Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu arengukava 2019–2024

Arengukava on koostatud lähtudes Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu põhikirjast ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavast aastateks 2019–2022. Oma tegevusega toetab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (edaspidi ERÜ) raamatukoguhoidjate professio¬naalset arengut, jälgib Eesti Kulutuuripoliitika põhimõtteid, väärtustab ja toetab avaliku raamatukoguvõrgu toimimist ning elukestvat õpet. Arengukava määratleb ERÜ arengusuunad ja põhilised tegevused aastateks 2019–2024.

ERÜ arengukava lähtub vajadusest tagada iseseisvana tegutseva ühenduse stabiilne areng ja strateegiline juhtimine muutuvas sotsiaalmajanduslikus keskkonnas. ERÜ seab endale eesmärke ja planeerib arengut sissepoole (st liikmetele) ja väljapoole (st üldsusele) suunatud tegevusteks

ERÜ kirjeldus

ERÜ on traditsioonidega ja vabatahtlikkuse alusel tegutsev organisatsioon, mis asutati 1923. aastal kutseühinguna. ERÜ koondab 762 tegevliiget (seisuga 01.01.2019) ja viit toetajaliiget-asutust. Ühing on suunatud kõikidele raamatukogudes töötavatele spetsialistidele, kes soovivad olla kursis valdkonna arenguga ning panustada raamatukogude tugevdamisse Eestis. ERÜ liikmeks võib astuda iga füüsiline või juriidiline isik, kes on huvitatud raamatukogundusest, tunnistab ERÜ eesmärke ning põhikirja.

ERÜ töötab selle nimel, et raamatukoguhoidja töö oleks ühiskonnas vääriliselt hinnatud ja võimaldab aktiivsetel liikmetel panustada nii organisatsiooni kui valdkonna arengusse. Teretulnud on liikmete initsiatiiv ja osalus ERÜ eesmärkide saavutamisel ja ürituste läbiviimisel.

ERÜ annab välja aastaraamatut (alates 1989), koos Eesti Rahvusraamatukoguga ajakirja Raamatukogu (ilmub alates 1923. aastast), organiseerib kõikides raamatukogutüüpides töötavatele raamatukoguhoidjatele teabepäevi, seminare ja koolitusi, korraldab üleriigilisi raamatukogupäevi (alates 1991), kõnekoosolekut, kooliraamatukogude ja maakogude suve¬seminare, noorte raamatukoguhoidjate suvelaagrit BibliCamp jm . ERÜ korraldatud koolitused, töötoad, seminarid ja õppevisiidid on spetsialistide poolt hinnatud, neil tegevustel on praktiline väärtus ja tunnetatav kasutegur. Raamatukoguhoidja erialase taseme näitajaks on raamatukoguhoidja kutse, mida saab taotleda ERÜ kaudu.

ERÜ tunnustab parimaid raamatukoguhoidjaid ja raamatukoguprojekte, valib aasta raamatukogude sõbra ning tunnustab ajakirjanikke, kes raamatukogude teemal kirjutavad.

ERÜ on valdkonna eestkõnelejana kaasatud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevatesse komisjonidesse ja töörühmadesse, esindatud Rahvaraamatukogude Nõukogus, Autorihüvitusfondis ja Kultuuri Kutsenõukogus. Rahvusvahelisel tasandil esindab ERÜ IFLA ja EBLIDA liikmena Eestit.

ERÜ tegevust korraldab 7–9-liikmeline juhatus, mille liikmete üldkoosolek nimetab ametisse kolmeks aastaks. Lisaks on palgal büroo juhataja, kelle ülesanne on tegeleda ERÜ korralduslike küsimustega. ERÜ rahastamine on projektipõhine ning eelarve tulud koosnevad kolmest osast – liikmemaksud, ürituste osavõtumaksud ning projektitoetused. Toetust taotletakse kõikide oma tegevuste elluviimiseks, alates 2018. aastast on ERÜ nimetatud Kultuuriministeeriumi tegevustoetus saajate hulka.

ERÜ peamised tugevused

Olulisim tugevus on liikmeskond. Oma liikmete kaudu on ühing esindatud kõikides Eesti piirkondades. Liikmete hulgas on spetsialiste erineva suurusega teadus-, rahva-, kooli- ja erialaraamatukogudest, mis tagab esinduslikkuse ja mitmekülgsuse. ERÜsse on leidnud tee ka nooremad raamatukoguhoidjad, kellel on energiat ja soovi panustada valdkonna arengusse.
ERÜ töö on korraldatud läbi vabatahtliku tegevuse. See näitab liikmete valmisolekut ja huvi panustada oma aega ja energiat valdkonna hüvanguks.
Partnerid näevad ERÜd kaasarääkijana valdkonna arengutes. Liikmeid kaasatakse oluliste küsimuste arutamisse, mis loob võimaluse seista raamatukoguhoidjate huvide eest ja anda poliitikakujundajatele mitmekülgne professionaalne hinnang.
ERÜl on nii organisatsioonina kui ka oma liikmete kaudu kontakt valdkonna rahvusvaheliste võrgustikega, aidates vahendada Eestisse rahvusvahelisi arengusuundi ning tutvustada Eesti raamatukogude tegevust välismaal.

ERÜ peamised probleemid

Finantseerimise heitlikkus, ka liikmemaksude ebajärjekindel laekumine (palju võlgnikke).
Puudub oskus ja ressurss suuremahuliste koostööprojektide koostamiseks ja raha taotlemiseks.
Koostöö ERÜ struktuuriüksuste vahel on vähene.
Rahvaraamatukogu töötajate töötasu on valdavalt madal, mis näitab, et raamatukoguhoidja tööd ei väärtustata. See on ohuks haritud erialaspetsialistide järelkasvu tekkimisele.
Vähene koostöö kohalike omavalitsustega (edaspidi KOV). Vajalik on tihedam suhtlemine ja soovituslike dokumentide väljatöötamine.

ERÜ tööd enim mõjutavad tegurid

21. sajandi raamatukogud on nii Eestis kui ka maailmas kiiresti muutumas. Pidevalt arenevad infotehnoloogilised ja muud võimalused, muutuvad kasutajate ootused raamatukogude pakutavatele teenustele. Sellest tulenevalt on oluline, et raamatukogudes töötavatel spetsialistidele võimaldatakse täiendõpet, mida toetavad erinevad osapooled (riik, KOVid, raamatukogud, kõrgkoolid). Raamatukoguhoidjad ei arvesta piisavalt ühiskonnas toimuvaid muutusi, mis otseselt mõjutavad raamatukogude arengut ja uute suundade seadmist. On esmatähtis, et raamatukogud näeksid ERÜs olulist koostööpartnerit, kes aitab neil saavutada paremaid tulemusi ja populariseerida raamatukogusid. Tööandjad peaksid igakülgselt soodustama oma töötajate liikmelisust ERÜs ja nende osavõttu ERÜ korraldatavatest sündmustest, koolitustest, õppereisidest jms.

MISSIOON

ERÜ kui raamatukoguhoidjate ühiste huvide nimel tegutseva ühenduse missiooniks on aidata kaasa raamatukogude ja raamatukoguhoidja kutse väärtustamisele ning toetada elukestva õppe ja lugemiskultuuri edendamist Eestis.

VISIOON

ERÜ on valdkonna arengu suunaja ja rahvusvaheliselt tunnustatud ning usaldusväärne koostööpartner riigile, kodanikuühendustele ja erasektorile.

VÄÄRTUSED

Avatus. Koondame erinevat tüüpi ja erineva omandivormiga raamatukogudes töötavaid raamatukoguhoidjaid ja arendame erialast koostööd, oleme avatud koostööprojektidele ja keskendume tulemustele.
Professionaalsus. Lähtume eetilistest põhimõtetest, hindame kõrgelt valdkonna arengut ning seisame hea selle eest, et raamatukogudes töötaksid professionaalsed ja haritud raamatukoguhoidjad.
Uuenduslikkus. Hindame uusi teadmisi ja kogemusi, oleme innovaatilised, minetamata traditsioone.

STRATEEGILISED EESMÄRGID

Eesmärk 1: ERÜ seisab valdkonna arendamise ja populariseerimise eest.

ERÜ panustab otseselt raamatukogunduse arendamisse Eestis, olles erialaküsimustes aktiivseks partneriks rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil.
ERÜ toetab Eesti raamatukogude arenguvajadusi, panustades seadusandlusse ja tehes erialase arengu osas ettepanekuid ning töötades välja juhendmaterjale.
ERÜ korraldatavad sündmused ja projektid aitavad kaasa raamatukogude populariseerimisele ja tutvustamisele ühiskonnas.
ERÜl on olemas edukalt ellu rakendatav kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia.
Raamatukoguhoidja amet on ühiskonnas väärtustatud, raamatukogus töötamine on mainekas ja võimalusi loov. Tagatud on spetsialistide järelkasv.
KOVides arvestatakse raamatukoguhoidja kutset või nõutakse raamatukogutöötajatelt selle pädevustele vastava hariduse olemasolu.

Eesmärk 2: ERÜ on raamatukoguhoidjate professionaalset arengut toetav organisatsioon

Raamatukoguhoidja kutsesüsteem toetab raamatukoguhoidjate konkurentsivõimet - töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
ERÜ juures tegutseb kutsekomisjon, kes tagab kutse andmiseks ja hindamiseks vajalike dokumentide ajakohasuse.
ERÜ aitab kaasa raamatukoguhoidjate kutsestandardite väljatöötamisele ja rakenda¬misele.
ERÜ korraldab erialaseid seminare ja koolituspäevi ning julgustab inimesi jagama oma head praktikat kolleegidega.

Eesmärk 3: ERÜ on professionaalselt juhitud ja tulemusi saavutav organisatsioon

ERÜ finantsvõimekus on suurenenud.
ERÜ tegevusse on kaasatud senisest rohkem raamatukoguhoidjaid.
Toimub aktiivsem koostöö teiste mäluasutustega ning erialaste koostöövõrgustikega Eestis ja Euroopas nii tegevuste koordineerimise kui ühisürituste korraldamise eesmärgil.
Liikmed osalevad rahvusvahelis tes erialaorganisatsioonide ja ¬võrgustike tegevuses (EBLIDA, IFLA).
ERÜ liikmed on ühingu tegevustest informeeritud.

TEGEVUSPLAAN

1: ERÜ seisab valdkonna arendamise ja populariseerimise eest.

ERÜ korraldab valdkonna esindus- ja üleriigilisi üritusi (raamatukogupäevad, kongressid, kõnekoosolek, parimate tunnustamine).
ERÜ seisab raamatukogutöötajate huvide eest, olles esindatud erinevates töörühmades.
Koostatakse ja viiakse ellu ERÜ kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia, kaasajastatakse kodulehte kaasajastamine. Uusi ideid ja õnnestunud projekte tutvustatakse ajakirjas Raamatukogu ning ühingu aastaraamatus.
Tehakse aktiivsemat koostööd erinevate partneritega: riik, KOVid, raamatukogud, kõrgkoolid, mäluasutused jne. Koostöös partneritega korraldatakse perioodiliselt ühiseid üritusi. ERÜ korraldab infopäevi raamatukogude omanikele.

2. ERÜ on raamatukoguhoidjate professionaalset arengut toetav organisatsioon

ERÜ korraldatud sündmustel ja koolitustel osalejate arv aastas on 1000.
ERÜ korraldab vähemalt 30 raamatukoguhoidja kutsepädevusi tõstvat koolitust, teabepäeva või seminari aastas.
ERÜ korraldab kord aastas kutse andmist toetava infopäeva.
Igal aastal toimub raamatukoguhoidja kutse andmine kuni 15-le raamatu-koguhoidjale.
ERÜ jagab oma liikmetega häid praktikaid, seda ka õppereiside korraldamise kaudu Eestis ja välismaal.

3: ERÜ on professionaalselt juhitud ja tulemusi saavutav organisatsioon

ERÜ jagab ühingu liikmetele süsteemselt vajalikku ja asjakohast infot.
ERÜ iga liige annab oma panuse organisatsiooni arendamisse.
Kord aastas korraldatakse ERÜ liikmete üldkoosolek, millele eelneb juhatuse laiendatud koosolek struktuuriüksuste juhtidega.
ERÜ jooksvat tööd korraldab palgaline büroo juhataja
ERÜ taotleb oma tegevuseks toetusi erinevatest projektifondidest.
ERÜ tuletab liikmetele regulaarseltmeelde liikmemaksu maksmise kohustust.