algatas ERÜ põhikirja uusversiooni koostamise ning moodustas töörühma (Kristina Rallmann, Lenna Eliste, Reet Olevsoo). Tõuke ERÜ põhikirja muutmiseks andis vajadus viia see vastavusse tulumaksuseadusega. Ühtlasi otsustati muuta mõnd olulist punkti, näit. juhatuse esimehe ja liikmete valimisperioodi pikkust ja anda põhikirjale ka kaasaegsem vorm.
Juhatus esitas Kultuuri kutsekomisjonile ettepaneku alustada kutsestandardi Raamatukoguhoidja III, IV, V uue versiooni väljatöötamist ning nimetas loodava töörühma liikmed.
RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSEKVALIFIKATSIOON
Raamatukoguhoidja kutsestandardi uusversioon
2003. aastal kinnitatud kutsestandardi Raamatukoguhoidja III, IV, V kehtivusaeg sai 2007. aastal täis. Kevadel alustas Kultuuri Kutsenõukogu juurde moodustatud raamatukoguhoidjate töörühm koosseisus Janne Andresoo, Anneli Sepp, Rutt Enok, Malle Ermel, Katrin Niklus, Piia Selge, Heinike Sinijärv, Ilmar Vaaro ja Tiiu Valm standardi ajakohastamist. Esimene versioon valmis töörühmas aprillis ja novembrini oli kõigil raamatukogunduse spetsialistidel võimalik kutsestandardi uuendamises sõna sekka öelda. Kahjuks oli vastukaja muutmisettepanekutele tagasihoidlik. Viljakaks kujunes siiski septembris toimunud ERÜ juhatuse, koolituse toimkonna, kutsekomisjoni ja kutsestandardi kavandi töörühma liikmete ümarlaud, mis aitas mitmes vaidlusaluses küsimuses üksmeelele jõuda. Novembris esitas juhatus standardi Kultuuri Kutsenõukogule, kes selle koos parandatud “Raamatukoguhoidja III, IV, V kutseomistamise tõendamise ja omistamise korraga” ka 5. detsembril kinnitas. Võrreldes eelmise kutsestandardiga sai uuendatud standard konkreetsem, milles kutsekvalifikatsiooni tasemed on selgemini eristatud. Kutsestandardi koostamiseks on uued põhimõtted ning sellepärast on seni standardi kutsekirjelduse osas olnud kutse taotlejale esitatavad nõuded (haridus, staaž, töökogemus) sellest dokumendist välja võetud ning üle viidud kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korda.
Kutsekvalifikatsiooni omistamine
Raamatukoguhoidjad on kutsesüsteemi raamatukogunduses omaks võtnud, sellest annab tunnistust väljastatud kutsetunnistuste arv.
2006. aasta novembris-detsembris esitas taotluse kutsekvalifikatsiooni omistamiseks 216 raamatukoguhoidjat ning nende dokumendid vaatas kutsekomisjon läbi aruandeaasta algul. 2007. aasta dokumentide vastuvõtu voor oli 15. augustist kuni 15. septembrini ning siis laekus taotlus 274lt inimeselt.
2007. aastal omistati kokku 486le raamatukoguhoidjale kutsekvalifikatsioon ja ERÜ kutsekomisjon (Malle Ermel (esimees), Jüri Järs, Aira Lepik, Katrin Niklus, Eve Rahkema, Krista Talvi, Ilmar Vaaro) kogunes selleks kolmel korral. Kutsetasemeti väljastas ERÜ 2007. aastal kutsetunnistusi alljärgnevalt: Raamatukoguhoidja III – 223, Raamatukoguhoidja IV – 246, Raamatukoguhoidja V –17. Esimeses voorus osalenud kutsetaotlejatele anti kutsetunnistused kätte pidulikus õhkkonnas Mustpeade majas. Tunnistusi olid üle andmas ka kultuuriminister Raivo Palmaru ja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ettevõtmist toetas Kutsekoda. Teises voorus osalenutele anti kutsetunnistused kätte peamiselt maakondade aastalõpuseminaridel keskkogudes.
2007. aasta lõpuks oli Eestis 515 raamatukoguhoidjat, kelle teadmisi ja oskusi on tunnistatud kutsetunnistuse vääriliseks.
Kutseeksam
Dokumente raamatukoguhoidja kutseeksami sooritamiseks sai esitada 10.-30. aprillini. Raamatukoguhoidja III kutseeksam oleks toimunud 14. mail ja Raamatukoguhoidja IV ja V kutseeksamid 15. mail, mis aga soovijate puudumise tõttu ära jäid.
KUTSEALA VÄÄRTUSTAMINE JA RAAMATUKOGUHOIDJATE TUNNUSTAMINE
ERÜ aasta- ja teenetepreemia
Märkimisväärse panuse ja väsimatu hoole eest raamatukoguhoidja terminoloogia korrastamisel anti ERÜ teenetepreemia 2006 Hans Jürmanile ja aastapreemia pühendunud tegevuse eest eesti kirjanduse, kirjarahva ja raamatukoguhoidja ühendamiseks Maire Liivametsale.
Friedrich Puksoo auhind
Koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga anti välja Friedrich Puksoo auhind Aile Möldrele monograafia "Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940–2000" eest. Puksoo auhinna komisjon tunnustas ka Elle Tarikut koguteose "Majad, raamatud, inimesed: 90 aastat Tartu Linnaraamatukogu" koostajana ning uurimuslike artiklite autorina, Olga Einastot uurimuse "Teenuse kvaliteedi monitooring teadusraamatukogu kasutaja tolerantsustsoonis kui teenuste arendamise lähtepunkt (Tartu Ülikooli Raamatukogu näitel)" eest ja Jürgen Beyerit Eesti raamatulugu käsitlevate artiklite eest.
Aasta maaraamatukoguhoidja 2007
Juba seitsmendat korda selgitati aasta töötulemuste põhjal välja iga maakonna parim maaraamatukoguhoidjad, keda tunnustati Maaraamatukoguhoidja päeval ERÜ ja Kultuuriministeeriumi tänukirjadega. Aasta maaraamatukoguhoidja 2007 tiitli pälvisid Helle Pärlin Saku raamatukogust Harjumaalt, Ene Vannas Palade raamatukogust Hiiumaalt, Helgi Kärsten Sinimäe raamatukogust Ida-Virumaalt, Anu Saul Pala raamatukogust Jõgevamaalt, Liina Jeena Laupa raamatukogust Järvamaalt, Tiina Ulm Lihula raamatukogust Läänemaalt, Inge Pikkoja Uhtna raamatukogu Lääne-Virumaalt, Koidu Kann Mikitamäe raamatukogust Põlvamaalt, Evi Laarents Treimani raamatukogust Pärnumaalt, Tiina Linamägi Ingliste raamatukogust Raplamaalt, Anne Leesla Hellamaa raamatukogust Saare maakonnast, Anita Priks Äksi raamatukogust Tartumaalt, Riina Siik Aakre raamatukogust Valgamaalt, Vaike Hantson Ramsi raamatukogust Viljandimaalt ja Inge Pilt Misso raamatukogust Võrumaalt.
Kultuurkapitali tänutoetus
Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital andis ERÜ juhatuse ettepanekul 2007. aasta tänutoetused kutsestandardi töörühma juhtimise eest Janne Andresoole (RR), ERÜ tegevuse aktiivse toetamise eest Rutt Enokile (Harju Maakonnaraamatukogu), Ida-Virumaa raamatukoguhoidjatele täienduskoolituste korraldamise eest Ingrid Erilaidile (Narva KR), Tallinna rahvaraamatukogude töö kaasajastamise ja lugejateeninduse optimeerimise eest Kaie Holmile (Tallinna KR), terminoloogialaste koostööseminaride korraldamise eest Siiri Laukile (RR, ERÜ terminoloogia toimkond), aastakümneid kestnud sisuka tegevuse eest laste kirjandushuvi arendamisel Elna Otsale (Orissaare raamatukogu), maaraamatukogude suveseminari korraldamise eest Külli Otsale (Põlva KR), tegevuse eest ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuses ja kutsekomisjonis Eve Rahkemale (Laagna Gümnaasiumi raamatukogu), kirjandusürituste korraldamise ja konverentsidel esinemise eest Ene Söödile (Jõgeva Linnaraamatukogu) ja kauaaegsele Eesti Meditsiiniraamatukogu direktorile Milvi Tedremaale.
ÜRITUSTE KORRALDAMINE. ERIALASTE TEADMISTE TÕSTMINE
ERÜ üldkoosolek ja kõnekoosolek
245 ERÜ liiget kogunes üldkoosolekule 28. veebruaril RRi konverentsisaali, tehti kokkuvõte eelmise aasta tööst, kinnitati vajalikud aruanded, valiti juhatusse kolm uut liiget jm. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Rutt Enok (Harju Maakonnaraamatukogu), Ruth Hiie (RR) ja Aita Kraut (TLÜAR). Kõnekoosolekul “Raamatukogu (kui) ruum” oli kõneks nii raamatukogu arhitektuur kui erinevad võimalused raamatukogu reaalses ja virtuaalses ruumis. Lisaks omadele oli ettekandjaks ka Kari Lämsä Soomest.
Balti raamatukoguhoidjate VIII kongress
ERÜ eestvedamisel ning koostöös Läti ja Leedu raamatukoguhoidjate ühingutega toimus 18.-19. maini 2007 Tallinnas Saku Suurhallis Baltimaade raamatukoguhoidjate VIII kongress „Kultuuripärandi säilitamine e-keskkonnas”. Kongress toimumisaeg ühitati teadlikult Balti raamatumessiga, mida peeti samal ajal Saku Suurhallis. Osalejaid oli Eestist 45, Lätist 18 ja Leedust 16. Lisaks ava- ja lõpuistungitele olid kongressi ettekanded jaotatud kolme suurde teemaplokki: Digitaalarhiivid Baltimaade raamatukogudes, Erikogude digiteerimine ja kättesaadavaks tegemine ning Riiklik ja üle-euroopaline koostöö digiteerimise valdkonnas. Kongressi programmitoimkonda juhtis tõhusalt Toomas Schvak (RR), kellelt pärineb ka kongressi suupärane lühend CoBaL, kongressi logo kujundas Andrus Igalaan (RR). Täistekstid jm materjalid avaldati kogumikus ning kajastati ERÜ kodulehel. Kongressi korraldamist toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu, Taveco Disain ja Saue vallavalitsus. Vajadus kogemuste vahetamiseks ja koostöösoov lubab loota, et nelja aasta pärast on taas põhjust kokku saada – seekord Leedus.
Raamatukogupäevad
Iga-aastaste raamatukogupäevade juhtmõte “Olgem avatud raamatute rahvas” pärines president Lennart Meri kõnest Eesti Raamatu Aasta avamisel ning pidanuks andma tohutuid võimalusi realiseerida raamatukogude missiooni kirjasõna pakkumisel.
Raamatukoguhoidjatele juhatati raamatukogupäevade sisse Keila kultuurimajas ja lõpetati VII maaraamatukoguhoidja päevaga Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses. Raamatukogupäevade ajal toimus raamatukogudes üle Eesti nii lugejatele kui raamatukoguhoidjatele sadu erinevaid ettevõtmisi. Paljud raamatukogud võtsid hästi vastu juhatuse üleskutse “Tuntud inimene raamatukogus” ja kutsusidki kohaliku elu edendajaid 25. oktoobril laenutusleti taha. Loodetavasti oli see mitmepoolselt kasulik.
Traditsiooniliselt toimusid kaks võistlust:
Keilas võistlus kirjanduse tundmises, milleks koostas küsimused ja viis läbi Rapla KR kollektiiv, eesotsas Kaja Tammariga. Paremusjärjestus oli: I - Tartu Linnaraamatukogu (Tiina Tarik, Tiina Sulg, Ädu Neemre), II - Jõgevamaa (Ene Sööt, Jõgeva Linnaraamatukogu, Ene Karu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu ja Tiina Kull, Adavere raamatukogu) ja III Pärnumaa (Piia Salundi, Sauga raamatukogu, Juta Kasvandik, Häädemeeste raamatukogu ja Aita Puust, Tori raamatukogu).
TÜRis infootsing internetist. Kogu võistluse ehk nii eel- kui lõppvooru korraldas Krista Lepik. Esikohale tuli Katrin Bobrov (TTÜR) talle järgnesid Kristiina Jaansen (RR) ja Ülle Anijalg (Kohtla-Järve Keskraamatukogu)
Koolituskursus “Teemaleheküljed veebikeskkonnas”
ERÜ korraldas rahvaraamatukogutöötajatele koolituskursuse inforessursside loomiseks veebikeskkonnas, mis oli mõeldud raamatukoguhoidjatele kes on huvitatud ise looma ja pidevalt uuendama oma paikkonnaga haakuvaid või kohalike elanike huvidele vastavaid veebiressursse. Eesmärgiks oli anda sissejuhatavaid teoreetilisi ja praktilisi oskusi veebilehe tööks. Näidata, et kaasaegsed veebilehe programmid (näit. Joomla) on kasutajasõbralikud ning ei erine suurt tekstitöötlusprogrammidest ning veebilehe tegemiseks vajalikud algteadmised võib omandada ühepäevase koolituse käigus. Koolituspäevad toimusid 7. märtsil Jõgeval, 4. aprillil Rakveres, 2. mail Raplas, 6. juunil rahvaraamatukogutöötajatele ja 26. oktoobril muusikaraamatukogude töötajatele Tartus, 8. augustil Tallinnas, 3. oktoobril Haapsalus, 7. novembril Võrus ja 5. detsembril Viljandis. Kokku läbis koolituse 126 inimest.
Iga koolituspäev koosnes neljast moodulist, iga mooduli ajaline kestvus oli kaks akadeemilist tundi. Koolituse viisid läbi Tartu Linnaraamatukogu asedirektor Krööt Kaljusto-Munck ja programmeerija Ingrid Saare.
Loodetavasti suudeti süstida osalejatele pealehakkamist. Tasub kaaluda järgmise koolituse korraldamist, kus võiks pakkuda konkreetseid ülesandeid konkreetsete raamatukogude veebilehtede muutmiseks. Projekti toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kirjandustuur “Eesti kirjanikud eesti raamatukogudes”
IV kirjandustuur toimus 6.-9. novembrini. Kuus rühma kirjanikke kohtusid lugejate ja raamatukoguhoidjatega Viljandi- ja Valgamaal, Põlva- ja Võrumaal, Hiiu- ja Läänemaal, Tartu- ja Jõgevamaal ning Rapla- ja Järvamaal. Kirjandustuuri korraldajateks olid Jan Kaus (EKL) ja Maire Liivamets (RR), kellele ERÜ büroo pakkus tehnilist tuge.
LÜHIÜLEVAADE TEGEVUSEST SEKTSIOONIDES, TOIMKONDADES, TÖÖRÜHMADES JM
Kogude toimkond (juht Mihkel Volt, Rahvusraamatukogu)
2007. a. kuulus toimkonda 15 liiget, toimus kaks koosolekut. 1. juuni koosolekul tähistati kogude toimkonna 15. aastapäeva. Koosolekul käsitleti teavikute riigihanke korraldamist, arutati toimkonna tegevuse eesmärgi uut sõnastust ja toimkonna tegevussuundi 2007. a-ks. Otsustati taotleda ühise riigihankealase koolituse, edastada raamatukogudes tehtavate teavikute komplekteerimisplaanide muudatused elektronposti teel toimkonna liikmeile, võtta ühe teemana arutlusele raamatukogude vanemate fondiosade hoiustamine.
Sügisel toimunud koosoleku teemaks oli “Kogud ja kriisireguleerimine”. RRi töökeskkonna ja tuleohutuse spetsialist I. Volke tutvustas toimkonna liikmeile kriisireguleerimise valdkonda, andis ülevaate olukorrast Eestis. Otsustati teha raamatukogudevahelist koostööd kogusid puudutavates kriisireguleerimisalastes küsimustes (sh pidada ühiselt läbirääkimisi ning sõlmida kokkuleppeid võimalike evakuatsioonipindade omajatega, nt Tallinna Külmhoone jt) ning tegeleda teavikute riigihanke teemaga jätkuvalt 2008. a-l.
Koolituse toimkond (juht Ilmar Vaaro, TÜ VKA)
Toimkonna töös osales kolmteist inimest. Tihe oli koostöö ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel ja „Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra” uue redaktsiooni väljatöötamisel. Toimkonna liikmed olid pidevalt kursis kutsestandardi valmimise käiguga ning said vajadusel sekkuda parandusettepanekutega. 20. septembril osalesid toimkondlased koos kutsestandardi koostamise töörühma, kutsekomisjoni ja ERÜ juhatuse liikmetega ühisel standardi arutelukoosolekul. 26.–27. septembril toimus väljasõit Hiiumaale ning koolitusseminar Kärdla Linnaraamatukogus. Toimkonna liikmed käsitlesid raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi, teatme- ja õppematerjale veebis, Raamatukogu 2.0 ning kõneleti ka raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omistamisest ja kutsestandardist. Tehti tiir Hiiumaa koolitusasutustes ja raamatukogudes
Lasteteeninduse toimkond (juhid Ülle Kuuse Tallinna Keskraamatukogu / Ülle Rüütel Viljandi Linnaraamatukogu)
Toimkonda kuulub 11 liiget. Toimkonna juhatus kogunes märtsis Tallinna Keskraamatukogus, koos maaraamatukogude sektsiooniga viidi läbi teabepäev „Tea, mida loed!“, koostöös Lastekaitse Liiduga koostati soovituslik kirjandusnimestik lastele. Toimusid lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja 4. üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev Võrus.
Liigitamise ja märksõnastamise toimkond (juhatuse kaasesimehed Tamara Kozõreva Tartu Linnaraamatukogu ja Malle Lang Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
Toimkonda kuulub 24 liiget. Aruandeaastal toimus põhitegevus ELNET Konsortsiumi liigitajate-märksõnastajate listi kaudu. Listis toimunud arvamustevahetuse käigus leidsid lahenduse paljud seoses liigitamise, märksõnastamise ja infootsinguga esilekerkinud küsimused. Infoajastul puudub sagedasteks kokkutulekuteks vajadus, kuna asju saab arutada ka veebilisti kaudu. Toimkonna uude juhatusse valiti Tamara Kozõreva, Malle Lang, Marje Aasmets ja Sirje Nilbe.
ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna ning ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma korraldusel toimus 9. aprillil 2007 märksõnastamise seminar. Seminarist võttis osa 134 inimest.
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist pöördus ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühma ja ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna poole arvamuse saamiseks meditsiinikirjanduse liigitamisest ja märksõnastamisest ning EstMeSHi märksõnastiku edasisest saatusest seoses Eesti Meditsiiniraamatukogu liitmisega TLÜ Akadeemilise Raamatukoguga. Pärast ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühma ja ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna liikmete vahel toimunud arutelu leiti, et kuna ELNET Konsortsiumis on praegu päevakorral EÜMi ja INGRIDi märksõnastiku ühendamine, siis EstMeSHi arendustöö jätkamine töötaks selle eesmärgi saavutamise vastu ja killustaks niigi nappi tööjõudu. EstMeSHis fikseeritud mõisteid ja terminoloogiat saab ära kasutada EÜM/INGRIDi märksõnastiku täiustamisel, nii et seni tehtud töö ei läheks päriselt tühja.
15. juunil tähistati toimkonna 15. juubelit. Toimkonna algusaegu meenutasid Malle Lang ja Sirje Nilbe. Pikema tagasivaate eestikeelse UDK väljaande saamisloole ja toimkonna tegevusele tegi Arda Kirsel, kauaaegne toimkonna esinaine ning UDK tabelite peatoimetaja. Sirje Nilbe andis ka ülevaade UDK seminarist Haagis. Jätkati traditsiooniks kujunenud ekskursioone raamatukogudesse ja külastati Tartu Linnaraamatukogu ning Tartu Ülikooli Raamatukogu.
Terminoloogiatoimkond (juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu)
2007. aastal oli terminoloogiatoimkond 17 liikmeline. Aruandeaastal liitusid terminoloogiatoimkonnaga Toomas Schvak (RR) ja Tiia Nurmelaid (RR).
2007. aastal toimus viis koosolekut, töötati läbi lugejateeninduse terminiplokk: täiendati ja täpsustati olemasolevad terminikirjed ning lisati e-keskkonnaga kaasnevad uued terminid koos võõrvastete ja seletustega. 2007. aasta viimasel koosolekul alustati säilitamisega seotud terminikirjete läbivaatamist. Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt. Kinnitati standardi “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika” uue versiooni (ISO 2789:2006) tõlke terminid ja lisandunud mõisted.
Tehti kokkuvõte raamatukogude kodulehtedelt leitud terminitest, mis vajavad ühtlustamist, kuna samu mõisteid tähistatakse raamatukogude kodulehtedel erinevalt. Otsustati vaadata kõnesolevad terminid läbi eraldi plokkidena “saalid” ja “koopiad”.
ERÜ terminoloogiatoimkond võttis osa süstemaatilise oskussõnavaraarendusega tegelevate terminikomisjonide toetuskonkursist, mille korraldas Eesti Terminoloogia Ühing (Eter) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Toimkonnale eraldatud toetust kasutati põhiosas koos vajaliku tarkvaraga sülearvuti hankimiseks, mis võimaldab toimkonna tööd tõhustada ja vajadusel töökoosolekutel kasutada Interneti-allikaid, sh raamatukoguterminite andmebaasi, eri sõnastikke jm ning muuta hõlpsamaks andmekogu täiendamine sõltumata komisjoni tööpaigast. Toimkonna koosolekuteks paljundati vajalikud trükimaterjalid, väljastpoolt Tallinna osalevatele liikmetele hüvitati sõidukulud ja kaeti muud koosolekute korralduskulud. Eteri toetusest tasuti ka põhiosa oskuskeeleseminari läbiviimisega seotud kuludest.
Koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga korraldati 4. oktoobril 2007 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis oskuskeeleseminar “E-keskkond – lisaväärtus või uus mõõde?”. Seminaril keskenduti peamiselt elektroonilise keskkonnaga seotud mõistetele, põhiprobleemiks sidusvaldkondade oskussõnavara ühtlustamine. Seminari väitlusjuht oli Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja, ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru. Osales 85 huvilist, ka väljastpoolt raamatukogusid.
Vanaraamatu toimkond (juht Kadri Tammu, Tartu Ülikooli Raamatukogu)
Toimkonda kuulub 24 liiget. 25. aprillil korraldati teabepäev TLÜ Akadeemilises Raamatukogus, kus räägiti vanaraamatu uudiseid Euroopas ja TLÜ ARis. 7.-8. juunini Haapsalus toimunud seminarist "Vanaraamatu kogud Läänemaal" said osa 16 vanaraamatu toimkonna liiget. Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor Ilme Sepp rääkis raamatukogu kujunemisloost, olevikust ja tulevikust ning tutvustas kogusid s.h. Madis Oviiri raamatukogu. Tutvuti Toomkirikuga, kus Tiit Salumäe abikaasa näitas kirikut ja nende erakogu haruldasemaid piibleid, kohtuti tuntud Haapsalu bibliofiili Ilmar Jõesooga tema kodus ning käidi ka Iloni Aias. Eve Otstavel tutvustas Läänemaa Muuseumi arhiivraamatukogu käsikirju ja trükiste kogu. Vaadati ka Rannarootsi Muuseumi raamatukogu, tutvuti Lyckholmi Muuseumi rannarootsi vanade trükiste ja käsikirjade koguga, Noarootsi Katariina kiriku, Rooslepa kabeliga jm.
Planeeritud üritustest jäid ära Inge Tederi loengud köitekunsti ajaloost.
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm (Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu)
2007. aastal jätkas komplekteerimise töörühm endises koosseisus, kuhu kuulub seitse liiget. Töökorraldus jäi samaks, peamine suhtlus e-maili teel. ERÜ aastakoosolekul esines komplekteerimise rahastamise teemal sõnavõtuga töörühma juht E. Raag.
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist teabepäevadel:
25. aprillil toimus teabepäev Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus, kus tutvustati Tartu Linnaraamatukogu komplekteerimispõhimõtteid ja –praktikat, analüüsiti keskraamatukogude aruannete põhjal kogude komplekteerimist ja hoidu 2006. aastal, arutleti selle üle, millist koolitust komplekteerija vajab. Esitleti raamatukogu kodulehekülge raamatusoovitajana kolleegilt kolleegile, nädala autori ja kirjanduskohviku tegevuste tutvustajana jm
26.septembri teabepäeval Eesti Rahvusraamatukogus tutvuti infoteaduste saali koguga ja infoteaduse, s.h. komplekteerimisalaste andmebaasidega, kuulati Eesti kirjanduse referendi Maire Liivametsa kirjandusloengut. Tõlkija Tiina Tarik andis ülevaate eesti keeles väga heas tõlkes ilmunud raamatutest ja ka parematest tõlkijatest. Olulise küsimusena kerkis üles riigihangete korraldamine raamatukogudes. Arutati ka, kuidas töörühma teabepäevadega edasi minna. Sooviti, et kirjandusloenguid oleks rohkem ning antaks kursuse läbimise kohta ka vastav tunnistus. Arvati, et komplekteerijaid peaks endiselt kaks korda aastas koos käima: kevadel võiks olla ühepäevane, aga sügisel kahepäevane, põhirõhuga kirjandusloengutele.
Erialaraamatukogude sektsioon (juht Kristina Rallmann, Kaitsejõudude Peastaabi raamatu)
2007. a. lõpuks kuulus sektsiooni 50 liiget. Uuteks liikmeteks registreerus 11 kolleegi ja nimekirjast kustutati raamatukogundusest lahkunud liikmed.
Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu võttis üle sektsiooni veebilehe haldamise. Informatsiooni vahetamiseks oleme ära kasutanud kokkusaamisi seminaridel ja teabepäevadel. 2007. a. algul valiti esmakordselt ka erialaraamatukogude juhatus, kuhu kuuluvad Kristina Rallmann esinaisena ning Eda Pihu, Keiu Saarniit ja Sirje Turtta. Suuremateks ettevõtmisteks olid 19. jaanuaril korraldatud andmebaaside koolitus, mille viis läbi Eda Pihu EBS raamatukogust. 16. veebruaril osales 35 inimest teabepäeval “Autorikaitseõigusest ja selle rakendamisest raamatukogudes”, kus peaesinejaks oli RRi teenindusdirektor Ene Loddes. Samal päeval käidi ka Parlamendi raamatukogus Riigikogu hoones Toompeal. 24. mail oli teabepäev Tartus TÜ Medinfo Keskuses. Esmalt tutvustas Medinfo Keskuse direktor Keiu Saarniit oma keskust, järgnes Merle Aasa loeng “Kuidas kataloogida e-asja”. Külastati veel Tartu Ülikooli raamatukogu ja Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. 4. detsembril toimus külaskäik Eesti Pimedate Raamatukogusse ning traditsiooniline aastalõpu lõunasöök.
Kooliraamatukogude sektsioon (juht Piia Selge, Tallinna Arte Gümnaasium)
Korraldati kaks vabariiklikku teabepäeva Rahvusraamatukogus ja suveseminar Haapsalus. Aprillis toimunud teabepäeva teema oli „Raha ja õigus kooliraamatukogus“. Esinejateks olid Ingve Rosenblad ja Aime Lauk Statistikaametist, kes arutlesid teemal kas kultuurisektor on tööandja või rahakulutaja. Õigusalaseid teadmisi jagasid kaks juristi: Heli Naeris Rahvusraamatukogust ja Indrek Kilk Haridus-ja Teadusministeeriumist.
Novembris toimus teabepäev teemal „Kooliraamatukogu – aken Euroopasse“. Räägiti Eesti prioriteetidest Euroopa Liidus, Euroopa kooliraamatukogudest ja meie kohast nende hulgas, projektide kirjutamisest ja Euroopa rahvaste kirjandusest.
Augustis toimus Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toetusel X suveseminar teemal „Arvtiajastu head ja vead“. Kuulati loenguid lugemise tulevikust, ajutegevusest arvuti kasutamisel, e-õppest ja Miksikese kasutamisest koolis. Õpiti harjutusi arvutikasutamisest tulenevate vaevuste leevendamiseks. Rühmatöö teemaks oli suveseminari korraldamine. Kõikide osavõtjate arvamuseks oli kindlasti jätkata, palju ettepanekuid tehti soovitud ettekandjate ja teemade kohta.
Maaraamatukogude sektsioon (Irma Raatma, Väike Maarja Vallaraamatukogu)
19. märtsil oli ühisteabepäev“ Tea, mida loed!” RRis. Koos kolleegidega laste- ja kooliraamatukogudest kuulati loengut tõlkekirjandusest ja kirjastuse Varrak raamatu-uudistest, lastekirjandusest, lasteraamatu illustratsioonist. Tutvuti noorkirjanike taimelava ajakiri “Värske Rõhk” väljaandega ja elati kaasa Kiili Gümnaasiumi luulekavale “Kas “Värske Rõhk” on värske õhk?” ning omanäolise raamatukogu tegevusele Kuldre raamatukogus.
3.- 5. juulini toimus 16. seminarlaager Põlvamaal. Tavasuhtluse reeglitest ja enesekehtestamisest kõneles ja juhtis vestlusringi Toivo Niiberg, vaadati slaidiprogrammi Rootsi raamatukogudest, arutleti rahvaraamatukogu seaduse rakendamise üle, kohtu kaudu viivise sissenõudmise korrast, räägiti kutsekvalifikatsioonist, tehti kokkuvõte tehnilise varustatuse uuringust. Tutvuti imekauni Põlvamaaga, külastati Himmaste, Räpina, Värska raamatukogusid, vaadati etendust Mooste Veskiteatris, kuulati folkloorikontserti Setu Talumuuseumis.
30. oktoobril oli VII maaraamatukoguhoidja päev Valgas. Jagati tunnustust iga maakonna parimale raamatukoguhoidjale, kuulati sõnavõtte – kirjandusteadlane Peeter Olesk arutles teemal “Olgem avatud raamatute rahvas”, Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, kõneles raamatukoguhoidja imagost, koloriitsetest isikutest Valgamaa kultuuriloos tegi kokkuvõtte Valga Muuseumi direktor Esta Mets.
Eks-klubi (president Juta Kaps)
Veebruaris oli traditsiooniline küünlavalgusõhtu Rahvusraamatukogus. G. Otsa nim. Muusikakooli õpilased esitasid kirjanduslik-muusikalise kava Betti Alveri 100. sünniaastapäevaks. Aasta jooksul külastati Tallinna Raekoda, A. H. Tammsaare ja Eesti Meremuuseumi, muinsuskaitsekuu raames korraldati kultuurilooline ringkäik Tallinna Metsakalmistul, tutvuti Glehni lossi, restaureeritud palmimaja ja Glehni taastatud rahulaga, suvel matkati jalgsi Kakumäe poolsaarel. Traditsiooniliselt toimus septembri esimesel kolmapäeval väljasõit, seekord Järvamaale. Külastati Sargvere mõisa, kus mõisaprouad korraldasid meeleoluka etenduse kohalikest legendidest. Järva–Peetris oli kohtumine kohaliku kirikuõpetajaga. Edasi käidi Kilplala teemapargis. Esna mõisas oli meeldiv kohtumine mõisa majordoomuse Tõnu Õnnepaluga. Novembris külastati värskelt remonditud Kalamaja raamatukogu ja detsembris peeti RRis jõulupidu.
PROJEKTID
Rahvaraamatukogu lugeja uuring
Sügisel valmis rahvaraamatukogu lugeja uuringu “Rahulolu kogudega” küsimustik. Prooviküsitluse viisid läbi Kose valla neli raamatukogu, millest kokkuvõtted, prooviküsitluse läbiviijate tähelepanekud ja arvamused tehakse 2008. aasta algul.
Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas (ERBA)
Aasta algul uuendati lepingut andmebaasi majutamiseks TLÜ Akadeemilise Raamatukogu serveris. Jätkus andmete kogumine ja sisestamine Eesti raamatukogunduse biograafilisse andmebaasi (ERBA). 2007. aastal sisestati ligi 150 isiku andmed ja aasta lõpuks oli ERBAs 1000 kirjet.
OSALEMINE IFLAs
ERÜ on Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja Institutsioonide Liidu (IFLA) liige ja kuulub nelja sektsiooni. Aastateks 2005–2009 on valitud hariduse ja koolituse sektsioon alalise komitee liikmeks Aira Lepik, liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liikmeks Sirje Nilbe ja ülikooli ja teadusraamatukogude sektsiooni alalise komitee liikmeks Mare-Nelli Ilus. Lisaks eelnimetud kolmele sektsioonile kuulub ERÜ veel ka raamatukoguühingute juhtimise sektsioon. Liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liige Sirje Nilbe osales IFLA aastakonverentsil (WLIC) Durbanis Lõuna-Aafrika Vabariigis.
KIRJASTUSTEGEVUS
2007. aasta ilmus kaks kogumikku
Balti raamatukoguhoidjate VIII kongressi kogumik “Preservation of cultural heritage in electronic environment: proceedings of the 8th Congress of Baltic Librarians”
Janne Andresoo koostatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat, 2004/2005. 16/17
kultuuriministeeriumi toetusel finantseeris ERÜ kaasväljaandjana ajakirja “Raamatukogu” kuue numbri ilmumist.
Ajakirja “Raamatukogu” ERÜ veerus on kajastatud ühingu tegevust.
KOOSTÖÖPARTNERID JA TOETAJAD 2006. AASTAL
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusraamatukogu
Haridus- ja Teadusministeerium
Harju Maakonnaraamatukogu
Harju Maavalitsus
Hasartmängumaksu Nõukogu
Kirjastus Koolibri
Kultuuriministeerium
Kärdla Linnaraamatukogu
Põlva Keskraamatukogu
Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Räpina Linnaraamatukogu
AS Sangaste Linnas
Saue Vallavalitsus
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Taveco Disain
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
TTÜ Raamatukogu
Valga Keskraamatukogu
Valga Maavalitsus
Värska Vesi
VARAD
| 01.01.2007 kassas ja pangas kokku | 139 757 |
| Laekus | 773 600 |
| Kulutati | 761 839 |
|
31.12.2007 kassas ja pangas kokku, s.h. |
151 518 1 068 |
KOKKUVÕTTEKS
ERÜ 2007. aasta tegevuse keskmes olid raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omistamine, uue kutsestandardi versiooni väljatöötamine ja Balti raamatukoguhoidjate kongress. Ilmus aastaraamat nr. 16/17.
2007.aasta suursündmus oli Balti raamatukoguhoidjate VIII kongress, mis kinnitas veelkord kolme Balti riigi head koostöö tahet. Kongress toimus ühel ajal Balti raamatumessiga ning see aitas meie ürituse õnnestumisele kindlasti kaasa, muutes kogu tegevuse huvitavamaks ja elavamaks.
ERÜ on raamatukoguhoidja kutse ja kutse väärtustamisega aastaid tõsiselt tegelenud. Igati tundub, et raamatukoguhoidjad on toimiva kutsesüsteemi omaks võtnud.
2007.aasta detsembris kinnitati uus Raamatukoguhoidja kutsestandard III, IV, V astmele ning Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord. Need dokumendid peaksid nüüd olema paremini lahtiseletatud ja käepärasemalt kasutatavad.
Rõõmustav, et ERÜ juures tegutsevad aktiivselt sektsioonid, toimkonnad, töörühmad.
ERÜ juhatus tänab kõiki tegusaid liikmeid ja raamatukogusid, kelle kaasabil ja toel on ERÜ ettevõtmised teoks saanud.
Anneli Sepp
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUS 2007. AASTAL
MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing jätkas 2007. aastal tegevust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. ERÜ juures tegutses kolm sektsiooni, üks töörühm, kuus toimkonda ning Eks-klubi ning piirkondlikud ühendused maakondades. Maaraamatukogude sektsioon ja kooliraamatukogude sektsioon korraldasid iga-aastased seminarlaagrid Põlvas ja Haapsalus, erialaraamatukogude sektsioon andmebaaside koolituse ja teabepäeva autorikaitsest, kooliraamatukogude sektsioon ja rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm korraldasid mõlemad kaks teabepäeva, lasteteeninduse toimkond lasteraamatukoguhoidjate päeva Võrus ning koos maaraamatukogude sektsiooniga teabepäeva kirjandusest, koolituse ja vanaraamatu toimkonnad tegid mõlemad väljasõiduseminari Hiiumaale jne. Kokku korraldati ERÜ liikmetele ja raamatukoguhoidjatele üle kümne teabepäeva, kolm seminari, kaks suvelaagrit, suveakadeemia, lasteraamatukoguhoidja ja maaraamatukoguhoidja päevad jm. Traditsiooniliste üleriigiliste raamatukogupäevade raames korraldati raamatukogudes sadu kohalikku kultuurielu rikastavat ettevõtmist. Balti riikide erialaspetsialistid said kokku Balti raamatukoguhoidjate VIII kongressil Tallinnas.
LIIKMESKOND
2007. aastal astus ERÜ-sse 38 uut liiget – 3 kooli-, 1 teadus- ja 34 rahvaraamatukogudest. Avalduse alusel astus välja 17, liikmemaksu maksmata jätmise tõttu arvati välja 21, suri 2 liiget. 31. detsembril 2007 oli ERÜs 755 liiget s.h. 8 auliiget. Toetajaliikmed olid Harju Maakonnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu.
2007. aastal lahkus meie hulgast kaks ERÜ teenetepreemia laureaati, head sõpra ja kolleegi, aktiivset ERÜ liiget. 7. novembril Mare Ektermann, omaaegne ERÜ juhatuse liige, rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma algataja ja juht aastatel 1999–2002. 22. detsembril Tiiu Pihlakas, mitmes töörühmas osaleja, uute ettevõtmiste algataja ja maaraamatukogude sektsioonile alusepanija.
ERÜ JUHATUS
28. veebruaril toimunud üldkoosolekul valiti aastateks 2007–2009 juhatuse liikmeteks Lenna Eliste (Pärnu Keskraamatukogu), Kristina Rallmann (Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu) ja Ave Janu (TTÜR). Senisest koosseisust jätkasid juhatuse esinaine Anneli Sepp (TÜR) ja liikmed Sirje Bärg (Kose-Uuemõisa raamatukogu), Ille Riisk (Kõo raamatukogu), Rutt Rimmel (Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu), Piia Selge (Tallinna Arte Gümnaasiumi raamatukogu) ja Krista Talvi (RR).
Juhatus pidas aasta jooksul üheksa koosolekut, neist kaks laiendatud koosseisuga. Jaanuaris tehti koos töörühmade, toimkondade, sektsioonide jt juhtidega kokkuvõte eelmise aasta tegemistest. Septembris oli kutsestandardi arutelu ümarlaud. Toimus ka kaks väljasõidukoosolekut Kose-Uuemõisas ja Põltsamaal, kus arutati raamatukoguhoidja kutsestandardi uusversiooni, lugeja rahulolu uuringu läbiviimist rahvaraamatukogudes, raamatukogupäevade korraldamist jm.
ERÜ juhatus saatis märgukirja Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, juhtides tähelepanu raamatukogude vajadustele, s.h. riigipoolse toetuse märgatav suurendamine rahvaraamatukogudele teavikute hankimiseks, kooliraamatukogudele pearaha kehtestamine õppekava toetava ja soovitava kirjanduse hankimiseks (analoogselt õpikukoguga); kolmepoolsetel palgaläbirääkimistel ka KOVi rahva- ja kooliraamatukoguhoidjate palgatingimuste käsitlemine ja lahendamine.
Seoses Autoriõiguse seaduse muutmise eelnõuga tegi ERÜ juhatus koos Eesti Muusikakogude Ühenduse ja Rahvaraamatukogude Nõukoguga ühispöördumise, milles juhiti tähelepanu raamatukogudes filmide ja muusika laenutamist puudutavatele aspektidele.
Juhatus algatas ERÜ põhikirja uusversiooni koostamise ning moodustas töörühma (Kristina Rallmann, Lenna Eliste, Reet Olevsoo). Tõuke ERÜ põhikirja muutmiseks andis vajadus viia see vastavusse tulumaksuseadusega. Ühtlasi otsustati muuta mõnd olulist punkti, näit. juhatuse esimehe ja liikmete valimisperioodi pikkust ja anda põhikirjale ka kaasaegsem vorm.
Juhatus esitas Kultuuri kutsekomisjonile ettepaneku alustada kutsestandardi Raamatukoguhoidja III, IV, V uue versiooni väljatöötamist ning nimetas loodava töörühma liikmed.
RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSEKVALIFIKATSIOON
Raamatukoguhoidja kutsestandardi uusversioon
2003. aastal kinnitatud kutsestandardi Raamatukoguhoidja III, IV, V kehtivusaeg sai 2007. aastal täis. Kevadel alustas Kultuuri Kutsenõukogu juurde moodustatud raamatukoguhoidjate töörühm koosseisus Janne Andresoo, Anneli Sepp, Rutt Enok, Malle Ermel, Katrin Niklus, Piia Selge, Heinike Sinijärv, Ilmar Vaaro ja Tiiu Valm standardi ajakohastamist. Esimene versioon valmis töörühmas aprillis ja novembrini oli kõigil raamatukogunduse spetsialistidel võimalik kutsestandardi uuendamises sõna sekka öelda. Kahjuks oli vastukaja muutmisettepanekutele tagasihoidlik. Viljakaks kujunes siiski septembris toimunud ERÜ juhatuse, koolituse toimkonna, kutsekomisjoni ja kutsestandardi kavandi töörühma liikmete ümarlaud, mis aitas mitmes vaidlusaluses küsimuses üksmeelele jõuda. Novembris esitas juhatus standardi Kultuuri Kutsenõukogule, kes selle koos parandatud “Raamatukoguhoidja III, IV, V kutseomistamise tõendamise ja omistamise korraga” ka 5. detsembril kinnitas. Võrreldes eelmise kutsestandardiga sai uuendatud standard konkreetsem, milles kutsekvalifikatsiooni tasemed on selgemini eristatud. Kutsestandardi koostamiseks on uued põhimõtted ning sellepärast on seni standardi kutsekirjelduse osas olnud kutse taotlejale esitatavad nõuded (haridus, staaž, töökogemus) sellest dokumendist välja võetud ning üle viidud kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korda.
Kutsekvalifikatsiooni omistamine
Raamatukoguhoidjad on kutsesüsteemi raamatukogunduses omaks võtnud, sellest annab tunnistust väljastatud kutsetunnistuste arv.
2006. aasta novembris-detsembris esitas taotluse kutsekvalifikatsiooni omistamiseks 216 raamatukoguhoidjat ning nende dokumendid vaatas kutsekomisjon läbi aruandeaasta algul. 2007. aasta dokumentide vastuvõtu voor oli 15. augustist kuni 15. septembrini ning siis laekus taotlus 274lt inimeselt.
2007. aastal omistati kokku 486le raamatukoguhoidjale kutsekvalifikatsioon ja ERÜ kutsekomisjon (Malle Ermel (esimees), Jüri Järs, Aira Lepik, Katrin Niklus, Eve Rahkema, Krista Talvi, Ilmar Vaaro) kogunes selleks kolmel korral. Kutsetasemeti väljastas ERÜ 2007. aastal kutsetunnistusi alljärgnevalt: Raamatukoguhoidja III – 223, Raamatukoguhoidja IV – 246, Raamatukoguhoidja V –17. Esimeses voorus osalenud kutsetaotlejatele anti kutsetunnistused kätte pidulikus õhkkonnas Mustpeade majas. Tunnistusi olid üle andmas ka kultuuriminister Raivo Palmaru ja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ettevõtmist toetas Kutsekoda. Teises voorus osalenutele anti kutsetunnistused kätte peamiselt maakondade aastalõpuseminaridel keskkogudes.
2007. aasta lõpuks oli Eestis 515 raamatukoguhoidjat, kelle teadmisi ja oskusi on tunnistatud kutsetunnistuse vääriliseks.
Kutseeksam
Dokumente raamatukoguhoidja kutseeksami sooritamiseks sai esitada 10.-30. aprillini. Raamatukoguhoidja III kutseeksam oleks toimunud 14. mail ja Raamatukoguhoidja IV ja V kutseeksamid 15. mail, mis aga soovijate puudumise tõttu ära jäid.
KUTSEALA VÄÄRTUSTAMINE JA RAAMATUKOGUHOIDJATE TUNNUSTAMINE
ERÜ aasta- ja teenetepreemia
Märkimisväärse panuse ja väsimatu hoole eest raamatukoguhoidja terminoloogia korrastamisel anti ERÜ teenetepreemia 2006 Hans Jürmanile ja aastapreemia pühendunud tegevuse eest eesti kirjanduse, kirjarahva ja raamatukoguhoidja ühendamiseks Maire Liivametsale.
Friedrich Puksoo auhind
Koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga anti välja Friedrich Puksoo auhind Aile Möldrele monograafia "Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940–2000" eest. Puksoo auhinna komisjon tunnustas ka Elle Tarikut koguteose "Majad, raamatud, inimesed: 90 aastat Tartu Linnaraamatukogu" koostajana ning uurimuslike artiklite autorina, Olga Einastot uurimuse "Teenuse kvaliteedi monitooring teadusraamatukogu kasutaja tolerantsustsoonis kui teenuste arendamise lähtepunkt (Tartu Ülikooli Raamatukogu näitel)" eest ja Jürgen Beyerit Eesti raamatulugu käsitlevate artiklite eest.
Aasta maaraamatukoguhoidja 2007
Juba seitsmendat korda selgitati aasta töötulemuste põhjal välja iga maakonna parim maaraamatukoguhoidjad, keda tunnustati Maaraamatukoguhoidja päeval ERÜ ja Kultuuriministeeriumi tänukirjadega. Aasta maaraamatukoguhoidja 2007 tiitli pälvisid Helle Pärlin Saku raamatukogust Harjumaalt, Ene Vannas Palade raamatukogust Hiiumaalt, Helgi Kärsten Sinimäe raamatukogust Ida-Virumaalt, Anu Saul Pala raamatukogust Jõgevamaalt, Liina Jeena Laupa raamatukogust Järvamaalt, Tiina Ulm Lihula raamatukogust Läänemaalt, Inge Pikkoja Uhtna raamatukogu Lääne-Virumaalt, Koidu Kann Mikitamäe raamatukogust Põlvamaalt, Evi Laarents Treimani raamatukogust Pärnumaalt, Tiina Linamägi Ingliste raamatukogust Raplamaalt, Anne Leesla Hellamaa raamatukogust Saare maakonnast, Anita Priks Äksi raamatukogust Tartumaalt, Riina Siik Aakre raamatukogust Valgamaalt, Vaike Hantson Ramsi raamatukogust Viljandimaalt ja Inge Pilt Misso raamatukogust Võrumaalt.
Kultuurkapitali tänutoetus
Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital andis ERÜ juhatuse ettepanekul 2007. aasta tänutoetused kutsestandardi töörühma juhtimise eest Janne Andresoole (RR), ERÜ tegevuse aktiivse toetamise eest Rutt Enokile (Harju Maakonnaraamatukogu), Ida-Virumaa raamatukoguhoidjatele täienduskoolituste korraldamise eest Ingrid Erilaidile (Narva KR), Tallinna rahvaraamatukogude töö kaasajastamise ja lugejateeninduse optimeerimise eest Kaie Holmile (Tallinna KR), terminoloogialaste koostööseminaride korraldamise eest Siiri Laukile (RR, ERÜ terminoloogia toimkond), aastakümneid kestnud sisuka tegevuse eest laste kirjandushuvi arendamisel Elna Otsale (Orissaare raamatukogu), maaraamatukogude suveseminari korraldamise eest Külli Otsale (Põlva KR), tegevuse eest ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuses ja kutsekomisjonis Eve Rahkemale (Laagna Gümnaasiumi raamatukogu), kirjandusürituste korraldamise ja konverentsidel esinemise eest Ene Söödile (Jõgeva Linnaraamatukogu) ja kauaaegsele Eesti Meditsiiniraamatukogu direktorile Milvi Tedremaale.
ÜRITUSTE KORRALDAMINE. ERIALASTE TEADMISTE TÕSTMINE
ERÜ üldkoosolek ja kõnekoosolek
245 ERÜ liiget kogunes üldkoosolekule 28. veebruaril RRi konverentsisaali, tehti kokkuvõte eelmise aasta tööst, kinnitati vajalikud aruanded, valiti juhatusse kolm uut liiget jm. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Rutt Enok (Harju Maakonnaraamatukogu), Ruth Hiie (RR) ja Aita Kraut (TLÜAR). Kõnekoosolekul “Raamatukogu (kui) ruum” oli kõneks nii raamatukogu arhitektuur kui erinevad võimalused raamatukogu reaalses ja virtuaalses ruumis. Lisaks omadele oli ettekandjaks ka Kari Lämsä Soomest.
Balti raamatukoguhoidjate VIII kongress
ERÜ eestvedamisel ning koostöös Läti ja Leedu raamatukoguhoidjate ühingutega toimus 18.-19. maini 2007 Tallinnas Saku Suurhallis Baltimaade raamatukoguhoidjate VIII kongress „Kultuuripärandi säilitamine e-keskkonnas”. Kongress toimumisaeg ühitati teadlikult Balti raamatumessiga, mida peeti samal ajal Saku Suurhallis. Osalejaid oli Eestist 45, Lätist 18 ja Leedust 16. Lisaks ava- ja lõpuistungitele olid kongressi ettekanded jaotatud kolme suurde teemaplokki: Digitaalarhiivid Baltimaade raamatukogudes, Erikogude digiteerimine ja kättesaadavaks tegemine ning Riiklik ja üle-euroopaline koostöö digiteerimise valdkonnas. Kongressi programmitoimkonda juhtis tõhusalt Toomas Schvak (RR), kellelt pärineb ka kongressi suupärane lühend CoBaL, kongressi logo kujundas Andrus Igalaan (RR). Täistekstid jm materjalid avaldati kogumikus ning kajastati ERÜ kodulehel. Kongressi korraldamist toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu, Taveco Disain ja Saue vallavalitsus. Vajadus kogemuste vahetamiseks ja koostöösoov lubab loota, et nelja aasta pärast on taas põhjust kokku saada – seekord Leedus.
Raamatukogupäevad
Iga-aastaste raamatukogupäevade juhtmõte “Olgem avatud raamatute rahvas” pärines president Lennart Meri kõnest Eesti Raamatu Aasta avamisel ning pidanuks andma tohutuid võimalusi realiseerida raamatukogude missiooni kirjasõna pakkumisel.
Raamatukoguhoidjatele juhatati raamatukogupäevade sisse Keila kultuurimajas ja lõpetati VII maaraamatukoguhoidja päevaga Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses. Raamatukogupäevade ajal toimus raamatukogudes üle Eesti nii lugejatele kui raamatukoguhoidjatele sadu erinevaid ettevõtmisi. Paljud raamatukogud võtsid hästi vastu juhatuse üleskutse “Tuntud inimene raamatukogus” ja kutsusidki kohaliku elu edendajaid 25. oktoobril laenutusleti taha. Loodetavasti oli see mitmepoolselt kasulik.
Traditsiooniliselt toimusid kaks võistlust:
Keilas võistlus kirjanduse tundmises, milleks koostas küsimused ja viis läbi Rapla KR kollektiiv, eesotsas Kaja Tammariga. Paremusjärjestus oli: I - Tartu Linnaraamatukogu (Tiina Tarik, Tiina Sulg, Ädu Neemre), II - Jõgevamaa (Ene Sööt, Jõgeva Linnaraamatukogu, Ene Karu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu ja Tiina Kull, Adavere raamatukogu) ja III Pärnumaa (Piia Salundi, Sauga raamatukogu, Juta Kasvandik, Häädemeeste raamatukogu ja Aita Puust, Tori raamatukogu).
TÜRis infootsing internetist. Kogu võistluse ehk nii eel- kui lõppvooru korraldas Krista Lepik. Esikohale tuli Katrin Bobrov (TTÜR) talle järgnesid Kristiina Jaansen (RR) ja Ülle Anijalg (Kohtla-Järve Keskraamatukogu)
Koolituskursus “Teemaleheküljed veebikeskkonnas”
ERÜ korraldas rahvaraamatukogutöötajatele koolituskursuse inforessursside loomiseks veebikeskkonnas, mis oli mõeldud raamatukoguhoidjatele kes on huvitatud ise looma ja pidevalt uuendama oma paikkonnaga haakuvaid või kohalike elanike huvidele vastavaid veebiressursse. Eesmärgiks oli anda sissejuhatavaid teoreetilisi ja praktilisi oskusi veebilehe tööks. Näidata, et kaasaegsed veebilehe programmid (näit. Joomla) on kasutajasõbralikud ning ei erine suurt tekstitöötlusprogrammidest ning veebilehe tegemiseks vajalikud algteadmised võib omandada ühepäevase koolituse käigus. Koolituspäevad toimusid 7. märtsil Jõgeval, 4. aprillil Rakveres, 2. mail Raplas, 6. juunil rahvaraamatukogutöötajatele ja 26. oktoobril muusikaraamatukogude töötajatele Tartus, 8. augustil Tallinnas, 3. oktoobril Haapsalus, 7. novembril Võrus ja 5. detsembril Viljandis. Kokku läbis koolituse 126 inimest.
Iga koolituspäev koosnes neljast moodulist, iga mooduli ajaline kestvus oli kaks akadeemilist tundi. Koolituse viisid läbi Tartu Linnaraamatukogu asedirektor Krööt Kaljusto-Munck ja programmeerija Ingrid Saare.
Loodetavasti suudeti süstida osalejatele pealehakkamist. Tasub kaaluda järgmise koolituse korraldamist, kus võiks pakkuda konkreetseid ülesandeid konkreetsete raamatukogude veebilehtede muutmiseks. Projekti toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kirjandustuur “Eesti kirjanikud eesti raamatukogudes”
IV kirjandustuur toimus 6.-9. novembrini. Kuus rühma kirjanikke kohtusid lugejate ja raamatukoguhoidjatega Viljandi- ja Valgamaal, Põlva- ja Võrumaal, Hiiu- ja Läänemaal, Tartu- ja Jõgevamaal ning Rapla- ja Järvamaal. Kirjandustuuri korraldajateks olid Jan Kaus (EKL) ja Maire Liivamets (RR), kellele ERÜ büroo pakkus tehnilist tuge.
LÜHIÜLEVAADE TEGEVUSEST SEKTSIOONIDES, TOIMKONDADES, TÖÖRÜHMADES JM
Kogude toimkond (juht Mihkel Volt, Rahvusraamatukogu)
2007. a. kuulus toimkonda 15 liiget, toimus kaks koosolekut. 1. juuni koosolekul tähistati kogude toimkonna 15. aastapäeva. Koosolekul käsitleti teavikute riigihanke korraldamist, arutati toimkonna tegevuse eesmärgi uut sõnastust ja toimkonna tegevussuundi 2007. a-ks. Otsustati taotleda ühise riigihankealase koolituse, edastada raamatukogudes tehtavate teavikute komplekteerimisplaanide muudatused elektronposti teel toimkonna liikmeile, võtta ühe teemana arutlusele raamatukogude vanemate fondiosade hoiustamine.
Sügisel toimunud koosoleku teemaks oli “Kogud ja kriisireguleerimine”. RRi töökeskkonna ja tuleohutuse spetsialist I. Volke tutvustas toimkonna liikmeile kriisireguleerimise valdkonda, andis ülevaate olukorrast Eestis. Otsustati teha raamatukogudevahelist koostööd kogusid puudutavates kriisireguleerimisalastes küsimustes (sh pidada ühiselt läbirääkimisi ning sõlmida kokkuleppeid võimalike evakuatsioonipindade omajatega, nt Tallinna Külmhoone jt) ning tegeleda teavikute riigihanke teemaga jätkuvalt 2008. a-l.
Koolituse toimkond (juht Ilmar Vaaro, TÜ VKA)
Toimkonna töös osales kolmteist inimest. Tihe oli koostöö ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel ja „Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra” uue redaktsiooni väljatöötamisel. Toimkonna liikmed olid pidevalt kursis kutsestandardi valmimise käiguga ning said vajadusel sekkuda parandusettepanekutega. 20. septembril osalesid toimkondlased koos kutsestandardi koostamise töörühma, kutsekomisjoni ja ERÜ juhatuse liikmetega ühisel standardi arutelukoosolekul. 26.–27. septembril toimus väljasõit Hiiumaale ning koolitusseminar Kärdla Linnaraamatukogus. Toimkonna liikmed käsitlesid raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi, teatme- ja õppematerjale veebis, Raamatukogu 2.0 ning kõneleti ka raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omistamisest ja kutsestandardist. Tehti tiir Hiiumaa koolitusasutustes ja raamatukogudes
Lasteteeninduse toimkond (juhid Ülle Kuuse Tallinna Keskraamatukogu / Ülle Rüütel Viljandi Linnaraamatukogu)
Toimkonda kuulub 11 liiget. Toimkonna juhatus kogunes märtsis Tallinna Keskraamatukogus, koos maaraamatukogude sektsiooniga viidi läbi teabepäev „Tea, mida loed!“, koostöös Lastekaitse Liiduga koostati soovituslik kirjandusnimestik lastele. Toimusid lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja 4. üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev Võrus.
Liigitamise ja märksõnastamise toimkond (juhatuse kaasesimehed Tamara Kozõreva Tartu Linnaraamatukogu ja Malle Lang Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
Toimkonda kuulub 24 liiget. Aruandeaastal toimus põhitegevus ELNET Konsortsiumi liigitajate-märksõnastajate listi kaudu. Listis toimunud arvamustevahetuse käigus leidsid lahenduse paljud seoses liigitamise, märksõnastamise ja infootsinguga esilekerkinud küsimused. Infoajastul puudub sagedasteks kokkutulekuteks vajadus, kuna asju saab arutada ka veebilisti kaudu. Toimkonna uude juhatusse valiti Tamara Kozõreva, Malle Lang, Marje Aasmets ja Sirje Nilbe.
ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna ning ELNETi liigitamise ja märksõnastamise töörühma korraldusel toimus 9. aprillil 2007 märksõnastamise seminar. Seminarist võttis osa 134 inimest.
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist pöördus ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühma ja ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna poole arvamuse saamiseks meditsiinikirjanduse liigitamisest ja märksõnastamisest ning EstMeSHi märksõnastiku edasisest saatusest seoses Eesti Meditsiiniraamatukogu liitmisega TLÜ Akadeemilise Raamatukoguga. Pärast ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühma ja ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna liikmete vahel toimunud arutelu leiti, et kuna ELNET Konsortsiumis on praegu päevakorral EÜMi ja INGRIDi märksõnastiku ühendamine, siis EstMeSHi arendustöö jätkamine töötaks selle eesmärgi saavutamise vastu ja killustaks niigi nappi tööjõudu. EstMeSHis fikseeritud mõisteid ja terminoloogiat saab ära kasutada EÜM/INGRIDi märksõnastiku täiustamisel, nii et seni tehtud töö ei läheks päriselt tühja.
15. juunil tähistati toimkonna 15. juubelit. Toimkonna algusaegu meenutasid Malle Lang ja Sirje Nilbe. Pikema tagasivaate eestikeelse UDK väljaande saamisloole ja toimkonna tegevusele tegi Arda Kirsel, kauaaegne toimkonna esinaine ning UDK tabelite peatoimetaja. Sirje Nilbe andis ka ülevaade UDK seminarist Haagis. Jätkati traditsiooniks kujunenud ekskursioone raamatukogudesse ja külastati Tartu Linnaraamatukogu ning Tartu Ülikooli Raamatukogu.
Terminoloogiatoimkond (juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu)
2007. aastal oli terminoloogiatoimkond 17 liikmeline. Aruandeaastal liitusid terminoloogiatoimkonnaga Toomas Schvak (RR) ja Tiia Nurmelaid (RR).
2007. aastal toimus viis koosolekut, töötati läbi lugejateeninduse terminiplokk: täiendati ja täpsustati olemasolevad terminikirjed ning lisati e-keskkonnaga kaasnevad uued terminid koos võõrvastete ja seletustega. 2007. aasta viimasel koosolekul alustati säilitamisega seotud terminikirjete läbivaatamist. Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt. Kinnitati standardi “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika” uue versiooni (ISO 2789:2006) tõlke terminid ja lisandunud mõisted.
Tehti kokkuvõte raamatukogude kodulehtedelt leitud terminitest, mis vajavad ühtlustamist, kuna samu mõisteid tähistatakse raamatukogude kodulehtedel erinevalt. Otsustati vaadata kõnesolevad terminid läbi eraldi plokkidena “saalid” ja “koopiad”.
ERÜ terminoloogiatoimkond võttis osa süstemaatilise oskussõnavaraarendusega tegelevate terminikomisjonide toetuskonkursist, mille korraldas Eesti Terminoloogia Ühing (Eter) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Toimkonnale eraldatud toetust kasutati põhiosas koos vajaliku tarkvaraga sülearvuti hankimiseks, mis võimaldab toimkonna tööd tõhustada ja vajadusel töökoosolekutel kasutada Interneti-allikaid, sh raamatukoguterminite andmebaasi, eri sõnastikke jm ning muuta hõlpsamaks andmekogu täiendamine sõltumata komisjoni tööpaigast. Toimkonna koosolekuteks paljundati vajalikud trükimaterjalid, väljastpoolt Tallinna osalevatele liikmetele hüvitati sõidukulud ja kaeti muud koosolekute korralduskulud. Eteri toetusest tasuti ka põhiosa oskuskeeleseminari läbiviimisega seotud kuludest.
Koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga korraldati 4. oktoobril 2007 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis oskuskeeleseminar “E-keskkond – lisaväärtus või uus mõõde?”. Seminaril keskenduti peamiselt elektroonilise keskkonnaga seotud mõistetele, põhiprobleemiks sidusvaldkondade oskussõnavara ühtlustamine. Seminari väitlusjuht oli Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja, ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru. Osales 85 huvilist, ka väljastpoolt raamatukogusid.
Vanaraamatu toimkond (juht Kadri Tammu, Tartu Ülikooli Raamatukogu)
Toimkonda kuulub 24 liiget. 25. aprillil korraldati teabepäev TLÜ Akadeemilises Raamatukogus, kus räägiti vanaraamatu uudiseid Euroopas ja TLÜ ARis. 7.-8. juunini Haapsalus toimunud seminarist "Vanaraamatu kogud Läänemaal" said osa 16 vanaraamatu toimkonna liiget. Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor Ilme Sepp rääkis raamatukogu kujunemisloost, olevikust ja tulevikust ning tutvustas kogusid s.h. Madis Oviiri raamatukogu. Tutvuti Toomkirikuga, kus Tiit Salumäe abikaasa näitas kirikut ja nende erakogu haruldasemaid piibleid, kohtuti tuntud Haapsalu bibliofiili Ilmar Jõesooga tema kodus ning käidi ka Iloni Aias. Eve Otstavel tutvustas Läänemaa Muuseumi arhiivraamatukogu käsikirju ja trükiste kogu. Vaadati ka Rannarootsi Muuseumi raamatukogu, tutvuti Lyckholmi Muuseumi rannarootsi vanade trükiste ja käsikirjade koguga, Noarootsi Katariina kiriku, Rooslepa kabeliga jm.
Planeeritud üritustest jäid ära Inge Tederi loengud köitekunsti ajaloost.
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm (Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu)
2007. aastal jätkas komplekteerimise töörühm endises koosseisus, kuhu kuulub seitse liiget. Töökorraldus jäi samaks, peamine suhtlus e-maili teel. ERÜ aastakoosolekul esines komplekteerimise rahastamise teemal sõnavõtuga töörühma juht E. Raag.
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist teabepäevadel:
25. aprillil toimus teabepäev Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus, kus tutvustati Tartu Linnaraamatukogu komplekteerimispõhimõtteid ja –praktikat, analüüsiti keskraamatukogude aruannete põhjal kogude komplekteerimist ja hoidu 2006. aastal, arutleti selle üle, millist koolitust komplekteerija vajab. Esitleti raamatukogu kodulehekülge raamatusoovitajana kolleegilt kolleegile, nädala autori ja kirjanduskohviku tegevuste tutvustajana jm
26.septembri teabepäeval Eesti Rahvusraamatukogus tutvuti infoteaduste saali koguga ja infoteaduse, s.h. komplekteerimisalaste andmebaasidega, kuulati Eesti kirjanduse referendi Maire Liivametsa kirjandusloengut. Tõlkija Tiina Tarik andis ülevaate eesti keeles väga heas tõlkes ilmunud raamatutest ja ka parematest tõlkijatest. Olulise küsimusena kerkis üles riigihangete korraldamine raamatukogudes. Arutati ka, kuidas töörühma teabepäevadega edasi minna. Sooviti, et kirjandusloenguid oleks rohkem ning antaks kursuse läbimise kohta ka vastav tunnistus. Arvati, et komplekteerijaid peaks endiselt kaks korda aastas koos käima: kevadel võiks olla ühepäevane, aga sügisel kahepäevane, põhirõhuga kirjandusloengutele.
Erialaraamatukogude sektsioon (juht Kristina Rallmann, Kaitsejõudude Peastaabi raamatu)
2007. a. lõpuks kuulus sektsiooni 50 liiget. Uuteks liikmeteks registreerus 11 kolleegi ja nimekirjast kustutati raamatukogundusest lahkunud liikmed.
Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu võttis üle sektsiooni veebilehe haldamise. Informatsiooni vahetamiseks oleme ära kasutanud kokkusaamisi seminaridel ja teabepäevadel. 2007. a. algul valiti esmakordselt ka erialaraamatukogude juhatus, kuhu kuuluvad Kristina Rallmann esinaisena ning Eda Pihu, Keiu Saarniit ja Sirje Turtta. Suuremateks ettevõtmisteks olid 19. jaanuaril korraldatud andmebaaside koolitus, mille viis läbi Eda Pihu EBS raamatukogust. 16. veebruaril osales 35 inimest teabepäeval “Autorikaitseõigusest ja selle rakendamisest raamatukogudes”, kus peaesinejaks oli RRi teenindusdirektor Ene Loddes. Samal päeval käidi ka Parlamendi raamatukogus Riigikogu hoones Toompeal. 24. mail oli teabepäev Tartus TÜ Medinfo Keskuses. Esmalt tutvustas Medinfo Keskuse direktor Keiu Saarniit oma keskust, järgnes Merle Aasa loeng “Kuidas kataloogida e-asja”. Külastati veel Tartu Ülikooli raamatukogu ja Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. 4. detsembril toimus külaskäik Eesti Pimedate Raamatukogusse ning traditsiooniline aastalõpu lõunasöök.
Kooliraamatukogude sektsioon (juht Piia Selge, Tallinna Arte Gümnaasium)
Korraldati kaks vabariiklikku teabepäeva Rahvusraamatukogus ja suveseminar Haapsalus. Aprillis toimunud teabepäeva teema oli „Raha ja õigus kooliraamatukogus“. Esinejateks olid Ingve Rosenblad ja Aime Lauk Statistikaametist, kes arutlesid teemal kas kultuurisektor on tööandja või rahakulutaja. Õigusalaseid teadmisi jagasid kaks juristi: Heli Naeris Rahvusraamatukogust ja Indrek Kilk Haridus-ja Teadusministeeriumist.
Novembris toimus teabepäev teemal „Kooliraamatukogu – aken Euroopasse“. Räägiti Eesti prioriteetidest Euroopa Liidus, Euroopa kooliraamatukogudest ja meie kohast nende hulgas, projektide kirjutamisest ja Euroopa rahvaste kirjandusest.
Augustis toimus Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toetusel X suveseminar teemal „Arvtiajastu head ja vead“. Kuulati loenguid lugemise tulevikust, ajutegevusest arvuti kasutamisel, e-õppest ja Miksikese kasutamisest koolis. Õpiti harjutusi arvutikasutamisest tulenevate vaevuste leevendamiseks. Rühmatöö teemaks oli suveseminari korraldamine. Kõikide osavõtjate arvamuseks oli kindlasti jätkata, palju ettepanekuid tehti soovitud ettekandjate ja teemade kohta.
Maaraamatukogude sektsioon (Irma Raatma, Väike Maarja Vallaraamatukogu)
19. märtsil oli ühisteabepäev“ Tea, mida loed!” RRis. Koos kolleegidega laste- ja kooliraamatukogudest kuulati loengut tõlkekirjandusest ja kirjastuse Varrak raamatu-uudistest, lastekirjandusest, lasteraamatu illustratsioonist. Tutvuti noorkirjanike taimelava ajakiri “Värske Rõhk” väljaandega ja elati kaasa Kiili Gümnaasiumi luulekavale “Kas “Värske Rõhk” on värske õhk?” ning omanäolise raamatukogu tegevusele Kuldre raamatukogus.
3.- 5. juulini toimus 16. seminarlaager Põlvamaal. Tavasuhtluse reeglitest ja enesekehtestamisest kõneles ja juhtis vestlusringi Toivo Niiberg, vaadati slaidiprogrammi Rootsi raamatukogudest, arutleti rahvaraamatukogu seaduse rakendamise üle, kohtu kaudu viivise sissenõudmise korrast, räägiti kutsekvalifikatsioonist, tehti kokkuvõte tehnilise varustatuse uuringust. Tutvuti imekauni Põlvamaaga, külastati Himmaste, Räpina, Värska raamatukogusid, vaadati etendust Mooste Veskiteatris, kuulati folkloorikontserti Setu Talumuuseumis.
30. oktoobril oli VII maaraamatukoguhoidja päev Valgas. Jagati tunnustust iga maakonna parimale raamatukoguhoidjale, kuulati sõnavõtte – kirjandusteadlane Peeter Olesk arutles teemal “Olgem avatud raamatute rahvas”, Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, kõneles raamatukoguhoidja imagost, koloriitsetest isikutest Valgamaa kultuuriloos tegi kokkuvõtte Valga Muuseumi direktor Esta Mets.
Eks-klubi (president Juta Kaps)
Veebruaris oli traditsiooniline küünlavalgusõhtu Rahvusraamatukogus. G. Otsa nim. Muusikakooli õpilased esitasid kirjanduslik-muusikalise kava Betti Alveri 100. sünniaastapäevaks. Aasta jooksul külastati Tallinna Raekoda, A. H. Tammsaare ja Eesti Meremuuseumi, muinsuskaitsekuu raames korraldati kultuurilooline ringkäik Tallinna Metsakalmistul, tutvuti Glehni lossi, restaureeritud palmimaja ja Glehni taastatud rahulaga, suvel matkati jalgsi Kakumäe poolsaarel. Traditsiooniliselt toimus septembri esimesel kolmapäeval väljasõit, seekord Järvamaale. Külastati Sargvere mõisa, kus mõisaprouad korraldasid meeleoluka etenduse kohalikest legendidest. Järva–Peetris oli kohtumine kohaliku kirikuõpetajaga. Edasi käidi Kilplala teemapargis. Esna mõisas oli meeldiv kohtumine mõisa majordoomuse Tõnu Õnnepaluga. Novembris külastati värskelt remonditud Kalamaja raamatukogu ja detsembris peeti RRis jõulupidu.
PROJEKTID
Rahvaraamatukogu lugeja uuring
Sügisel valmis rahvaraamatukogu lugeja uuringu “Rahulolu kogudega” küsimustik. Prooviküsitluse viisid läbi Kose valla neli raamatukogu, millest kokkuvõtted, prooviküsitluse läbiviijate tähelepanekud ja arvamused tehakse 2008. aasta algul.
Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas (ERBA)
Aasta algul uuendati lepingut andmebaasi majutamiseks TLÜ Akadeemilise Raamatukogu serveris. Jätkus andmete kogumine ja sisestamine Eesti raamatukogunduse biograafilisse andmebaasi (ERBA). 2007. aastal sisestati ligi 150 isiku andmed ja aasta lõpuks oli ERBAs 1000 kirjet.
OSALEMINE IFLAs
ERÜ on Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja Institutsioonide Liidu (IFLA) liige ja kuulub nelja sektsiooni. Aastateks 2005–2009 on valitud hariduse ja koolituse sektsioon alalise komitee liikmeks Aira Lepik, liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liikmeks Sirje Nilbe ja ülikooli ja teadusraamatukogude sektsiooni alalise komitee liikmeks Mare-Nelli Ilus. Lisaks eelnimetud kolmele sektsioonile kuulub ERÜ veel ka raamatukoguühingute juhtimise sektsioon. Liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liige Sirje Nilbe osales IFLA aastakonverentsil (WLIC) Durbanis Lõuna-Aafrika Vabariigis.
KIRJASTUSTEGEVUS
2007. aasta ilmus kaks kogumikku
Balti raamatukoguhoidjate VIII kongressi kogumik “Preservation of cultural heritage in electronic environment: proceedings of the 8th Congress of Baltic Librarians”
Janne Andresoo koostatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat, 2004/2005. 16/17
kultuuriministeeriumi toetusel finantseeris ERÜ kaasväljaandjana ajakirja “Raamatukogu” kuue numbri ilmumist.
Ajakirja “Raamatukogu” ERÜ veerus on kajastatud ühingu tegevust.
KOOSTÖÖPARTNERID JA TOETAJAD 2006. AASTAL
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusraamatukogu
Haridus- ja Teadusministeerium
Harju Maakonnaraamatukogu
Harju Maavalitsus
Hasartmängumaksu Nõukogu
Kirjastus Koolibri
Kultuuriministeerium
Kärdla Linnaraamatukogu
Põlva Keskraamatukogu
Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Räpina Linnaraamatukogu
AS Sangaste Linnas
Saue Vallavalitsus
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Taveco Disain
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
TTÜ Raamatukogu
Valga Keskraamatukogu
Valga Maavalitsus
Värska Vesi
VARAD
| 01.01.2007 kassas ja pangas kokku | 139 757 |
| Laekus | 773 600 |
| Kulutati | 761 839 |
|
31.12.2007 kassas ja pangas kokku, s.h. |
151 518 1 068 |
KOKKUVÕTTEKS
ERÜ 2007. aasta tegevuse keskmes olid raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omistamine, uue kutsestandardi versiooni väljatöötamine ja Balti raamatukoguhoidjate kongress. Ilmus aastaraamat nr. 16/17.
2007.aasta suursündmus oli Balti raamatukoguhoidjate VIII kongress, mis kinnitas veelkord kolme Balti riigi head koostöö tahet. Kongress toimus ühel ajal Balti raamatumessiga ning see aitas meie ürituse õnnestumisele kindlasti kaasa, muutes kogu tegevuse huvitavamaks ja elavamaks.
ERÜ on raamatukoguhoidja kutse ja kutse väärtustamisega aastaid tõsiselt tegelenud. Igati tundub, et raamatukoguhoidjad on toimiva kutsesüsteemi omaks võtnud.
2007.aasta detsembris kinnitati uus Raamatukoguhoidja kutsestandard III, IV, V astmele ning Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord. Need dokumendid peaksid nüüd olema paremini lahtiseletatud ja käepärasemalt kasutatavad.
Rõõmustav, et ERÜ juures tegutsevad aktiivselt sektsioonid, toimkonnad, töörühmad.
ERÜ juhatus tänab kõiki tegusaid liikmeid ja raamatukogusid, kelle kaasabil ja toel on ERÜ ettevõtmised teoks saanud.
Anneli Sepp
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine