1.     Parandame ligipääsu kirjandusele ja infole

Raamatukogud loovad kirjandusele ja infole tasuta ligipääsu pakkudes võrdsemaid võimalusi ja aitavad luua sidusamat, ühtsema inforuumiga ühiskonda. Selleks peavad raamatukogudel olema kaasaegsed, piisava eksemplaarsusega kogud ning võimalused digisisu pakkumiseks

Seisame rahvaraamatukogude riikliku komplekteerimisrahastuse „Rahvaraamatukogude teavikud“ suurendamise eest, sh e-raamatute üle-eestilise kättesaadavuse parandamise ja raamatukogudes tasuliste digimeedia väljaannete, samuti teadus- ja erialaraamatukogudes teadusandmebaaside sisu tasuta kättesaadavaks tegemise eest.

Seisame selle eest, et raamatutele, ajakirjadele ja teadusinfole (nii trükitud kui ka e-väljaanded) säiliks madalam käibemaksumäär.

2.     Toetame eesti autorite ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist

Eestikeelse kirjanduse ilmumise toetamine (nii trükised kui e-väljaanded) on hädavajalik, et tagada eesti keele ja kultuuri püsimine ning areng meie väikeses keeleruumis. Ilma riikliku toeta ei jõua eestikeelne looming piisavalt lugejateni ega taga eesti autoritele jätkusuutlikku võimalust loometegevuseks.

Uuringus Eestlane loeb 2025 tuuakse välja, et eestikeelne teos on ohus, kuna noorem lugejaskond kasutab ohtralt ingliskeelset (digi)sisu. Leitakse, et on vaja riiklikku programmi, mis tagaks stabiilse toe eestikeelsete raamatute loomisele, kirjastamisele ja raamatukogude kaudu lugejateni jõudmisele olukorras, kus turumehhanismid ei suuda enam tagada eestikeelse trükisõna ja meedia jätkusuutlikkust.

Seisame laenutushüvitise õiglase suuruse ning selle maksmise uutele ja kindlamatele alustele seadmise eest, sh hüvitise maksmine e-raamatute laenutamise eest
 
 

3.     Toetame kohalike rahvaraamatukogude arengut

Raamatukogude roll ühiskonnas on laiapõhjaline ega puuduta ainult kultuurivaldkonda. Raamatukogud toimivad digiühiskonna turvavõrguna ning on oluline osa julgeolekust ja regionaalsest arengust, säästvast ja kestlikust arengust. Et raamatukogud saaksid oma ülesandeid hästi täita, on vaja panustada nende ruumidesse, tehnilisse ja digitaristusse ning personali nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil

Seisame kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise eest, et neil oleksid vahendid kaasaegsete raamatukogude  arendamiseks ja ülalpidamiseks, piisava hulga personali palkamiseks ja personalile konkurentsivõimelise palga maksmiseks.

Seisame rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate  arendusprojektide rahastuse suurendamise eest.

Seisame raamatukogude arendamise riiklike ülesannete täitmise jätkusuutliku rahastamise eest, sh uue üleriigilise raamatukogusüsteemi jätkusuutliku arendamise eest

4.     Aitame tagada raamatukoguhoidjate järelkasvu

Praegused võimalused raamatukogunduses erialast haridust omandada on väga piiratud. Lisaks raamatukoguhoidjate nappusele on katkemas akadeemiline järjepidevus ja õppejõudude järelkasv. Lähemalt saab probleemist raamatukoguhoidjate järelkasvuga lugeda siit

Otsime riiklikul tasandil võimalusi suurendada tellimust raamatukoguhoidjate erialasele õppele kõigil kõrghariduse tasemetel.

5.     Toetame Kultuur 2030 sihti tõsta kultuuritöötajate palga alammäära 90%-ni riigi keskmisest. Toetame munitsipaal- ja erasektori kultuuritöötajate võrdsustamist

Kehtiv töötasu alammäär (1720 eurot) ei ole vastavuses elukalliduse kasvuga, tingides kvalifitseeritud spetsialistide liikumise teistesse valdkondadesse, sh erasektorisse ning ohustades professionaalse järelkasvu sisenemist valdkonda. Kultuuritöötajate väärtustamine on ebaühtlane, sõltudes asutuse alluvussuhtest (riik vs. kohalik omavalitsus), mis pärsib regionaalset kultuurilist kättesaadavust.

Otsime riiklikul tasandil võimalust indekseerida kultuuritöötajate miinimumpalk sarnaselt õpetajate või päästjatega.

Seisame selle eest, et luua riiklik kaasrahastusmeede (toetusfond), mis tagab munitsipaalasutuste kultuuritöötajatele riiklikult kehtestatud miinimumpalgaga võrdsustatud taseme.