Ettekannete teesid

Tarvi Sits
Kultuuripärandi digiteerimine kui avalike teenuste innovatsiooni võimalus.

• Kultuuripärandi digiteerimine on kõigis eluvaldkondades loodu taaselustamine digitaalses keskkonnas, mis annab suurele osale loodust võimaluse olla uuesti nähtav ja taaskasutatav. Olme on veebis, siis seda võiksid olla ka teadus, ajalugu, looming, sündmused, esemed, hooned jne. Kui mäluasutuste ruumil on seinad, siis digimaailmas ei pea asutuste ja ettevõtete vahel olema müüre. Digiteeritud materjal loob võimaluse uutmoodi läheneda raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides pikaajalisele säilitamisele, kättesaadavusele kui ka taaskasutusele erinevate valdkondade teenustes ja toodetes.

Marju Kõivupuu
100-aastane Eesti Euroopa kultuuripärandi aastal 2018.

• 2018. aasta eesmärgiks nii Euroopas laiemalt kui Eestis on tõsta inimeste teadlikkust kultuuripärandist ja selle väärtustamisest, vahendada kultuuripärandi kaudu ajatuid väärtusi, eetikat ja esteetikat, luua erinevaid võimalusi kultuuripärandi säilitamiseks ja interpreteerimiseks ning toetada igakülgselt elava pärandi kestlikkust kohapeal. Kultuuripärand mitte ainult ei seo meid läbi ühise mineviku, vaid on suunatud ka tulevikku, looma ajalugu. Ettekande käsitleb kultuuripärandiga seotud teemaderingi, püüdes vastata küsimustele kas kultuuripärand on ainult see, mis kunagi oli osa inimeste argielust ja millega tänapäeval tegeldakse professionaalina või hobi korras, või kuuluvad kultuuripärandi hulka ka argised või meelelahutuslikud toimingud, mis haaravad mingiks hetkes kogukonna tähelepanu, olgu selleks näiteks küla seltsimajas ühine süldi, verivorsti või kartulisalati tegu; kohustuslik kiluvõileib perekondlikul pidulaual riigi tähtpäevadel; õpetajale lillede kinkimine esimesel ja viimasel koolipäeval; lumememme meisterdamine esimese sulalumega; „Eesti laulu“, presidendi vastuvõtu või aastavahetuse teleprogrammi jälgimine ja selle operatiivne kriitiline arutelu sotsiaalmeedias (sest eks virtuaalnegi kogukond ole kogukond) ning ajakirjanduses; rahvasuus käibele läinud populaarsed tsitaadid kirjanduse, filmi ja muusika tüvitekstidest jne?

Inge Pikkoja, Uhtna raamatukogu juhataja
Kohamälu lood ja leiud Uhtnas.

• Raamatukogu on koduloo kogumiseks ja säilitamiseks maapiirkonnas parim koht. Kooliõpetaja asemel on saanud maasoolaks raamatukogutöötaja. Raamatukogutöötajat usaldatakse, tema kätte antud materjalid säilivad ja tehakse nähtavaks teistele. Raamatukogus ei sõltu säilikute saatus projektirahadest ega elanike rahaannetustest. Koduloouurimine mitmekesistab raamatukogu tööd ja näitab kogukonnale asutuse vajalikkust. Kohamälu kogumine ja säilimine sõltub raamatukogudes sellest kas töötajad on ajaloopisikuga nakatunud või mitte. Kodulugu kogutakse, kuid hoitakse "kapis": keegi ei tea, keegi ei näe, keegi ei räägi.

Ragnar Siil
Rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise õppetunnid ja järeldused.

• Raamatukogunduse valdkonna visioonidokumendi “21. sajandi raamatukogu” põhjal valmis 2017. aastal rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudel. 2018. aasta alguses toimus esimene suurem enesehindamise voor, millest võttis osa 125 raamatukogu üle Eesti. Ettekandes antakse ülevaade hindamise tulemustest ja Eesti raamatukogude arenguvajadustest.

Maiga Parksepp, Haljala Vallaraamatukogu juhataja
Lääne-Virumaa rahvaraamatukogud haldusreformi tuultes ehk kriitiline pilk iseendasse.

• Üle-eestiline haldusreform ei ole puutumata jätnud ka Lääne-Virumaad, endise viieteistkümne omavalitsusüksuse asemel on nüüd kaheksa, 7 valda ja 1 linn, ning muutused raamatukoguvõrgus paratamatud. Raamatukogusid ootavad ees ühendamised, olgu need siis vabatahtlikud või sunniviisilised. Millised on ühendamiste põhjused? Millised on muutused igapäevatöös?
  
  Raamatukoguhoidjad rõhutavad tööaastat kokkuvõtvas aruandes raamatukogu olulist rolli kohalikus kogukonnas. Kui lugejate arv raamatukogus pidevalt väheneb, kas see roll on siis ikka nii oluline? Kas raamatukoguhoidja on ikka piisavalt profesionaalne oma töös? Kas raamatukogu vajalikkuses on ühel meelel nii raamatukoguhoidja kui ka tööandja ehk kohalik omavalitsus?
  
  Ei ole halba ilma heata, ütleb vanarahva tarkus. Kas ka raamatukoguhoidja sellega haldusreformi tuultes nõusse jääb? Millised hirmud on tekkinud ja mis põhjusel? Kas need ka kinnitust on leiavad, näitab aeg, aga esimesed sammud muutuste suunas on tehtud.

Ilmar Vaaro
Koolituse rajastik

• Rahvaraamatukogud sõltuvad ühiskonnas toimuvatest arengutest. Ettekande eesmärgiks on esile tuua kuidas mõjutab haldusreform ja muu kaasnev rahvaraamatukogude arenguid koolituse aspektist lähtuvalt. Allikatena on kasutatud artikleid, uuringute tulemusi ning spetsiaalselt ettekande jaoks tehtud intervjuusid.
  
  Territoriaalse terviklikkuse kriteeriumide puudumise ja vabatahtliku ühinemise mudeli kasutamise tulemusena kujunes pärast 2017. aasta haldusreformi Eestis väga kirju muster. Veiko Sepp on uues haldusterritoriaalses jaotuses eristanud vähemalt 11 tüübilist KOVi üksust. Nendest kõige arvukatena esinevad: keskuse ja tagamaaga vallad, mis ühendavad ühe linnalise keskuse ja selle tagamaa maalised asulad (21); vallad, mida iseloomustab maaline asustus (14); linnad, mille moodustab üks linnaline asula (10).
  
  Reorganiseerimise käigu variandid rahvaraamatukogude seisukohast: vallad kus midagi ei muutu; vallad kuhu lisandusid uued üksused kuid kardinaalseid muudatusi ei toimu; vallad kus muudatuste käigus tekivad haruraamatukogud, toimub raamatukogude tegevuse ümberprofileerimine või nende sulgemine.
  
  Koolituse aspektist laiemalt mõjutavad tegurid seonduvad seadusandluse ning arengukavadega. Kutseala kutsetunnistuse omistamisel püüeldakse inimeste oskuste ja teadmiste tunnustamisele sõltumata nende omandamise ajast, kohast ja viisist. Tasemeõppes saavutatud pädevused võimaldavad töötamist väga mitmesugustes eluvaldkondades.
  
  Töötaja seisukohast saame eristada kogukonda sisenemise eelse perioodi haridust, kogukonda sisenemisega kaasnevat koolitust ning pärastist teadmiste täiendamist. Selles kontekstis on üha olulisemat rolli mängimas kutsekoolitus. Tähtis on, et erialase pädevuseta kogukonnaga liituja saaks asjatundlikku abi kogemustega kolleegilt. Koolituste palett pole viimasel ajal palju muutunud. Kas raamatukogu multifunktsionaalseks muutumisega kaasnevad ka muutused koolituse sisus?
  
  Kõige olulisemaks peetakse maakonnas toimuvaid koolitusi. Mida kaugemal ja spetsiifil isemal teemal on koolitus – seda vähemaks huvi kujuneb. Tähtsat osa koolitustel mängib finantsiline külg. Aitaksid tasuta tehtavad koolitused ning e-õppe keskkondade kasutamine. Viimaste puhul tekib küsimus sisu täitmise ressurssides. Üha rohkem tuleb kogukonnal endal panustada koolitamisele.
  Olukordi tuleb hinnata terviku seisukohast ning vastavalt ka tegutseda.

Mai Põldaas
Aeg liikuda mugavustsoonist välja? Eesti raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemustest.

• Ajavahemikul 16. aprill – 20. mai 2018 viis AS Emor läbi muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike ning Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada ning analüüsida raamatukogude ning muuseumide külastamise ja mittekülastamise põhjuseid. Uuringu käigus selgitati muuhulgas välja teenused, mida külastajad ja/või potentsiaalsed külastajad kasutada soovivad ja mida muuseumid ja raamatukogud täna ei paku või pakuvad vähesel määral. Samuti oli eesmärgiks tuvastada võimalikud uued sihtgrupid, kes muuseumide ja raamatukogude teenuste valiku laienemisel neid kasutama hakkaksid. Uuringu tulemused aitavad leida võimalusi, kuidas võiks muuseum või raamatukogu olla üksikisikule või ettevõttele kasulik, kuidas teha raamatukogusid ning muuseume potentsiaalsetele külastajatele ja/või uutele sihtgruppidele lihtsamini kättesaadavaks ning atraktiivsemaks.
  
  Uuring on esinduslik Eesti elanikkonna uuring, kus küsitlusele vastanud inimeste jaotus vastab Eesti täiskasvanud elanikkonna struktuurile geograafilise, soolise, vanuselise, haridusliku ja keelelise paiknemise osas. Elanikkonna valim on 2000 vastajat, hõlmates nii külastajaid kui ka mittekülastajaid. Ettevõtete puhul valiti neli tegevusvaldkonda: töötlev tööstus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg, ning küsitleti juhuslikult välja valitud 0–49 töötajaga ettevõtteid. Ettevõtete valim on 200, hõlmates samuti nii teenuse kasutamise või koostöökogemusega ettevõtteid kui ka vastava kokkupuuteta ettevõtteid.
  
  Kongressil tehtavas ettekandes tutvustatakse lähemalt uuringu raamatukogude osa tulemusi. Viimase 12 kuu raamatukogukülastajate osakaal 15+ elanikkonnast on 50%. Raamatukogukülastajate hulgas on oluliselt enam naisi, eesti keelt kõnelevaid inimesi, õpilasi ja üliõpilasi, kõrgharidusega inimesi ning 1–2 lapsega leibkondi. Raamatukogu mittekülastajate hulgas on keskmisest enam mehi, vene keelt kõnelevaid inimesi, vanuserühma 45+, keskharidusega ning ilma lasteta leibkondi ja pensionäre. Raamatukogukülastuse olulisimaks põhjuseks on nauding lugemisest ning lugeja vajadustele vastav raamatukogu väljaannete valik. Raamatukogude mittekülastamise kaks enim mainitud põhjust on ajapuudus ning raamatute ja muude väljaannete ostmine. Eesti raamatukogude tugevaim külg on vastajate jaoks sobiv ja kergesti ligipääsetav asukoht (70%), raamatute jm väljaannete valikut hindab laialdaseks ja piisavaks 62% vastanutest ning teenindust heaks/kõrgeks 61% vastanutest. Kriitiline koht on senine teavitustegevus: vaid 35% vastanutest on sellega rahul ning tervelt pooled (49%) ei oska antud küsimuses hinnangut anda.

ERÜ noorteklubi
Tulevik algab täna!

• Lühitutvustus: Lugu sellest, millised on 2030. aasta infoasutused, töötajad ning nende teadmised ja oskused. Räägime õppimise võimalustest, ametikoha valikutest, tehnoloogilistest uuendustest, ruumikasutusest ja erinevatest infoallikatest. Oleme tulevikuks valmis!

Janne Andresoo. Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
Saja-aastase rahvusraamatukogu kõne uutele põlvedele.

• Saja-aastase, muutuste- ning teguderohke ajalooga rahvusraamatukogu keskendub peamisele küsimusele – kuidas olla oluline uute põlvede jaoks.

Õnne Mets, PhD,
Eesti Meremuuseum, kommunikatsioonispetsialist

• Sotsiaalne märksõnastamine – killuke digitaalse sisu väärtuse mõistatusest
  British Library ja Ühendkuningriigi rahvusarhiivi põhjal on valminud doktoritöö, mis analüüsib kasutajate käitumist sotsiaalsete märksõnade lisamisel. Ettekanne toob välja huvitavamad trendid kasutajate käitumises ning mõttekohad intervjuudest asutuste esindajatega.

Ülle Talihärm
Jagamismajandus ja seinteta raamatukogud 2030

• Jagamismajandus on veebiplatvormide kaudu toimuv majandustegevus, mille puhul jagatakse ajutiselt ja omandiõigust üle andmata alakasutatud ressursse.
  
  Raamatukogudel on veebikeskkonnad ja ressurss, mis on tihti alakasutatud.
  Mõtleme, milline võiks olla raamatukogude osa avalike teenuste innovatsioonis ja kuidas saaksime osaleda ressursi jagamisel.