HARJUMAA
KOSE RAAMATUKOGU DIREKTOR SIRJE BÄRG
Sirje Bärg töötab Kose raamatukogu direktorina 2013. aastast. Varem töötas ta sama valla Kose-Uuemäisa raamatukogus alates 1975. aastast.
2014.a. oli Sirjele töörohke ja seotud uute väljakutsetega. Kose ja Kõue valdade ühinemine tõi kaasa mõlema valla raamatukogude tegevuse ümberkorraldamise. Raamatukogude võrk kujundati ümber valla keskraamatukogu ja haruraamatukogude süsteemiks. Sirje osales aktiivselt valdade ühinemise aruteludel olles asendamatu oma teadmiste ja kogemustega raamatukogude praktikast ja seadusandlusest.
Lisaks valla raamatukogude uutele suundadele seadmisele oli Sirje ülesanne Kose raamatukogu tegevuse ja töökorralduse muutmine vastavalt uutele ruumidele ja uuele keskkonnale.
Kose kui valla keskraamatukogu juhina tuli tagada uue töökorralduse toimimine ühinenud raamatukogudes, uuendada vajalikud dokumendid, optimeerida koosseis jne.
Sirje algatatud on valla raamatukogutöötajate kokkusaamised ja ühised väljasõidud, samuti hoiab ta tihedat sidet kooli ja algklassiõpetajatega.
Sirje andis märkimisväärse panuse 25. märtsil toimunud Harjumaa raamatukoguhoidjate Kolleegipäeval, kus ta esines ettekandega Kose valla raamatukogude tegevusest. Sirje on alati kaasa rääkinud raamatukogunduse teemadel ka üleriigilisel tasandil.
Edukalt läks projekt „Veeda suvi raamatuga 2014“ Kose valla kuues raamatukogus.
Kolleegid Kose raamatukogust iseloomustavad Sirjet: tore ja mõistlik kolleeg, vahel karm, aga õiglane. Märkab vigu, aga ka kolleegide rõõme ja muresid ning kordaminekuid. Vastutulelik ja hooliv. Hea huumorimeelega. Sõnakas, kui vaja ja objektiivne oma töös, sõltumata isiklikest eelistustest. Asjaajamises järjekindel.
Sirje hobiks on aiandus, eriti rooside kasvatamine. Selle pisikuga on ta nakatanud ka oma kolleege.
IDA-VIRUMAA
IISAKU RAAMATUKOGU JUHATAJA HILLE VÄLJAOTSA
Hille Väljaotsa lõpetas1980. aastal Viljandi Kultuurikooli ja asus seejärel tööle Iisaku raamatukokku, mida ta on juhtinud juba 34 aastat.
Hille on alati olnud aktiivne kogukonna liige ja andnud endast parima oma piirkonna elanike raamatukogu ja kirjanduse juurde toomisel.Eelmise aasta lõpul tunnustati Iisaku raamatukogu valla aasta tegija nimetusega. Tunnustus saadi kohalike inimeste elulooõhtute sarja “Minu elu lugu” läbiviimise eest. Videosalvestatud elulugusid säilitatakse Iisaku muuseumis.
Oma vahetu suhtlemise ja organiseerimisvõimega on Hille korraldanud raamatukogus teisigi populaarseid üritusi. Olgu nimetatud traditsioonilised luule- ja muusikaõhtud, mitmesugused lasteüritused, raamatukogu trepigaleriis väljapandud kunsti- ja fotonäitused jm
Hille on kogukonnale loonud ajanõuetele vastava oskuslikult komplekteeritud raamatukogu. Juba aastaid on Hille teavikuid iseseisvalt komplekteerinud. Tehnoloogiliste võimaluste kõrval on raamatukogus koduselt hubane õpikeskkond, kus iga külastaja tunneb end mõnusalt ja oodatuna. Möödunud aastal viidi raamatukogus läbi lugejate-külastajate rahulolu uuring.
Käesolev aasta on Hille jaoks olnud töörohke, sest raamatukogu ühines kooli raamatukoguga. Kahe erineva andmebaasi liitmise tulemusel nõudis suurt ajakulu kirjete kontrollimine ja ühtlustamine ning teavikute inventuur.
Kolleegid, raamatukogu külastajad ja koostööpartnerid hindavad Hille erialast tööd, arenemis- ja õpitahet. Hille asus eelmisel aastal omandama rakenduslikku kõrgharidust Tartu Ülikoolis infokorralduse erialal.Hilleei puudu põhjuseta üheltki maakonna seminarilt ega väljasõidult.Kohalik vallavalitsus hindab Hille kohusetundlikkust ja täpsust, samuti väga head läbisaamist vallavalitsuse ja teiste valla asutustega.
Aasta maaraamatukoguhoidja tiitli pälvib Hille oma meeldejäävate ürituste, kaasaegse hariduse omandamise ja kahe raamatukogu eduka ühinemise organiseerimise eest.
JÕGEVAMAA
PALA RAAMATUKOGU JUHATAJA ANU SAUL
Anu eduka raamatukogutöö võtmeks on kogukonna kaasamine raamatukogu tegemistesse, projektide kirjutamise oskus, kõrgetasemeliste raamatukoguürituste ja näituste korraldamine, kaasaegsete e-teenuste osutamine ning kohaliku kultuuripärandi kogumine ja säilitamine. Tema tegemisi iseloomustab süsteemsus, mõtestatus ja põhjalikkus.
2007. aastal uutesse ruumidesse kolinud Pala raamatukogu on kujunenud kohalikuks väikeseks kultuurisalongiks. Raamatukogu on tõmbekeskuseks igas eas lugejatele. Anu korraldatavad üritused ja näitused on kujunenud kohapeal oodatud kultuurisündmusteks.
Viimati nimetatut peab Anu oma lemmikstegevuseks. Raamatukogus eksponeeritakse nii tema enda poolt koostatud näitusi (fotod, etnograafilised esemed, käsitöö, maalikunst) kui ka rändnäitusi. Praegugi ringleb maakonna raamatukogudes ja koolides Pala raamatukogus kokkupandud Tõnu Laasi fotonäitus „Eesti väikesaared“ koos silmaringi laiendavate tekstidega.
Omanäoline ettevõtmine on tänavu kolmandat hooaega alustav „Kirjanduslik kohvitund“. Kohalikud kirjandushuvilised löövad aktiivselt kaasa valitud kirjanduslike teemade ettevalmistamisel: tutvuvad raamatutega ning loevad sealt teistele ette lemmikkatkendeid ja luuletusi. Ülevaated kirjanike elu ja loomingu kohta valmistab ette Anu.
Anu oli sel aastal Jõgevamaal toimunud vabariikliku rahvaraamatukogude suveseminar-laagri üks korraldajatest. Tema koostatud põhjalikku ülevaatesse „Kirjanduslooline Pala. Kodavere murre“ põimitud Assikvere Haridusseltsi Kodavere murdes teatraliseeritud etteasted, kohalike muusikute ülesastumine Anna Haava ja Mari Vallisoo viisistatud luuletustega ning filmikatked selle kandi kirjarahvast moodustasid mõjuva terviku.
Ka kohaliku kultuuripärandi kogumine ja säilitamine on Anule südamelähedane tegevus. Kultuuripärandi aastale pühendatud näitus „Esivanemad. Tänu ja austusega …“ tõi kokku huvilisi valla erinevatest paikadest. Koostööd tehti 19 perega. 2014. aastal kingiti raamatukogule 20 DVD-le salvestatud kohaliku kultuuri- ning külakroonika kogu. Tänavu koostas ja lisas Anu raamatukogu blogisse kohaliku kirjandusraja tutvustuse „Väike kirjanduslik matk Nõvalt Assikverre“.
Põlislaante vahel asuval Pala kandi rahval on oma raamatukoguhoidajaga väga vedanud. Ilma temata oleks selle kandi kultuurielu märksa vaesem.
JÄRVAMAA
KOERU RAAMATUKOGU JUHATAJA LY VIHTOL
Ly Vihtol töötab Koeru raamatukogus alates 2008. aastast.
Töö lugejatega on aktiivne. Juba lasteaia rühmad on tihti raamatukogus külas. Algklasside õpilastele oli näiteks sellel aastal kohtumine kirjanik Leelo Tunglaga. Lapsed esitasid katkendeid tema loomingust. Kohtumine kirjanikuga on lastele alati erakordne sündmus.
Raamatukogu juures tegutseb juba 39. aastat ümbruskonna raamatusõpru koondav raamatuklubi Vaimuvalgus. Nende üritused on alati väga sisukad ja huvitavad, neil on ka mitmeid traditsioonilisi üritusi: nimetagem siinkohal vaid kirjanduslikke matku ja tänavu juba 12. korda toimuvat igaaastast Kalju Lepiku nimelist luulevõistlust koos suure raamatunäitusega või reisimuljete õhtuid.
Kevadeti korrastatakse kultuuritegelaste haudu, tähtpäöevadel käiakse kalmistul küünlaid süütamas.
Sellel aastal käidi isiklike autodega kirjanduslikul ekskursioonil marsruudil Koeru-Ebavere mägi-Väike-Maarja. Ees ootab jalgsi sügismatk Vao parki ja mõisahäärberisse, kus kohtutakse vallavanem Aldo Tamme ja kunstnik Heli Tuksamiga.
Sellel aastal alustati korjandusega endise kohaliku kultuuritegelase mälestuspingi tegemiseks. Annetuskarp asub Koeru raamatukogus.
Jätkub raamatukogude ajaloo uurimine ja piltide kogumine. Ees ootab raamatukogu kodulehe uuendamine.
Üsna loomulikult kuulub igapäevase töö hulka õpilaste ja üliõpilaste abistamine seminaritööde tegemisel jms. Raamatukogul on üks laenutuspunkt.
Vallavalitsuses räägitakse 2 korda kuus oma tehtud ja tegemata töödest ja plaanidest, volikogus antakse aru kord aastas.
Arvame, et Ly Vihtol on väärt sellel aastal tehtud tööga esile tõstmist.
LÄÄNE MAAKOND
LIIVI RAAMATUKOGU JUHATAJA HELME VENDEL
Helme on rõõmsameelne, suhtlemisaldis, „kõigehuviline”.
Raamatukogutööd Liivi raamatukogus alustas 1988. aastal.
Helme enda siiras ütlus: „Kohutavalt meeldib raamatukogus töötada, tööle lähed alati sooja tundega. Meeldib suhelda ja meeldib leida-soovitada raamatuid ning rõõmustada koos lugejaga hea raamatu üle.”
Helme on perenaiseks ka Ajalootoas ja usin kaasalööja naisseltsi tegemistes, aitab korraldada kohalikke külade päevi, koolivaheaegadel täidab raamatukogus nii huvijuhi kui küla laste „vanaema“ osa.
Aasta tegu: rahvarohke „Liivi ajaloopäev", mille sisse mahtus ka Liivi raamatukogu 95. juubeli tähistamine.
2014. aasta juunis toimus Liivi ajaloopäev, mille üheks korraldajaks oli Helme. Ajaloopäevaga tähistati Liivi küla, hariduselu, kolhoosi ja raamatukogu juubeleid. Selline sisutihe päev nõudis tunde ja tunde uurimis-, ettevalmistus- ja organiseerimistööd. Ajaloopäev kulges hommikust õhtuni ja oli väga rahvarohke, külalisi üle vabariigi.
Lisaks Ajaloopäevale peab Helme ise toredaks õnnestumiseks metsavendade teemalist kohtumistõhtut.
Helme on vajalik ja hinnatud inimene selles Läänemaa paigas.
Peab tähtsaks järjepidevat erialast enesetäiendamist ning silmaringi laiendamist, seetõttu osaleb paljudel erinevatel kultuuriüritustel ja erialastel koolitustel, täiendades neid oma rõõmsa olekuga.
Kui maakonda pakutakse erinevaid rändnäituseid, siis jõuavad need kindlasti ka Liivi raamatukokku.
Helme „patareideks” on loodus, mida ta väga armastab ja perekond. Helme on 5 lapse ema ja paljukordne vanaema.
Läänemaa Liivi raamatukogu on heades kätes!
PÕLVAMAA
VÕÕPSU RAAMATUKOGU JUHATAJA LEA SAAREMÄE
Lea Saaremäe tööstaaž raamatukogus on aukartustäratav. 1959. aasta augustis asus raamatukogunduse erialal Tallinna Kultuurharidustöö Kooli lõpetanud Võõpsu neiu Lea Puulinn tööle kodualeviku raamatukogus. Esimeseks ja ainsaks töökohaks on Võõpsu raamatukogu Leal siiani – 55 aasta jooksul!
Peipsi lähedal asuv Võõpsu on mitmes mõttes piiripealne koht. Kunagi kulges üle Võõpsu silla Liivimaa ja Pihkva kubermangu piir, samas saab praegugi alguse Setumaa. See kõik kajastub ka raamatukogutöös. Lea Saaremäe on suurepäraselt saanud hakkama mitmekeelse lugejaskonnaga, mis tähendab ka arvestatavat venekeelse kirjanduse komplekteerimist. Raamatukogu eestikeelne lugejaskond jaguneb omakorda võrukesteks ja setudeks ning needki kaks erinevat rühma on Lea suutnud ühte liita.
Viimase aja kokkusaamistest on kõige mainimisväärsemad raamatukogu 90. aastapäeva tähistamine 2013. aasta suvel, mille puhul valmis ka raamatukogu tutvustav voldik, ja Nasta Pino 80. sünnipäeva tähistamine tänavu suvel.
Kuigi Võõpsus pole enam ammu kooli, pole Leal probleeme lasteürituste korraldamisega. Traditsiooniliselt kohtutakse kooliaasta algul ja jõulude ajal. Toimuvad ka raamatuarutelud , tähistamata pole jäänud mardipäev jne. Kokkuvõtteks saab öelda, et raamatukogus korraldatakse järjekindlalt üritusi nii suurtele kui ka väikestele.
Võõpsu raamatukogu on ilmselt üks väheseid Eestis, kus järjepidevalt ja tulemuslikult tegutseb nõukogu. Koos vaadatakse üle raamatukogu tööplaan, ürituste puhuks pannakse kokku võileibade valmistamise brigaad jne.
Lea Saaremäe on suur koduloohuviline, kel kogutud palju huvitavat materjali kodukandi kohta. Osa põnevaid fotosid (näiteks 1923. aastal loodud Võõpsu Rahvaraamatukogu Seltsi liikmetest) paigutas ta ka ülalmainitud voldikule. Lea on kodualeviku ja oma raamatukogu ajalugu tutvustanud kodukandipäevadel ja avaldanud artikleid Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi kodulookogumikes. Ta on seltsi kodulootoimkonna aktiivne liige.
Lea Saaremäe on väärikas ja väljapeetud inimene. See väljendub kõiges – tasakaalukuses, sõbralikkuses, taktitundes, sirges rühis, hoolitsetud välimuses. Nooruslik Lea pole viriseja tüüp (tõsi, raamatukogu vajab uusi ruume).
Rohkem kui pool sajandit Võõpsu raamatukogu juhatajana töötav Lea Saaremäe on vääriline nominent auhinnale.
RAPLAMAA
KEHTNA RAAMATUKOGU DIREKTOR MAIE KALMISTE
Raamatukoguhoidja ametit on Maie Kalmiste pidanud 43 aastat. Ta on töötanud Märjamaa laste- ja aleviraamatukogus ja 2007. aastast Kehtna raamatukogus. Viimasedaastad on Maiele olnud töömahukad, ta on teinud palju raamatukogu töötingimuste parandamiseks.
Tänaseks on ehitustööd lõpusirgel ja 2015. aastat alustab raamatukogu uutes ruumides Kehtna Põhikooli hoones. Koostöös omavalitsuse, projekteerija ja ehitajaga on Maie Kalmiste näidanud ennast nõudliku ja põhimõttekindlana. Juba raamatukogu ruumide projekteerimisel on arvestatud töökorraldusega, mis teenindab kooli ja kogukonda.
Huvitavad sisekujunduslikud elemendid sündisid koostöös kolleegidega.
Kehtna raamatukogu elust saab hea ülevaate, kui külastada nende ajaveebi.
Maie Kalmiste on kõrgharidusega bibliograaf, kes tunneb suurepäraselt eriala ja on alati valmis pakkuma noortele kolleegidele nõu ja tuge.
Maie on hea organisaator, viis aastat on ta Kehtna valla kirjanduspäevade organiseerija ja koordineerija.
Maie armastab lahendada ristsõnu, käia teatris, askeldada aias ja avastada Eesti väikesaari. Ta on tubli ema ja vanaema. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmena on ta näidanud nõudlikkust ja suurt järjekindlust raamatukogude probleemide lahendamisel - artiklid ajakirjanduses, raamatukogu arengut puudutavad seisukohavõtud jne..
Tema töö ja isiklik eeskuju on mõjutanud ja kaasa aidanud raamatukogunduse arengule kohalikul ja maakondlikul tasandil.
SAARE MAAKOND
ORISSAARE RAAMATUKOGU RAAMATUKOGUHOIDJA MARLIN PÄRN
Saare maakonna 2014. aasta parimaks maaraamatukoguhoidjaks valiti kolleegide poolt Marlin Pärn Orissaare raamatukogust, kes töötab seal alates 2006. aastast.
Tema peamiseks töökohaks on lasteosakond, kuid vajadusel asendab edukalt ka täiskasvanute kojulaenutuse või lugemissaali töötajat ning on tubli abiline täiskasvanutele mõeldud ürituste korraldamisel.
Marlini leidlikkus, hea kujutlusvõime ja avatud olek teevad temast suurepärase ürituste organiseerija.
Tema mõttest siduda eelmise aasta lastekaitsepäev Krõlliga kasvas välja lausa kahe valla Krõllipäev, kus osales umbes 200 last.
Sügisel korraldas Marlin Orissaare Gümnaasiumi algklasside lastele mardi-kadrikarnevali.
Pärimusaasta lõpetuseks tähistati F. R. Kreutzwaldi 210. sünniaastapäevatema muinasjutu „Kullaketrajad“ jutustamise ja lugemisega.
Lasteosakonna stendil kogus aasta jooksul lehti algklasside lugemispuu, miskevadel ka õide puhkes. Õite südamikes ilutsesid enimloetud raamatute pildid.
Marlin peab tähtsaks tuua lapsi raamatu juurde juba varakult. Nii külastab ta lasteaia sõimerühma iga kahe nädala tagant ja temaatilistel raamatuhommikutel tutvustab raamatuid vastavalt lasteaia nädalateemale.
Marlin kasutab kutsetöös edukalt ära oma laia huvideringi. Tal on kunstiannet ja huvi käsitöö, eriti taaskasutuse, vastu. Ta on juhendaja abiga meisterdanud kaks kannelt, mida mängib ansamblis „Kannelnaised“ ning esineb kandlemänguga sageli ka raamatukoguüritustel.
Just tema ärgitusel liitus Orissaare raamatukogu 26. oktoobril üleskutsega „24 tundi Eestimaa Rahvamajas“ ja oli rahvamajadega solidaarselt samuti 24 tundi järjest avatud (raamatukogu asub kultuurimajas).
Marlin on just selline, nagu üks raamatukogutöötaja olema peab. Ta on osavõtlik ja hea suhtleja -noored lugejad usaldavad teda. Suur lugemus teeb temast hinnatud nõuandja. Kolleegina toetab ja innustab ta teisi, ühistes ettevõtmistes lööb võimalusel alati kaasa.
Kolleegid maakonna teistest raamatukogudest hindavad kõrgelt tema sisukat tööd lastega ning leiavad, et Marlin on väärikas kandidaat “Aasta maaraamatukoguhoidja 2014” auhinnale.
TARTUMAA
KOOS RAAMATUKOGU JUHATAJA SIRJE LEINI
Sirje tootab töötab Vara vallas Koosa raamatukogu juhatajana 1998. aastast.
Sirje on aktiivne Vara valla ja Koosa külaelu edendaja, ta on Vara valla volikogu eelarve ja majanduskomisjoni esimees ning volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige, Koosa Küla Arendusseltsi esimees, Koosa Noorteklubi juhatuse liige.
Tema eestvõttel on algatatud projektid mälestuspinkide ja infotahvlite paigaldamiseks Vara vallaga seotud kultuurininimestele: Karl Ader, Arvo Mägi ja 4. novembril avatav mälestuspink Aleksander Sibulale.
Koostöös Vara ja Välgi raamatukogudega korraldab Sirje kohtumisi kirjanikega ja erinevaid näitusi raamatukogus.
Koosa Küla Arendusseltsi juhatajana organiseerib valla vastla- ja jaanipäevi, Teeme ära talgupäevi, Koosa külapäevi, kevadlaatu ja jõulupidusid. Ka teatrite ühiskülastused on Vara vallas raamatukogutöötajate organiseerida. Sirje peab väga tähtsaks koostööd erinevate asutuste ja huvigruppide vahel, et üritustel saaksid osaleda võimalikult paljud huvilised.
15. septembri 2014 a. ajaleht Postimees ilmutas artikli ”Koosa turujutt lähebki tulevaks kevadeks täide”, milles ajakirjanik tutvustab Peipsi-äärse piirkonna arengusse panustavaid projekte ja uurib Sirje Leinilt, milliseks kujuneb 30 804-eurose toetuse saanud MTÜ Koosa Küla Arendusseltsi plaan rajada küla keskele nelja tee risti talukaupade turg ja turistide teenuspunkt.
Sirjel on ka huvitavad sportlikud hobid, aastal 2014 on ta valitsev Eesti meister naiste seas kirveviskamises, Põhjamaade meister paarissaagimises naiste ja segapaarides.
Sirje Leini igapäevatöö on tunnustamist väärt näide raamatukogutöötaja erinevatest rollidest tänapäeva külaühiskonnas. Sirje on väärikas kandidaat “Aasta maaraamatukoguhoidja 2014” auhinnale.
VÕRUMAA
KÄÄPA JA LASVA RAAMATUKOGU JUHATAJA KARMEN LIPING
1. septembril 2000 asus Karmen tööle Kääpa raamatukogus.
Terviseteisipäevakud said hoo sisse 2011. aastal.Terviseteisipäevakud võimaldavad koguda tervisepiiksusid, st registreerida oma osalus Võrumaa Mängude kalendrisse kantud üritusel. Liikumisaastal on Karmen läbi viinud terviseteemalisi üritusi ning tutvustanud vastavat kirjandust. Jaanuaris – liikumisaasta avaüritusel Lasva rahvamajas korraldas Karmen ülevallalise mälumängu, veebruaris Otepääl toimunud loodusõhtul „Kiviaja puudutus“ kohtuti rännumees Hendrik Relvega – huvilistel oli võimalik kuulata matkamuljeid Uus -Guinea põlisrahvastest. Raamatukogus toimunud loodusõhtul räägiti inimese parimatest sõpradest koertest ja kuulati Tuneesia reisimuljeid.
Raamatukogu lastetöö sobivamaks korraldamiseks muudeti raamatukogu lahtiolekuaegu õpilasbusside graafikut arvestades. Lapsed leiavad raamatukoguhoidja abiga koolitööks ja hobideks vajalikke raamatuid, samuti lugemiseks juturaamatuid.
Kuna Kääpa raamatukogul on korralikud kroonikaraamatud, siis on raamatukogupäevadel õpilastel võimalik tutvuda Kääpa raamatukogu ajaloo väljapanekuga – vanad päevikud, inventariraamatud, brošüürid, fotod jms), lugeda vanas kirjas raamatuid ja osaleda vana raamatu tunnis.
„Lasva Valla Sõnumitesse“ annab Karmen igal kuul ülevaate raamatukogudesse saabunud uudiskirjandusest.
Suurest perest sirgunud ja kolme lapse emana austab Karmen pereväärtusi. Ta oskab märgata abivajajaid – koostöös valla sotsiaaltöötajatega jagades paar korda kuus kohalikule rahvale saiu ja leibu ning abivajajatele toidupakke, vajadusel vanuritele raamatuid koju viies. Karmen: „Teen seda kõike meelsasti, sest selline tegevus annab võimaluse inimesi aidata ning hea raamatu soovitamisega pakkuda inimestele elurõõmu.“
Tänavune aasta on olnud Karmenil töörohke ja väljakutset pakkuv – alates maikuust töötab Karmen veerandkoormusega ka Lasva raamatukogus, mis vajas hädasti korrastamist. Parandamist ja hiljem ka kaunistamist vajab veel raamatukogu kõrval olev aastaid kasutult seisnud rõdu, et kujundada suveürituste korraldamise paik.
10. septembril koolituspäeval Mehkamaal valisid kolleegid Kääpa raamatukogu juhataja Karmen Lipingu Võrumaa 2014. aasta parimaks maaraamatukoguhoidjaks.
Kolleegid Karmenist: „Karmen on asjalik, abivalmis, tegus, aktiivne ja rõõmsameelne, saades suurepäraselt hakkama oma kodu rajamisega ja tööülesannetega lausa kahes raamatukogus. Tervislike eeluviiside tutvustajana ja kogukonna liikmete innustajana on Karmen Liping liikumisaastal vääriline kandidaat aasta maaraamatukoguhoidja auhinnale.“
Aasta maaraamatukoguhoidja 2014 nominendid