Juba 36. korda välja antavate aastaauhindadega väärtustatakse ja tõstetakse esile raamatukogude eripalgelist tööd ja tunnustatakse oma tööle pühendunud parimaid raamatukoguhoidjaid. Tänavused aasta auhinnad on paljuski kantud Eesti Raamatu aastast. Märgitakse ära raamatukogusid nähtavale toonud ajakirjanik ja nimetati raamatukogude sõbee. Aastaauhindu jagatakse kümnes kategoorias, kuhu esitati 43 kandidaati. Üle aasta antav bibliograafia auhind valiti kolme töö hulgast. Tänavu antakse välja ka kategooriatevälised eripreemiad.
Ühingu teenetepreemia 2025 pälvis Aira Lepik, kes koolitas Tallinna Ülikoolis aastatel 1983 kuni 2025 tulevasi raamatukoguhoidjaid ning oli aktiivselt tegev Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegevuse taastamisel 1988. a kuumal suvel.
ERÜ aastapreemia vääriline on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ave Pill aktiivse tegevuse eest Eesti Raamatu Aastal vanaraamatu kogude populariseerimisel.
Parim noor raamatukoguhoidja Ceili Vilimas on andnud märkimisväärse panuse nii Eesti Lennuakadeemia raamatukogu ulatuslikku renoveerimisprotsessi kui ka Eesti erialaraamatukogude valdkonna arengusse laiemalt.
Aasta maaraamatukoguhoidja Põhja-Sakala Raamatukogu direktor Monika Jõemaa on arendanud kogukonna eripära arvestavaid raamatukoguteenuseid ning aidanud kaasa kogukonnale oluliste projektide elluviimisele.
Kooliraamatukogu-õpikeskuse juhataja Anu Sild väärib aasta kooliraamatukoguhoidja tunnustust avatud õpikeskkonna loomise eest Viljandi Jakobsoni Koolis, õpetajate ideede toetamise ning õpilastes lugemishuvi kasvatamisele kaasa aitamise eest.
Viljandi Linnaraamatukogu huvijuhti Anneli Kengseppa tunnustati aasta lasteraamatukoguhoidja tiitliga, sest tema innovaatiline ja praktiline lähenemine lastetöösse raamatukogus on suurendanud kogukonnas laste lugemust, loomingulist tegevust ja sisukat vaba aja veetmist.
Aasta tegu linnaraamatukogus anti Põltsamaa Raamatukogus ellu kutsutud inspireeriva õpiteo „Küsida võib kõike“ eest, millega kujundati raamatukogust avatud ja kaasav õpikeskkond, toetati elukestvat õpet ning inimeste terviseteadlikku eluviisi.
Tunnustusega aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus pärjati Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu panuse eest Eesti Raamatu Aasta sisuloomesse, mille raames loodi interaktiivne veebikeskkond „Eesti raamat 500. Loo lugu!“, raamatulooliste videoklippide saatesari ja näitused Tartu linnaruumis.
ERÜ eripreemia 2025 anti Tallinna Raamatukogudele rahvusvahelise koostöö ja Ukraina abistamise eest. Tallinna linn kinkis 2025. aastal endise Tallinna Raamatukogude raamatukogubussi Ukraina Harkivi Korolenko-nimelisele Riiklikule Teadusraamatukogule. Buss jõudis sihtkohta septembris ning toetab sõjas rängalt kannatada saanud raamatukoguvõrgu mobiilseid teenuseid.
Lisaks tunnustab ERÜ eripreemiaga oma pikaaegset büroojuhti Reet Olevsood, kes on meie ühingu süda ja südametunnistus.
Ajakirjandusauhinna pälvis ERR-i kultuuritoimetuse vastutav toimetaja Ave-Marleen Rei, kes tõi Eesti Raamatu Aastal ETV-s vaatajateni saatesarja „Ridade vahel“, mis uuris armastatud kirjanike kujunemislugu. Igas saates heideti pilk ka kohalikule raamatukogule. Saatesarja autori, toimetaja ja saatejuhi Ave-Marleen Rei sõnul väärivad raamatukogud eraldi esiletõstmist, sest just raamatukogudel on laste ja noorte lugemisharjumuse ja eestikeelse kirjanduse püsimajäämisel võtmetähtsus.
Raamatukogude sõbraks valiti president Alar Karis, kes on Eesti Raamatu Aasta patrooni rolli tegusalt ja väärikalt kandnud. President Karis ei ole piirdunud üksnes esindusüritustel osalemise ja kõnede pidamisega, vaid on tõmmanud raamatutele ja lugemisele tähelepanu ka paljude algatuste kaudu. Ta on teadlikult kasutanud oma autoriteeti kirjanduse esiletõstmiseks, tuues kirjandusfestivali arutelud presidendi kantselei juurde, algatades emakeelepäeva lugemisaktsiooni ning kirja- ja mõttetalgud kooliõpilastele teemal „Lugeda või mitte lugeda?“. Suurimat avalikku tähelepanu on ilmselt pälvinud tema raamatuklubi ETV-s. Raamatutele ja lugemisele järjepidevalt tähelepanu pöörates on president Alar Karis tugevdanud ka raamatukogude rolli ühiskonnas.
Bibliograafia auhinda vääris väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“, mis on osa ligi viiskümmend aastat kestnud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programmist. Kolme köitesse on koondatud Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia koostasid Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo ja Aira Võsa ning on sümboolne, et see mastaapne töö ilmus just Eesti Raamatu Aastal 2025.
Tunnustusi jagab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing koostöös kultuuriministeeriumiga, auhindade andmist toetab Kultuurkapital, laureaadid saavad klaasikunstnik Riho Hüti loodud unikaalse vaasi. Piduliku aastapreemiate üleandmise stsenaariumi kirjutasid Jan Kaus ja Indrek Koff, kes ka vaimukalt ja meeleolukalt juhtisid.