MTÜ EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING TEGEVUSEST 2008. AASTAL

LIIKMESKOND
2008. aastal astus ERÜ-sse 51 uut liiget – 5 kooli-, 7 teadus- ja 37 rahvaraamatukogudest, kaks pensionäri. Avalduse alusel astus välja 16, liikmemaksu maksmata jätmise tõttu arvati välja 11.

Meie hulgast lahkusid auliige Hilja Vihalem (29.06.1920 - 04.03.2008), Meelis Ideon (25.12.1941-22.09.2008), Kai Tark (19.10.1961-23.08.2008) ja Heli Vehik (4.11.1960-7.02.2008).

31. detsembril 2008 oli ERÜs 775 liiget s.h. kaheksa auliiget.

Toetajaliikmeteks astusid Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, varasemast ajast kuulusid ERÜsse Harju Maakonnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu.

ERÜ JUHATUS
28. veebruaril toimunud üldkoosolekul valiti aastateks 2008–2011 juhatuse esinaiseks uuesti Anneli Sepp (TÜR, ELNET Konsortsium) ja uuteks liikmeteks Vaike Kurel (Vanalinna Hariduskolleegium), Helle Laanpere (Võrumaa Keskraamatukogu), Katre Riisalu (RR), Taie Saar (Kiili raamatukogu) ja Asko Tamme (Tartu Linnaraamatukogu). Senisest koosseisust jätkasid Lenna Eliste (Pärnu Keskraamatukogu), Kristina Rallmann (Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu) ja Ave Janu (TTÜR). Juhatus pidas aasta jooksul üksteist koosolekut, neist ühe laiendatud koosseisuga. Jaanuaris tehti koos töörühmade, toimkondade, sektsioonide jt juhtidega kokkuvõte eelmise aasta tegemistest. Kahel koosolekul rakendati videokonverentsi võimalusi, hoides kokku juhatuse liikmete aega, rääkimata transpordikuludest.
ERÜ esindajana on Autorihüvitusfondi nõukogus Asko Tamme. Kuna ERÜ senine esindaja Kultuuri Kutsenõukogus Janne Andresoo asus tööle Rahvusraamatukogu direktorina, on ERÜ esindajaks alates 17. novembrist 2008 ERÜ büroo juhataja Reet Olevsoo.
ERÜd esindab OÜs Teek jätkuvalt Krista Talvi.

Juhatuse algatusel on koostatud neli pöördumist:

•  Eesti raamatukoguhoidjate IX kongressil „Raamatukogu teadmistepõhises ühiskonnas“ võeti vastu pöördumine Eesti avalikkuse poole, milles muuhulgas loodeti, et riigil jätkub tarkust investeerida raamatukogudesse ka majanduslikult raskematel aegadel.
•  Kultuuriminister Laine Jänesele saadeti 16. juunil ERÜ esinaise A. Sepa ja Rahvaraamatukogude Nõukogu esimehe A. Tamme ühine kiri rahvaraamatukogude arengukavast ja riigi eelarvestrateegiast. Rõhutati, et raamatukogude põhitegevus ei ole võimalik, kui rahastamine, sh komplekteerimiskulud, peaks vähenema rohkem kui riigieelarve üldiselt. Pandi ette korraldada kahe eelnimetatud organisatsiooni ja keskraamatukogude direktorite ühisnõupidamine. Nõupidamise, kus selgitati, et komplekteerimiskulude 8,5 miljoniline kärbe on siiski hädavajalik, kutsus Kultuuriministeerium kokku 17. septembril.
•  Riigikogu Kultuurikomisjonile saadeti 21.10.08 raamatukogupäevade avamisel osalenud raamatukoguhoidjate (107 allkirja) märgukiri, milles hoiatati riigipoolse komplekteerimistoetuse vähendamise (34,8-lt 26,24-le kroonile elaniku kohta) negatiivsete tagajärgede eest. Kultuurikomisjon võttis märgukirja teadmiseks.
•  Kooliraamatukogude sektsioon valmistas ette parandusettepanekud “Kooliraamatukogude töökorralduse alused” muutmise eelnõusse, mis 5. mail Haridusministeeriumile esitati. Kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse esimees Jaanus Kõuts ja A. Sepp esitasid 22. 10. 08 Haridusministrile parandusettepanekud Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõu §44 juurde, et täpsustada nõudeid ühendatud kooli- ja rahvaraamatukogule.

RAAMATUKOGUHOIDJA  KUTSEKVALIFIKATSIOON
2003. aastal vastu võetud raamatukoguhoidja kutsestandard kehtis 2007. aastani. Kutsestandardi uus versioon ning muudetud kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord kinnitati Kultuuri Kutsenõukogus 2007. aasta 5. detsembril. Põhiline muudatus seisneb selles, et kutsetaotlejatele esitatavad nõuded (haridus, staaž, töökogemus) on kutsestandardist välja võetud ning üle viidud kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korda.
Kutsekvalifikatsiooni taotluste vastuvõtmine dokumentide alusel toimus 15. augustist kuni 15. septembrini 2008.
Kutsekomisjon tuli kokku 19. septembril 2008 koosseisus: Malle Ermel (TÜ Raamatukogu), Jüri Järs (TTÜ Raamatukogu),  Aira Lepik (Tallinna Ülikool), Katrin Niklus (Rapla Keskraamatukogu), Piia Selge (Tallinna ARTE Gümnaasiumi Raamatukogu), Krista Talvi (Eesti Rahvusraamatukogu, ERÜ) ja Ilmar Vaaro (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia).
Kutsekomisjoni esimeheks valiti Krista Talvi, aseesimeheks Katrin Niklus, protokollijaks Piia Selge. Samal koosolekul vaadati läbi taotlused kutsekvalifikatsiooni saamiseks: esitatud oli 101 taotlust, kutse omistati 80-le raamatukoguhoidjale. Praegune kutseomistamise kord seab võrreldes eelmisega kutsetaotlejale konkreetsemad ja kindlamad, samas ka rangemad nõuded nii hariduse kui täienduskoolituse osas. 21 taotlust jäi rahuldamata seepärast, et neid nõudeid hoolega ei jälgitud. Ilmnes ka probleem kutseomistamise korra ja reaalse tegelikkuse vahel – Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetajad ei saagi taotleda kutsekvalifikatsiooni IV astet, sest neil puudub nõutav magistriharidus. Kutsekomisjon arutas olukorda ja otsustas, et kutseomistamise tõendamise ja omistamise korda tuleb sisse viia täiendus, mis annab õiguse Viljandi Kultuuriakadeemia 2003.aastast 4-aastase õppekavaga õppinud lõpetajatel taotleda IV kutsekvalifikatsiooni astet, sest see võrdsustub sisuliselt IV astme kutsekvalifikatsioonis nõutava haridustasemega ehk magistriharidusega.
Maikuus oleks olnud võimalik sooritada ka raamatukoguhoidja kutseeksamit, kuid ühtki soovijat ei olnud.
Aastatel 2005–2008 on kokku väljastatud 595 kutsetunnistust (III astet 276; IV astet 296; V astet 23).

KUTSEALA  VÄÄRTUSTAMINE  JA  RAAMATUKOGUHOIDJATE  TUNNUSTAMINE

ERÜ aasta- ja teenetepreemia
2007. aasta teenetepreemiaga austati TTÜ Raamatukogu kauaaegset direktorit, tänast teadus- ja arendustalituse juhatajat Konrad Kikast ja aastapreemiaga tunnustati Tapa Linnaraamatukogu juhatajat Kersti Burki. Teenetepreemia kandidaadiks olid kolleegid esitanud ühe kooliraamatukogude sektsiooni asutajatest, Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukogu juhataja Ester Sõrmuse. Teenetepreemia suurus oli 10 000 krooni ja aastapreemia 7 500 krooni.

Aasta tegu
Märkimaks ära head tööd eriala- ja teadusraamatukogudes kinnitas ERÜ juhatus 17. septembril "Teadus- ja erialaraamatukogu aasta teo" auhinna statuudi ning andis auhinna välja esimesel teadus- ja erialaraamatukogu päeval.
Juhatus pidas Teadusraamatukogu aasta teo vääriliseks Rahvusraamatukogus Eesti Vabariigi 90. juubeliks koostatud virtuaalnäituse Meie parlament ja aeg, mis annab sisutiheda kronoloogilise ülevaate parlamentarismi ajaloost. Rahvusraamatukogu teatmesaali juhataja Mare Kurveti juhtimisel valmis näituse kontseptsioon, materjali valiku juures aitas infospetsialist Marge Allandi ning veebilahenduse teostas Andrus Igalaan.
Erialaraamatukogu aasta teoks tunnistati Eesti Pimedate Raamatukogus loodud nägemispuudega lugejatele CD-del heliteavikute valmistamise ja posti teel laenutamise süsteem. Töögruppi juhtis infotöötaja Margit Orusaar, kaasa lõid helistuudio juhataja Mart Vaaks, arvutispetsialist Teet Karu ning helioperaatorid Valentina Borissenko ja Igor Markatšov.
Aasta teole kandideeris üheksa uudset või silmapaistvat ettevõtmist teadusraamatukogudest ja neli erialaraamatukogudest.

Bibliograafia auhind
Bibliograafia auhind läks jagamisele: parimateks 2006–2007 aastal ilmunud töödeks olid Vello Pasti ja Hain Tankleri bibliograafianimestik „Chemie an der Universtät Tartu/Dorpat 1802-1918” ning Sirje Tammoja koostatud „Ülo Kaasik: bibliograafia 1953-2006“.
Bibliograafia auhinda annavad välja ERÜ ja TLÜAR, žüriisse kuulusid Merike Kiipus (KMAR), Mare Kurvet (RR), Riina Lettens (TLÜAR), Anneli Sepp (ERÜ) ja Aurika Kruus (Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu). Jagatava auhinna suurus oli 10 000 krooni. Kokku oli žüriile hindamiseks esitatud kuus bibliograafianimestikku.

Aasta maaraamatukoguhoidja 2008
Kaheksandat korda tunnustati parimaid maaraamatukoguhoidjaid ja  Aasta maaraamatukoguhoidja 2008 tiitli pälvisid:
Heljo Järvelaid, Kose raamatukogu juhataja, Harjumaa
Kadri Peep , Ulvi raamatukogu juhataja, Ida-Virumaa
Liidia Krehova, Raja raamatukogu juhataja, Jõgevamaa
Heli Petrovits, Oisu raamatukogu raamatukoguhoidja, Järvamaa
Helme Vendel, Liivi raamatukogu juhataja, Läänemaa
Kaia Kaljuvee, Aaspere raamatukogu juhataja, Lääne-Virumaa
Helve Salf, Veriora raamatukogu juhataja , Põlvamaa
Ülle Toomla, Võiste raamatukogu juhataja, Pärnumaa
Mai Sipelgas, Kivi-Vigala raamatukogu juhataja , Raplamaa
Helle Kesküla, Abruka raamatukogu juhataja, Saare maakond
Laine Meos, Rõngu raamatukogu juhataja, Tartumaa
Elin Tamm, Sooru raamatukogu juhataja, Valgamaa
Piret Viira, Viiratsi raamatukogu juhataja, Viljandimaa
Ülle Ermel, Osula raamatukogu juhataja, Võrumaa
Aasta maaraamatukoguhoidjaid tunnustas ka seekord oma tänukirjaga Kultuuriministeerium. Nagu ka varasematel aastatel, anti vallavanematele kirjaga märku, et aasta maaraamatukoguhoidja südant soojendab lisaks aule ka rahaline preemia. Mitmed vallavanemad on osalenud ka maaraamatukoguhoidja päeval ning õnnitlenud oma valla raamatukoguhoidjaid.

Ivi Tingre sõrmus
Ivi Tingre sõrmuse hoidja alates 2005. aastast Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande andis selle ERÜ üldkoosolekul edasi Rapla Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Katrin Niklusele.

Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tänutoetus
Eesti Rahvusraamatukogu Teadus- ja arenduskeskuse juhataja, kutsestandardi töörühma liige Janne Andresoo, Harju Maakonnaraamatukogu direktor Rutt Enok, Narva Keskraamatukogu direktor Ingrid Erilaid, Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm, Eesti Rahvusraamatukogu juhtiv spetsialist, ERÜ terminoloogia toimkonna sekretär Siiri Lauk, Orissaare raamatukogu raamatukoguhoidja Elna Ots, Põlva Keskraamatukogu peaspetsialist, ERÜ komplekteerimise töörühma liige Külli Ots, Laagna Gümnaasiumi raamatukoguhoidja, ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse ja kutsekomisjoni liige Eve Rahkema, Jõgeva Linnaraamatukogu lasteosakonna raamatukoguhoidja Ene Sööt ja kauaaegne Eesti Meditsiiniraamatukogu direktor, raamatu- ja värviteraapia propageerija Milvi Tedremaa. ERÜ on esitanud Kultuurkapitali tänutoetusele alates 2002 aastast 53 inimest, kes kõik on selle ka saanud.
Koos Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunikuga esitati Eesti Kultuurkapitalile taotlus Ivi Tingrele elutöötoetuse määramiseks, mis ka rahuldati.


ÜRITUSTE KORRALDAMINE
ERÜ üldkoosolek ja kõnekoosolek
ERÜ üldkoosolekul 29. veebruaril osales 261 liiget, volituse oli kirjutanud 252 liiget.
Juhatuse liige Kristina Rallmann tutvustas ja aastakoosolek kinnitas ERÜ põhikirja muudatused. Vajadus muuta ERÜ põhikirja oli põhiliselt tingitud vajadusest kooskõlastada see Tulumaksuseadusega, aga ka pikendada ERÜ juhatuse esimehe ja liikmete tegutsemisperioodi kahelt aastalt kolmele jm.
2008. aastal möödus ERÜ asutamisest 85 ja taasloomisest 20 aastat ning sellele oli pühendatud ka Anne Valmase pikem pildimaterjaliga illustreeritud ülevaade. Aastaaruande esitas juhatuse esinaine Anneli Sepp, mis ka liikmete poolt kinnitati, samuti ERÜ 2008. aasta finantsaruanne. Valimiste käigus selgitati uued liikmed juhatusse (täpsemalt vaata alalõigust Juhatus). Juhatusse kandideerisid veel Muuga raamatukogu juhataja Maarika Lausvee, Vaimastvere raamatukogu juhataja Maris Paas ja Tarvastu raamatukogu juhtaja Kristi Tamm.
ERÜ uueks auliikmeks valiti Tartu Ülikooli bibliograaf (bibliograaf, vanembibliograaf, peabibliograaf, bibliograafiaosakonna juhataja 1961-2004) Maare Kümnik.

Kõnekoosoleku teema „Raamatukogu ja meedia“ on olnud ajast aega aktuaalne. Raamatukoguhoidjad ei ole rahul, miks kõneldakse raamatukogudest nii vähe, miks ei kajastata raamatukogude temaatikat ja raamatukogunduse küsimusi piisavalt meedias jne? Kõnekoosolekule oli esinema kutsutud nii ajakirjanikke ja raamatukogutöötajaid, radikaalseid lahendusi ei pakkunud ükski, kuid näpunäiteid ehk siiski.

Eesti raamatukoguhoidjate kongress
Eesti raamatukoguhoidjate IX kongress „Raamatukogu teadmistepõhises ühiskonnas“ toimus 9.-10. juunini 2008 Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Kongressil osales 197 raamatukoguhoidjat.

Raamatukoguhoidjate suurfoorumil ütlesid avasõnad kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja. Avaistungi peaesineja professor Rein Raud arutles raamatu üle infokaoses. Kongressi kahel päeval olid ettekanded jagatud nelja suurde teemaplokki. Esimesel päeval keskenduti raamatukogunduse tänapäevale meil ja mujal. Silmaringi avardasid mõlema väliskülalise ettekanded. Amsterdami Ülikooli professor Frank Huysmans tutvustas uurimust, kus visandatakse Hollandi rahvaraamatukogude tulevikuväljavaated kümne aasta pärast. Soome Rahvusraamatukogu strateegilistest eesmärkidest kõneles raamatukogu direktor professor Kai Ekholm.
Eesti raamatukogunduse probleeme ja valupunkte käsitlesid raamatukogutüübiti Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Martin Hallik, Kaitsejõudude peastaabi raamatukogu juhataja Kristina Rallmann, Rocca al Mare Kooli raamatukogu juhataja Jaanus Kõuts, Tartu Linnaraamatukogu direktor Asko Tamme ning videolindi vahendusel Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm. Eesti raamatukogude rahvusvahelistest koostööprojektidest kõneles Toomas Schvak RRist. Avapäeval juhtisid sektsioone kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus ja TLÜ professor Tiiu Reimo.

Teisel päeval keskenduti erialaharidusele ja minevikule. Raamatukoguhoidja erialaharidusest rääkis professor Tiiu Reimo, raamatukoguhoidjate järelkasvust tööandja pilguga Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm ja kutsekvalifikatsioonist ning kutseõppest RR-i kogude osakonna juhataja peavarahoidja Janne Andresoo. Minevikule keskendusid Anne Valmas TLÜ ARist ja Ilmar Vaaro TÜ VKAst. RRi teadur Piret Lotman asetas ennast lugeja positsioonile ning otsis vastust küsimusele, kas humanitaarteadlane leiab talle vajaliku info Eesti teadusraamatukogudest. Teemaplokke juhatasid Janne Andresoo RR ist ja Malle Ermel TÜRist.

Kongressi lõpuistungil mõtiskles Eesti Entsüklopeedia peatoimetaja Hardo Aasmäe raamatu rolli üle tänapäeva maailmas.
Kongressi programmitoimkonda kuulusid TÜR käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja Malle Ermel, TTÜRi direktor Jüri Järs, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist, ERÜ büroo juhataja Reet Olevsoo, TLÜ Infoteaduste Instituudi direktor Tiiu Reimo, ERÜ juhatuse esinaine Anneli Sepp (juhataja), Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm ja Kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus. Kongress sai teoks Kultuuriministeeriumi ja Hasartmängumaksu Nõukogu rahalisel toel.

Raamatukogupäevad “Loeb, mida loed”
Avapäev oli seekord Rannu rahvamajas, kohapeal tegid ettevalmistusi Rannu raamatukogu juhataja Viive Vink ja Hele Ellermaa Kõrveküla raamatukogust. Peaaegu kogu päev tehti kohaliku jõuga: avakonverentsil esinejad olid kas sünnilt või hingelt tartumaalased: kirjanik Mats Traat, haridus- ja teadusministri nõunik Toomas Liivamägi, Postimehe ajakirjanik Alo Lõhmus, päeva juhtis Kambja raamatukogu juhataja Toivo Ärtis ning meeleoluka kavaga esinesid Rannu taidlejad. Raamatukogurahvast tervitasid kultuuriminister Laine Jänes ja Tartu maavanem Esta Tamm. Ettevõtmist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rannu Vallavalitsus ja Tartumaa Omavalitsuste Liit.

Esmakordselt toimus 22. oktoobril Teadus- ja erialaraamatukogupäev. Tunnustati raamatukogude saavutusi ning tehti teatavaks Teadus- ja erialaraamatukogu Aasta teod. Aktuaalsetel teemadel kõnelesid Mai Põldaas VKAst, Toomas Schvak RRist, Olga Einasto TÜRist ja psühhiaater Jüri Ennet. Mõtte algatajateks ja eestvedajateks olid juhatuse liikmed Ave Janu ja Kristina Rallmann, päeva juhtis Kalju Tammaru, saali andis tasuta kasutada Tallinna Majanduskool. Loodetavasti on see pikemaajalise traditsiooni algus.

Juba kaheksandat korda lõppesid raamatukogupäevad maaraamatukoguhoidja päevaga, mis seekord toimus Viljandi Kultuurimajas. Ettekannetega raamatukogunduse vallas astusid üles Kalju Tammaru (RHR) ja Vallo Kelder (TÜ VKA) ning filosoofilise arutlusega Viljandi maavanem Kalle Küttis. Nagu ikka oli see pidupäev maakondade parimatele maaraamatukoguhoidjatele. Aasta maaraamatukoguhoidjad said tavapäraselt ERÜ ja Kultuuriministeeriumi tänukirjad ja meened. Päeva hea korralduse tagasid Viljandi Linnaraamatukogu direktor Evi Murdla ja pearaamatukoguhoidja Linda Sarapuu.

Traditsiooniliselt toimusid raamatukogupäevade aja kaks võistlust. Avapäeval raamatukoguhoidja mälumäng, kus esikoha saavutas Tartu Linnaraamatukogu võistkond, kellele järgnesid Pärnu Keskraamatukogu ja Raplamaa võistkond. Võistles ka ERÜ juhatuse võistkond, kes erandkorras koostab ka 2009. aasta mälumängu küsimused.
Esikoht läks Tartusse ka võistluselt „Infootsing internetis“, kus parimaks tuli Tartu Linnaraamatukogu asedirektor Krõõt Kaljusto-Munck. Napilt jäi teiseks Krista Lepik TÜRist ja kolmandaks tuli Pille Lepik RRist. Võistluse küsimused eelvooruks ja finaaliks koostas eelmise aasta tublim Katrin Bobrov (TTÜR), keda assisteeris põhiliselt Ave Janu.

Raamatukogupäevi ilmestas kirjastuses “Koolibri” kujundatud ja trükitud plakat.
Raamatukogupäevade ajaks kavandatud, kuid siiski 11.-14. novembrini toimunud V kirjandustuuril “Eesti kirjanikud eesti raamatukogudes” osales kuus meeskonda. Põhilised korraldajad olid Maire Liivamets RRist ja Jürgen Rooste EKList, ERÜ abi läks vaja veidi ettevalmistuse käigus.


LÜHIÜLEVAADE TEGEVUSEST SEKTSIOONIDES,  TOIMKONDADES, TÖÖRÜHMADES JM

Kogude toimkond (juht Kristina Pai, Tartu Ülikooli Raamatukogu)
2008. a. alguses lahkus senine toimkonna juht Mihkel Volt seoses töökoha vahetusega ja töö korraldamine usaldati Kristina Paile. 2008. aastal kohtuti kahel korral. Otsustati jätkata vana traditsiooni - lisaks päevateemade arutamisele külastada igal kokkusaamisel ka erinevaid raamatukogusid. Esimene kokkusaamine toimus Tartus, kus külastati nii Tartu Ülikooli raamatukogu kui ka Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu. Tutvuti raamatukogudega ja ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividega: Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Toimkonna töösse kaasati ka need teadusraamatukogud, kes seda seni ei olnud (EKA, EMTA ja EMÜ). Vahetati muljeid 2008. a. avaldatud Riigikontrolli auditi tulemustest: erinevused pisitrükiste arvestamisel; hoidlate olukord; komplekteerimiskava vajalikkus sellisel kujul kaheldav. Vahetati kogemusi, kuidas saadakse hakkama riigihangete korraldamisega. Räägiti kogudest kustutamisest ja rekataloogimisest, raamatukogude renoveerimise ja ehitamise plaanidest.
Detsembris toimus koosolek Eesti Hoiuraamatukogus. Meenutati pikaajalist toimkonna liiget, varalahkunud Meelis Ideoni. Tutvustati uusi toimkonna liikmeid. Eesti Hoiuraamatukoguga direktor Vaiko Sepper andis ülevaate raamatukogu tegevusest. Päevakorra peateemaks oli väljaannete teadusraamatukogudest Eesti Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamine. Arutati Vaiko Sepperi, Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru ja Kristina Pai koostatud vastavat dokumenti. Otsustati jagada informatsiooni kogudest kustutamise põhimõtete ja töö käigu osas ning dokumendiga edasi töötada. Kõne all oli taas ka riigihangete temaatika, pisitrükiste teema ja riigieelarve küsimused. Toimkonna liikmed rääkisid oma plaanidest ja probleemidest.

Koolituse toimkond (juht Ilmar Vaaro, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Toimkonna tegevus eriti aktiivne ei olnud, kuna aasta esimene pool kulus akadeemilistel koolitajatel rahvusvahelise akrediteerimise ettevalmistamisele ja läbimisele. Toimkond jätkas koostööd ühingu kutsekomisjoniga kutsekvalifikatsioonide omistamisel, jälgis kutsesüsteemi arenguid, eriti vastuvõetud kutseseadusega kaasnevaid muudatusi (lähiaastatel kutsestandardid senise viie-astmelise asemel kaheksa-astmeliseks).
20. novembril toimus koolitusseminar Pärnumaa raamatukoguhoidjatele. Aivi Sepp tutvustas veebi teatme- ja õppematerjale ning Krista Talvi keskendus raamatukoguhoidja kutse-eetika probleemidele. Samas tähistati ka toimkonna 20. sünnipäeva. Lisaks praegustele toimkondlastele olid kohal ka toimkonna eelmised juhatajad.

Lasteteeninduse toimkond (juht Ülle Rüütel, Viljandi Linnaraamatukogu)
Toimkonna juhatusse kuulub 9 liiget. Juhatus pidas kolm koosolekut, neist ühe laiendatud koosseisuga.
28. veebruari koosolekul arutati lasteteeninduse olukorra kaardistamise teise etapi käivitamist. Kaardistamisega tehti algust 2005. aastal ja vajab kindlasti jätkamist. Arutati ka tublide lasteteenindajate tunnustamist, otsustati koostada statuut ja pöörduda ERÜ juhatuse poole ettepanekuga anda välja lastetöö preemia. Arutati ka heade ideede kogumist ja levitamist kolleegide vahel.
Sügisesel koosolekul arutati läbi ja kiideti heaks tunnustamise statuut ; raamatukogutundidega seonduvat ja jõuti järeldusele, et lapsed vajavad läbimõeldud, süstemaatilist raamatukogukoolitust. Tehti plaane 2009. aastaks.
Laiendatud koosolekul Tartus käsitleti seoses arengukava koostamisega üles kerkinud probleeme.
Koostöös kooliraamatukogude sektsiooniga korraldati kaks ühist teabepäeva.
Lasteteeninduse toimkonna, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Viljandi Linnaraamatukogu koostööna viidi läbi 2. lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia Viljandis, kus osales 41 raamatukoguhoidjat.
17. septembril toimus 5. Lasteraamatukoguhoidja päev Paides. Toimkonna tegemistest ja plaanidest andis ülevaate Ülle Rüütel. Reet Tomband Lääne-Virumaa Keskraamatukogust esitas ülevaate lasteosakondade tööst 2007. aastal. Reet oli koostanud põhjaliku ülevaate eripalgelistest ettevõtmistest raamatukogudes, erinevatest probleemidest ja pakkus välja võimalikke lahendusi. Noorkirjanik Kristiina Kurema esitles oma peagi ilmuvat noorsooromaani „Jäine võõras“. Anne Rande andis ülevaate Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2009 aasta plaanidest. Päeva lõpetas traditsiooniline vaba mikrofon, et kõigil oleks võimalus oma mõtteid avaldada. Soovijad said külastada Klaasinäitust Paide Raekojas.
Lastekirjanduse Keskus pakkus toimkonnale võimaluse kirjutada lastega tehtavast tööst ajakirjas Nukits. Kõik toimkonnale laekunud kirjutised edastati Nukitsa toimetusele ja ilmusid 2008 aastal.

Liigitamise ja märksõnastamise toimkond (juhatuse kaasesimehed Tamara Kozõreva, Tartu Linnaraamatukogu ja Malle Lang, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
Toimkond jätkas koostööd ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühmaga (juht Sirje Nilbe). Põhitegevus toimuski nende listi kaudu. Listis toimunud arvamustevahetuse käigus leidsid lahenduse paljud seoses liigitamise, märksõnastamise ja infootsinguga esilekerkinud küsimused.
Toimkonna koosolekul 7. märtsil TLÜ Akadeemilises Raamatukogus kuulati Tiiu Tarkpea ettekannet “UDK - kellele, milleks, kuidas?” (sama ettekanne ka Tartus kirjepäeval 29.11.2007), S. Nilbe tutvustas viimaseid, 2007. a. novembris ilmunud UDK parandusi. Uues versioonis on palju valmiskombineeritud ajalooindekseid. Järgmistel aastatel arendatakse edasi kirjanduse indekseid. Leiti, et UDK kasutamine praegusel ajal tähendab lugejale eelkõige avafondi süstemaatilist paigutamist. Edaspidi peaks tegelema järgmiste küsimustega:
- lugeja jaoks luua UDK eestikeelse elektrooniline versioon;
- UDK indeksite normikirjed (UDK normandmete fail peaks olema teksti järgi otsitav);
- märksõnade ja UDK indeksite sidumine.
Jätkati traditsiooniks kujunenud ekskursioone raamatukogudesse, et tutvuda liigitamise ja märksõnastamise probleemidega eri tüüpi raamatukogudes ja luua kontakte kolleegidega. 20. novembril külastati Viljandi Linnaraamatukogu, Kondase Keskust ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiat ning selle Muusikamaja. Viljandi Linnaraamatukogu vanembibliograaf Kalli Kuhi rääkis kodulookirjanduse märksõnastamisel tekkinud probleemidest. Leiti, et oleks vaja selle kohta metoodilist materjali ja koduloo märksõnastamise teemaga võiks jätkata ka edaspidi.
Marje Aasmets ja Sirje Nilbe kirjutasid artikli toimkonna tegevust aastatel 1999-2008 ERÜ aastaraamatu 2008 jaoks.

Terminoloogiatoimkond (juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu)
Toimkonnas olid tegevad 18 inimest. Lisaks raamatukogudele löövad terminihooldes kaasa Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituut. Rahvusraamatukogu kõrval (9 liiget) on esindatud EHR, TTÜR, TLÜ AR ning elupõlised terminoloogid Hans Jürman, Maia Randma ja Mare Onga.
Aasta jooksul toimus kuus neljatunnist koosolekut. Lõpetati lugejateeninduse terminiploki täiendamine. Kurmo Konsa „Säilituskorralduse sõnastiku” põhjal koostati ja täpsustati raamatukogutöös vajalike säilitusterminite kogu. Andmebaasi lisati toimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustati-täiendati olemasolevaid. Lisaks avalikus sõnastikus olevale 4644 terminile sisaldab andmebaas veel 1397 varjatud kirjet, mis on tööjärge ootamas.
23. oktoobril korraldati koostöös RR-i teadus ja arenduskeskusega Rahvusraamatukogus oskuskeeleseminar „Õigekirjast oskuskeeleni”. Seminaril käsitleti nii üld- kui ka oskuskeeleprobleeme. Ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi keelespetsialistid ning Rahvusraamatukogu terminoloogia ja standardimise asjatundjad. Seminaril osalesid huvilised Eesti raamatukogudest, Tallinna Ülikoolist, Rahvusraamatukogust, Eesti Rahvusringhäälingust ja mujalt, kokku 87 osavõtjat. Seminari juhtis Hoiuraamatukogu peavarahoidja, ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.
Oskuskeelepäeval esitleti elektroonilise raamatukogusõnastiku uut versiooni. Nüüdsest hallatakse sõnastikku reaalajas, s.t toimetamise-täiendamise kõrval laaditakse ka andmed veebi. Kõigil ERÜ terminoloogiatoimkonna liikmeil on nüüdsest võimalus üle Interneti näha ja kommenteerida ka kõiki varjatud terminikirjeid. Selline töökorraldus tõhustab kindlasti ka toimkonna tegevust. Tagasisidet annab statistikamoodul.

Vanaraamatu toimkond (juht 2004-2008 Kadri Tammur, Tartu Ülikooli Raamatukogu)
20.-21. mail toimus Peterburis ERÜ vanaraamatu toimkonna, Venemaa Rahvusraamatukogu, Vene Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Peterburi Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu spetsialistide ühisseminar Eesti ja Estonica kogud Peterburi raamatukogudes. Seminarist võttis osa 19 vanaraamatu spetsialisti Tartu Ülikooli raamatukogust, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Ülikooli raamatukogust, Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist ja Eesti Rahvusraamatukogust. Tutvuti Venemaa Rahvusraamatukogu rikkaliku rariteetide koguga Sadovaja tänava peahoones ja rahvuskirjanduse osakonnaga, kus leidub ka eestikeelset kirjandust, Moskva prospektil asuvas uues hoones. Venemaa Teaduste Akadeemia Raamatukogus ja Peterburi Ülikooli raamatukogus kohtuti kolleegidega. Seminari ettevalmistamise ja läbiviimise eest suur tänu Larissa Petinale. Vastastikust huvi pakkuvate teemade ring on lai – vana ja haruldase raamatu elektrooniline kirjeldamine, eesti ja Estonica trükise kollektsioonid, koopiate tellimise võimalus, digitaliseerimine, andmebaaside kasutamise võimalus jne.
25. novembril toimus Rahvusraamatukogus vanaraamatu toimkonna seminar Vene vanatrükis Eesti kogudes. Käsitletavad teemad olid: Kirillitsatrükised suuremates Eesti raamatukogudes ja muuseumides; Raja vanausuliste koguduse raamatukogu. Kirillitsatrükiste kirjeldamise ja atribueerimise probleemidele andis asjatundlikke vastuseid RRi vanemteadur Ph. D. Larissa Petina läbiviidud töötuba.
Toimkonnaga on liitunud seitse uut liiget. 2009. aastast on ERÜ vanaraamatu toimkonna esinaine Urve Sildre Eesti Rahvusraamatukogust

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm (Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu)
2008. aastal jäi töörühma koosseis ja töökorraldus samaks. Peamine suhtlus toimus e-posti teel.
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist. Korraldati kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele ja töörühma liikmetele ja kaks töörühma koosolekut.
23. aprillil 2008 Rapla Keskraamatukogus tutvuti Rapla KRK komplekteerimisosakonna tööga ja komplekteerimispõhimõtetega,  intranetiga. Huvipakkuva ülevaate Eesti ulmekirjandusest andis Tiina Sulg. Ere Raag esitas rahvaraamatukogude 2007.a. aruannete põhjal ülevaate komplekteerimismaastikust 2007/2008.
17. septembril Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke harukogus kuulati Krista Kaera loengut Inglise kirjandusest ja Ere Raagi põhjalikku ülevaadet Komplekteerimine – rahvaraamatukogude vajadused ja tegelikkus. Vestlusringis arutleti, kas komplekteerimispõhimõtted ja tegelikkus, s.h. ilukirjanduse – teadmiskirjanduse – lastekirjanduse osakaalud, on vastavuses. Kodutööna paluti komplekteerijatel esitada E. Raagile andmed keskraamatukogusse ostetud 2007.a. ilmunud eestikeelsete 0-laenutusega teaberaamatute kohta, et saada ülevaadet, kui palju ja milliseid nimetusi hangitust ei ole kasutatud. Edasi saab juba igaüks välja selgitada, miks. Igas maakonnas peaks juba järgmisel seminaril külaraamatukoguhoidjatega arutlema, millest nad kavatsevad loobuda, kui komplekteerimisraha on 1/4 võrra vähem. Mõtleme koos, kuidas napi rahaga võimalikult paremini toime tulla. 15. detsembriks saatsid laenutuseta jäänud raamatute nimekirjad ja analüüsi 13 raamatukogu. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerija Iivi Kase poolt esitatud analüüsi kokkuvõtte saadeti teistele maakondadele eeskujuks ja julgustuseks. Ka koolituspäevade materjalid saadeti e-postiga kõigile osavõtjaile ja neile, kes ei saanud kohale tulla.

Erialaraamatukogude sektsioon (juht Kristina Rallmann, Kaitseväe Peastaabi raamatukogu)
2008. a. lõpuks kuulus sektsiooni 55 liiget. Uuteks liikmeteks registreerus 3 uut kolleegi. Kristina Rallmann on ERÜ juhatuse liige (alates märts 2007), Ene Saar – ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise toimkonnas (detsember 2006-). 2008. a. jooksul kuulusid erialaraamatukogude sektsiooni juhatusse Kristina Rallmann esinaisena ning Eda Pihu, Keiu Saarniit ja Sirje Turta.
4. märtsil oli RVL teabepäev Rahvusraamatukogus. Esinejaks Margit Mikson. Tutvustati hetkeolukorda RVL maastikul, räägiti veidi koostatavast standardist, tutvustati välismaa raamatukogudest teavikute tellimise korda. RVL standardi väljatöötamise töörühmas osales erialaraamatukogude esindajana K. Rallmann.
22. aprill tähistati naistepäeva ja erialaraamatukogude päeva natuke raamatukogunduslikult ja natuke naiselikult. Sirje Turta juhatusel tutvuti Tallinna Tehnikakõrgkooli uue raamatukoguga. Uue raamatukogu ning e-õppekeskuse valmimisest rääkis Tehnikakõrgkooli direktor. Kuulati Lea Koldmetsa loengut etiketist, kommetest, moest.
9.-10. juunil toimunud raamatukoguhoidjate IX kongressil oli ka ettekanne erialaraamatukogudest. 22. oktoobril teadus- ja erialaraamatukogude päev Tallinna Majanduskooli aulas.
9. detsembri traditsioonilisel aastalõpuüritusel Rahvusraamatukogus valiti aastateks 2009-2011 sektsiooni esinaiseks taas Kristina Rallmann ning juhatusse Keiu Saarniit, Sirje Turta ja Pille Tool. Tunnustuse “Erialaraamatukogude aasta tegu 2008” võitnud Margit Orusaar tutvustas seda lähemalt. Keiu Saarniit tutvustas TÜ Kliinikumi Medinfokeskuse kodulehte ja pakutavaid e-teenuseid. Kristina Rallmann tutvustas Eesti Sõjanduse Bibliograafilist andmebaasi ning Tiiu Valdson rääkis Politseiameti raamatukogu üritustesarjast “Mõtteklubi”.

Kooliraamatukogude sektsioon (juht Jaanus Kõuts, Rocca al Mare Kooli raamatukogu)
Oluliseks kujunes osalemine Eesti raamatukogude arengukava loomisel, mille raames toimus koostöös Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega kooliraamatukogude kaardistamine. Kaardistamise käigus saadi andmed kõigi (!) Eesti üldhariduskoolide raamatukogude olukorrast.
20. veebruaril toimunud juhatuse laiendatud koosolekul, kus osales 22 kooliraamatukoguhoidjat üle Eesti, arutati läbi peamised probleemid ning nende põhjused ja need vormistati Eesti raamatukogude arengukava kooliraamatukogude sisendiks.
Suvel käivitus „Kooliraamatukoguhoidja käsiraamatu“ ettevalmistusprotsess. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel toimus suveseminaril töötuba käsiraamatu sisuteemade kokkuleppimiseks. Novembriks oli olemas käsiraamatu sisu projekt ning spetsialistide nõusolekud vastavate artiklite kirjutamiseks.
Hea kontakt tekkis Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kus kooliraamatukogude valdkonnaga asus tegelema oma põhiülesannete kõrvalt üldharidusosakonna põhihariduse peaekspert Merike Mändla.
20. juulil jõustus haridusministri määruse „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“ uus redaktsioon, mille üsna pikaks veninud ettevalmistusprotsessis osalesid ka sektsiooni liikmed.
2008. aastal toimus traditsioonilised teabepäevad kevadel ja sügisel ning suveseminar.
17. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus kooliraamatukogude sektsiooni ja lasteteeninduse toimkonna ühine teabepäev “Erinevad teed ja suunajad lugemise juurde” võttis osa 145 kooliraamatukoguhoidjat ja 35 lasteraamatukoguhoidjat. Teabepäeval tähistas ERÜ kooliraamatukogude sektsioon oma 10. tegutsemisaasta täitumist. Piia Selge usaldas sektsiooni juhatuse vedamise Jaanus Kõutsi hoolde.
13.-15. augustini toimunud kooliraamatukogude suveseminarist “Kas oskad nii koputada, et sulle avatakse?” Ida-Virumaal võttis osa 58 inimest.
17. novembril ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni ja lasteteeninduse toimkonna ühisteabepäevast „Kooli- ja rahvaraamatukogude koostöö laste teenindamisel“ võttis osa 122 kooli- ja 42 rahvaraamatukoguhoidjat.
Septembris avati Eesti kooliraamatukogude lehekülg http://kooliraamatukogud.wordpress.com
Novembris tõsteti kooliraamatukoguhoidjate postiloend Yahoogroups’ist ümber Eeneti serverisse. Aasta lõpul nimekirjas oli 309 e-posti aadressi.

Maaraamatukogude sektsioon (juht Irma Raatma, Väike Maarja Vallaraamatukogu)
18. märtsil teabepäeval “Saa teada!” mõtiskles Hardo Aasmäe digitaalajastust ja raamatu tulevikust, e-raamatutest ja e-raamatukogust kõneles Toomas Schvak. Uudiseid raamatukogude programmi URRAM uutest võimalustest andis edasi Lauri Posti. Lastekirjandust tutvustas Krista Kumberg, eesti noorsookirjanduse hetkeolukorrast andis ülevaate ajakirja “Värske Rõhk” toimetaja Mati Song.
30.06.-2.07. toimus 17. seminarlaager Jõgevamaal “Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskonnas”. Tutvuti kauni Jõgevamaa ja paljude raamatukogudega. Põhiettekande integratsioonist ja integreerimisest tegi Ants Paju. Ühise tegutsemise tulemuslikkusest Soome näite põhjal kõnelesid Järvenpää raamatukogu juhataja Tuula Pulkkinen ja Eva Mähönen. Laagri rühmatöö vaagis ühendatud raamatukogude plusse ja miinuseid. Meeli Veskus kõneles raamatukogude arengukavast. Põhjaliku ettekande “äraunustatud” lugemistundidest tegi Ädu Neemre.
30. oktoobril VIII maaraamatukoguhoidjate päeval Viljandis tunnustati aasta tublimaid ja kuulati Viljandi maavanema Kalle Küttise filosofeerimist teemal “Loomalik inimene ehk inimlik loom”. Kalju Tammaru rääkis oma kogemustest rahvusvahelistelt IFLA kongressidelt ning Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder mõtiskles rahvaraamatukogude tulevikuvõimalustest.
Suvelaagris kokkupandud lugemiskultuuritundide näidiskava said kõik maaraamatukogupäeval osalenud. Kava on antud tutvumiseks kooli- ja lasteraamatukogude sektsioonidele. Sellega tuleb veel edasi töötada.
Sektsiooni juhatus käis koos aprillis ja septembris.

Eks-klubi (president Juta Kaps)
Eks-klubisse on koondunud 60 endist Tallinna raamatukoguhoidjat. Ka aruandeaastal sai teoks klubi väljasõit, seekord tutvuti vaatamisväärsustega Järvakandis, Kurgjal ja Vändras. Huvipakkuvaid ettevõtmisi jätkus pea igasse kuusse: külastati sünagoogi, Eesti Filmiarhiivi, Eesti Lastekirjanduse Keskust, Euroopa Liidu Maja, käidi Bastioni käigus, tehti jalutuskäik Harku mõisa pargis ja kultuurilooline ringkäik Rahumäe kalmistul. Rahvusraamatukogu peadirektori Tiiu Valmi juhtimisel saadi osa raamatukogu uudistest. Rahvusraamatukogu võimaldas klubile ka Variuse etenduse “Helisev viis” tasuta külastamise.

PIIRKONDLIKUD ÜHENDUSED
ERÜ Tartumaa Kogu (juht Halliki Jürma, Tartu Linnaraamatukogu) käis ühiselt Mänguasjamuuseumis ja filmimuuseumis, külastas Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu ja kooli töökodasid, tehti ringkäik Botaanikaaias, külastas Tartu Kultuuritehase lavastust Endspiel. Juunis sõideti bussiekskursioonile Leedumaale, augustis aga käidi reisil Hollandis. Sõiduga aastakoosolekule kaasneb loomulikult teatrikülastus, seekord Draamateatris “Jõgi voolab läbi linna”.

Võrumaa ühendusesse (juht Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu) kuulub 49 raamatukoguhoidjat. Juba traditsiooniks saanud igakuiste kokkusaamiste teemad olid seotud Eesti Vabariigi sündimise ja kasvamise looga. Loengutel, kohtumistel, vestlusringides räägiti Vabadussõjast, pärimuskultuurist, konfliktide lahendamisest; käidi matkamas ja teatris jm.

ERÜ liikmed Jõgevamaalt (kokku 27 liiget) andsid maaraamatukogude suveseminari korraldamisega näitliku õppetunni meeskonnatööst ja heast koostööst kohaliku omavalitsuse juhtidega.

25. jaanuaril moodustasid ERÜ 34 liiget Pärnumaa ühenduse. Valiti kolmeliikmeline juhatus: Liivia Koolme Urge raamatukogust, Reet Roosi ja Lenna Eliste keskraamatukogust. Pärnumaal elab ja töötab kokku 46 ERÜ liiget.

PROJEKTID
Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas ERBA
2009. aasta alguses oli andmebaasis 1290 isiku andmed, 2008. aasta jooksul on andmebaas täienenud ligi 300 kirje võrra.
Seoses Eesti Päevalehes 20. märtsil ilmunud Mari Kodrese artikliga “Raamatukogutöötajate andmebaas internetis jahmatab avameelsusega” tegi Andmekaitse Inspektsioon Isikuandmetekaitse seadus (IKS) § 40 lõige 1 punkti 1 alusel Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule kohustusliku ettekirjutuse:
1. lõpetada veebilehel http://www.tlulib.ee/ery/index.php?m=frontpage avalikustatud raamatukoguhoidjate biograafilises andmebaasis raamatukoguhoidjate pereliikmete isikuandmete avalikustamine hiljemalt 15. maiks 2008, kuna pereliikmete andmete avalikustamiseks puudub andmesubjektide (täiskasvanud pereliikmete) nõusolek;
2. teha Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule ettepanek – viia ankeedis isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimine vastavusse IKS § 12 lõikes 1 sätestatuga (sh märkida, kus andmed avalikustatakse ning millised on andmesubjekti õigused isikuandmete edasise töötlemise osas).
ERÜ täitis kõik tehtud ettekirjutused ja lõpetas pereliikmete andmete avalikustamine andmebaasis ning viis ankeedis isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimine vastavusse IKS § 12 lõikes 1 sätestatuga.
Eelnimetatud paranduste sisseviimiseks telliti Tarkvarastuudiolt programmimuudatus, et teha parandused andmebaasi struktuuris alalõikudes “Perekond” ja “Märkus”.

Rahvaraamatukogu lugeja uuring
Lugeja uuringu küsimustiku alusel viidi läbi prooviküsitlus 2007. aasta detsembris Kose valla raamatukogudes. Prooviküsitluse läbiviijad leidsid, et raamatukoguhoidja tunneb oma lugejate vajadusi ja eelistusi ning midagi eriti olulist küsitluse tulemused juurde ei andnud. Küll aga võivad vastused olla aluseks, millele toetuda oma ettepanekutes või soovides omavalitsusele. Leiti, et enam oleks kasu lugejate/piirkonna elanike seas läbiviidud süvauuringust raamatukogu rollist kogu kultuuritarbimises. Üle-eestilise süvauuringu ettevalmistamine ja läbiviimine saab toimuda vaid koostöös sotsioloogidega ja ning selleks ei ole ERÜl materiaalseid vahendeid ega inimressurssi. Tuginedes nii prooviküsitluse tulemustele kui sotsioloogi arvamusele küsimustiku kohta otsustas ERÜ juhatus koordineeritud üle-eestilist rahvaraamatukogude lugejaküsitlust mitte korraldada. Kuid juhatus soovitas raamatukogul, kes soovib oma kogude koostist ja lugejate huvi uurida, küsitlus läbi viia ettevalmistatud küsimustiku alusel iseseisvalt. Küsimustikku saab alla laadida ERÜ kodulehelt http://www.eru.ee/joomla/images/stories/dokumendid/kysimustik.doc

Raamatukogude arengukavast koostöökojani
Vastavalt 19. mail 2008 saabunud Kultuuriministeeriumi palvele esitati Eesti raamatukogude arengukava koostamise töörühma ERÜ esindajatena Katre Riisalu, Jaanus Kõuts ja Kristina Rallmann. Juunis esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile kooliraamatukogude ja augusti lõpuks Kultuuriministeeriumile erialaraamatukogude sisend arengukavasse.

Nüüdseks on raamatukogude arengukava töörühmast saanud Raamatukogude koostöökoda. 2008. aasta jooksul toimunud kahe arutelu tulemusena valmis lähemaks kaheks aastaks tegevuskava, kus on kirjas, et plaanitakse tegeleda Riigihangete seaduse ning sundeksemplariseaduse muutmisettepanekutega. Kultuuriministeeriumi eestvõtmisel kutsutakse kokku kooli- ja rahvaraamatukogude ümarlaud, et koordineerida komplekteerimist, tihendada infovahetust, arutada infosüsteemide arendamise küsimusi ning leida toimivaid lahendusi lugejakoolituse tõhustamiseks. Aga plaanis on arutada ka raamatukogude koondportaali üle, E-õpikute laiema kasutuselevõtu võimalusi jpm. ERÜ hooleks jäi Isikuandmete kaitse seaduse rakendamisega raamatukogude töös kaasnenud probleemide väljaselgitamine.

OSALEMINE IFLAs
ERÜ on Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja Institutsioonide Liidu (IFLA) liige ja kuulub nelja sektsiooni. Aastateks 2005–2009 on valitud hariduse ja koolituse sektsioon alalise komitee liikmeks Aira Lepik, liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liikmeks Sirje Nilbe ja ülikooli ja teadusraamatukogude sektsiooni alalise komitee liikmeks Mare-Nelli Ilus. Lisaks eelnimetud kolmele sektsioonile kuulub ERÜ veel ka raamatukoguühingute juhtimise sektsioon.

ERÜ VEEBILEHT
2007. aastal toimus koolitustesari veebilehtede koostamiseks Joomla programmi abil. Peale seda alustas ERÜ juhatus tegevust ERÜ veebilehe kaasajastamiseks. Koostati uue ERÜ kodulehe struktuur, mille rakendamiseks Joomla programmis aitasid kaasa Krõõt Kaljusto-Munck ja Ingrid Saare Tartu Linnaraamatukogust. Suuremahuline töö on praegu pooleli, pidevalt täienevat lehe saab näha aadressil http://www.eru.ee. Lehe sisulisel väljaarendamisel ja järjepideval täiendamisel on kõigi aktiivsete ERÜ liikmete ettepanekud ja kaasalöömine vältimatu.

KIRJASTUSTEGEVUS
ERÜ koos Eesti Rahvusraamatukogu annavad välja ajakirja „Raamatukogu”. Ilmus kuus ajakirjanumbrit ja kalender, tiraažiga 800 eksemplari. Ajakirja koostamine ja toimetamine toimub Rahvusraamatukogus. Ajakirja ilmumist võimaldab ka ERÜle antud Kultuuriministeeriumi toetus (k.a. 2008. a. saadi selleks otstarbeks 100 000 krooni) trükikulude ja osalise honorari maksmiseks.
2008. aastal valmistati ette kolme väljaannet:
Koostati ja toimetati ERÜ aastaraamat 2006/2007 ja alustati 2008. aasta kohta kokkulepete sõlmimist. Eesti raamatukoguhoidjate 9. kongressi kogumik jäi ilmumata, kuna ei suudetud ettekannete autoritelt tekste kätte saada.

KOOSTÖÖPARTNERID JA TOETAJAD:

•  AS BIT
•  Eesti Kirjanike Liit
•  Eesti Kultuurkapital
•  Eesti Rahvusraamatukogu
•  Haridus- ja Teadusministeerium
•  Hasartmängumaksu Nõukogu
•  Jõgeva Linnavalitsus ja Linnaraamatukogu
•  Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu
•  Jõgeva Maavalitsus ja Aivar Kokk
•  Kirjastus Koolibri
•  Kultuuriministeerium
•  Kõrveküla raamatukogu
•  Pala vallavalitsus
•  Põlva Keskraamatukogu
•  Pärnu Keskraamatukogu
•  Rannu vallavalitsus ja raamatukogu
•  Saare vallavalitsus
•  Tallinna Majanduskool
•  Tartu Ülikooli Raamatukogu
•  Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
•  Tartumaa Omavalitsuste Liit

RAHA LIIKUMINE 2008. AASTAL

01.01.2008 kassas ja pangas kokku 151 518
Laekus     841 341
Kulutati 821 947
31.12.2008 kassas ja pangas kokku 170 912
s.h.
- kassas 4 000
- pangas166 912

TULUD
Sihtfinantseerimine 324 500
s.h.
- Kultuuriministeerium tegevustoetus 225 000
- Kultuuriministeeriumi trükitoetus 16 000
- HTM kooliraamatukogude sektsioon 20 000
- Kultuurkapital 8 500
- Hasartmaksumängu Nõukogu 50 000
- Bit 5 000

Sisseastumis- ja liikmemaksud, 160 488
s.h.
- toetajaliikmete liikmemaks39 150

Ürituste osavõtumaksud 338 132
s.h.
- kooliraamatukogude sektsioon 159 950
- maaraamatukogude sektsioon 55 900
- Eesti raamatukoguhoidjate kongress 102 500
- kutseomistamistasu 26 000
- muu 782

Trükiste müük 2 160

Pangaintress 498

KOKKU 825 778

KULUD
Seminaride, teabepäevade, kutseomistamise ja muude ürituste kulud 401 460

Aasta- ja teenetepreemia 17 500

Transpordikulud (bussi üürimine üritustele 30 330

Trükikulud 69 27

Tööjõukulud 234 571
s.h.:
- töötasu (palk, loengutasu, aastapreemiad, honorarid)    175 970
- sotsiaalmaks 58 074
- töötuskindlustuse maks 527

Muud kulud (IFLA, VHL liikmemaks) 6 289

Mitmesugused tegevuskulud (kantselei-, side-, lähetus-, tarkvara arendamine, konsultatsioonid, väikevahendite soetamine, kommunaalkulud) 47 295

Pangateenus 1 128

KOKKU 807 844


Kulutused (korralduskulu, transport, tööjõud) struktuuriüksustele ja suurematele projektidele (tuhandetes kroonides):

•  ERÜ aasta- ja teenetepreemia, bibliograafia auhind     24,2
•  Aastakoosolek (tehnika üürimine, toitlustamine)    28,8
•  Eesti raamatukoguhoidjate IX kongressi korraldamine    183,3
•  Kooliraamatukogude sektsiooni üritused    165,9
•  Maaraamatukogude sektsiooni üritused    55,4
•  Kutseomistamise kulutused    12,9
•  Ajakirja “Raamatukogu” trükkimine, osaliselt honorar    100,0
•  IFLA, VHL liikmemaks     6,3
•  ERÜ liikmete õppereisi toetamine (Pärnumaa ühendus)    5,0
•  Tarkvara arendus, juriidiline konsultatsioon    12,6
•  Arvuti, printeri, monitoride ost     16,4

KOKKUVÕTTEKS
2008. aasta jääb ajalukku olulise tähisena ERÜ tegevuses. Eesti Vabariigi ja ERÜ juubeliaastal toimus Eesti raamatukoguhoidjate 9. kongress, traditsioonilised iga-aastased raamatukogupäevad ja muud ettevõtmised. Aga oli ka majanduslikult raske aasta. Moodustada tuli büroojuhataja ametikoht ning 2008. aasta 1. septembrist on ERÜ palgal 1,5 ametikohta. Keeruliseks teeb olukorra see, et lisaks liikmemaksudele ei ole ühingul teisi kindlaid sissetulekuallikaid. Organisatsiooni toimimine ilma palgalise büroota oleks aga mõeldamatu.

Ühtlustamist vajab ERÜ auhindade süsteem. Seoses erinevate sektsioonide ja toimkondade suure aktiivsusega ja sooviga tunnustada oma inimesi on laekunud mitmeid auhindamise ettepanekuid. Sügisel anti välja esimesed Aasta Teod ja sellest on tekkinud mõte, et võikski esile tuua raamatukogude aasta teo, mis väärtustab algatusvõimet ja koostööd. Erinevate seisukohtade ühtlustamiseks peame kokku saama sektsioonide ja toimkondade juhtidega.

2008. aasta andis tõuke juba ammu õhus olnud ideele korraldada ümarlaud, et arutada kas ja millist organisatsiooni meil vaja on ning mis suunas edasi minna. Arutada organisatsiooni eksistentsiga seonduvat laiemalt. Mõttetalgud peaksid andma vastuse, kuidas tõsta raamatukoguhoidjate ühistunnet ja kuidas oleks võimalik suurendada kutseühingu liikmeskonda.

Anneli Sepp
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu
juhatuse esinaine