Raamatukogupäevade avapäeval Viljandi Gümnassiumi auditooriumis toimunud raamatukoguhoidja mälumängus osales 12 võistkonda.Tänavuse mängu valmistasid ette ja viisid läbi kolleegid Kohtla-Järve Keskraamatukogust.
Paremusjärjestus selgus pärast 20 küsimust ja kahte lisaküsimust. Lisaküsimusi lahendasid Rahvusraamatukogu ja Pärnu Keskraamatukogu võiskond.
1. 2013. a. ilmus mitmel eesti kirjanikul raamat, mille pealkirjas on sõna „Island“. Nimeta need.
Vastus:
a) Kätlin Kaldmaa „Islandil ei ole liblikaid“
b) Risto Laur „Islandile. Teekond ja päralejõudmine“
c) Kalju Saaber „Kohtume Islandi väraval“
2p+2p+2p
Allikas: http://pood.rahvaraamat.ee/otsing?q=island&t=1&page=1&sortby=Date
2. Prantsuse ajaleht Le Monde soovitas oma lugejatele suvelugemiseks ühe eesti autori raamatut. Nimeta see raamat ja autor.
Vastus: A. Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
1p+1p
Allikas: Postimees nr 179, 2. 08. 2013, lk.3 ; https://www.postimees.ee/1318208/kivirahki-teos-vallutab-prantslaste-sudameid; http://www.lemonde.fr/livres/article/2013/02/14/le-dernier-sifflement_1832309_3260.html
Kommentaar: Prantsuse päevaleht Le Monde valis 15 romaani, mida lugejatele suveks soovitada. Nimekirja tipus paikneb «L'Homme qui savait la langue des serpents», meile tuntud kui «Mees, kes teadis ussisõnu». Raamat jõudis Prantsusmaa müügilettidele selle aasta 10. jaanuaril, sealjuures avaldati teos ka Belgias, Šveitsis ja Kanadas. Kirjastaja Frédéric Martin ütles toona, et maoaastat oli hea säärase romaaniga alustada ning lootis sellele suurt edu.
3. Mida tähendab sõnapaar „lutsuvad kivid“ ja keda on esitletud selle nime all?
Vastus: Heliplaat pealkirjaga „Lutsuvad kivid. Kirjanikud muusikas“, kus esitletud suur osa Eesti kirjanikest, kes oma luulet esitades on sõna ja muusika väe ühendanud.
1p+1p
Allikas: http://lutsuvadkivid.wordpress.com/plaadist/
Kommentaar: CD “Lutsuvad kivid. Kirjanikud muusikas” ilmus juuli esimestel päevadel Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu ja Tartu kirjandusfestivali Prima Vista ühisel ettevõtmisel, et tähistada kaht sünnipäeva – Lutsu raamatukogu 100 ja Prima Vista 10. Heliplaadile on koondatud kirjandusfestivali Prima Vista üheksal laulvate kirjanike kontserdil (alates 2005. aastast) esinenud autorite lood. Seni esinenud 26-st autorist mahtusid plaadile 20 kirjaniku laulud. Pea kõik need kirjanikud on olnud Tartu Linnaraamatukogu ja Prima Vista sõbrad ning oodatud esinejad juba mitmeid aastaid.
4. „Lasteraamatud on läinud, lastekirjanik ja õpetaja on kadunud, lasteraamatukoguhoidja on kadunud. Ja see kõik juhtus pärast seda, kui meie küla tobuke Mauno, kes pole elu sees mitte ühtegi raamatut läbi lugenud, muutus digitaalseks ja teie telefoni kaudu Õilme telefoni sattus.“ Mis raamatust on jutt ja kes on autor?
Vastus: Ilmar Tomusk „ Mauno saladuslik kadumine: väga kriminaalne lugu“
1p+1p
Allikas: Tomusk, I. „Mauno saladuslik kadumine: Väga kriminaalne lugu“, lk. 47
Kommentaar: Ilmar Tomusk on sündinud 1964. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Ilmar Tomusk töötab alates 1995. aastast Keeleinspektsiooni peadirektorina. On kümne populaarse lasteraamatu autor. Selles raamatusmuutuvad koos e-Maunoga digitaalseks nii raamatukoguhoidjad kui ka eesti keele õpetajad ja isegi üks lastekirjanik. Tagatipuks selgub, et ülinakkav viirus on ära digitaliseerinud kõik lähikonna raamatukogudes olevad lasteraamatud. Ainsana jätab viirus puutumata need, kellele isa ja ema on väiksest peale muinasjutte lugenud. Nüüd on kogu maailma saatus viienda klassi poiste Jaagupi ja Andrease kätes
5. Mälestuspingile on kirjutatud tekst: „Kõik südame teed toovad mind ikka veel siia majja...“ Kellele on pühendatud pink ja kus ta asub?
Vastus: Mare Ektermann. Pink asub Haapsalus (Wiedemanni 11) Lasteraamatukogu ees.
1p+1p
Allikas: http://online.le.ee/2013/05/20/lasteraamatukogu-aias-avati-mare-ektermanni-malestuspink/
Kommentaar: Mälestuspinkavati 17.05.2013 Haapsalu lasteraamatukogu aias ingerisoomlaste seltsi eestvedajale, raamatukoguhoidjale, raamatukogu direktorile ja arhivaarile Mare Ektermannile (1951–2007), kes on samas majas ka elanud. Pingi mõtte algatajad on Lääne maakonna keskraamatukogu ja Lääne-Eesti ingerisoomlaste selts.
6. Melchiori nimi on tuntud ja tuttav Indrek Hargla loomingust, aga on veel üks raamat, milles tegutseb sellenimeline tegelane. Nimetage selle raamatu autor ja pealkiri.
Vastus: Rein Raud „Ratsanik Melchior“
1p+1p
Kommentaar: Käesoleva seiklusjutu tegevus hargneb ajaloolisel taustal. Peategelane, noor krahv Melchior, saab vanaisalt päranduseks kolm asja – sadula, sule ja pasuna. Nende abil tuleb tal tagasi võita suguvõsa maavaldus, aga peagi selgub, et see ei ole sugugi lihtne ülesanne. Rein Raud on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, millega on pälvinud erinevatel aastatel erinevaid kirjandusauhindu. Sel aastal sai ta Kultuurkapitali proosapreemia romaani „Rekonstruktsioon“ eest.
7. Kes sai selle aasta 24. märtsil Stockholmi Eesti Majas kätte Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinna? Ta on olnud noorteajakirja „Eesti Noorus“ peatoimetaja. Tema sulest on ilmunud hulk romaane ja novelle.
Vastus: Enn Nõu
1p
Allikas: http://www.eesti.ca/rel-2013-a-kultuuriauhinna-laureaat-enn-nou/article38673
Kommentaar:Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elab peale põgenemist 1944 Rootsis. Ta lõpetas Uppsala ülikooli ja tegutses kopsuhaiguste ja sisehaiguste spetsialistina ja Uppsala Ülikooli Akadeemilise Haigla kopsukliiniku ülemarstina. Alates 2000. aastast elab ta pooleldi ka Tallinnas. Enn Nõu on läbi aastakümnete oma isiklikku arhiivi kogunud erakordselt palju eestiainelist kirjandust ja dokumente. Selle ühe tulemusena koostas ja toimetas Enn Nõu koos Mart Oravaga aastal 2004 mahuka teose „Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940-1992“, mis 1720 leheküljel annab põhjaliku kirjelduse Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse tegevusest ja seega mitme juhtiva väliseestlase kirjavahetusest Eesti taasiseseisvumise ajal. 2. 10.13 sai Enn Nõu 80
8. Eestis on üks omapärane küla, mis järgmisel aastal tähistab 15. sünnipäeva. Kord aastas ühel päeval on see küla kogunemiskohaks paljudele, kel meeldib uitada vaimsetel maastikel. Mis on küla nimeks?
Vastus: Võtikvere raamatuküla
1 p
Allikas: http://torma.kovtp.ee/et/rahvamajad
Kommentaar:Alates 2000. aastast on korraldatud Võtikveres raamatupäeva. Idee algatajaks on Imbi Paju. Üritusele on oodatud kõik raamatuhuvilised. Raamatupäeva raames tutvustavad kirjanikud oma uusi raamatuid, kantakse ette näitemäng. Kõik huvilised saavad osta erinevate kirjastuste poolt pakutavat kirjandust.
9. „Institutsioon“ võib olla korraga nii tava, korraldus kui ka asutus. Igatahes midagi sellist, mis on me rahvuskultuuri, omariikluse ja elukorralduse olemuslik, lahutamatu osa (... ). Seegi on omaette märk osutamaks, kui oluline on ... kui institutsioon – kui majakas omal saarel, vaimlise Eesti saarel, mille poole minagi üritan sõuda. „See on katke president Toomas Hendrik Ilvese kõnest ühel juubelil. Nimetage juubilari nimi ja auväärne iga.
Vastus: Ajakiri „Looming“ ja 90
1p+1p
Allikas: http://uudised.err.ee/index.php?06277913
Kommentaar: 2013 a aprillis möödus 90 aastat kirjandusajakirja Looming esimese numbri ilmumisest. Sünnipäevapidu peeti kirjanike maja musta laega saalis, kus ühtaegu anti üle ka Loomingu tänavused aastapreemiad.
Kirjanik Mihkel Mutt on olnud Loomingu peatoimetaja ametis alates aastast 2005. Ajakirja esimene number ilmus aga Friedebert Tuglase käe all 90 aastat tagasi, 27. aprillil 1923.
10. Kui vanaks sai aastal 2013 Ellen Niidu raamat „Pille-Riini lood“?
Vastus: 50
1 p
Allikas: http://www.tammerraamat.ee/uudised/29-taehistame-koos-pille-riini-suennipaeeva
Kommentaar:„Pille-Riini lood” on Ellen Niidu esimene lastele kirjutatud juturaamat, mis ilmus esmakordselt 50 aastat tagasi.
11. 2013 a suvel mängiti edukalt Kukruse Polaarmõisas Eili Neuhausi lavastatud Maksim Gorki näidendit. Millist?
Vastus: Vassa Železnova
1 p
Allikas: http://www.kukrusemois.ee/sundmused/vassa+%C5%BDeleznova
Kommentaar:"Vassa Železnova" on ühe perekonna lugu, mis leiab aset 19. saj. lõpus, Volgaäärses linnakeses. See on lugu ühe perekonna vaimsest enesehävitamisest, kus igaüks hävitab ennast omal viisil. Tegemist on näidendiga, kus eredalt on kujutatud tolleaegset vene perekonda, kohalikke tüüpe ja erilist eluviisi - pidulist, patust, arutut. Ootamatult aktuaalselt puudutab see praegust ühiskonda, kus materiaalsete väärtuste ülehindamine viib perekondade lagunemiseni. Varasematel aastatel on E. Neuhausi poolt lavale toodud "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" Ontika mõisas (2009) ja „Vabrikutüdrukud“ Kukruse Polaarmõisas (2011). http://www.rakvereteater.ee/teater/inimesed/eili-neuhaus/
12. Millise lastekirjanduse auhinna pälvis 2009. aastal Maalehe ajakirjanik Sulev Oll? Nimeta ka raamat.
Vastus: Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind lasteluulekogu “Hea tuju kuju” eest.
1p + 1p
Kommentaar: Oll sai selle oma lasteluulekogu “Hea tuju kuju” eest. Lasteluuleauhinna žürii esinaise ja 1993. aastal ka ise selle preemia võitnud Lehte Hainsalu sõnul valisid "Hea tuju kuju" luulekogu välja Luunja koolilapsed, kes leidsid, et just see raamat peaks seekord auhinna saama. Oll on lasteluuleauhinna 20. laureaat. 2013. a. sai Oll Oivalise ajakirjanduse aastapreemia jne. Söödi preemiat, mille asutas 20 aasta eest toonane Luunja sovhoos, annavad nüüd välja Luunja vallavalitsus koostöös kohaliku keskkooliga eelmise aasta parima lasteluulekogu autorile ja illustraatorile.
13. 1. märtsil 1962 a esietendus raadioteatris kuuldemäng „Miška“. Stsenaariumi toimetaja Lennart Meri, lavastaja Leo Martin. Osades kuulsad näitlejad nagu Velda Otsus, Jüri Järvet, Hugo Laur jpt. Kes on selle kuuldemängu autor? Sel aastal oleks autor tähistanud oma 85 a juubelit.
Vastus: Valdo Pant
1 p
Allikas: http://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-miska
Hion, E. „Valdo Pant – aastaid hiljem“, lk 147
Kommentaar: Valdo Pandi kuuldemäng „Miška“ on inimlik sisevaade sõjapäevisse, mil vaenlasi liidab väike kodutu vene poisike Miška. Väike poiss toob sõjapäevadesse inimlikkust ja hoolivust, muudab lähedaseks isegi vastasleeridesse määratud sõjamehed. Kuuldemängu tegevus toimub osaliselt Saksamaal. Jutustaja rollis olid Heino Mandri ja Valdo Pant ise. Aastatel 1945-1948 oli õpetajaks Kohtla-Järve 1. Keskkoolis. Mängis koos Heino Kaljustega õpetajate ansamblis – tema viiulit ja Kaljuste akordionit.
14. „4 detsember. Hommikulauas vestleme lastekirjandusest. Uurime kombeid ja kombime, kas kõik on ikka alustekste lugenud. Pärast pausi laksab kõige noorem madrus küsimusega: Kas muumid olid hülged vä?“
Millisest raamatust on tsitaat?
Vastus: Matvere, M. „Meri ja kuked“ S/Y Nordea maailmareis 2.oktoober 2010 – 17. juuni 2012
1 p
Allikas: „Meri ja kuked. S/Y Nordea maailmareis 2.oktoober 2010 – 17. juuni 2012“, lk.35
Kommentaar: Ligi kaks aastat seilas Marko Matvere koos sõpradega katamaraanil «Nordea» ümber maailma. Nüüd on kaante vahele saanud Marko reisikiri, kus lisaks jutule ka palju fotosid. Ja üllatuseks ka mõned Marko joonistused.
15.Haljand Udam oli eesti orientalist ja esseist. Tõlkis hindi, pärsia, usbeki ja veel teistest keeltest. Millise raamatu tõlkis ta eesti keelde, mis ilmus esmakordselt Eestis 2007. a?
Vastus: Koraan
1p
Allikas: http://uudised.err.ee/index.php?06100367
Kommentaar:Udam lõpetas 1959 Tartu ülikooli geoloogina, õppis 1963–64 Taškendi ülikoolis ja 1967–71 Moskva Orientalistikainstituudis pärsia keelt ja kultuuri. Temast kujunes üks kõige olulisemaid Ida kultuuri vahendajaid eesti keelde ja kultuuriruumi. Pärsia ja araabia keele ning islami kultuuri väga hea tundjana, nendest keeltest viljaka tõlkijana ja teeneka teadlasena oli Haljand Udam valitud Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliikmeks. Tema orientalistikaalased uurimused on koondatud “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatusse “Orienditeekond” (2001). Viimase suure tööna (igapäevase toimetajatöö kõrvalt) jõudis ta enne Itaaliasse sõitu lõpetada koraani tõlke.
16. Eesti Ulmeühingu aastaauhind Stalker on kirjandusauhind, mida antakse välja üks kord aastas lugejahääletuse tulemuste põhjal ulmežanri kuuluva kirjandusteose eest. Kes sai parima eesti autori romaani Stalkeri 2013 a ? Nimeta autor ja pealkiri.
Vastus: Tiit Tarlap ja „Lõhestusjoon“
1 p
Allikas: http://www.postimees.ee/1301012/tarlap-sai-ulmepreemiate-jagamisel-topeltvoidu
Kommentaar: Esmakordselt anti auhinda välja 1998. aastal, parima algupärase ulmejutu kategoorias võttis ka toona topeltvõidu just Tiit Tarlap.
17. Estonia teatri 100 juubeliks lavastas Peeter Jalakas ooperi Andrus Kivirähki romaani „Liblikas“ ainetel. Muusika kirjutas Tõnu Kõrvits. Kes kirjutasid libreto?
Vastus: Maria Lee Liivak ja Lauri Kaldoja
1p + 1p
Allikas: http://www.opera.ee/lavastus/liblikas/
Kommentaar:„Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Ooperi tagaplaaniks on Estonia maja oma algusaastatel ja seal tegutsenud inimesed (tantsija Erika Tetzky, näitleja August Michelson). Libreto autorid on Maria Lee Liivak ja Lauri Kaldoja. Maria Lee Liivak, kirjanikunimega Maria Lee sündinud 1984, on eesti luuletaja ja dramaturg. Õppis 2004–2008 Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis dramaturgi õppesuunal (XXIII lend). Ta töötas Tallinna Linnateatris 2008–2012 dramaturgina. Praegu vabakutseline lavastaja-dramaturg. Lauri Kaldoja sündinud 1987 on eesti näitleja. Ta lõpetas 2006. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ning lavakunstikooli XXIV lennu 2010. aastal. Alates 2010. aastast töötas ta Rakvere Teatris, nüüd vabakutseline näitleja.
18. Ta on võtnud osa maalinäitustest „Valge ja Sinine“ (2007) ning „Sinine, Valge, Must“ (2009). On kunstnik mitmes eesti mängufilmis, sealhulgas „Kirsitubakas“ ja „Hõbepulm“ (KarikakramängII) ja teleseriaalis „Süvahavva“. Kes on see kunstnik? Millega tegeles ta 2011. a Uus – Meremaal?
Vastus: Kristiina Ago. Tema töö oli seotud Tolkieni raamatuga „Kääbik“. Töötas raamatu põhjal valmiva filmivõtetel kostümeerijana, ehk riietas päkapikke
1 p + 1p
Allikas: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/kristiina-riietab-pakapikke.d?id=63930045
Kommentaar: Filmis oli päkapikke kolmteist. Ago töö oli on-set stand-by töö, mis tähendab, et ta pidi pidevalt päkapikkude kostümeerimiseks võtteplatsil olemas olema. Maalimist ja kujunduskunsti õppinud Kristiina on varem Eestis töötanud reklaamide ja telesaadete tegemisel, näiteks lõi ta kaasa esimese kolme “Tujurikkuja” kunstnikuna. Viimane amet enne Eestist lahkumist oli tal kostüümikunstniku oma komöödia “Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta” juures.
19. Kultuuripärandi aasta sügisel osales Eesti juba kolmandat korda ülemaailmseks kasvanud fotonäitusel „Wiki Loves Monuments“. Mis nime kannab sellele eelnev fotovõistlus Eestis?
Vastus: “Kultuurimälestised Vikipeediasse”
1 p
Allikas: http://wikilovesmonuments.ee/
Kommentaarid:Fotovõistlus “Kultuurimälestised Vikipeediasse” toimus 1.-30. septembril 2013 ülemaailmseks kasvanud fotovõistluse Wiki Loves Monuments osana. Võistlusel osalemiseks tuleb pildistada kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud mälestisi ning laadida oma pildid üles septembrikuu jooksul. Eestis toimub võistlus juba kolmandat korda. 2011. aastal esitas 71 osalejat võistlusele 3112 fotot 1717 mälestisest, 2012. aastal osales 75 inimest 2600 pildiga 1404 erinevast mälestisest.
20. Jaan Tätte kirjutas näidendi, mille põhjal valmis Elmo Nüganenil 2006 a sama pealkirjaga film. Mis on näidendi ja filmi pealkiri?
Vastus: „Meeletu“
1 p
Allikas:http://www.temuki.ee/arhiiv/2006/11/lugu16.pdf
Kommentaar:Jaan Tätte näidend räägib edukast ärimehest, kes äkitselt teeb elus kannapöörde ja läheb elama maale, et mitte öelda metsa. Linna jäävad temast maha tulusad ärid, naine ja laps. See on südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siit samast, enda kõrvalt.
Lisaküsimused:
1. Raamat algab ridadega: „Kui Aapo isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.“ Tegelasi sellest raamatust: Josef Totz, Raija Tellemar, Georg Adniel Strahle, Jaan Veider, Aapo Einten. Idee andis Hando Runnel. Nimeta autor ja pealkiri
Vastus: Helga Nõu „Peaaegu geenius“
1p + 1p
Allikas: http://www.apollo.ee/peaaegu-geenius-ehk-schrodingeri-kassi-otsimas.html
Kommentaar: Sündmustik ei toimu küll Lutsu ajal, vaid 100 aastat hiljem ja hoopis teisel maal, aga autor kirjeldab huumoriga nüüdisaega, kus ei puudu tegelased nagu Josef Totz, Raija Tellemar, Georg Aadniel Strahle ja Jaan Veider. Eesti soost peategelasele Aapole on pinnuks silmas tema perekonnanimi Einsten, mis erineb maailmakuulsast geeniusest Einsteinist ainult ühe puuduva "i" läbi. Nii on romaani kangelane ainult "peaaegu geenius". Poiss kasvab meheks ja tutvub eluga, millel ei puudu ka oma sügavam dimensioon. Sellele viitab raamatu alapealkiri "Schrödingeri kassi otsimas". Autori sõnul ei ole teos mõeldud eraldi ei noortele ega täiskasvanutele, vaid INIMESTELE, jättes märkimata nende suuruse ja vanuse. Aga teadagi on tihti just väiksematel INIMESTEL kõige suuremad ideed.
H. Nõu peab järgmisel aastal oma 80 a. juubelit.
2. Milline raamat sai Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 2013 aastal? Nimeta pealkiri ja autor.
Vastus: Livia Viitol „Eduard Vilde“ monograafia
1p + 1p
Allikas: http://vinni.kovtp.ee/et/ed.-vilde-kirjandusauhind
Kommentaar: Eesti ühe tunnustatuima Vilde-uurija Livia Viitoli põhjalik käsitlus Eesti ühe värvikaima elulooga kirjanikust. Selle monograafia eesmärk on lisada Karl Mihkla (1972) ja Villam Alttoa (1973) käsitluste kõrvale kaasaegsem ja tabudevabam pilk Eduard Vilde eluteele ja loomingule. Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati kirjaniku 100. sünniaastapäeva eel 1965. aastal. Algselt Vilde-nimelise kolhoosi eestvedamisel loodud auhinda annab praegu välja Vinni Vallavalitsus. Auhind määratakse aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjandusteosele.
