Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu pöördumine
Raamatukogu on tulevik
Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üheks aluspõhimõtteks on, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. Ka praegune koalitsioonilepe rõhutab vajadust vähendada ebavõrdsust ning tasakaalustada Eesti piirkondlikku arengut. Samal ajal tuleb omavalitsustest teateid raamatukogude sulgemisest ja riigi panus ei taga raamatukogudele vajalikku arenguhüpet.
Elame kesk kriise ja muutusi, mis süvendavad ebakindlust tuleviku osas. Koht, kuhu inimesed sellistel aegadel pöörduvad, on kohalik raamatukogu. 2022. aastal külastati Eesti raamatukogusid ligi 7 miljonit korda ning laenutuste arv ületas 12 miljoni piiri. Vaba ligipääs infole ja kultuurile ning ressursi jagamine võimaldas inimestel hoida kokku sadu miljoneid eurosid. Iga teine Eesti elanik leidis raamatukogust tuge vaimsele tervisele, omandas uusi teadmisi ja avardas silmaringi.
Inimeste usaldus raamatukogu vastu on aastatepikkuse hea ja järjepideva töö tulemus. Raamatukogu on koht, kuhu julgetakse tulla, et infot ja abi saada. See on elutuba, kus turvalises ja toetavas keskkonnas kohtuvad inimene ja omavalitsus, inimene ja (e-)riik, inimene ja teine inimene. See on elutuba, kus toimub põlvkondade- ja kultuuridevaheline lõimumine ning kogukond saab arutleda oluliste teemade üle. See on elutuba, kus õppida ja töötada parema tuleviku nimel. Mis saab, kui see elutuba viiakse inimesest nii kaugele, et ta enam selleni ei jõua?
Raamatukogu ei ole olemas raamatukoguhoidjata, kes on infospetsialist ja kirjanduse tundja, kultuurikorraldaja, elukestva õppe pakkuja, kestliku eluviisi propageerija, sõber ja hingehoidja. Ei saa eeldada, et nii mitmekülgsete oskustega spetsialist töötab vaid missioonitundest. Keeruka ja vajaliku töö eest tuleb maksta väärilist palka. Raamatukoguhoidjad ja nende kestlik järelkasv on kriitilise tähtsusega, toetamaks ka edaspidi Eesti inimeste toimetulekut ja heaolu.
Raamatukogude säilimine ja areng on iga omavalitsuse, iga ministeeriumi, kogu riigi, see tähendab meie inimeste huvides. Kuigi raamatukogusid nähakse enamasti kultuuri- ja haridusasutustena, on need ühtlasi suurim ennetava sotsiaaltöö võrgustik Eestis. Omavalitsused peavad arvestama, et raamatukogude kaotamisel või unarusse jätmisel riskime elanike vaimse tervise ja toimetulekuga. Riik peab arvestama, et raamatukogude kadumisega väheneb elanike seotus riigiga, suureneb ebavõrdsus, killustub inforuum ja on ohustatud meie turvalisus. Raamatukogude püsimajäämiseks ja arenguks on lisaks omavalitsuste panusele vajalik piisav riiklik toetus, sh riiklik tellimus raamatukoguhoidjate erialaseks ettevalmistuseks ning kvaliteetsed ja hästi juhitud üleriigilised raamatukoguteenused.
Äsja toimus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 100. juubeliaastale pühendatud kongress, kus tähistasime sajandipikkust edukat tööd ühiskonna toetamisel ja harimisel. Siiski jäi kõlama mure - kas raamatukogude tõelist tähendust mõistetakse ja toetatakse piisavalt, enne kui on hilja?
Eesti raamatukoguhoidjad kutsuvad üles:
- väärtustama raamatukogusid ja kasutama ära raamatukogude üle-eestilise võrgustiku võimalusi;
- suurendama omavalitsuste tulubaasi, et raamatukogud säiliksid ja raamatukoguhoidja palk tõuseks;
- suurendama riigi panust raamatukogude investeeringu- ja innovatsiooniprojektidesse ning üleriigiliste raamatukoguteenuste arendamisse;
- suurendama riiklikku tellimust raamatukoguhoidjate ettevalmistuseks.
195 Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressist osavõtja nimel,
lugupidamisega
ERÜ juhatus
