EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU
TEGEVUS 2013. AASTAL
2013. aasta oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule tähtis – täitus 90. aastat ERÜ asutamisest. Sündmust tähistati pidulikult veebruaris toimunud aasta- ja kõnekoosolekul, mille eelõhtul süütasid ERÜ esimese presidendi ja Tallinna Keskraamatukogu direktori Aleksander Sibula haual Pärnamäel küünlad tänased ametikaaslased Katre Riisalu ja Kaie Holm. Suve hakul toimus suur üleriigiline raamatukoguhoidjate foorum Eesti raamatukogu hoidjate X kongress „Vali raamatukogu!“. Aasta jooksul korraldati mitmeid koolitusi, teabepäevi ja seminare. Raamatukogupäevade ajal toimus sadu erinevaid ettevõtmisi raamatukogudes üle Eesti. Meie raamatukoguhoidjad võtsid osa mitmetest rahvusvahelistest üritustest – üle aastate said Balti- ja Põhjamaade raamatukoguhoidjad kokku Helsingis. ERÜ osales mitmete oluliste riiklike dokumentide koostamisprotsessis.
LIIKMESKOND
Ühingu liikmeskond on kasvanud algusaastatega võrreldes märgatavalt ja aasta lõpul kuulus ühingusse 808 tegevliiget, sh seitse auliiget ja üks välisliige. Toetajaliikmetena kuulusid ERÜsse endiselt Harju Maakonnaraamatukogu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu.
2013. aastal astus ERÜsse 48 uut liiget, aasta jooksul lahkus 37 liiget, neist igavikuteele Ilme Martin ja Mall Tammet. Aastakoosoleku päeval ja raamatukogupäevade ajal toimunud kampaania „Liitu ERÜga!“ tõi ühingusse 22 uut liiget. ERÜ büroo saatis liikmetele meeldetuletusi, kuid vaatamata sellele oli aastavahetusel 239 liikmel liikmemaks tasumata.
Juubelit tähistasid ERÜ auliikmed Hans Jürman, Elle Tarik ja Heino Räim. Palju õnne!
ÜldKOOSOLEK JA KÕNEKOOSOLEK
ERÜ liikmete üldkoosolek toimus 28. veebruaril 2013 RRi konverentsisaalis, osales 203 ühingu liiget (koos 220 liikme volitusega). Kuna tähistati ühingu sünnipäeva oli ka üld- ja kõnekoosolek pidulikum. Juhatuse esinaine Katre Riisalu pidas pidupäevale kohase ettekande „ERÜ – massiorganisatsioon või entusiastide liit“. Tõmmates paralleele mineviku ja oleviku vahel tõi ta esile ühingu tegevuse järjepidevust ja traditsioone. Katre Riisalu peatus ERÜ asutamisel 24. veebruaril 1923, taasasutamisel 1988 ja jõudis 2012. aasta tegevuse kokkuvõtteni. Kinnitati 2012. aasta tegevus-, finants- ja revisjonikomisjoni aruanded ja 2013. aasta tegevussuunad, aga ka ERÜ uus logo. ERÜ auliikmeks valiti vanaraamatu toimkonna ja juhatuse ettepanekul Kirjandusmuuseumi kauaaegne töötaja Heino Räim.
Raamatukoguhoidjaid tervitas TÜ professor Marju Lauristin, kes video vahendusel mõtiskles meie kultuuri kestlikkuse üle. Elle Tarik peatus 25 aasta tagustel sündmustel ja kõneles ERÜ taasasutamisest.
Sõna tervitusteks ja lühikeseks ülevaateks oma organisatsiooni tegevusest said Leedu Raamatukoguhoidjate Ühingu president Alina Jaskūnienė ja Läti Raamatukoguühingu president Silvija Tretjakova. Head soovid ühingule saatsid ka Eesti Muusikakogude Ühendus, Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus ja ELNET Konsortsium.
RAAMATUKOGUHOIDJATE TUNNUSTAMINE
ERÜ peab oluliseks märgata ja esile tõsta erinevates raamatukogudes töötavaid raamatukoguhoidjaid. Kandidaate said üles seada nii üksikisikud kui asutused, lõpliku valiku tegi ühingu juhatus, tunnustused anti üle kõnekoosolekul. Tunnustamist toetasid Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
ERÜ tõstis esile juubeliaastale kohaselt kõige teenekaimaid raamatukoguhoidjaid ning andis välja ainult teenetepreemiadning aastapreemia jäi välja andmata.Preemiaga kaasnes klaasikunstnik Riho Hüti vitraaž ja rahaline preemia.Tunnustati 2012. aastal ajakirja „Raamatukogu“ peatoimetajat Ene Rietit, kes on selles ametis olnud viimased 22 aastat ning Tallinna Keskraamatukogu kauaaegset IT juhti Reet Orustet, elutöö eest Eesti raamatukogude infotehnoloogilisel arendamisel.
Aasta kooliraamatukoguhoidja- Antsla Gümnaasiumi raamatukogu juhataja Piret Taniel, kes on gümnaasiumi raamatukogu muutnud kaasaegseks õpikeskuseks.
Aasta lasteraamatukoguhoidja- Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Anneli Kengsepp, kes on algatanud mitmeid laste lugemist arendavaid programme („Suvi raamatuga“, „Looduse lugemissaal“ jt.)
Aasta maaraamatukoguhoidja- Abja raamatukogu juhataja Ingrit Porkanen, kes lugemise populariseerimiseks kutsus appi Suvedetektiivi ning korraldas ööraamatukogu Abja Augustiahvatlus jm.
Aasta tegu erialaraamatukogus- Eesti Pimedate Raamatukogu ja Iceit Teenused OÜ poolt loodud Veebiraamatukogu, mis võimaldab lugejatel raamatukogus leiduvaid heliraamatuid ning heliajalehti ja –ajakirju alla laadida ja kodus kuulata. http://veebiraamat.like.ee/veebiraamat/
Aasta tegu teadusraamatukogus- uudsel RFID tehnoloogial põhineva teavikute laenutamis- ja tagastamissüsteemi rakendamine TLÜ Akadeemilises Raamatukogus.
Aasta tegu linnaraamatukogusjagunes kaheks, võrdset äramärkimist väärinud teoks:
- Kirjandus- ja kultuuriloolise veebilehe “Tartu ilukirjanduses” loomine ja kättesaadavaks tegemine Tartu Linnaraamatukogu kodulehel. http://teele.luts.ee/
- Tallinna Keskraamatukogu tarkvaralahendus ELLU, mille abil raamatukogu saab osta ja laenutada ning kasutaja lugeda ePUB formaadis e-raamatuid. http://ellu.keskraamatukogu.ee
Ajakirjanduse auhinnagatunnustati Eesti Päevalehe ajakirjanikku Rein Sikku, kelle artiklid kajastasid 2012. aastal Eesti raamatukogude jaoks olulisi ja aktuaalseid teemasid, sh ka videote ja e-raamatute laenutamist raamatukogus.
ERÜ juhatus märkis kirjanik Andrus Kivirähki kuiRaamatukogude Sõpra sedastamaks tema raamatukogusid toetavaid avalikke seisukohavõtte.
2012. aasta oli eriline rahvusvaheliste ürituste poolest, pidas juhatus vajalikuks tunnustada inimesi, kes aitasid igati kaasa nende igakülgsele õnnestumisele.
- Kristina Pai, LIBERi 41. aastakoosoleku korraldamine
- Kalju Tammaru, töö IFLA 2012 Soome rahvusliku orgkomitee juurde loodud Rahvusvahelise Nõukoja liikmena, mille tulemusel sai võimalikuks laiendada IFLA üritusi üle Soome piiride Eestisse
- Vaiko Sepper, IFLA eelkonverentsi “Let’s Read! Reading and Print Disabilities in Young People” korraldamine
- Sirje Nilbe, IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni järelkonverentsi „Beyond libraries – subject metadata in the digital environment and semantic web“korraldamine
- Triinu Seppam, rattaretke “Cycling for Libraries“ koordinaator Eestis
Friedrich Puksoo auhind
ERÜ ning TÜR Friedrich Puksoo auhind anti kätte ettekandepäeval 23. jaanuaril TÜRis. Kümnest esitatud tööst pälvis auhinna Kaarel Vanamölder’i uurimus „Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemereprovintsides 17. sajandi lõpul - Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana“ (Tartu, 2012) ning tunnustuse Indrek Operi publikatsioon „Eesti köitemärgised 1840-1940“ (Tallinn, 2012).
Töid hindas komisjon, kuhu kuulusid TÜRi teadur Meelis Friedenthal, komisjoni esimees, TÜRi osakonnajuhataja Malle Ermel, komisjoni sekretär, TÜRi raamatukoguhoidja Mare Rand, TLÜ infoteaduste instituudi juhataja prof. Tiiu Reimo ja TLÜ ARi teadur Anne Valmas. Auhinnaga kaasnes rahaline preemia.
JUHATUS, REVISJONIKOMISJON JA BÜROO
2013. aastal oli juhatus üheksaliikmeline: kuni aastani 2014 kehtivate volituste alusel Vaike Kurel, Kristina Pai, Lea Rand, Anneli Sepp, Asko Tamme ja esinaisenaKatre Riisalu ning kuni 2015. aastaniAve Janu, Heli Priimets jaPiia Salundi.
Juhatus pidas 8 koosolekut:
3. ja 17. jaanuaril arutati Skype’isERÜ uue logo kavandit.
31. jaanuari koosolekul osalesid ERÜ struktuuriüksuste juhid, et teha kokkuvõte 2012. aasta tegemistest.
22. märtsi ja 25. aprilli koosolekud peeti Skype’isning arutati peamiselt Eesti raamatukoguhoidjate X kongressi „Vali raamatukogu!“ korraldamist, aga ka ühingu poolt ellukutsutud raamatukoguhoidjate tunnustussüsteemi, et leida parimat lahendust nominentide ja preemiasaanute esiletoomiseks jm.
11. juunil kogunes ERÜ büroosse ühingu juhatusega kohtuma erialaraamatukogude sektsiooni esindus, et arutada kuidas tihendada sidemeid ja suhtlust ERÜ juhatuse ja erialaraamatukogusektsiooni vahel. Juhatus kinnitas ERÜ 2012. aasta majandusaasta aruande.
13. augustil toimus koosolek TÜRis, kus lepiti kokku Baltimaade ettekande koostamises Põhja- ja Baltimaade raamatukogude konverentsiks Helsingis, arutati raamatukogupäevade korraldamist jm. Otsustati, et ERÜ taotleb kutse andja õigust ja osaleb Kutsekoja avalikul konkursil kutse andja leidmiseks raamatukoguhoidja kutsetele jm.
30. septembri koosolekul otsustati, et ERÜ astub 2014. aastast EBLIDA liikmeks. Kinnitati auhinna „Parim noor raamatukoguhoidja“ statuut, kiideti heaks erialaraamatukogude sektsiooni töökord jm.
Lisaks tavapärastele koosolekutele võeti mitmel korral otsuseid vastu ka kirjaliku hääletamise vormis.
ERÜ juhatus kirjutas koos Kirjastuste Liidu, Kirjanike Liidu ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga alla avaldusele eestikeelse kirjasõna kaitseks. Avalduses rõhutati raamatute käibemaksusoodustuse erisuse vajadust ning toonitati, et rahvaraamatukogude tegevuse finantseerimine peab toimuma nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvest. Avaldus oli ajendatud kultuuriministri intervjuust.
Katre Riisalu osales Riias Läti Raamatukoguühingu juubelil 18. aprillil 2013.
Revisjonikomisjoni, kuhu kuulusid Rutt Enok, Ruth Hiie ja Aita Kraut revideeris ühingu vara 20. veebruaril 2013. ERÜ büroo juhatajana töötas Reet Olevsoo.
INFO, KOMMUNIKATSIOON, MEEDIAKAJASTUSED
ERÜ liikmete postiloendiga on liitunud 712 liiget. Ka 2013. aastal oli liikluse maht ligi 300 postitust. Juhatus on jõudumööda saatnud listi kokkuvõtteid koosolekutel arutatust ja toimunud sündmustest. ERÜ büroos hallatakse lisaks liikmete listile juhatuse, maakogude sektsiooni, vanaraamatu toimkonna ja ERBA listi, neil lisandud üsna aasta lõpul uue mõtte töörühma list. Mitmed toimkonnad ja töörühmad on loonud postiloendeid, mida hallatakse erinevates raamatukogudes. Kooliraamatukogude sektsioon vahendab infot ja kogemusi listis ning kodulehel http://kooliraamatukogud.edu.ee/wp/.
ERÜl Facebooki konto põhiliseks toimetajaks on juhatuse liige Lea Rand. 2013. aastal sai uue välimuse ning pisut muudeti ka kodulehe sisu. Muutuse vajaduse tingis esmajoones ERÜ uus visuaal, kuid ka kodulehe programm Joomla vajas põhjalikku uuendamist. Kodulehte aitas ümber teha Maie Ristissaar. Uue kujundusega koduleht on avalik alates 1.07.2013 ning see asub aadressil http://eru.lib.ee/www/.
Juba teist korda kohtus ERÜ juhatus aastakoosoleku päeval aasta jooksul liitunud ühingu liikmetega. Saadi tuttavaks, näidati büroo ruumi, tutvustati kodulehte ja räägiti lühidalt ühingu tegevusest ning vastati küsimustele.
12. veebruaril esines Katre Riisalu Kinomajas ettekandega Eesti raamatukogundusest EL Innove projekti raames toimuval Kultuuriandmebaaside audiovisuaalteoste sisutoimetajate koolitusel
15. aprillil tervitas Katre Riisalu kooliraamatukogude sektsiooni teabepäeval raamatukoguhoidjaid sektsiooni 15. sünnipäeva puhul. Ettekanne „Meist igaühe roll ühingus“ oli kantud ERÜ 90. sünnipäevast ja keskendus ERÜ arengule asutamisest tänapäevani.
Raamatukoguhoidjate kongressil esitlesid Katre Riisalu ja Anneli Sepp ERÜd kutse andja ja koolitajana ettekandes „ERÜ kui ühendav lüli ja kutse andja“.
1. novembril pidas Katre Riisalu ERÜ tegevust tutvustava loengu RRi kutsekoolituskursusel.
Suuremate ürituste eel on ERÜ büroo välja saatnud 10 pressiteadet, mille tulemusena on toimunud mitmed meediakajastused – 7 raadio- ja 2 teleintervjuud, üritusi kajastati ka üleriigilistes lehtedes
Ajalehes Sirp on ilmunud 22. märtsil Katre Riisalu artikkel „Rahvas ja raamatukogu: ERÜ 90“ ja 3. mail Kristina Pai juhitud vestlusring „Raamatukogude areng demokraatlikus arengus“. Sirbi on-line uudistena on kajastatud näit. avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks, Friedrich Puksoo auhinna laureaat, ERÜ tunnustused, raamatukoguhoidjate kongress Pärnus, algavad üle-eestilised raamatukogupäevad. Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks on leidnud kajastust mitmetes teistes portaalides, aga ka näit. info bussiraamatukogu jm. kohta.
Ajakirja Raamatukogu ERÜ veerus leidsid kajastamist olulisemad ettevõtmised.
RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSE
Raamatukoguhoidja kutse osas toimus töö mitmel suunal:
1. Koostamisel oli mitmeid olulisi dokumente, et viia ka raamatukoguhoidja kutse vastavusse uue kaheksatasemelise raamistikuga
Kutsestandardi Raamatukoguhoidja tase6; Raamatukoguhoidja tase 7; Raamatukoguhoidja tase 8. kinnitas Kultuuri Kutsenõukogu 14. märtsil 2013. See käivitas edasise protsessi – kutsekomisjon koostas raamatukoguhoidja kutsete kutse andmise korra ja hindamisstandardi, vaadati üle kutseandmise tasu kalkulatsioon. Hindamisstandard on kutsestandardi alusel koostatud dokument, mis määrab kompetentsuse hindamisega seonduva.
Juhatus otsustas osaleda kutse andja avalikul konkursil, pandi kokku mahukas dokumendipakett ja esitati Kutsekojale. Kultuuri Kutsenõukogu 20. novembri 2013 otsusega kuulutati ERÜ raamatukogunduse kutseala kutse andjaks tähtajaga viis aastat.
Kutse andmisega seotud dokumendid vt http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086671
2. Kutsete suhestamine
Suhestamine on protsess, mille tulemusena määratakse 5-tasemelise raamistikuga seotud kutsestandarditele ja kutsetunnistustele parima sobivuse meetodil tase 8-tasemelises Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR). Suhestamine viiakse läbi kõigile kutsestandarditele, mille alusel on väljastatud tähtajatud kutsetunnistused, s.h raamatukogundus. Võrdlus toimus vastava maatriksi alusel. Septembris kinnitas Kutsenõukogu Esimeeste Kogu ning novembris Kultuuri Kutsenõukogu sellise tulemuse:
Raamatukoguhoidja III suhestunud EKR 6 tasemega
Raamatukoguhoidja IV suhestunud EKR 6 tasemega
Raamatukoguhoidja V suhestunud EKR 7 tasemega
Kõik seni väljaantud raamatukoguhoidja III, IV ja V kutsetunnistused jäävad vanal kujul tähtajatult kehtima ja neid ei vahetata uute vastu välja. Kutseregistris lisatakse kutsestandardite ja kutsetunnistuste registri andmetesse uue raamistiku taseme number ja vajadusel väljastatakse kutsetunnistuse omaniku taotluse alusel uue tasemenumbri kohta õiend.
3. Kutse andmine raamatukoguhoidjatele
Avaldusi kutse taotlemiseks dokumentide alusel võttis ERÜ vastu kahes voorus: 20. aprillist 20. maini ja 15. augustist 15. septembrini. Kutsekomisjon raamatukoguhoidjate kutsetaotluste läbivaatamiseks kahel korral –7. juunil ja 24. septembril. Kokku laekus avaldusi 72 ning kutse omistati 68-le raamatukoguhoidjale.
ERÜ kutsekomisjoni kuulusid: Malle Ermel (TÜR), Jüri Järs (TTÜR), Aira Lepik (TLÜ), Katrin Niklus (aseesimees, Rapla KR), Piia Selge (sekretär, Tallinna ARTE Gümnaasiumi Raamatukogu), Krista Talvi (esimees, RR ja ERÜ), Ilmar Vaaro (TÜ VKA) ja Margit Salmar(Kutsekoda).
EESTI KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 ja ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA 2020
Dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ raamatukogude osa arutas ERÜ juurde kutsutud töörühm juba 2012. aastal, lootuses, et arutelud jätkuvad sügisel esitati raamatukogunduse valdkonna sisend 2012. aasta 1. juuniks. Tegelikkuses valmis kultuuriministeeriumis põhialuste projekt alles 2013. aasta kevadel ja jõudis ERÜsse veebruari algul. Suur oli raamatukoguhoidjate üllatus, et raamatukogude valdkond ei kajastunud omaette peatükis, vaid see vähene, mis puudutas raamatukogusid oli kokku võetud peatükki: Sõnakunst. Kultuuripoliitika töörühm kohtus 12. märtsilkultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskuse ja asekantsler Anton Pärnaga, et selgitada raamatukogude seisukohti ja teha omapoolseid ettepanekuid dokumenti. Märtsi lõpus esitas ERÜ kultuuriministeeriumile täiendused, millest kõige olulisem oli ettepanek luua uus alapunkt Raamatukogu koos sinna kuuluva sisuga. Enne Jaanipäeva avalikustas ministeerium Kultuuripoliitika 2020 viimase versiooni, millega said kõik huvilised avalikult tutvuda ja parandusettepanekuid esitada. ERÜ tegi veel viimase pingutuse, et sõnastada autoriõigust puudutavaid sätteid, rõhutada rahvaraamatukogude komplekteerimiskulude katmise vajadust nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi eelarvest jm. Katre Riisalu esitas parandusettepanekuid veel 19. septembril osalusveebi.
21. novembril 2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (http://www.kultuuripoliitika.ee/files/Riigikogu%20otsus.pdf). Kultuuripoliitika uued arengusuunad kinnitab lõplikult Riigikogu.
Kui Kultuuripoliitika põhialuste dokument sätestas, et riik peab oluliseks rahvaraamatukogude elukestvat õpet edendavate algatuste elluviimist, siis Elukestva õppe strateegia aastatel 2014–2020 ei pidanud raamatukogusid selles kontekstis taas vajalikuks mainida. ERÜ koos Kaie Holmiga tegi üsna haridusasutuste kesksesse dokumenti mitmeid parandusettepanekuid, kuid strateegia kokkupanijaid ei pidanud vajalikuks nendega arvestada.
RAAMATUKOGUHOIDJA EETIKAKOODEKS
Raamatukoguhoidja eetikakoodeksist huvitatud raamatukoguhoidjad kogunesid esimest korda 3. märtsil 2013. Eetikakoodeksi töörühma kuulusid Janne Andresoo (esimees, RR), Aira Lepik (TLÜ, taandas ennast 15.04.13), Kaie Holm ( Tallinna KR), Krista Visas (Pärnu KR), Jane Palu (Viimsi raamatukogu), Ewa Roots (Urd) (Tartu LR), Silvi Metsar (TLÜ), Katre Riisalu ja Reet Olevsoo ERÜst. Arutelu aluseks otsustati võtta IFLA eetikakoodeksi põhipunktid, kuid tugineda ka lähiriikide, Soome jt Põhjamaad eetikakoodeksitele.
Kevadel arutati suure hooga koodeksi sisu ja teksti, kohtuti veel mõned korrad ja põhiosas sai dokument valmis juba juunis. Viimasel kokkusaamisel novembris otsustati, et valminud koodeks saadetakse arvamuse küsimiseks laiemale ringile ja veebruari lõpul esitatakse ERÜ üldkoosolekule kinnitamiseni.
SUUREMAD ÜRITUSED
Raamatukoguhoidjate X kongress
Raamatukoguhoidjate X kongress „Vali raamatukogu“ toimus 20.-21. maini Pärnus konverentsihotellis Strand, osales 193 raamatukoguhoidjat üle Eesti. Käesoleva kongressi juhtmõte „Vali raamatukogu!“ andis märku, et võimaluste- ja valikuterohkes maailmas, on raamatukogudel kindel koht. Ettevalmistus kongressiks algas palju varem, mitmeid kordi kogunes programmitoimkond, et anda kongressile õige suund. Toimkonda kuulusid: Janne Andresoo, Kaie Holm, Mare-Nelli Ilus, Maire Killar, Gerda Koidla, Liisi Lembinen, Kai Lugus, Mai Põldaas, Tiiu Reimo, Asko Tamme ja Katre Riisalu.
Kongressi esimese päeva juhatasid sisse ERÜ juhatuse esinaise Katre Riisalu, Pärnu linnapea Toomas Kivimäe ja Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna tervitussõnad, millele järgnes avaistung „Raamatukogud multimediaalses maailmas“. Riigikogu liige Jaak Allik kõneles raamatukogudest Kultuuripoliitika 2020 kontekstis, TA uurija-professor Rein Ahas andis ülevaate regionaalsetest muutustest, mis mõjutavad raamatukogusid. TÜ õppeprorektor Martin Hallik mõtiskles videoettekandes teadusraamatukogude tuleviku üle.
Pealelõunane aeg kulus ettekannetele, kus erinevate raamatukogude esindajad ja ka kasutajad, rääkisid raamatukogu kui sotsiaalse ruumi tähtsusest. Sellele järgnenud Asko Tamme juhitud vestlusringis osales raamatukoguhoidjate kõrval ka Pärnu Keskraamatukogu üks arhitektidest Kalle Komissarov, kes tõi raamatukogukesksesse arutelusse sisse arhitekti vaate.
Teine kongressi päev algas istungiga, kus ootustest raamatukoguhoidjatele kõnelesid peaasjalikult kõrgkoolide esindajad, tuues välja trende ja tendentse vilistlaste uuringutest aga ka TLÜ rahvusvahelisest õppeprogrammist. Kongressi lõpetasid Pecha Kucha formaadis esitatud kolmteist 6 minuti ja 40 sekundi pikkust esitlust, kus kõrvuti arendusprojektidega kõneldi lastetööst Viljandi Linnaraamatukogus, kataloogimisprotsessi hindamisest TTÜ raamatukogus ning Tartu Kõrgema Kunstikooli oma näo otsingutest. Uudse formaadi rakendamine tekitas elevust nii esinejatele kui kuulajatele ja õnnestus tänu Olga Einasto oskuslikule juhtimisele.
Traditsiooniliste suuliste esitluste kõrval oli kongressil võimalus üles astuda ka stendiettekandega. Eksponeeritud oli 33 poster-esitlust, mille seast osalejad valisid oma lemmiku. Selleks osutus Viljandi Linnaraamatukogu ettevõtmisi tutvustav põneva kunstilise lahendusega poster.
Kongress lähetas teele ka pöördumise, et anda avalikkusele teada, mida raamatukoguhoidjad peavad vältimatult vajalikuks:
- algatada raamatukogude üleriikliku arengustrateegia ja tegevuskava koostamine, et tagada tugeva raamatukogude võrgu toel kultuuriliselt rikka ühiskonna säilimine;
- lisada raamatukogud kui kultuuri oluline osa Kultuuriministeeriumi koostatavasse dokumenti „Eesti Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020“;
- tagada raamatukogude riiklik finantseerimine vähemalt 2007. aasta mahus, et võimaldada Eesti inimestele võrdne kohtlemine ja teabe ning kirjasõna kättesaadavus kõigis piirkondades.
Kongressi õnnestumiseks andsid oma suure panuse kolleegid Pärnu Keskraamatukogust ja TÜ Pärnu kolledži raamatukogust. Rahaliselt toetasid kongressi korraldamist Kultuuriministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kava jm http://eru.lib.ee/www/index.php/372-eesti-raamatukoguhoidjate-x-kongress
Raamatukogupäevad
Üle-eestilised raamatukogupäevad toimusid 20.–30. oktoobrini ning ERÜ eestvedamisel peeti neid juba 23. korda. Alates 2011. aastast on raamatukogupäevade deviis olnud „Kohtume raamatukogus!“ ning on lihtne ja lööv mõtestamaks lahti raamatukogupäevade olemust. 2013. aasta oktoobri viimase kümne päeva jooksul toimus üle Eesti 130 kohtumist. Raamatukogudesse kutsuti tuntud ja huvitavaid inimesi, toimusid luuleõhtud, kontserdid, kirjandusõhtud, ühiselt loeti muistendeid, liisusalme, mõistatati mõistatusi. Kultuuripärandi aastast ajendatuna toimusid erinevad õpitoad – valmistati paberist mänguasju, õpiti kalligraafiat, sulega kirjutamist ja lükatiga arvutamist, valmistati vana aja mänguasju ning õpiti arhailist tikandit. Raamatukoguhoidja ametit proovisid raamatukogudes 70 kohalikku tuntud inimest – vallavanemad, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalnõunikud, linnapead, konstaabel, perearst aga ka ajakirjanik ja kirjastaja.
Alates 2006. aastast on kirjastus Koolibri toetanud üleriigiliste raamatukogupäevade reklaamplakati kujundamist ja trükkimist, nii ka 2013. aastal. Kõik soovijad said plakati tasuta.
Raamatukogupäevade avapäev leidis koostöös Viljandi Linnaraamatukoguga aset kultuuripärandilinnas Viljandis 18. oktoobril. Avapäeva ohjas Reet Lubi. Pärandiaastale kohaselt oli kavas ettekanded vaibakunstnik Anu Raualt, Viljandi Muuseumi direktorilt Jaak Pihlakult ja Pärimusmuusika Keskuse juhatajalt Ando Kivibergilt. Kui päeva esimene pool toimus Sakala Keskuses, siis pärastlõunal sai tutvuda uhiuue Viljandi Gümnaasiumiga (rohkem tuntud kui riigigümnaasium), samas toimus ka mälumäng. Seekord osales mälumängus 12 võistkonda, küsimused koostas ja mälumängu viis läbi Kohtla-Järve Keskraamatukogu. Paremusjärjestus ei toonud palju üllatusi: Tartu Linnaraamatukogu, Raplamaa ja Pärnu Keskraamatukogu võistkond. Järgmise aasta küsimuste koostaja selgitati loosi teel ning selleks osutus Harju Maakonnaraamatukogu.
VII teadus-ja erialaraamatukogu päev toimus 22. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Päeva juhtis Edith Hermann. Oma asutustest tegid ülevaate KMARi juhataja Merike Kiipus, ERMi direktor Tõnis Lukas ja TÜ Ajakirjanduse, kommunikatsiooni- ja infoteaduste instituudi raamatukoguhoidja Maio Vaniko. Eesti mõistatuste andmebaasist rääkis Arvo Krikmann. Päeva teisel poolel saadi lühiülevaated Tartu erialaraamatukogudest.
Võistlus „Infootsing Internetist 2013“
Võistluse „Infootsing Internetist“ eelvoor toimus 9. oktoobril ja sellele registreerus 44 osalejat, vastused saatis ära 40 võistlejat. 23. oktoobril TÜ raamatukogus toimunud võistluse finaalis läks võit jagamisele, selle pälvisid Stiina Sild (Tallinna Keskraamatukogust) ja Eero Vegmann (TÜ AKI üliõpilane). Kolmandaks tuli Karin Kiisk (Eesti Rahva Muuseumist). 2013. aasta võistluse korraldas Mai Põldaas, TÜ AKI. Võistluse kohta lähemalt ERÜ veebilehelt: http://www.eru.lib.ee/www/index.php/415-infootsing-2013
Bussiraamatukogu ja -viktoriin
ERÜ ja SEBE ühisel jõul avati oktoobrikuus SEBE kaugliinibussides 30 raamatukogu. SEBE bussidesse paigutati raamatukogupäevade kleepsuga märgistatud karpidesse lugemisvara, mis sisaldas teoseid kodu- ja välismaistelt autoritelt ning elulugusid sarjast Eesti mälu. Raamatuid oli bussi kohta paarkümmend. Bussiraamatukogu raamatud komplekteeriti ja tembeldati eritempliga Hoiuraamatukogus. Lisaks raamatute lugemisele sai täistunniekspresside interaktiivsetel ekraanidel testida oma teadmisi raamatuloost. Selleks oli koostatud meeleolukas viktoriin, mida sai sõidu ajal mängida.
Bussiraamatukogu sai ka üsna ootamatu tähelepanu. Nimelt käivitas Marketingi Instituut kevadel turundusraadio, kuhu on kaasatud oma ala parimad praktikud turunduse, müügi- ja mainekujundusega seonduvalt. Aasta igal nädalal antakse Turundustähe diplom nädala parimale turundusteole. 42. nädala Turundustähe kandidaadid olid Eerik-Niiles Krossi ja Edgar Savisaare valimiskampaaniad, Soome hiiglasliku hamburgeri reklaam ning raamatukogupäevade ajal ellu kutsutud bussiraamatukogu. Kuid Nädala Turundustäheks kuulutati lugemisharjumuse propageerimise eest uudsel viisil ERÜ. Iga õnnestunud ettevõtmise taga on inimesed, bussiraamatukogu projekti vedasid Anneli Sepp ja Kristina Pai ERÜ juhatusest ning Kalju Tammaru Hoiuraamatukogust, tänusõnad kuuluvad bussifirmale Sebe.
Seminarid
Jätkus juba 2012. aastal alanud kolmeosaline seminar „Teenuste turundamine ja suhtekorraldus raamatukogus“. 10. jaanuaril ELKis toimunud seminaril kõneles keskuse direktor Triin Soone turunduse praktilisest juhtimisest raamatukogus ja Õnne Mets RRist kaasaegsetest kommunikatsioonivahenditest raamatukogudes. Kolmandal korral, 13. veebruaril sukelduti Tallinna Keskraamatukoguspraktilisse turunduskogemusse Tallinna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Sauga raamatukogus jt näidetel. Lisaks raamatukogudes toimuvale vahendas Maarja Vaino turundustöödkirjanike muuseumides. Seminaril osales ligi kolmkümmend raamatkoguhoidjat, kes tagasisides väitsid, et said kasulikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi.
RRi, Tartu Linnaraamatukogu ja ERÜ koduloobibliograafia töörühma koostöös sai teoks Tartus ja Tallinnas toimunud seminarid„Artikli MARC21: koolitused rahvaraamatukogudele“. Koolitused olid mõeldud neile, kes rahvaraamatukogudes tegelevad artiklite bibliografeerimisega, aga eriti koduloolise bibliograafia lisamisega erinevatesse andmebaasidesse. Koolituse käigus selgitati lahti artikli MARC-kirje väljad, nende korrektne täitmine, märksõnade ja annotatsioonide lisamine. Tartu Linnaraamatukogus viis koolituse läbi andmebaaside peaspetsialist Halliki Jürma, teadmisi täiendas kakskümmend inimest. RRis toimunud koolituse viisid läbi RRi peabibliograaf Jane Makke, normandmete töörühma juht Katrin Sõrmus ja ISE bibliograaf Tiina Ritson ning sealosales 22 inimest.
Ettekanded on ERÜ kodulehelt: http://eru.lib.ee/www/index.php/erye/organisatsioonist/struktuur/216-koduloobibliograafia-tooryhm
Aasta jooksul korraldasid erinevad struktuuriüksused veel mitmeid seminare ja teabepäevi, mille korraldamist on rahaliselt toetanud kas Kultuuriministeerium või Hasartmängumaksu Nõukogu.
MUUD ETTEVÕTMISED
Kirjanike Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu ja ERÜ korraldusel toimus 4.-8. novembrini X kirjanike raamatukogutuur “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”. Tuuri peakorraldajad olid Jürgen Rooste ja Veronika Kivisilla Kirjanike Liidust ja Maire Liivamets RRist, ERÜ büroo aitas kaasa ettevalmistaval perioodil. Seitse meeskonda sõitis läbi kõikide maakondade, v.a Harjumaa.
Jätkuvalt rändab mööda raamatukogusid Lugemisaasta fotokonkursi „Lugemise lummuses“ näitus ja seda eksponeeriti 2013. aastal Urge ja Vändra raamatukogus Pärnumaal.
ÜLEVAADE ERÜ STRUKTUURIÜKSUSTE TEGEVUSEST
20. novembril 2013 aastal loodi uue mõtte töörühm, eesmärgiga maailmas toimuval silma pealhoidmine ning uuenduste tutvustamine. Töörühma asus juhtima Veronika Raudsepp Linnupuu Viljandi Linnaraamatukogust ning liikmeskond formeerus sooviavalduste alusel. Töörühma kuuluvad Annika Aas Tartu Linnaraamatukogu, Karin Evik Vedu raamatukogu, Signe Jantson TTÜR, Vallo Kelder TÜ, Anne Kliimask TÜR, Krista Lepik TÜ, Kristina Pai TÜR, Reelika Pukk Tartu Linnaraamatukogu, Anneli Sepp TÜR, Signe Susi TÜ VKA, Marje Tamre TLÜ AR, Tiiu Tarkpea TÜR, Kadri Tomson Eesti Rahvusvahelises Kool, Tuuliki Tõiste TTÜR, Kaie Viigipuu-Kreintaal Tallinna Keskraamatukogu, Krista Visas Pärnu Keskraamatukogu. Töörühma esimene kokkusaamine jääb 2014. aastasse.
Erialaraamatukogude sektsioon (juht Raili Reigo, Sisekaitseakadeemia raamatukogu)
Erialaraamatukogude sektsiooni juhatus korraldas 2013. aasta jaanuaris küsitluse kõigile erialaraamatukogudele. Raamatukogu pidi esitama lühiiseloomustuse, tuues välja lugejate sihtgrupid, kirjeldades kogude koostist jms. Samas paluti raamatukogude ja raamatukoguhoidjate kontaktandmeid. Kõigil soovijatel paluti täita avaldus ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni astumiseks. Vastused laekusid 43 erialaraamatukogult.
Erialaraamatukogude sektsiooni kevadüritus toimus 18. aprilli Kirde Kaitseringkonnas. Raamatukogu juhataja Svetlana Aimla rääkis raamatukogu tutvustades lühidalt oma igapäevatööst ja lugejateenindusest. Staabi- ja tagalajaoskonna ülem major Oliver Kits pidas sõduriloengu Kirde Kaitseringkonnast – ajaloost, hetkeseisust, struktuurist ja tegevusest. Toimus ka erialaraamatukogude sektsiooni koosolek, mille päevakorras olid sektsiooni töökorra arutelu ning ülevaade ERÜ-st, arutati esilekerkinud probleeme. Erialaraamatukogude sektsiooni organisatsioonilised küsimused, mis vajasid lahendamist olid liikmeankeetide uuendamine, ning erialaraamatukogude mõiste määratlemine. Arutati kas sektsiooni liikmeks on raamatukogu või isik. ERÜ juhatuses erialaraamatukogusid esindav Heli Priimets tutvustas lühidalt ERÜ tegevust.
6. detsembril toimus erialaraamatukogude sektsiooni üldkoosolek Eesti Pangas. Kersti Naber tutvustas Rahanduspoliitika ja majandusuuringute osakonda kuuluva Eesti Panga raamatukogu. Sekstiooni esinaine Raile Reigo võttis kokku erialaraamatukogude sektsiooni töö aastatel 2012–2013, Heli Priimets analüüsis probleeme sektsiooni töös ja ERÜ esinaine Katre Riisalu tutvustas ERÜ tegevust. Koosolekul kiideti ühehäälselt heaks ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni tegevuse alused, sektsiooni juhatusse valiti kolmeks aastaks Heli Priimets Tallinna Majanduskoolist, Liina Tamm Sisekaitseakadeemiast, Ludmilla Sööt SA TÜ Kliinikumist, Raile Reigo Sisekaitseakadeemiast ja Ülle Kalvik Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Peale üldkoosolekut toimunud juhatuse koosolekul valiti ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni esimeheks Raile Reigo ning määrati sektsiooni juhatuse ülesanded ja tegevusvaldkonnad aastatel 2014–2016: kodulehe haldamine ja info kaasajastamine, sektsiooni liikmete ja erialaraamatukogude liikmelisus, teabepäevade ja ühisürituste korraldamine, info erialaste enesetäiendamisvõimaluste kohta jm.
Aruandeaastal toimus sektsiooni liikmete vaheline suhtlus listi vahendusel. Info erialaraamatukogude sektsiooni tegevuse kohta on ERÜ kodulehel.
Kooliraamatukogude sektsioon (juht Kristel Rannaääre)
2013. aastal leidsid aset kolm suuremat traditsioonilist ettevõtmist.
15. aprillil toimunud kevadine teabepäev oli tavapärasest pidulikum, sest tähistati sektsiooni 15. sünnipäeva. Räägiti igaühe rollist ERÜ-s, meenutati sektsiooni tormilisi algusaastaid ning anti ülevaade 2012. aastal tehtud kooliraamatukogude kaardistamise tulemustest.
7.- 9. augustil toimus suveseminar Rakveres. Teemaks oli „E-õpivara kasutusvõimalused koolis ja kooliraamatukogus kooli õppekava eesmärkide paremaks rakendamiseks“. Seminari eesmärgiks oli kooliraamatukogu töötajate teavitamine e-töövihikute, e-õpikute vms õpivara olemusest ja kasutamise võimalustest. Samuti erinevate e-õpivara kasutusvõimaluste tundma õppimine õpilaste infokirjaoskuse arendamiseks (e-teavik, video, blogi jne). Lektoriteks olid nii e-õpivara koostajad, väljaandjad kui ka kolleegid-praktiseerijad. Seminari toetas Haridus- ja Teadusministeerium, osalejate tänu kuulus ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogule. Seminar oli kenaks tagasivaateks eelnenud 15 aastale. Just Virumaal Pariisi külas toimus esimene kooliraamatukoguhoidjate seminar, kus arutleti põhiliselt fondeeritud õppekirjandusega seonduvat.
27. septembril toimus juhatuse ja piirkondlike ühenduse juhtide kokkusaamine. Tehti tulevikuplaane ja kooskõlastati neid piirkondlike ühenduste juhtidega.
18. novembril toimus sektsiooni sügisene teabepäev. Päeva raskuspunkt oli seekord lugejal ehk kiusamisvaba koolikeskkonna loomisel.
Maaraamatukogude sektsioon (Lea Rand, Toila raamatukogu juhataja)
Aasta jooksul toimus sektsiooni liikmeskonnas kaks muudatust – Tartumaa esindajaks sai Anne Toome Alatskivi raamatukogust ja lahkus Võrumaa asendusliige Siiri Kartsepp.
Tavapäraselt toimus aasta jooksul kaks koosolekut. Kevadine koosolek toimus 24. aprillil väljasõiduistungiga Jüri raamatukogusse, kus võttis vastu sektsiooni liige, Jüri raamatukogu direktor Ülle Siska. Kutsutud oli Harju Maakonnaraamatukogu direktor Rutt Enok. Peale ekskursiooni Jüri raamatukogus ja gümnaasiumis tegi Lea Rand lühikese kokkuvõtte maaraamatukogude teabepäevast, arutati maaraamatukogude sektsiooni suveseminari korraldamist Läänemaal ja maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist Keilas. Tehti juhatusele ettepanek muuta aasta maaraamatukoguhoidja auhinna statuuti, arutati Ülle Siska koostatud soovitusi ühendatud raamatukogule. Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukoguhoidjate mälestuste kogumise tähtajaga 31. detsember 2013. Aasta lõpuks olid mälestusi saatnud 4 raamatukogutöötajat.
Teine sektsiooni kokkusaamine toimus 24. septembrilRRis, osales ka Rutt Enok. Tehti kokkuvõte maakogude suveseminarist ja küsitlusest lisaülesannete kohta maaraamatukogudes, arutati maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist Keilas 25. oktoobril. Salajase hääletamise tulemusel selgus 2013. aasta parim maaraamatukoguhoidja, kes esitati tunnustamiseks ERÜ juhatusele. Kavandati 2014. aasta ettevõtmisi.
Sektsiooni teabepäev toimus 18. märtsil RRis. Ivar Trönertegi süvaanalüütilise vaate meie isiklikele eesmärkidele, Karl-Martin Sinijärv mõtiskles raamatukogude ja lugemise teemadel, Marju Salusteotsis vastust küsimusele, kas esoteerilise kirjanduse lugemine on alateadlik usuline otsing,Õnne Mets rääkis teemal "Raamatukogu kui kultuuriasutuse kommunikatsioon",Igor Kotjuh esitas mõtlemapaneva küsimuse kas Eesti venekeelne kirjandus on osa eesti kirjandusest,Jaanika Palm tegi ülevaate lastekirjandusaastat 2012 ningLea Rand kokkuvõte sektsiooni tööst. Teabepäeval osalejatel paluti vastata väikesele ankeedile, kus olid küsimused koolitusvõimaluste ja rahastamise kohta ning paluti välja tuua oma ootused sektsioonile ja oma maakonna esindajale.
Maaraamatukogude sektsiooni XXII suveseminar toimus 12.-14. juunini Läänemaal sai teoks koostöös Lihula raamatukogu ja Lääne Maakonna Keskraamatukoguga. Kohtuti Kullamaa vallavanema Jüri Ottiga, Taebla vallavanema Ülle Ermaniga, Risti vallavanema Rein Kruusmaa jt. Kuulati vallavanemate arvamusi kultuurist ja raamatukogudest ühinevates omavalitsustes ja Meeli Veskuse mõtteid e-raamatu ja raamatukogude arengutest Euroopas ja Eestis. Tehti rühmatööd teemal „Muutuv rahvaraamatukogu“ ja arutati, millised on raamatukogude külastajate ootused muutuvale raamatukogule. Koguti ideid kultuuripärandi aasta sündmusteks raamatukogudes, arutati erialaküsimusi, tutvuti Läänemaa rikka kultuuripärandiga jm.
XII maaraamatukoguhoidja päev toimus 25. oktoobrilning seekordseks võõrustajaks Harjumaa Maakonnaraamatukogu Keilas. Päeva, mille juhtmõtteks oli „Elu võimalikkus maal“, juhtis Keila Lehe toimetaja Agu Veetamm. Nagu ikka - möödus päeva esimene pool tõsisemas ja ametlikumas võtmes. Elu võimalikkusest maal ja raamatukogude osast selles kõneles Saida farmi juht, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava. Sulev Oll Maalehest rääkis Eesti asjast uues ajas. Elust külas nimega Euroopa rääkis liikumise Kodukant esindaja Anneli Kana. Pealelõuna jätkus pidulikumas meeleolus - tunnustati Aasta maaraamatukoguhoidja 2013 nominente, keda tänavu oli kokku 12. Meelelahutuseks demonstreeris kohalik firma „Protten“ oma toodangut.
Sektsiooni liikmete vahel toimus aasta jooksul tihe suhtlus listis ja maaraamatukogudele on operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebooki lehe kaudu.
Jaanuaris palus maaraamatukogude sektsiooni abi Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar, kellel oli plaanis kirjutada raamatukogudest artikkel. Sektsiooni liikmed tegid ära suure töö, kuid kahjuks ei ole seda artiklit tänaseni ilmunud.
Detsembris pöördus meie poole Maalehe ajakirjanik Heli Raamets, kes tundis huvi pika staažiga maaraamatukoguhoidjate kohta. Eesmärgiks kirjutada sellel teemal artikkel. Artikkel ilmus 18. jaanuaril 54 aastat Võõpsu raamatukogu juhtinud Lea Saaremäest.
Kogude toimkond (juht Kristina Pai, Tartu Ülikooli Raamatukogu)
Kogude toimkonna töö möödus peamiselt meili teel mõtteid vahetades. Aasta oli rikas toimunud suurüritustest, mille korraldamisel, läbiviimisel mitmed toimkonna liikmed osalesid ja kus arutati teaduskogudele olulisi teemasid. Peamisteks teemadeks: ajalehtede säilitamine Hoiuraamatukogus, e-kogude statistika ja traditsioonilise kogude seminari korraldamine.
Toimkonna korraldatud kogude seminar viidi sel korral läbi koostöös ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühmaga. Elle Tarik rääkis 1920ndate aastate Tartu kirjastuselust ja raamatukogudest, Kairi Felt jaÜlle Talihärm muljeid Frankfurdi raamatumessilt, Kristina Pai vahendas LIBERi aastakoosolekul ja Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate konverentsil kuuldut, Triinu Tamm tegi ülevaade tänapäevasest prantsuse kirjandusest jm. Üritusel osales 75 huvilist, lisaks veebiülekande jälgijad. Seminar jääb (nagu ka eelnevad) ERÜ kodulehe vahendusel järelvaadatavaks.
Koolituse toimkond (juht Ilmar Vaaro, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Koolituse toimkond koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga korraldas 18. aprillil seminari „Koolitajalt koolitajale“, millega tähistati ühtlasi 100. aasta möödumist eriala täiendkoolituse algusest Eestis. Kultuuriakadeemias toimunud kokkusaamisel osales 42 koolitusega otsesemalt või kaudsemalt seotud huvilist. Üheks rohkem mõtteelamusi tekitavaks teemaks kujunes stažeerimine nii riigisiseselt kui kaugemal. Lisaks uute ideede tekkimisele peeti oluliseks erineva taustaga koolitajate infovahetust. Pikemalt on seminarist võimalik lugeda Krista Talvi ülevaatest ajakirja Raamatukogu kolmandas numbris.
Pärast uue kutsestandardi Raamatukoguhoidja 6, 7, 8 kinnitamist ning kutse andmist reguleerivate dokumentide väljatöötamist pöördusid toimkonna pilgud standardist lähtuva Raamatukoguhoidja 6 koolitusprogrammi koostamisele. Arvati, et programmi väljatöötamine võiks toimuda kutsestandardi viie kohustusliku kompetentsil moodustuvate moodulite alusel. Nõusoleku koolitusprogrammi moodulite väljatöötamist juhtida andsid Kaire Lass, Jane Makke (RR), Tiiu Reimo, Aira Lepik (TLÜ) ja Mai Põldaas (TÜ). 29. novembril toimus TLÜ ARi Õpikeskuses toimkonna ja moodulite väljatöötamise juhtide kokkusaamine. Arutati koolitusprogrammi koostamise erinevaid võimalusi ja variante. Leiti, et koolituse mahud ja sisu peaksid olema lähedased ülikoolide tasemeõppe kavadele. Viiele kompetentsi alusel moodustunud moodulile lisanduks kuuendana nn. alusmoodul, mis peaks kujundama arusaamu raamatukogunduse alustest, raamatukogu- ja infotegevuse kujunemisest ning peamistest seaduspärasustest. Ülesehituselt sarnaneks uus kutsekoolituse programm varasema Raamatukoguhoidja III programmiga. Tehti huvitavaid ettepanekuid koolituste tehnilise läbiviimise osas.
Lasteteeninduse toimkond (juht Nelli Orgmaa, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu)
Lasteteeninduse toimkonna koosolekul 27. veebruaril arutati jooksvad küsimusi ja suveakadeemia koolituskava.
Selgitati 5 kandidaadi hulgast välja aasta lasteraamatukoguhoidja 2013 ning tehti auhinna väljaandmiseks ettepanek ERÜ juhatusele.
Koostöös Harju Maakonnaraamatukoguga korraldati 18. septembril X lasteraamatukoguhoidjate päev Keilas. Kuulutati välja auhinna aasta lasteraamatukoguhoidja nominendid, Nelli Orgmaa tegi ülevaade lasteteeninduse toimkonna möödunud kümnest aastast ja Anneli Kengsepp lasteraamatukogude 2012. aasta tööst, Triin Soone rääkis ELKi tegevusest ja Heli Nurger mõtiskles lapsest kogukonnas. Toimkonna liige Ülle Rüütel oli Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia projektijuht.
Terminoloogia toimkond (juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu)
Toimkonnas on 15 liiget, on saadud üle mõõnaperioodist, 2013. aasta jooksul saadi kokku 8 korda. Tegeletud on varjatud terminikirjete toimetamisega. Varjatud terminid on küll andmebaasis olemas, kuid neil puuduvad võõrvasted või on neil mõni muu puudus. 2013. aastal tegeleti ka kartograafia terminitega, vaadati milliseid päringuid saadetakse andmebaasi jm. Mais toimus oskuskeelepäev.
Vanaraamatu toimkond (juht Urve Sildre, Eesti Rahvusraamatukogu)
Vanaraamatu toimkonna kahepäevane seminar 9. -10. mail Valgas ja Läti Valkas hõlmas ettekandeid, kogude tutvustusi ja ekskursioone. Üritusest võttis osa üle 20 vanaraamatu spetsialisti Tallinna ja Tartu mäluasutustest. Seminari ettekannete osa toimus esimesel päeval Valga muuseumis. Toimkonna liikmetest esinesid ettekannetega Tiina Valgma (Ajalooarhiiv) ja Mare Rand (TÜ raamatukogu). Valka muuseumi peavarahoidja Ingrid Kivest andis ülevaate muuseumi vanatrükistest ja käsikirjadest. Teisel päeval hommikul külastati Valga Keskraamatukogu, mida tutvustas raamatukogu direktor Endla Schasmin. Seejärel külastati Valka koduloomuuseumi, mis paikneb Jānis Cimze seminari endises hoones. Tutvuti seminari ajaloole pühendatud näitusega. Külaskäigust kirjutas lähemalt ajakirjas „Raamatukogu” Ruth Hiie.
3. oktoobriltoimus ERÜ vanaraamatu toimkonna ja RRi koostöös ettekandepäev, kus esinesid vanaraamatu spetsialistid erinevatest Eesti mäluasutustest. Kuuest ettekandest kaks (Larissa Petina,Katre Kaju) olid unikaalsetest käsikirjalistest reisialbumitest, mis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Juttu tuli nii aadli (Ene Hiio), kui talupoegade raamatukogudest (Liis Tamm) ning eestikeelsest hariduskirjandusest (Marita Paas). Anti ka ülevaate vanaraamatu uurimise praegusest seisust (Tiiu Reimo). Ettekandepäeval osales ligi 80 kuulajat, kes soovi korral said mapid ettekannete teesidega. Päeva lõpetas näituse “Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu“tutvustus RRi harulduste saalis (Sirje Lusmägi). Ettekandepäevast ilmub Kadri Tammuri ülevaade ajakirjas „Raamatukogu”.
Toimkonna postiloendivahendusel jagasid välismaal nähtust muljeid Katre Kaju (ülevaade Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi seminari „Peatage vargad” ettekannetest) ja Aija Sakova-Merivee (Berliini riigiraamatukogu ajalooliste trükiste osakonna külastusest). Postiloendis on 42 liiget, pikaajalisi toimkonna liikmeid ja aktiivsemaid üritustel osalejaid on üle 20 (ERÜ liikmed). Postiloendiga liitusid sel aastal ka mitmed muuseumitöötajad üle Eesti.
2014. aastal möödub 20 aastat vanaraamatu toimkonna asutamisest.Uuest aastast hakkab toimkonna tööd juhtima TLÜAR baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna juhataja Aija Sakova-Merivee.
Koduloobibliograafia töörühm (juht Heda Piiriste, Pärnu Keskraamatukogu).
Töörühm ei ole paraku olnud väga aktiivne, uue juhi leidmine ei ole vilja kandnud. Raamatukoguhoidjate kongressil esines Heda Piiriste Pecha Kucha paneelis ettekandega URRAMi kodulooportaalist kasutaja seisukohalt. Mitu töörühma liiget on vaheldumisi tegelenud URRAMi kodulooportaali modereerimisega, leidnud ebakorrektseid kirjeid, saatnud infot nende kohta tegijaile, kirja ja telefoni teel juhendanud jm. Selline puuduste avastamine kodulooportaalis tingiski vajaduse uue MARC-koolituse järele, mis koostöös Krista Talviga (RR) oktoobris teoks sai.
Raamatukogude turunduse töörühm on samuti olnud uue juhi ootuses ja 2013. aastal oma tegevuse peatanud.
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm (juht Tiina Talvet, Rapla Keskraamatukogu)
Jätkati komplekteerimisosakondade juhatajate ja töörühma liikmete koolitamist.20. märtsil toimus koolituspäev Tartu Linnaraamatukogus. Mart Jagomägi, kirjastus Ilmamaa direktor, andis ülevaate 1993. aastal asutatud kirjastuse tegevusest. Tartu Linnaraamatukogu e-teenuseid tutvustas tehnikakirjanduse osakonna juhataja Ülo Treikelder. Marju Saluste, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja kõneles esoteerilisest kirjandusest ja selle lugemisest. Tiina Talvet analüüsis 2012. aasta komplekteerimise statistilisi näitajaid. Riiklikule statistikale tuginedes pole Eestis ühtegi rahvaraamatukogu, millele omavalitsused komplekteerimiseks raha ei anna. Selliseid raamatukogusid, mis saavad komplekteerimiseks riigi poolt rohkem raha, kui omavalitsustelt, leidub enamikus maakondades, samas on rahvaraamatukogusid, mille kogudesse omavalitsus panustab kordi rohkem. Koolitusel osalejad tõdesid, et riiklik komplekteerimistoetus kasutati sihipäraselt, väiksemad rahvaraamatukogud ostsid nn. RD teavikuid riigi toetusest suurema summa eest. Päeva lõpetas edasise tööplaani ja jooksvate küsimuste arutelu.
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma ja kogude toimkonna ühisseminar toimus TÜRis 5. novembril. Elle Tarik Tartu linnaraamatukogust kõneles 1920ndate aastate Tartu väga elavast kirjastuselust ja raamatukogudest. Kairi Felt ja Ülle Talihärm RRist vahendasid muljeid Frankfurdi raamatumessilt ja rääkisid lähima tuleviku raamatust/raamatukogust. Kristina Pai TÜRist käis Münchenis LIBERil ja Helsingis Põhja- ja Baltimaade rahvaraamatukogude kokkusaamisel ning rääkis „millest Euroopas räägitakse“. Pikema ettekande tänapäeva prantsuse kirjandusest, kirjandusauhindadest ja tõlkimisest eesti keelde pidas „Loomingu Raamatukogu“ peatoimetaja Triinu Tamm. ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esinaine Lea Rand kõneles maa- ja kooliraamatukogude ühinemise plussidest ja miinustest. Tiina Talvet rääkis sellest, kuidas on nn Langi nimekirjad raamatukogude komplekteerimist (eriti väiksemaid kogusid) mõjutanud. Tegelikult nimekiri muidugi ei mõjuta, kogude komplekteerimise aluseks on komplekteerimissummad ja seadusandlus.
Eks-klubi (president Anne Kalvik)
Aasta algul kuulusid eestseisusesse president Anne Kalvik ning liikmed Maie Gross, Juta Laasma, Helle Martis,Tiia Nurmelaid,Linda Pärnoja,Silvi Saul ja juhatuse auliige Ester Lepik. 2013. aasta ettevõtmised algasid 30. jaanuaril Tallinna Ülikooli uute hoonete ja 13. märtsilEesti Arhitektuurimuuseumi külastamisega. 17. aprillil toimus ELKis aasta traditsiooniliselt kesksemaid sündmusi – klubi aastakoosolek. Tehti kokkuvõtteid ja arutati eesseisvaid ettevõtmisi. Uueks presidendiks valiti ühehäälselt Helle Martis ja eestseisusse Tiia Nurmelaid, Maie Gross, Silvi Saul, Anne Kalvik, Juta Laasma.
Mai keskel suundus 28 klubilast 170 m kõrgusele Tallinna Teletorni ja juuni agul jalutuskäigule Kadrioru pargi Jaapani aias. 28. augustil sõitis 34-liikmeline seltskond üle mere Helsingisse sealse ülikooliraamatukogu uue valgusküllase ja igas mõttes kaasaegse peahoonega tutvuma. Mihklipäeval saadi kokku Rocca al Mares Vabaõhumuuseumis ning sügisel käidi veel Nukumuuseumis ja Ukraina kultuurikeskuses. 7. detsembril võeti aasta kokku traditsioonilisel jõulupeol Rahvusraamatukogu kuppelsaalis.
Klubi alustas 2013. aastat 61 liikmega. Detsembri alguses vaadati nimekiri üle, et see tõelise seisuga kooskõlla viia. Nõnda jäi klubi nimekirja alles 53 liiget vanuses 60 kuni 94 aastat. Uuel aastal loodetakse ridu täiendada.
PIIRKONDLIKUD ÜHENDUSED
Tartumaa Kogu (juht Luule Ahu, Tartu Linnaraamatukogu)
Tartumaa Kogu aasta algas ühise sõiduga ERÜ aasta- ja kõnekoosolekule, enne kojusõitu käidi õhtul ka teatrietendusel "Kevadine Luts". Järgmisel kuul toimus koos giidiga Paberimuuseumi ja Trükimuuseumi külastus. Aprillis saadi osa Tartu Linnaraamatukogu 100” üritustest. Võeti osa Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogus “Soome kauneimad raamatud 2012” näituse avamisest ja Hannu Hyrske loengust ning TÜRis kohtumisest Egiptuse Bibliotheca Alexandrina kultuuriosakonna juhi Mahmoud Ezzatiga. Mais sõideti Eesti raamatukoguhoidjate X kongressile Pärnusse ja suvel korraldati kultuurireisid “Narva ja Ida-Virumaa” ja “Majesteetlikud Alpid”. Oktoobris tutvuti Soome Instituudi raamatukogu uute ruumidega ja sõideti Viljandisse raamatukogupäevade avamisele. Novembris külastasid Kogu liikmed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogu, KVÜÕA koosseisus tegutseva muuseumi ja Balti Kaitsekolledži raamatukogu.
Pärnumaa Ühendus (juht Lenna Eliste, Pärnu Keskraamatukogu)
Pärnumaa Ühenduse liikmed võtsid osa ERÜ aasta- ja kõnekoosolekust, raamatukogupäevade avamisest ja maaraamatukoguhoidja päevast. Kuna raamatukoguhoidjate kongress toimus Pärnus, siis ürituse õnnestumiseks saadi anda ka oma väike panus.
Pärnu Keskraamatukogu korraldas õppesõidu Soome raamatukogudesse, kus 20 ERÜ liikmel õnnestus osaleda. Toimus 2. raamatukoguhoidjate-nobenäppude käsitöölaat ning sügishooaega alustati väljasõiduga Paldiskisse ja Märjamaale.
Võrumaa Ühendus (juht Ere Raag, Võrumaa Keskraamatukogu)
ERÜ Võrumaa Ühendus on 51-liikmeline. Tegevusega pakuti nii eneseharimis- kui ka meelelahutusvõimalust. Euroopa mõttemaailma tundmaõppimiseks ja minevikutausta otseseks lähendamiseks alustati vestlussarja „Raamatud, mis on jäänud tähelepanuta“.
Kultuuripärandi aastal aitasime kaasa kultuuripärandi hoidmisele ja säilitamisele tulevaste põlvede jaoks – jätkus Võrumaa rahvapärimuse, sh rahvakalendri tähtsamate pühade – tähistamisega seonduvate uskumuste ja kombestiku kogumine ning talletamine.
Aasta algastraditsioonilise kultuuritöötajate tänuüritusega, veebruaris avati pärandiaasta ekspositsioon, toimus vestlussari raamatud, mis on jäänud tähelepanuta – rahvaeeposed ja saagad, märtsis tähistati Marie Underi 130. sünniaastapäeva, aprillis oli Rootsi kultuuriloo päev, mais looduspäev, juuni pühendati ilusale emakeelele, augustis tähistati Fr. R. Kreutzwaldi 210. sünniaastapäeva ja endiste raamatukogutöötajate VI kokkutulekuga Võrumaa Kesraamatukogu 104. sünnipäeva. Septembris osaleti RRi koolitusel ja kontrolliti tervisenäitajaid. Oktoober pühendati lisaks Valev Uibopuule ka tervisele ja ilule. Aasta lõpus osaleti kirjandustuuri kohtumistel ja tänuüritusel „Aasta tegu“ ning praktilisel õppusel: Jõulumeeleolu loomine kodus ja raamatukogus
ERÜ KOOSTÖÖPARTNERID JA TOETAJAD 2013
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Eesti Rahvusraamatukogu
Haridus- ja Teadusministeerium
Harju Maakonnaraamatukogu
Hasartmängumaksu Nõukogu
Jõgeva Linnraamatukogu
Kirjastus Koolibri
Eesti Kultuurkapital
Kultuuriministeerium
Pärnu Keskraamatukogu
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Viljandi Linnaraamatukogu
ESINDAJAD ORGANISATSIOONIDES JM
Ajakiri “Raamatukogu” toimetuskolleegium, Anneli Sepp
Raamatukoguhoidja kutsestandardi töörühm, Anneli Sepp
Autorihüvitusfond, Asko Tamme
Kultuuriministeeriumi juurde loodud töörühm rahvaraamatukogude arengusuundade väljatöötamiseks, Asko Tamme
Kultuuri Kutsenõukogu, Reet Olevsoo
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
2013. aasta sügisel kutsusime Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmeid andma toetusallkirju Euroopa Parlamendi rahvaraamatukogude deklaratsioonile. 2014. aasta alguseks oli parlamendi 766st liikmest oma toetust väljendanud 214, nende seas ka Eesti saadikud.
Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate konverents
12.-13. septembril toimus Helsingis Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate konverents New challenges - new thinking (Uued väljakutsed-uusmõtlemine). Varem on samasuguseid kokkusaamisi korraldatud Balti riikides, viimati 2005. aastal Lätis. Kokkusaamise üheks eesmärgiks oli pakkuda Balti- ja Põhjamaade kolleegidele võimalust jagada oma mõtteid ja rääkida kogemusest. Igast riigist oodati osalema 10-liikmelist esindust. Eestist võtsid osa Kaie Holm, Inga Kuljus, Lea Rand, Veronika Raudsepp Linnupuu, Kristina Pai, Katre Riisalu, Ilme Sepp, Asko Tamme, Maia Tammjärv, Kaili Õunapuu-Seidelberg. Kavas olnud ettekanne Balti riikide raamatukogundusest sai teoks koostöös Läti ja Leedu raamatuühingutega, Eesti osa pani kokku Piia Salundi ja Hesingis Asko Tamme. Eesti raamatukoguhoidjatest panustasid veel Maia Tammjärv, kes rääkis lühiettekandes Tartu linnaraamatukogu kirjandusveebist ning Kristina Pai, kes oli World Cafe formaadis arutelu ajal ühe teema vedajaks. Kaks päeva olid täis tihedalt ettekandeid, kuid aega jäi ka raamatukogudega tutvumiseks.Täname Kultuuriministeeriumi, kelle rahalisel toetusel sai Eesti esinduse osalemine Helsingis võimalikuks.Artiklid üritusest ilmuvad 2014. aasta ajakirjas Raamatukogu ja ERÜ Aastaraamatus 2013.
Kava jm: http://www.hel.fi/hki/Kirjasto/en/International+operations/Conferences
Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös
ERÜ on Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja Institutsioonide Liidu (IFLA) liige ja kuulub praegu kolme sektsiooni: liigitamise ja märksõnastamise, hariduse ja koolituse ning raamatukoguühingute juhtimise sektsiooni.
IFLA valis aastateks 2013-2017 sektsioonide alalistesse komiteedesse uusi liikmeid. ERÜ esitas omapoolsed kandidaadid, kes osutusid ka valituteks: liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni TÜ raamatukogu sisukirjelduse osakonna juhataja Tiiu Tarkpea ja teiseks perioodika hariduse ja koolituse sektsiooni Mai Põldaas.
2013. aasta lõpul otsustas ERÜ juhatus liituda Euroopa Raamatukogu-, Info-ja Dokumentatsiooniühenduste Bürooga (EBLIDA / European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Liikmelisus algas 2014. aastal.
Koostöö Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis
Jätkus aastaid kestnud koostöö esindusega: ERÜ vahendas infot ürituste, sh Põhjamaade raamatukogunädala kohta. 2013. aastal oli ERÜ koostööpartner 5. aprillil Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumil „Rahvuskirjandus 21. sajandil: sisse- ja väljavaated“, mille avas ERÜ juhatuse esinaine Katre Riisalu.
KIRJASTUSTEGEVUS
Ajakiri Raamatukogu (RK) annavad koostöös välja RR ja ERÜ. Vastavalt väljaandjatevahelisele lepingule on ERÜ kohustuseks leida raha ajakirja trükikulude katteks. Allikaid on otsistud ja seni ka leitud. 2013. aastal kirjutati projekte Kultuurkapitalile ja saadi kõikide numbrite trükitoetus.
Ajakiri ilmus ka 2013. aastal 6 korda mahuga 5 trükipoognat ja trükiti Tallinna Raamatutrükikojas. Ajakirja tiraaž on aastatega langenud – 2011 670 eks., 2012 620 eks. ja 2013 oli see 600 eks. Languse on põhjustanud tellijate vähenemine. ERÜ kaudu tellis ajakirja 18 eraisikut (13 eurot aastakäik). 2013. aastal oli ajakiri veebist kättesaadav kohe pärast trükiväljaande ilmumist.
RKd levitati Eesti Ajakirjanduslevi AS ja RRi kaudu, müüdi Tallinnas raamatukaupluses “Lugemisvara” ja Tartus TÜ raamatupoes.
RRi koosseisus olevas toimetuses töötas tegevtoimetajana Ene Riet ja ajakirja kujundas RRi avalike suhete osakonna arvutigraafik Margit Plink, veebisaiti haldas sama osakonna veebimeister Andrus Igalaan. Keeletoimetaja oli Ellen Arnover.
Ajakirja toimetuskolleegiumi kuulusid: Janne Andresoo, Hele Ellermaa, Kadri Kaalep, Gerda Koidla, Annika Koppel, Silvi Metsar, Kristina Pai, Anneli Sepp (ERÜ esindaja), Asko Tamme, Marje Tamre, Ilmar Vaaro. Toimetuskolleegium 2013. aastal koos ei käinud.
ERÜ aastaraamat 2012/24
Aastaraamatu koostamine oli Ene Söödi õlul, artiklid said aasta lõpuks kokku, resümeed tõlgitud, kuid ilmumine jäi 2014. aastasse.
IVI TINGRE FOND
Raamatukoguhoidjad on aastatel 2010–2013 fondi annetanud 581 eurot, kuid mõistliku suurusega stipendiumide väljamaksmiseks jääb see piskuks. Ivi Tingre Fondi põhikapitali suurus oli 01.07.2013 8274,87 eurot. Annetatud raha säilitatakse allfondis puutumatuna – toetusi ja stipendiume jagatakse kasumist, mida sihtasutus Rahvuskultuuri Fond saab oma rahaliste vahendite paigutustest.
Fondi esimese ja seni ainukese 135 euro suuruse stipendiumi pälvis 2011. aastal Ago Pärtelpoeg raamatu koostamiseks kauaaegsest Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorist Laine Peebust. Fond on väga visalt kasvanud ja järgneval kahel aasta on jäänud stipendium välja andmata. ERÜ juhatus kutsub üles toetama Ivi Tingre fondi, et annetajate abil fondipõhikapitali ja selle kaudu ka stipendiume suurendada.
2013. AASTA TULUD JA KULUD
ERÜ sissetuleku võib põhiosas jagada kolmeks: liikmemaks, ürituste osavõtumaksud ja toetused/stipendiumid. 2013. aastal on taotlusi kirjutatud Kultuuriministeeriumile (KuM), Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN), Haridus ja Teadusministeeriumile (HTM) ja Kultuurkapitalile (Kulka).
|
RAHA LIIKUMINE |
2013 euro |
|
01.01. kassas ja pangas kokku |
13 181,54 |
|
Laekus |
63 257,60 |
|
Kulutati |
62 841,34 |
|
31.12. kassas ja pangas kokku |
13 597,80 |
|
s.h. kassas |
127,61 |
|
pangas |
13 470,19 |
Tulud
|
Sihtfinantseerimine, s.h. |
26 327 |
|
Kultuuriministeerium toetus |
10 000 |
|
Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus |
2 000 |
|
Kultuurkapitali toetus |
4 296 |
|
Hasartmaksumängu Nõukogu toetus |
6 500 |
|
PRIA toetus |
2 757 |
|
osamaksud teistelt asutustelt |
774 |
|
Sisseastumis- ja liikmemaksud, s.h |
9 755 |
|
toetajaliikmete liikmemaks |
2 183 |
|
Osavõtumaksud, s.h. |
25 263 |
|
kooliraamatukogude sektsioon |
5 963 |
|
maaraamatukogude sektsioon |
4 572 |
|
kongress jm seminarid |
13 495 |
|
kutseomistamistasu |
1 233 |
|
Trükiste müük |
796 |
|
Pangaintress |
4 |
|
Kokku tulu |
62 145 |
Kulud
|
Ürituste ja kutseandmise kulud |
37 706 |
|
Raamatukoguhoidjate tunnustamine |
2 406 |
|
Trükikulud |
4 355 |
|
Tööjõukulud, s.h.: |
15 303 |
|
töötasu (palk, loengutasu, honorarid) |
11 420 |
|
sotsiaalmaksud |
3 883 |
|
Rahvusvaheline koostöö (IFLA jm) |
1 478 |
|
Mitmesugused tegevuskulud (kantselei-, side-, lähetuskulud, pangateenus) |
756 |
|
Tegevuskulud kokku |
62 005 |
|
ARUANDEAASTA TULEM (+/-) |
+ 140 |
Taotletud ja saadus toetused
|
Asutus |
Mille jaoks |
Taotlus(€) |
Eraldati (€) |
|
HMN |
Raamatukoguhoidjate X kongressi ja üleriigilised raamatukoguürituste ja koolituste korraldamiseks |
9880,00 |
6550,00 |
|
KuM |
Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine |
16 975, |
10 000,00 |
|
HTM |
Kooliraamatukogude sektsiooni suveseminari korraldamine |
2000,00 |
2000,00 |
|
Kulka |
RK 1/2013 trükkimine |
736,00 |
736,00 |
|
Kulka |
RK 2/2013 ja 3/2013 trükkimine |
1400,00 |
1400,00 |
|
Kulka |
RK 4/2013 ja 5/2013 trükkimine |
1440,00 |
1440,00 |
|
Kulka |
RK 6/2013 trükkimine |
|
Vastus 2014 |
|
Kulka |
Tunnustuspreemiad raamatukoguhoidjatele |
3500,00 |
Vastus 2014 |
|
Kulka |
Ajakirja Raamatukogu trükikulu 1-6/2014 |
4 396.00 |
Vastus 2014 |
|
Kulka |
Raamatukoguhoidjate osalemine Läti Rahvusraamatukogu uue hoone avamiseks korraldatud raamatuketis |
600,00 |
Vastus 2014 |
KOKKUVÕTE
Aasta 2013 läheb ajalukku, kui ühingu juubeliaasta – veebruaris tähistasime ühingu 90. sünnipäeva. Mais kogunes ligi 200 raamatukoguhoidjat Pärnusse, et osa saada Eesti raamatukoguhoidjate X kongressist Vali raamatukogu, kus tegime kahe kongressi vahelisest perioodist kokkuvõtteid. Septembris kogunesid Põhja- ja Baltimaade esindused Helsingisse, et jagada kogemusi ja taastada kontakte.
Ministeeriumidele ja strateegilisi dokumente kokku panevatele töörühmadele esitasime raamatukogudepoolsed ettepanekud - Eesti kultuuripoliitika 2020 ning Elukestva õppe strateegia 2020. Valmis uus kutsestandard ning uuendamisel on raamatukoguhoidja eetikakoodeks.
Muutus ühingu visuaal, nüüd on kasutusel kaasaegse värvilahenduse ja kujundusega uus ERÜ logo. Uuenenud on ka ühingu kodulehekülg. ERÜ büroo poolt välja saadetud pressiteated on toonud meediakajastusi ning viinud sõnumit ühingu ettevõtmistest laiemale. Raamatukogupäevade ajal toimunud sadade ürituste kõrval kutsusime seekord ellu ka bussiraamatukogu ning –viktoriini. Lugemisharjumuste propageerimine uudsel moel, tõi ühingule Marketingi Instituudi turundusraadio poolt Nädala Turundustähe tiitli.
Aastast 2013 tunnustame Parimat noort raamatukoguhoidjat ja märkame nii kogemustega ja staažikate raamatukoguhoidjate kõrval ka aktiivseid noori ning toome neid esile.
Peab aga meelde tuletama, et ühingu rohkem kui 800st liikmest on paraku liikmemaks tasumata 239l.
Katre Riisalu
ERÜ juhatuse esinaine
14. veebruar 2014