EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU TEGEVUS 2009. AASTAL

LIIKMESKOND

2009. aastal astus ERÜsse 48 uut liiget, neist 23 liitus raamatukogupäevade ajal toimunud värba-miskampaania käigus, mil sai liituda sisseastumismaksuta. Aasta jooksul lahkus kokku 14 liiget, neist 7 omal soovil, 5 arvati välja liikmemaksu tasumata jätmise pärast.
1. mail lahkus 94. eluaastal igavikuteele ERÜ auliige Kaja Noodla. 27. aprillil suri 52. eluaastal Lea Pett, ERÜ juhatuse liige aastatel 2005-2006.
Aasta lõpul kuulus ERÜsse 809 liiget, sh seitse auliiget ja kaks välisliiget. Liikmeid on 35 võrra rohkem kui aastat alustades. Alates novembrist on liikmete nimekiri ERÜ kodulehel kättesaadav sisse loginud kasutajale.
Toetajaliikmeteks olid endiselt Harju Maakonnaraamatukogu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu.

JUHATUS JA REVISJONIKOMISJON

Aastani 2011 jätkab juhatuse esinaisena Anneli Sepp (TÜR, ELNET Konsortsium) ja liikmetena Vaike Kurel (Vanalinna Hariduskolleegium), Helle Laanpere (Võrumaa Keskraamatukogu), Katre Riisalu (RR), Taie Saar (Kiili raamatukogu) ja Asko Tamme (Tartu Linnaraamatukogu). Üldkoosolekul valiti aastateks 2009–2012 juhatuse liikmeks Õie Tammissaar (Lääne-Virumaa Keskraamatukogu) ja teiseks valimisperioodiks Kristina Rallmann (Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu) ja Ave Janu (TTÜR). Kristiina Rallmann avaldas soovi lõpetada oma kuulumise ERÜ juhatusse 1. oktoobrist 2009. Tuginedes ERÜ põhikirjapunktile, et juhatusse võib kuuluda vähemalt seitse liiget, otsustas juhatus kuni korraliste valimisteni 2011. aastal jätkata tööd kaheksaliikmelise koosseisuga.
2009. aastal toimus seitse juhatuse koosolekut, neist viimane Skype’i-ühendusega Tallinn-Tartu-Rakvere. Aasta esimesel koosolekul jaanuaris kuulati struktuuriüksuste juhtide ülevaateid tegevusest, arutati 2009. aasta tegevussuundi. Eelkõige on 2009. a. juhatus tegelenud mitmesuguste ürituste ettevalmistamisega. Jätkus tekstide koostamine ning ettevalmistamine 2008. aasta kongressikogumiku trükis väljaandmiseks. Vajaliku infoga täiendati kodulehte ning sõnastati, miks kuuluda ERÜsse.
Juhatuse algatusel ja üldkoosoleku heakskiidul saatsid ERÜ ja RR ühispöördumise Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu asjus Riigikogule, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kultuuri-ministeeriumile ning väljendasid oma muret eesti keele ja kirjanduse tundide vähendamise üle.
Revisjonikomisjoni kuulusid Rutt Enok (Harju Maakonnaraamatukogu), Ruth Hiie (RR) ja Aita Kraut (TLÜ AR), kes revideerisid ühingu raha ja varasid 20. veebruaril 2009. aastal.

RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSE
1. septembril 2008 jõustunud uus kutseseadus tõi kutsesüsteemi mitmeid muudatusi. Tulenevalt sellest tuli ka raamatukoguhoidja kutse andmise kord viia kooskõlla uue kutseseadusega. Kutsekoda oli selleks puhuks töötanud välja vastava näidise. ERÜ kutsekomisjon otsustas teha kutse¬omistamise korda minimaalsed parandused. Kultuuri Kutsenõukogu kinnitas Kutse andmise korra raamatukoguhoidja kutsetele 17.09.2009 otsusega nr 3. Kutsekomisjoni kuulusid: Malle Ermel (TÜ Raamatukogu), Jüri Järs (TTÜ Raamatukogu), Aira Lepik (Tallinna Ülikool), Katrin Niklus (aseesimees, Rapla Keskraamatukogu), Piia Selge (sekretär, Tallinna Arte Gümnaasiumi Raamatukogu), Krista Talvi (esimees, Eesti Rahvusraamatukogu, ERÜ) ja Ilmar Vaaro (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia). Vastavalt uuele kutse andmise korrale täiendati kutsekomisjoni koosseisu Kutsekoja hääleõiguseta esindajaga, kelleks on Kersti Rodes..

Kutse andmine
2009. aastal võeti avaldusi kutse taotlemiseks dokumentide alusel vastu 15. augustist kuni 15. septembrini 2009. ERÜ kutsekomisjon vaatas 9. oktoobril läbi 96 raamatukoguhoidja taotlused. Raamatukoguhoidja III kutseaste anti 63-le raamatukoguhoidjale ning raamatukoguhoidja IV kutseaste 30-le raamatukoguhoidjale. Kutset ei antud kolmele taotlejale, kuna ühel neist ei olnud keskharidust ning ülejäänutel jäi vajaka nõutud täienduskoolituse tundide arvust. Raamatukoguhoidja V kutseastet seekord keegi ei taotlenud. Maikuus oleks olnud võimalik sooritada ka raamatukoguhoidja kutseeksamit, kuid ühtki soovijat ei olnud.
Aastatel 2005–2009 on kokku väljastatud 688 kutsetunnistust (III astet 339; IV astet 326; V astet 23).
ERÜ esitas Kultuuri Kutsenõukogule aruande kutse andmise korraldamise ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta.

RAAMATUKOGUHOIDJATE TUNNUSTAMINE

ERÜ aasta- ja teenetepreemia
ERÜ teenetepreemia pälvis missioonitundliku tegevuse eest kutseühingus ja raamatukoguhoidjate koolitamisel Rahvusraamatukogu koolitusspetsialist Krista Talvi. ERÜ aastapreemiaga tunnustati Pärnu Keskraamatukogu direktorit Saima-Õie Andlat, kelle eestvedamisel jõudis 2008. aastal lõpule raamatukogu täismahus ehitus. Teenetepreemia suurus oli 10 000 krooni ja aastapreemia 7 500 krooni.

Aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus
Aasta tegu 2009 teadusraamatukogus oli Eesti üldise märksõnastiku ja tesauruse INGRID ühitamise teel raamatukogude koostöös valminud “Eesti märksõnastik” (http://ems.elnet.ee/). Töörühma juhtisid Sirje Nilbe (RR) ja Tiiu Tarkpea (TÜR).
Erialaraamatukogu Aasta teoks 2009 tunnistati Tartu Ülikooli kolmekümmend viit eriala-raamatukogu ühendav võrk, mis on eeskujuks teistele raamatukogudele nii Eestis kui ka mujal maailmas. Arendustöö tulemusena on raamatukoguteenus kasutajale lihtsamini ja paremini kätte-saadav kõigis võrguna toimivates raamatukogudes. Eestvedaja on olnud TÜRi kogude arenduse osakonna peaspetsialist erialaraamatukogude alal Lilia Külv.
Teadusraamatukogu aasta teoks esitas TTÜR elektroonilise infosüsteemi INFOKIOSK ning TLÜ AR ööpäevaringse raamatute tagastamise teenuse rakendamise ning Eesti raamatukogude vanade ja haruldaste raamatute kogude ja andmebaaside tutvustamise üleeuroopalisele auditooriumile. Erialaraamatukogude aasta teole kandideeris ka Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu juhataja Sirje Turta kui uue ja kaasaegse raamatukogu rajaja.

Aasta lasteraamatukoguhoidja 2009
Aasta lasteraamatukoguhoidja auhinna andis ERÜ välja esimest korda ning see kuulutati välja VI lasteraamatukoguhoidja päeval Haapsalu lasteraamatukogus. Auhinna pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge viljaka tegevuse eest lastekirjanduse lektorina ja eduka lugejateeninduse käivitamise eest keskuse uues kodus.
Auhinnale kandideerisid ja said ERÜ tänukirja Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf Krista Kumberg, Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu raamatukoguametnik Tiina Lutter, Tapa Linnaraamatukogu raamatukoguhoidja Margit Lättemägi ja Põlva Kesk-raamatukogu lasteosakonna juhataja Sirve Valdmaa.

Aasta kooliraamatukoguhoidja 2009
Aasta kooliraamatukoguhoidja auhinna andis ERÜ välja esimest korda Statuudi kohaselt toimub parima kooliraamatukoguhoidja avalikustamine rahvusvahelisel kooliraamatukogupäeval – oktoobri neljandal esmaspäeval. Auhinna pälvis Tallinna Laagna Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Eve Rahkema. Tänukiri ja vaas anti Eve Rahkemale üle sügisesel kooliraamatukogude sektsiooni teabepäeval.
Auhinnale kandideerisid veel Tsirguliina Keskkooli raamatukoguhoidja Tiia Pärnik-Pernik ning Sindi Gümnaasiumi raamatukogu raamatukoguhoidja Imbi Jalakas.

Aasta maaraamatukoguhoidja 2009
Eva Pukk, Kiisa raamatukogu juhataja, Harjumaa
Heli Nigul, Avinurme raamatukogu juhataja, Ida-Virumaa
Anne Aunap, Tabivere raamatukogu juhataja, Jõgevamaa
Ulvi Praks, Türi Raamatukogu Kabala raamatukogu raamatukoguhoidja, Järvamaa
Ulvi Põhako, Lihula Valla Raamatukogu juhataja, Läänemaa
Sirje Reinula, Tapa valla Jäneda raamatukogu raamatukoguhoidja, Lääne-Virumaa
Helve Sreiberg, Linte raamatukogu-külakeskuse juhataja, Põlvamaa
Liivia Koolme, Sauga valla Urge raamatukogu juhataja, Pärnumaa
Helve Lehtmaa, Märjamaa valla Laukna raamatukogu juhataja, Raplamaa
Sirje Tarvis, Orissaare raamatukogu raamatukoguhoidja, Saare maakond
Toivo Ärtis, Külitse ja Kambja raamatukogude juhataja, Tartumaa
Evi Pikas, Riidaja raamatukogu juhataja, Valgamaa
Mare Torim, Karksi-Nuia raamatukogu direktor, Viljandimaa
Aili Valb, Luutsniku raamatukogu juhataja, Võrumaa

Friedrich Puksoo auhind
F. Puksoo auhinna sai Meelis Friedenthal, "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo" (Tartu, 2008) autor. Tunnustati Jürgen Beyerit raamatulooliste uurimuste eest 17.-18. sajandi Euroopa kultuurikontekstist ning Larissa Petinat uurimusartikli “Собрание книжных знаков Иваска и Руси в Национальной библиотеке Эстонии” (lk. 162-175) autorina ja artiklikogumiku “Omanikumärgid vanaraamatus” (Tallinn, 2008) koostajana ja toimetajana.
Auhinnakomisjoni kuulusid: Malle Ermel (TÜR), Merike Kiipus (KMAR), Mare Rand (TÜR), Tiiu Reimo (esimees, TLÜ) ja Anne Valmas (TLÜ AR). Auhinnale oli esitatud kuue autori 2007. ja 2008. aastal ilmunud tööd..

Kultuurkapitali tänutoetus
ERÜ ettepanekul andis Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital tänutoetuse kooliraamatukogude ühistegevuse eestvedamise eest Urve Aedmale (Kuressaare Gümnaasiumi raamatukogu) ja Maris Kütile (Võru I Põhikooli raamatukogu), rahvaraamatukogude lasteteeninduse arendamise eest Reet Tombandile (Lääne-Virumaa Keskraamatukogu), aktiivse osalemise eest autorikaitse seaduse muudatuste ettevalmistamisel Kaie Viigipuule (Tallinna Keskraamatukogu), ERÜ Tartumaa Kogu juhtimise eest Halliki Jürmale (Tartu Linnaraamatukogu), Tartumaa raamatukoguhoidjate elektroonilise ajalehe “Meie Leht“ (kaas)väljaandmise eest Hele Ellermaale (Kõrveküla raamatukogu), Meditsiiniinfokeskuse rajamise eest TLÜ AR-is Heli Sirotkinile (TLÜ Akadeemilise Raamatukogu), Teadus- ja erialaraamatukogu päeva mõtte ühele algatajatest Ave Janule (TTÜ Raamatukogu) ning Eesti raamatukogunduse grand old lady’le Elle Tarikule (Tartu Linnaraamatukogu) ja Harjumaa Aasta maaraamatukoguhoidjale 2008, maaraamatukogude sektsiooni esinaisele aastatel 1991–2000 Heljo Järvelaiule (Kose raamatukogu).
Kultuurkapital andis 2008. aasta tänutoetused välja 2009. aasta algul, mis jäi ka viimaseks korraks, mil Kultuurkapital jõulude ajal tänutoetusega tublimaid tunnustas.

ÜRITUSTE KORRALDAMINE
Üldkoosolek ja kõnekoosolek
27. veebruaril kogunes ERÜ üldkoosolekule 217 ühingu liiget, kel kaasas 278 liikme volitused. Kuulati ära ja kinnitati ERÜ tegevus-, finants- ja revisjonikomisjoni aruanne ning 2009. aasta tegevussuunad, valiti juhatusse kolm uut liiget. Tutvustati ERÜ uut kodulehekülge http://www.eru.ee ning seoses eesti keele ja kirjanduse tundide arvu vähendamise plaanidega otsustati avaldada toetust emakeele õpetajatele.
Kõnekoosolekut „E-raamat ja ehe raamat“ juhtis TLÜ Infoteaduste Instituudi direktor Tiiu Reimo. E-kogude spetsialistid Marika Meltsas TÜRist ja Kairi Felt RRist andsid ülevaate Eestis kättesaadavatest e-väljaannetest. Tartu Linnaraamatukogu direktor Asko Tamme tõstatas trükitud raamatute hankimise ja laenutamisega seonduvaid probleeme. Kasutajatepoolseid arvamusi esindasid Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Priit Kruus ning Sirbi toimetaja Valle-Sten Maiste.

Raamatukogupäevad „Rahvas algab raamatust“ 20.–30. oktoobrini
Kuigi raamatukogupäevade moto oli laenatud Hando Runnelilt, tähistati ulatuslikult Edgar Valteri juubelit ning loeti tema jutte ette nii koolis ja kui lasteaias. Päris populaarne on kampaania „Tuntud inimene raamatukogus“, kus kohalikud prominendid räägivad oma lugemiselamustest ja -eelistustest, annavad lugemissoovitusi ning tutvuvad raamatukogu igapäevatööga. Raamatukogupäevi tutvustas taas Tiit Tõnuristi kujundatud erksavärviline plakat, mida Koolibri trükkis oma kuluga 1000 eksemplari.
Üleriigilised raamatukogupäevad avas TÜRis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Avapäeva ettekandekoosolekul esinesid kirjanik Hando Runnel, Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Krista Ojasaar ning ajakirjanik ja lastekirjanik Juhani Püttsepp. Muusikalise tervitusega esines Liinats´uraq. Meediahuvi raamatukogupäevade avapäeva vastu oli üsna suur, lisaks tavapärastele uudisnuppudele andsid pikemad raadiointervjuud juhatuse liige Asko Tamme ja maakogude sektsiooni liige Lea Rand.
Avapäeval toimunud raamatukoguhoidjate mälumängus osales 19 võistkonda, Tartu Linnaraamatukogust kogunisti kuus ja üle mitme aasta oli ka Rahvusraamatukogu oma võistkonna välja pannud. Küsimused koostas ja mälumängu viis seekord läbi ERÜ juhatus. Esimese koha sai Tartu Linnaraamatukogu esimene võistkond (Piret Kiivit, Tiina Tarik ja Kaja Kleimann), teise koha saavutas Jõgevamaa võistkond: Maili Ernits (Esku rk), Ene Sööt (Jõgeva Linnaraamatukogu), Ene Karu (Jõgeva KRK) ja kolmandale kohale tuli võistkond Raplamaalt: Taimi Jürgens (Rapla KR), Tiina Talvet (Rapla KR), Mariina Madisson (Lelle rk). Järgmise aasta küsimuste koostamise liisk langes Kohtla-Järve Keskraamatukogule.
II teadus- ja erialaraamatukogude päeva, mis toimus 22. oktoobril, juhtis Katrin Gottlob. Kõnelesid Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna nõunik Toomas Seppel, Eesti Pimedate Raamatukogu infotöötaja Marja Kivihall, Rahvusraamatukogu e-teenuste spetsialist Kristina Rood, Eesti Hoiuraamatukogu direktor Vaiko Sepper. Päeva lõpetas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse psühholoog Merle Parmak. Tähistati ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni kümnendat tegevusaastat, mille puhul esines päevakohase ettekandega sektsiooni esimees Kristina Rallmann. ERÜ andis tänukirjad sektsiooni endistele juhtidele (aastatel 1999–2002 Vaiko Sepper, 2003–2005 Kersti Naber ja 2006–2007 Ene Saar).
IX maaraamatukoguhoidja päev toimus 30. oktoobril Avinurme valgusküllases kultuurikeskuses. Päeva kohalikud peakorraldajad olid Ingrid Spitz Jõhvi Keskraamatukogust ja Heli Nigul Avinurme raamatukogust, kaasa lõid teisedki raamatukoguhoidjad maakonnast.
Lisaks mälumängule toimus veel teinegi mõõduvõtmine – võistlus „Infootsing Internetist“. Korraldas Krõõt Kaljusto-Munck Tartu Linnaraamatukogust, küsimusi aitasid koostada Ülo Treikelder, Annika Hramov ja Ingrid Saare. 15. oktoobril toimunud eelvoorule saatsid 77-st eelregistreerunust 59 inimest ka oma vastused. Lõppvoor, kus parimaks infootsijaks osutus Krista Lepik Tartu Ülikooli Raamatukogust, toimus Tartu Linnaraamatukogus.
26.-29. oktoobrini Kultuuriministeeriumi rahalisel toel toimunud kuuenda kirjandustuuri „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ korraldasid Kirjanike Liit (Jürgen Rooste) ja Rahvusraamatukogu (Maire Liivamets), ERÜ büroo aitas ettevalmistaval perioodil. Seitse neljaliikmelist meeskonda sõitis läbi kõik maakonnad, v.a. Järva- ja Põlvamaa.

LUGEMISAASTA 2010
Kultuuriministeeriumi juurde loodud Lugemisaasta töörühm kogunes esimest korda 27. märtsil 2009, ERÜd esindas seal juhatuse esimehe asetäitja Ave Janu. Büroo kogus raamatukogudelt esialgseid mõtteid ja ideid Lugemisaasta tähistamiseks ning esitas koondi koos rahavajadusega Lugemisaasta ümarlauale aprilli lõpus. 30. aprilli ümarlaual osales ERÜ esindajana juba ka Õie Tammissaar. Kuna infot Lugemisaasta kavade kohta nappis, pöördus Õie Tammissaar juhatuse nimel aasta lõpus projektijuht Krista Ojasaare poole. Vastusest selgub, et raamatukogude üritustest on esialgses kavas leidnud koha ainult Eesti Lastekirjanduse Keskuse suuremad ettevõtmised ja kaudselt ka kirjandustuur. Nagu projektijuhi avalikest esinemistest selgub, tugineb Lugemisaasta altpoolt tulevale aktiivsusele ning korraldajad loodavad, et juba toimunud ja toimuvate ettevõtmiste kohta laekub informatsioon Lugemisaasta kodulehele.

LÜHIÜLEVAADE STRUKTUURIÜKSUSTE TEGEVUSESTTegevust jätkasid kõik varem töötanud struktuuriüksused, uusi ei moodustatud. Sektsioonide, töörühmade jt struktuuriüksuste aruannete täistekstid on ERÜ kodulehel.

Erialaraamatukogude sektsioon (juht Kristina Rallmann, Kaitseväe Peastaabi raamatukogu)
12. märtsil RRis toimunud koolituspäeva sisustas psühholoog Merle Parmak loenguga enese-kehtestamisest.
29. mail oli erialaraamatukogude kevadseminar Pärnus. Tutvuti Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ja tema raamatukoguga, kuulati Heli Toomani loengut „Raamatukogu – teeninduskultuuri looja ja kandja“ ning külastati Pärnu Keskraamatukogu.
22. oktoobril toimunud teist teadus-ja erialaraamatukogude päeva aitasid sektsiooni poolt korraldada ja läbi viia Kristina Rallmann, Katrin Gottlob ning Sirje Turta.
16. detsembril külastati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu.
Kristina Rallmann astus sektsiooni esinaise kohalt tagasi 1. detsembril 2009. aastal.

Kooliraamatukogude sektsioon (juht Jaanus Kõuts, Rocca al Mare Kooli raamatukogu)
Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja suveseminar.
20. aprillil toimus RRis teabepäev „Kooliraamatukoguhoidja roll õppekirjanduse vahendamisel“, osavõtjaid 150.
12.-14. augustil Raplas toimunud suveseminaril „Kooliraamatukogu õpilase õpioskuste arengu toetajana“ osales 58 kooliraamatukoguhoidjat.
16. novembril toimus RRis teabepäev „Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel“, osalejaid oli 104.
Sektsiooni juhatus pidas kolm koosolekut. Märtsis ja juunis tehti Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kooliraamatukogu puudutavate punktide osas.
2009. aastal andis ERÜ esimest korda välja aasta kooliraamatukoguhoidja auhinna.
Infovahetusele kooliraamatukoguhoidjate vahel aitavad kaasa sektsiooni ajaveeb kooliraamatukogud.wordpress.com ja kooliraamatukogude postiloend (meililist), milles oli aasta lõpuks 542 aadressi. Aasta lõpul kuulus ERÜsse 66 kooliraamatukoguhoidjat.

Maaraamatukogude sektsioon (juht Irma Raatma, Väike-Maarja Vallaraamatukogu)
Sektsioon käis uuenenud koosseisus koos veebruaris, edaspidine töö toimus meilitsi. Sektsiooni esimeheks valiti tagasi Irma Raatma, asetäitjaks Lea Rand.
23. märtsil toimunud teabepäeval “Raamatukogud muutuste ajal” esinesid Riigikogu liige Ivi Eenmaa ja Kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus. TALO jurist Kati Ojamaa tegi informatiivse ülevaate käesoleval aastal jõustunud uuest töölepinguseadusest, kuulati Anneli Sepa õpetussõnu e-kataloogi ja andmebaaside kasutamiseks. Laste lugemishuvist ja Eesti Lugemisühingu töödest kõneles Mare Müürsepp. Teemal “Enesejuhtimine ja enesekujundamine” andis nõu psühholoog Tõnu Ots.
Maaraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminar “Maaraamatukogude tulevik majanduslikult keerulisel ajal” peeti 28.06 – 01.07. 2009 Harjumaal Kurtnas. Arutleti ja mõeldi, kuidas raamatukogud külas edasi toimida saaksid. Räägiti raamatukogude ühendamisest, palkadest, komplekteerimisest, kehtivatest ja uutest lisateenustest, nagu nt postiteenus, mida peeti liiga aeganõudvaks, liiga spetsiifiliseks, eritingimusi ja väljaõpet nõudvaks ning liiga madalalt tasustatavaks. Kõne all oli lugemiskultuuri tundide taaselustamise ning lugejakoolituse vajadus, haldusreform Taani kogemuse kaudu, RVL maaraamatukogus ja Web 2.0.
30. oktoobril oli IX maaraamatukoguhoidja päev Avinurmes. Tunnustati aasta tublimaid raamatukoguhoidjaid. Kuulati Mikk Sarve ettekannet “Õppimine õuest ja raamatust”, Malle Pärna ettekannet “Kultuuri hoidmine”. Toila raamatukogu juhataja Lea Rand andis ülevaate Ida-Virumaa raamatukoguhoidjate kultuuritarbimise uuringust ning tõdes, et tänapäeva raamatukoguhoidja on tark, aktiivne, heas vormis ja koostööaldis.

Kogude toimkond (juht Kristina Pai, Tartu Ülikooli Raamatukogu)
ERÜ kogude toimkond pidas 2009. aastal kaks koosolekut. Osavõtt toimkonna kokkusaamistest oli väga aktiivne ja arutelud tulemuslikud.
2009. a. tööplaani täitmisest:
Tutvuti kahe uue raamatukogu (EMÜ ja TTÜ) hoone ja töökorraldusega.
Koostati pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi poole seoses Sundeksemplari seaduse muudatusettepanekutega.
Koostati dokument „Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamine“ ning suunati see ülevaatamiseks Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogule, kus see heaks kiideti ja kinnitati.
Arutati pisitrükiste definitsiooni, töötlemise ja kirjeldamise põhimõtteid eri raamatukogudes ning püüti tegevust ühtlustada, eesmärgiks kasutaja jaoks optimaalne pisitrükiste kajastamine ESTERi andmebaasides. Teemaga töötatakse edasi. Otsustati paluda ERÜ terminoloogia toimkonnal täpsustada pisitrükise definitsiooni. Lepiti kokku, et 2010. a. kevadel korraldab toimkond pisitrükiste teemal Tartu Ülikooli Raamatukogus seminari ning koostatakse temaatiline näitus.
Arutati Estonica komplekteerimise, kirjeldamise ja säilitamise problemaatikat, selles osas tuleb kokku leppida 2010. aastal.
Osaleti Tartu Ülikooli Raamatukogus peetud seminari „Väljaandmine ja vastuvõtmine“ korraldamisel ja läbiviimisel. Esinesid Tartu kirjastajad: Mart Jagomägi „Ilmamaast“, Toomas Kiho „Akadeemiast“, Leida Lepik „Regiost“; bibliofiilist TÜ professor Ülo Matjus, luuletaja Hannes Varblane, kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (Kirjandusmuuseum) ning Elle Tarik (Tartu Linnaraamatukogu), Vaiko Sepper (EHR) ja Kristina Pai (TÜR).
Toimkonna liikmed andsid kokkusaamistel ülevaate oma raamatukogus toimunud muudatustest, uuendustest, hoonete remontidest, uusehitustega seonduvast, probleemidest ja plaanidest.

Koolituse toimkond (juht Ilmar Vaaro, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Tegevusest võiks esile tuua:
- tiheda koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutse omistamisel.
- kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi arengute jälgimine, nende vastavus kehtivatele nõuetele ning võimalikud lähenemised lähiaastate kaheksa-astmelise kutsestandardi rakendamisel.
- koostöös ühingu kutsekomisjoniga toimus 19. novembril seminar „Täiendkoolituse sisendid ja väljundid“ Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus. Arutlusteemadeks olid: kutsetaotlejate täiend-koolitused, erialaseks täiendamiseks sobilikud koolitused, kõrgkoolide VÕTA (Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine) kogemused, ülikoolide koolitusvõimalused, süsteemse hariduse vajadus, koolitus väljaspool erialainstitutsioone, rahvaraamatukogude koolituse võima¬lused, koolitusalase info levimine, koolituste rahaline külg. Mõttearendajatena astusid üles Jüri Järs, Aira Lepik, Katrin Niklus, Ere Raag, Tiiu Reimo, Krista Talvi jt. Seminari lõpetas uue majaga tutvumine.

Lasteteeninduse toimkond (juht Ülle Rüütel, Viljandi Linnaraamatukogu)
2009. aastal arutati probleeme ja tegemisi peamiselt e-posti vahendusel. Toimkonna juhatus pidas ühe koosoleku: arutati laste kasutajakoolituse problemaatikat, kuulati ülevaadet alushariduse programmidest, arutati aastaaruannetega seonduvat jm. Koostati auhinna „Aasta lasteraamatu-koguhoidja“ statuut, mille ERÜ juhatus kinnitas 29. märtsil.
Koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Viljandi Linnaraamatukoguga viidi läbi kolmas Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia. Kursuslaste tööde põhjal valmis ideede kogum lugemisaasta lasteüritusteks.
16. septembril toimus Haapsalus VI lasteraamatukoguhoidjate päev. Toimkonna tegevusest andis ülevaate Ülle Rüütel, lasteosakondade töödest-tegemistest 2008. aastal kõneles Liilia Virves Saare Maakonna Keskraamatukogust. ELK eelseisvaid tegemisi tutvustas Anne Rande. Kohtuti Aidi ja Ott Vallikuga ning külastati Iloni imedemaad. Esmakordselt kuulutati välja „Aasta lasteraamatukoguhoidja“ auhinna saaja. Otsustati edaspidi kaasata toimkonda esindajad kõigist maakondadest.
Toimkonna eestvedamisel moodustati ühine töörühm kooli- ja maaraamatukoguhoidjatega, et arutada raamatukogutundidega seonduvat ja koostada ühtne tegevuskava. Töörühm käis koos ühe korra. Kuigi ühtset tegevuskava veel ei valminud, oli positiivne, et laste kasutajakoolituse teema on taas päevakorrale tõusnud ja erinevad raamatukogutüübid püüavad kooskõlastada lähtekohti, terminoloogiat ja definitsioone. Töö jätkub edaspidi.

Liigitamise ja märksõnastamise toimkond (juhatuse kaasesimehed Tamara Kozõreva, Tartu Linnaraamatukogu ja Malle Lang, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu)
2009. aasta möödus „Eesti märksõnastiku“ valmimise tähe all. Sellega oli seotud mitu meie toimkonna liiget.
Aruandeaastal toimus põhitegevus ELNET Konsortsiumi liigitajate-märksõnastajate listi kaudu. Listis toimunud arvamustevahetuse käigus leidsid lahenduse paljud seoses liigitamise, märk-sõnastamise ja infootsinguga esilekerkinud küsimused. Infoajastul puudub sagedasteks kokku-tulekuteks vajadus, kuna asju saab arutada ka veebilisti kaudu.
24. aprillil külastas ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkond Eesti Lastekirjanduse Keskust, kus liigitamise ja märksõnastamise põhimõtteid tutvustas meile kogude talituse juhataja Tiia Suls.

Terminoloogiatoimkond (juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu)
2009. aastal oli terminoloogiatoimkond 16-liikmeline, toimus seitse koosolekut. Aasta esimeses pooles täpsustati statistika kogumise juhendeis esitatud terminid, täiendati toimkonna tegevuskorda, täpsustati kogude kujundamise terminid ja päringutest laekunud terminid. Alustati terminibaasis olevate poolikute kirjete korrastamist. Lõpetamist vajavaid kirjeid oli aasta alguses 1397, millest täpsustada ja täiendada jõuti üle 400 terminikirje.
Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt.
Juba kolmandat aastat toetab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Terminoloogia Ühinguga riikliku programmi „Eestikeelse terminoloogia toetamine 2008–2012“ kaudu konkursi korras edukamaid terminikomisjone. ERÜ terminoloogiatoimkond on saanud tegevustoetust kahel korral. 2009. aasta toetussummat kasutati muuhulgas veebipõhise sõnastiku statistikamooduli tellimiseks. See võimaldab jälgida nii kasutusstatistikat (aasta lõpu seisuga oli tehtud 69 912 terminipäringut) kui ka teha terminiotsingute põhjal sisuanalüüse.
Koostöös Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskusega korraldati 12. novembril oskuskeelepäev, kus osales 96 huvilist raamatukogudest, mitmest ametkonnast ja ülikoolidest. Oskuskeele päeva ettekanded Rahvusraamatukogu kodulehel www.nlib.ee/109710.

Vanaraamatu toimkond (juht Urve Sildre, Eesti Rahvusraamatukogu)
Vanaraamatu toimkonna juht 2009. aastast on Urve Sildre.
2009. aastal korraldas toimkond seminari Võrus ja ekskursiooni TTÜ raamatukokku. Toimkonna liikmed Mare Rand, Larissa Petina, Malle Ermel ja Tiiu Reimo tegid ettekanded Fr. Puksoo päeval.
23.-24. aprillil Võrus toimunud seminariga tähistas vanaraamatu toimkond oma 15. tegevusaastat. Väljasõidul osales 18 toimkonna liiget. Võrumaa Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa tutvustas muuseumis hoitavaid vanu trükiseid, käsikirju ja dokumente ning praegu kasutatavat infosüsteemi KVIS ja rääkis üleminekust uuele veebipõhisele infosüsteemile MuIS.
Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pidas Tiiu Reimo avaliku loengu “Kui vana on vana raamat ja kes sellega töötavad”. Muuseumi direktor Aimi Hollo tutvustas muuseumi ekspositsiooni ja säilinud osa Kreutzwaldi isiklikust raamatukogust. Külastasime Võrumaa Keskraamatukogu ja Võru raamatuklubi presidendi bibliofiil Erik Kambergi kodu. Tutvusime ka Haanja ja Rõuge kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsustega, teejuhiks Arthur Ruusmaa.
18. juunil TLÜ Akadeemilise Raamatukogu ja Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) ühisseminaril European Printed Heritage in Estonian Libraries andsid ülevaate vanaraamatu kollektsioonidest Eesti raamatukogudes Tiiu Reimo, Malle Ermel ja Larissa Petina.
4. detsembril toimus ekskursioon Tallinna Tehnikaülikooli uude raamatukokku. Raamatukogu direktor Jüri Järs esines ettekandega raamatukogu ehitusloost, teenindusosakonna juhataja Tuuliki Tõiste tutvustas raamatukogu ruume ja toimkonna liige, Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi juhataja Liia Rebane näitas rajatava muuseumi ruume ning tutvustas tulevikuplaane.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm (Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu)
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist. Korraldati kaks koolituspäeva keskraamatukogude komplekteerijatele, peaspetsialistidele ja töörühma liikmetele ning kaks töörühma koosolekut.
Koolituspäeval Eesti Lastekirjanduse Keskuses saadi ammendav ülevaade Keskuse mitmekülgsest tegevusest, Ere Raag tegi 2008. aasta aruannete põhjal ülevaate komplekteerimise olukorrast. Kirjastuse TEA/Ilo lastekirjanduse toimetuse töötajad tutvustasid ilmunud ja kohe ilmuvaid lasteraamatuid ja sarju. Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma koosolekul otsustati koguda keskkogudest 2008-2009 I kvartali võrdlevad andmed (laenutused, lugejad ja külastused, kohalikelt omavalitsustelt saadud teavike komplekteerimisraha). Koostöös Krista Talviga kogutud statistilisi näitajaid analüüsiti pearaamatukoguhoidjate kogunemisel.
Koolituspäeval Eesti Rahvusraamatukogus 23. septembril 2009 tutvustas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain Põhjamaade kirjandusauhinna saanud autoreid. Ere Raag tegi ülevaate komplekteerimise olukorrast I kv lugejate, külastuste, laenutuste ja komplekteerimise eelarvete põhjal. Selgus, et enamuses maakondade ja linnade eelarvetes on tagasiminek; nt Saaremaal -14,7 %, Viljandimaal -9,6 %, Võrumaal -8,4 %. Mõnes maakonnas on olukord parem, nt Ida-Virumaa +1,9 %. Eksemplaarsus on vähenenud, kuid lugejate, külastuste ja laenutuste arvud suurenenud. Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent Maire Liivamets tegi ülevaate eesti luulest. ERÜ komplekteerimise töörühma koosolekul tänas E. Raag töörühma sisuka koostöö eest ja tegi ettepaneku valida 2010. aasta kevadest töörühmale uus juht. Töörühma oodatakse uusi liikmeid!

Eks-klubi (president Juta Kaps)
Klubi tegevuse eest hoolitsesid president Juta Kaps, eestseisuse liikmed Ivi Tingre (kroonikakirjutaja, laekur), Maie Gross, Evi Ratassepp ja aupresident Ester Lepik.
Aasta esimeses pooles külastati mitmeid muuseume Tallinnas: Jaan Poska Muuseumis andis seletusi Jüri Trei, Maarjamäe lossis sai vaadata Eve Peetsi juhatusel näitust "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki", tutvuti ka Lastemuuseumiga. 15. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud aruande-valimiskoosolekul valiti uueks presidendiks Anne Kalvik ja eestseisusesse Maie Gross, Linda Pärnoja, Silvi Saul (alustavad 2010. aastal). Anne Kõrge tutvustas vanaemadele uuemat laste-kirjandust. Mais jätkati tutvumist Tallinna Rahumäe kalmistuga Muinsuskaitseameti giidi Mare Kase eeskõndimisel ning juunis toimus jalutuskäik Pirita ürgorus klubilase Imbi Kaasiku juhatusel. Septembri esimesel kolmapäeval korraldati traditsiooniline väljasõit, seekord Ida-Virumaale: Inna Saaret oli tasemel giid nagu varasematelgi kordadel. Oktoobris tutvustas Lagle Parek Pirita kloostri varemeid ja kabelit. Ainsa raamatukoguna käidi 2009. aastal vaatamas Nurmenuku raamatukogu Väike-Õismäel, kus raamatukogu juhataja Kaja Palmiste tutvustas raamatukogu ja tegi varjuteatrit. Aasta lõpetas jõulupidu Rahvusraamatukogus, kus kevadel valitutele lisaks valiti eestseisuse liikmeks Tiia Kaev. Õnnitleti juubilare (Ludmilla Rass 90, Maara Üksti 80, Anne Klaassen 70), klubilasi väisas ka Jõuluvana.

PIIRKONDLIKUD ÜHENDUSED
Tartumaa Kogu (juht Kersti Jalas, Tartu Ülikooli Raamatukogu)
Veebruaris sõitis Tartumaa Kogu ühiselt ERÜ aasta- ja kõnekoosolekule, õhtul vaadati VAT teatri lavastust „Nürnberg“. Märtsis käidi A. Le Coqi Õllemuuseumis, tutvuti õlletehase ajalooga ja tehti ringkäik kaasaegses tootmistsehhis. Mais toimunud kohtumisõhtul TÜ Raamatukogus rääkis Kersti Jalas Briti Rahvusraamatukogust. 10.–15. augustini osales kümme ERÜ liiget kultuurireisil Hispaanias. Septembris toimunud infopäeval Tartu Linnaraamatukogus vahendasid kaksteist ERÜ liiget, kes võtsid osa suvisest reisist, muljeid Taani raamatukogudest. Oktoobris sõideti taas Tallinna, et külastada Tallinna Keskraamatukogu ja uut Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu. Novembris tutvuti Tartu Kunstimuuseumis näitusega „Kõrgem Kunstikool Pallas“, kus selgitusi jagas kuraator Tiiu Talvistu.
2008. a. novembrist on Tartumaa Kogu usaldusisik Kersti Jalas TÜRist.

Võrumaa Ühendus (juht Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu)
Võrumaa Ühendusse kuulub 46 raamatukoguhoidjat. Aasta jooksul liitus kolm uut liiget, lahkujaid oli seoses elukohavahetuse ja pensionile siirdumisega kuus.
Aasta tegevuses juhinduti Võrumaa Keskraamatukogu 100. tegevusaastast: raamatukogu tegevust ja ajalugu tutvustavate näituste ja suuremate ürituste korraldamine, kogumiku „Võrumaa Keskraamatukogu 100“ koostamine. Juubeli raames toimusid märtsis ja juunis raamatunäitused Võrumaa Keskraamatukogu kogude ja Võru linna 225. aastapäeva tutvustamiseks. Augusti algul oli Kesklinna pargis avatud sajandivanune raamatukogu/lugemistuba ning Võru Linnapäevade raames müüdi raamatulaadal raamatukogule mittevajalikke trükiseid. Jaanuaris toimus traditsiooniline kultuuritöötajate uusaastapidu, veebruaris fotonäitus “Mati Unt. Teel Voorelt Tartusse”, aprillis oli külas Viisu raamatukogu juhataja ja kirjanik Tiit Vahemets, mais toimus TEA Kirjastuse raamatupäeval tõlkekirjanduse ümarlaud. Täiskasvanud õppija nädalal olid raamatukogudes avatud õpiringide töökojad. Võrumaa Keskraamatukogu 100 aasta pidustused kulmineerusid juubelikonverentsiga oktoobris. Põhjamaade raamatukogunädalat tähistati loenguga Põhjamaade kirjandusest ja tõlkimisest, mille pidas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain. Aasta lõpetati koos etendusega „Kahekesi“, austati raamatukogutöötajaid-tööjuubilare.

Pärnumaa Ühendus polnud oma teisel tegevusaastal veel õiget hoogu sisse saanud.

KOOSTÖÖPARTNERID JA TOETAJAD
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusraamatukogu
Harju Maakonnaraamatukogu
Haridus- ja Teadusministeerium
Hasartmängumaksu Nõukogu
Kirjastus Koolibri
Kultuuriministeerium
Tallinna Tehnikakõrgkool
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Avinurme Vallavalitsus
E. Strauss AS
Jõhvi Keskraamatukogu
Avinurme raamatukogu

ERÜ ESINDAJAD ORGANISATSIOONIDES JM
Ajakiri Raamatukogu, toimetuskolleegium, Anneli Sepp
Autorihüvitusfond, Asko Tamme
Kultuuriministeeriumi raamatukogude koostöökoda, Katre Riisalu
Kultuuri Kutsenõukogu, Reet Olevsoo
Lugemisaasta, Ave Janu ja Õie Tammissaar
OÜ Teek, Krista Talvi
EKALi Kultuuriministeeriumiga palgaläbirääkimiste delegatsioon, Katrin Kaugver (delegatsioon ei ole viimasel aastal koos käinud)
ERÜ esitas Krista Talvi Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitali liikmekandidaadiks, kuid kultuuriminister teda liikmeks ei nimetanud.

OSALEMINE IFLAs
ERÜ on Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja Institutsioonide Liidu (IFLA) liige ja kuulub kolme sektsiooni. 2009. aastal lõppes hariduse ja koolituse sektsiooni alalise komitee liikme Aira Lepiku teine valimisperiood ning vastavalt IFLA reeglitele pidi ta oma aktiivse tegevuse lõpetama. 2009. aastal esitas juhatus uueks alalise komitee liikme kandidaadiks aastateks 2009-2013 Mai Põldaasa, kelle sektsioon ka alalise komitee liikmeks valis. Sirje Nilbe valiti liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liikmeks aastani 2013. IFLA liikmena kuulub ERÜ raamatukoguühingute juhtimise sektsiooni. 2009. aastast ei kuulu ERÜ enam ülikooli- ja teadusraamatukogude sektsiooni.

KIRJASTUSTEGEVUS
Ajakiri “Raamatukogu” (RK)
Ajakiri “Raamatukogu” (RK)
RK ilmus 2009. aastal 6 korda mahuga 5 trükipoognat, aasta lõpul ilmus “Raamatukogu 2010” seinakalender. Ajakiri sai uue kujunduse.
Ajakirjanumbrid ja 2010. aasta kalender trükiti vahendusfirma Mediamix OÜ vahendusel. ERÜ maksis ajakirja trükikulud, milleks saadi toetust Hasartmängumaksu Nõukogust ja Kultuurkapitalist.
RRi koosseisus olevas toimetuses töötas peatoimetajana Ene Riet, keeletoimetaja Ellen Arnover töölepingutega iga numbri puhul eraldi. Ajakirja kujundas RRi avalike suhete osakonna arvutigraafik Margit Plink, veebisaiti haldas sama osakonna veebimeister Andrus Igalaan.
RKd levitati Ajakirjanduslevi ja RRi kaudu, müüdi Tallinnas raamatukaupluses “Lugemisvara” ja Tartus TÜ raamatupoes.
RK on resümeedena kättesaadav elektrooniliselt RRi kodulehel nii eesti kui inglise keeles. Temaatiliselt ja autorite järgi on artiklid leitavad artiklite andmebaasist ISE. Eelmiste aastate ajakirjanumbrid (alates nr. 1/2004) on kättesaadavad arhiivis Digar. Iga numbri sisututvustuse saatis peatoimetaja ERÜ listi.
Jaanuaris moodustati uus üheteistliikmeline toimetuskolleegium, kuhu kuuluvad: Janne Andresoo, Hele Ellermaa, Malle Ermel, Katrin Kaugver, Gerda Koidla, Jaanus Kõuts, Silvi Metsar, Anneli Sepp (ERÜ esindaja), Asko Tamme, Ilmar Vaaro, Mihkel Volt. Toimetuskolleegium kogunes üks kord – 2009. aasta septembris.
Ajakirja edasise rahastamise küsimuses kohtusid aasta lõpus Kultuuriministeeriumi nõuniku Meeli Veskusega mõlema väljaandja esindajad – RRi peadirektor Janne Andresoo ja ERÜ juhatuse esinaine Anneli Sepp. Muuhulgas otsustati, et senise suulise kokkuleppe asemel sõlmitakse RRi ja ERÜ vahel kirjalik koostöökokkulepe ajakirja „Raamatukogu“ väljaandmiseks.

Aastaraamat
Trükist ilmus ERÜ aastaraamat 2006/2007 nr 18/19, mille koostasid Reet Olevsoo ja Anneli Sepp. Aastaraamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuuriministeerium ja TÜR.

Väljaannete arhiveerimine
ERÜ arhiveeris mitmed väljaanded RRi digitaalsesse arhiivi DIGAR:
- aastaraamatud alates nr 11st;
- huumorikogumik "See juhtus raamatukogus" : tõestisündinud lugusid
ning kongresside kogumikud:
- Preservation of cultural heritage in electronic environment : proceedings of the 8th Congress of Baltic Librarians: May 17-19, 2007, Tallinn;
- Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongress "Ühiskonna teenistuses" : kava ja ettekannete teesid: 9.-10. juunini 2003, Viljandi;
- Libraries in knowledge-based society : proceedings of the 3rd Nordic-Baltic Library Meeting, October 25-26, 2001, Tallinn, Estonia.

2009. AASTA TULUD JA KULUD

RAHA LIIKUMINE

	2009	2008
01.01. kassas ja pangas kokku	170 912	151 518
Laekus	660 329	841 341
Kulutati	669 690	821 947
31.12 kassas ja pangas kokku, s.h.	161 551	170 912
kassas	7 357	4 000
pangas	154 194	166 912
TULUD
Sihtfinantseerimine	209 356	324 500
Sisseastumis- ja liikmemakdus	157 681	160 488
Ürituste osavõtumaksud	240 630	338 132
Trükiste müük	47 589	2 160
Pangaintress	353	498
Kokku	655 609	825 778
KULUD
Seminaride, teabepäevade, kutseomistamise jm kulud	258 625	401 460
Aasta- ja teenetepreemia, auhinnad	24 150	17 500
Trükikulud	85 089	69 271
Tööjõukulud	277 735	234 571
Muud kulud (IFLA, VHL)	6 099	6 289
Mitmesugused tegevuskulud (kantselei-, side-, lähetud-, tarkvara arendamine-, konsultatsioonid-, väikevahendite sotemine-, kommunaalkulud)	8 837	47 295
Pangateenud	816	1 128
Kokku	661 351	807 844
Aruandeaasta tulem	- 5 742	17 934

KOKKUVÕTE

Rõõmustav on tõsiasi, et ERÜ liikmeskond on viimase kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, lisandunud on ligi 100 uut liiget (2000 – 714 liiget, 2009 – 809). Hästi on toimima hakanud raamatukoguhoidja kutse omistamine. Viie aasta jooksul on kutsetunnistusi välja antud 688 ehk ligi 25% raamatukoguhoidjatest on saanud kvalifikatsiooni kinnitava tunnistuse. Viimaste aastate jooksul on parimate esiletoomiseks välja kujunenud mitmekülgne tunnustamissüsteem, käivitunud on mitmed uued auhinnad, preemiad, kuulutatakse välja Aasta teod.

Mure ERÜ tuleviku pärast ajendas juhatust 2009. aasta kevadel kokku kutsuma mõttetalgud, et koos analüüsida ühingu rolli Eesti raamatukogunduses ning arutleda kitsaskohtade üle. Ideid oli palju ning esilekerkinud mõtteid on juhatus korduvalt arutanud oma koosolekutel. Eelkõige püüame parandada info liikumist organisatsioonisiseselt ja väljapoole, kaasates selleks kõiki liikmeid ning arendades ERÜ kodulehte. Üleriigiline lugemisaasta inspireerib ka ERÜ tegevust 2010. aastal.

Anneli Sepp
Juhatuse esimees
15. veebruaril 2010