19. jaanuaril toimus Kalamaja muuseumi külastus. See on kogukonna muuseum ja esemeid muuseumisse on toonud Kalamaja elanikud. Muuseumis on palju võimalusi ise avada laekaid ja kappe. Muuseumitöötajad on väga pühendunud ja vastutulelikud. Külastus oli väga meeleolukas.

Veebruarikuusse planeeritud üritus tuli ära jätta koroonaviiruse leviku tõttu.

16. märtsil käisime Kadrioru Kunstimuuseumis tutvumas näitusega „Avamäng skulptuurile“. Muuseum oli oma kogudest välja toonud Eesti mõisatest pärinevaid antiikkujude koopiaid ja 19. sajandi jõukamatest kodudest tuntud meistrite teoseid ning muuseumikogudest sotsrealistlikke skulptuure. Meile tegi giid Horte väga põhjaliku ringkäigu.

Aprillikuusse planeeritud üldkoosolekule registreerus 13 klubi liiget, mis oli liiga vähe aastakoosoleku läbiviimiseks. Eestseisus otsustas koosoleku edasi lükata. 20. aprillil läksime vaatama fotonäitusi Fotografiskas – Kaupo Kikkase „Sisekosmos“ ja 27 rahvusvahelise kunstniku fotonäitus lemmikloomadest „Lemmikud“. Näitused, mis tasakaalustasid meeleolusid – esimene tõsine ja mõtlemapanev loodushoiust ning teine rõõmus ja naerutav.

7. mail käisime viiekesi talgutel Underi-Tuglase kirjanduskeskuse muuseumi aias. Riisusime aeda puhtaks okastest ja lehtedest. See oli jätk eelmisel sügisel toimunud külastusele.

18. mail sõitsime liinibussiga Tartusse. Maarjamõisast jalutasime Eesti Rahvusarhiivi Noorasse.Giidituur viis meid läbi maja. Noorast sõitsime Raekoja platsile lõunatama kohvikusse Pierre. Sealt jalutasime läbi jõeäärse pargi Botaanikaaeda. Giidituur algas kasvuhoonetest ja jätkus välises aias. Lõpuks olime muljetest üleküllastunud ja kõndimisest väsinud, mistõttu Tartu Ülikooli Raamatukokku jäi seekord minemata.

8. juunil külastasime Jaapani aeda. Juta Laasma tegi ülevaate aia kujunemisloost ja rajamise filosoofiast. Jaapani aia põhilised elemendid on kivid, vesi, teerajad ja taimed. Jaapani aed on jalutamise ja mediteerimise koht, kust võib ammutada energiat.

15. juunil sõitsime rongiga Raasikule ja sealt tellitud väikebussiga edasi Anija mõisa. Anija mõisahoones toimus giidiga ekskursioon. Taastamistööd on tehtud säilitades ehedat miljööd. Vaatasime püsinäitust „Mõisa aja lugu“. Lõunatasime mõisa kohvikus ja seejärel jalutasime mõisa pargis, kus on infotahvlitega märgistatud „Meelte ja kogemuste tee“. Ilm oli soosiv ja teekond pargis andis mõnusa elamuse.

17. augustil oli plaanis sõita rongiga Narva. Lükkasime sõidu septembrisse, kuna 30-kraadine õhutemperatuur ei olnud sobiv pikaks jalutuskäiguks linnas. 21. septembril sõitsime rongiga Narva. Kõigepealt läksime Aleksandri Suurkirikusse. Saime vaadata muljetavaldavat kiriku lakke kuvatavat valgusinstallatsiooni. Sõitsime liftiga üles torni vaatlusplatvormile ja sealt laskusime korruste kaupa ning vaatasime muuseumi. Peale maitsvat lõunat Narva hotelli restoranis siirdusime Rootsi lõvi monumendi juurde ja sealt Linnuse tänavale ja Jõepromenaadile. Ilm oli ilus ja otsustasime linnusesse mitte minna. Jalutasime Pimeaeda, Raekoja platsile, astusime sisse Narva Kolledžisse. Raudteejaama poole liikudes tutvusime kesklinnaga. Järgmisel korral on juba kergem orienteeruda. Rongisõit möödus juttu ajades ruttu.

17. oktoobril käisime Variuse teatrise esietendusel „Tuhast tõusnud teater”. Etendus oli Estonia teatri ajaloost enne pommitamist 1944. aastal kuni taastatud teatri avamiseni 1947. aasta sügisel.

19. oktoobril toimus Akadeemilise raamatukogu vanaraamatutoas kohtumine Tiiu Reimoga. Tiiu rääkis oma pikaajalisest uurijatööst vanaraamatu valdkonnas, vanaraamatu kujunemisloost ja trükikunsti arengust 15. sajandist 19. sajandini. Oli väga tore ja teadmisi värskendav ülevaade.

16. novembril külastasime Eesti Hoiuraamatukogu. Peavarahoidja Kalju Tammaru tegi meile meeleoluka ülevaate raamatukogu minevikust, olevikust ja tulevikust. Saime võimaluse kogudes ringi vaadata ja ise veenduda, kui head kirjandust seal säilitatakse ning raamatukogudele pakutakse kogude täiendamiseks.

10. detsembril toimus Särevi Teatritoas (Tina tn 23-13) jõuluüritus kohvilauas. Teatrimuuseumi kuraator Annely tegi ülevaate teatritoast, Andres Särevi elust selles korteris ja tema tööst teatris. Meie klubi liige Merike Saarepera täiendas juttu oma mälestustega teatritoa asutamisest ja kohtumistest Anna Säreviga. Klubi liige Tiiu Pukk rääkis oma mälestusi Tina tänaval elamisest eelmisel sajandil. Arutasime ka järgmise aasta tööplaani. Kohvilaua taga omavahel suhtlemine on oluline kõigile liikmetele.

Aasta jooksul toimus kolm eestseisuse koosolekut (30.märtsil, 8. augustil ja 3. novembril), kus arutati plaani muutmise vajadust, jooksvate ürituste korraldamist ja uue aasta tööplaani.

Iga kuu esimesel esmaspäeval kell 12 käisid soovijad kohtumas kohvikus Strix. Neil kohtumistel räägiti päevateemadel ja jagati kultuurisündmuste infot.

Reet Oruste
Eks-klubi president
15.12.2022

Koroonaviiruse leviku ja valitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu jäid aasta algusesse plaanitud üritused ära.

19. mail käisime Tallinna Botaanikaaias. Õitsesid veel tulbid ja nartsissid ning magnooliad. Saime käia ka palmimajas. Õnnestus korraks piiluda just ülesseatavale priimulate näitusele.

16. juunil sõitsime Keila-Paldiski liinibussiga Padisele. Kloostris toimus põhjalik giidituur. Saime ülevaate nii kloostri ajaloost kui ka renoveerimisest. Pärast seda jalutasime Padisel, käies keraamika kojas, kloostripoest mett ja suveniire ostmas. Osa seltskonnast lõpetas ringkäigu Padise mõisa restoranis lõunatades.

18. augustil tegime bussireisi Viinistule. Kõigepealt käisime koos giidiga kunstigaleriides. Giid Kaisa tutvustas põhjalikult väljapanekut ja üllatas meid lauluga. Peale seda õhtustasime restoranis ja seejärel siirdusime katlamajja vaatama Eesti Draamateatri etendust „Talupojad tantsivad prillid ees“, Andrus Kivirähki farss, mis tekitas vastakuid arvamusi.

15. septembril käisime Harjumaa muuseumis Keilas. Kohale sõitsime liinibussiga. Muuseumi teadur German tegi põhjaliku muuseumi tutvustuse. Hetkel avatud näitus Universitas Vasallorum näitas Harju-Viru vasallide ajalugu kuni XVI sajandini ja alluvust kas Saksa ordule või Tallinna võimule. Püsiekspositsioon Harju Elu näitab rannarahva elu Harjumaal, üldist olmet erinevatest perioodidest ja tööstusettevõtteid Keilas. Muuseumi lähedal jõesaarel vaatasime renoveeritud ajaloolist linnust. Siis jalutasime kirikuaias ja vaatasime vanu hauatähiseid.

11.oktoobril käis 14 inimest Variuse teatris vaatamas etendust „Treffpunkt-Berliin“. Meeleolukas lugu Berliini saatkonnas elanud ja töötanud Karl Menningist, Eduard Vildest ja Georg Meriga koos seal majas elanud Lennart Merist. Oli ajaloolist tõde, fantaasiat ja naljagi parasjagu.

20. oktoobril käisime Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumis Väikese Illimari tänaval. Toimus lühiloeng Underi, Adsoni ja Tuglaste elust, illustreerituna filmikatketest ja fotodest. Saime ülevaate maja ajaloost ning tutvusime kirjanike eluruumidega. Üritus sai väikese jätku, kui käisime 28. oktoobril väiksema seltskonnaga Rahumäe kalmistul Underi ja Adsoni haual. Korrastasime, istutasime lilli ja süütasime küünlaid. Juta Laasma sai veel hiljemgi muuseumis käia, et annetada foto Marie Underist haiglas ja Anne Valmase poolt koostatud Marie Underi bibliograafia.

2. ja 3. novembril toimus Variuse teatri etendus Klassikute prouad. Heidi Sarapuu lugu E. Vilde, O. Lutsu ja A. H. Tammsaare abikaasadest. Lühike etendus avas pisut prouade elu ja iseloomu. Osalejaid koos kaaslastega oli kahel õhtul 36.

17. novembril läksime Tallinna Linnamuuseumi. Esmalt külastasime raamatukogu, kus koguhoidja Lauri näitas meile sajanditevanuseid lepinguid, dokumente ja raamatuid. Meie klubikaaslane Mare Luuk viis meid läbi kogu ekspositsiooni. Saime ülevaate linna ajaloost ja selle elanike tegevustest, mida muuseumi ekspositsioon ilmekalt avab. Keldrikorrusel on uhke portselanist esemete kollektsioon, lisaks veel keraamika ja metallist esemete kogud.

15. detsembril toimus klubi jõuluüritus Ajakirjandusmajja kohvikus Kaffel. Pika laua taga jutlemist saatis meeleolukas Salongitrio (viiul, tšello, klaver) esinemine, mis meenutas meile olustikku kunagises kohvikus Moskva. Siis sõime maitsva jõuluprae ja kohvitasime. Rääkisime klubi tegevusest lõppeval aastal ja uue aasta plaanist.

Iga kuu esimesel esmaspäeval kohtumisel Akadeemilise raamatukogu kohvikus Strix käis sel aastal vähem liikmeid. Üritusi saime korraldada vähem kui enne pandeemiat, kuid need, kes tahtsid ja söandasid kohale tulla, kasutasid võimalust kodust välja tulla ja kaaslastega kohtuda.

Reet Oruste
Eks-klubi president

Eks-klubi 2020. aasta tegevused olid mõjutatud koroonaviiruse levikust.
Kohtumised iga kuu esimesel esmaspäeval TLÜAR-i kohvikus Strix toimusid endiselt, kuid kriisikuudel oli osavõtjaid vähem (3). Kõige rohkem oli liikmeid kohal 6. jaanuaril(12). Neil kohtumistel räägiti päevasündmustest, soovitati üksteisele häid raamatuid, filme, etendusi, kontserte või telesaateid.

15. jaanuaril käisime Ikoonimuuseumis, kus kuulasime Orest Kormašovi teemal „Jumalik ruum“. Geomeetria 3 algkujundit ruut, ring ja kolmnurk on aluseks sakraalse ruumi kujunemisele. Värvid punane, sinine, kollane on aluseks ikoonide maalimisel. Punane ruut – füüsilisus, sinine ring - vaimsus, kollane kolmnurk – ühtsus. Orest Kormašov tutvustas, kuidas kõiki neid kujundeid ja värve on kasutatud kirikute ehitamisel ja ikoonide maalimisel. Loengu käigus tegime ringkäigu läbi muuseumi.

22. jaanuaril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külastus. Meile tutvustati uut kontserdimaja. Suures kontserdisaalis kuulasime ühe klaveriüliõpilase proovi, nii et saime veenduda saali suurepärases akustikas. Meile näidati esinejatele mõeldud lavataguseid ruume ja lavaauku ning astusime sisse audio-visuaaltöö stuudiosse. Vanas majas külastasime väljapaistva saksa ooperilavastaja professor Joachim Herzi (1924–2010) tuba. Professor Herz annetas EMTA-le oma rikkaliku raamatu- ja noodikogu. Seejärel tutvusime EMTA raamatukoguga. Hoidlas on üle 5000 teaviku – sh raamatud, noodid, heliplaadid.

19. veebruaril toimus küünlavalguse pärastlõuna Kännukuke raamatukogus, kus kohvilauas istudes meenutasime meie hulgast lahkunud klubiliikmeid Urve Saarit, Evi Rannapit ja Inna Ripsi. Marje Aasmets tegi ülevaate raamatukogunduse kateedrist enne Evi Rannapi juhatajaks olemist ja tema ajal. Ta rääkis Evi Rannapist kui mõistvast ülemusest, kes toetas kolleege nende teadustöö tegemisel. Evi oli keeruliste suhete siluja ja alati positiivse suhtumisega. Reet Olevsoo rääkis tema panusest ERÜ-s. Evi huumorimeel oli abiks igas olukorras.
Urve Saari elust rääkis tütretütar Saale Kaing. Urve oli kirjutanud mälestusi oma järeltulijatele. Henn Saari abikaasana toetas ta meest teadlasena. Endise koorilauljana ei jätnud ta ühtegi laulupidu vahele ja nii käis ta ka 2019. aasta üldlaulupeol, kuid 3 päeva hiljem ta lahkus meie seast. Iive Jagomägi rääkis Urvega kokkupuutest AR-is ja klubi üritustel, mis lõppesid vestlustega ühisel koduteel. Urve oli üks Anna Tõrvand-Tellmanist ja Inglise Erakolledžist jutustavate raamatute koostajatest.
Merike Saarepere rääkis Inna Ripsist. Inna oli suur kultuurihuviline. Ta oli üle oma õnnetusest tulenenud liikumisraskusest ega jätnud seepärast osalemata pidudel ja kultuuriüritustel, mis talle huvi pakkusid.
Kokkuvõtteks nõustusid kõik Linda Kasega, et lahkunud kaaslaste meenutamine andis meile teadmise, et meil oli võimalus tunda väga tugevaid isiksusi.

1. märtsil toimus bussireis Tartusse Vanemuise teatrisse. Peale lõunatamist suure maja kohvikus siirdusime tutvuma teatrimajaga. Ekskursioon viis läbi kostüümilaost, kübarakojast, maalikojast, lavatagusest ja lõppes saalis. Saime ülevaate Vanemuise teatri 150-aastasest ajaloost. Praegune hoone valmis 1967.a. Seejärel jalutasime Vanemuise väikesesse majja. Aastatel 1914-1918 teatriks ehitatud maja on kompaktne ja külastajale mõnus.
Vaatasime S. Holgrofi komöödiat "Elamise reeglid", mis on eluline lugu perekonna jõuluõhtust, mille jooksul ühegi pereliikme ootused ei täitu. Pereema kehtestatud elamise reeglid ei jäänud kehtima. Pigem oli tegemist tragikomöödiaga.

2. märtsil kohvikus Strix saime kohe eelmise päeva reisi ja etenduse üle mõtteid vahetada.
Koroonaviiruse pandeemia ja eriolukorra kehtestamise tõttu jäid ära märtsikuus Meremuuseumi külastus, aprillis aastakoosolek ja maikuus bussireis Palamusele.

10. juunil käisime Pirita kloostris kohtumas Lagle Parekiga, kes mõnusalt ja humoorikalt tutvustas kloostri varemetes väljakaevatud endisaegseid ruume (munkade pool ei ole veel piisavalt avatud). Varemetes on aimatavad ahjud, kaevud, kempsud, köögid, töö- ja eluruumid. Lagle Parek jutustas uue kloostri ehitusloost ning kloostri hetkeolukorrast. Peale ringkäiku vana kloostri varemetes jalutasime läbi uue kloostri kaunilt kujundatud aia uude hoonesse, kus saime minna kabelisse. Meie klubilased olid üritustest puudust tundnud, mistõttu oldi rõõmsad taaskohtumise, ilusa ilma ja toreda ringkäigu üle kloostris..

17. juunil sõitsime liinibussiga 59 Paljassaare poolsaarele. Pikakari rannale on ehitatud laudtee ja linnuvaatlustorne, kuna seal on paljude lindude pesitsusalad. Juta Laasma tegi toreda ülevaate Paljassaare kujunemisloost – mis oli, mis on ja mis tuleb. Ilm oli meile soodus ja tegime mõnusa jalutuskäigu koos väikese piknikuga. Vanade mahajäetud talude aedades õitsesid viirpuud ja õunapuud lõpetasid just õitsemist. Kuulasime linnulaulu ja nägime veiseid kõrkjaväljal oma puhastustööd tegemas. Jalutasime laudteed pidi tagasi Pikakari randa ning kõndisime veel Katariina kail. Nautisime mereõhku ning koosveedetud tunde.

19. augustil toimus Maardu ja Rootsi-Kallavere külaga tutvumine koos Aita Karjatsega. Maardusse rajati Eesti Fosforiiditehas 1939. aastal. Elamurajoon ehitati veidi eemale, endise Kallavere küla maadele. Maardu sai linna nimetuse 1980. aastal ja iseseisvaks linnaks 1991. aastal. Rootsi-Kallavere küla asub Maardust kirdes. Kallaveret on mainitud kroonikaraamatus 1241. aastal. Külast on järele jäänud üksikud majad. Muinasajani ulatuvat ajalugu hoiab alles Rootsi-Kallavere külamuuseum, mis on Mihkli talu elanike eraalgatuslik ettevõtmine. Muuseumi perenaine tegi kõigest põhjaliku ülevaate. Seal pidasime ka piknikku. Päev oli muljeterohke ja meeldis kõigile.

16. septembril pidime esialgse plaani järgi sõitma Tartusse, kuid koroonaviiruse suurenenud leviku tõttu Tartus tegime asendusürituse. Toimus Vabaõhumuuseumi külastus. Meid võttis vastu giid Erik, kes tutvustas Eesti pärisorjuseaegset eluolu erinevate muuseumi eksponaatide juures. Sassi-Jaani talus, Pulga talus ja Nuki sauniku rehielamus saime ülevaate nii ajaloost, seadustest kui kommetest. Härjapea talu elumaja (ehitatud 1909.a) on sisustatud 30-ndate aastate stiilis ja juba kõigile tuttavama interjööriga. Nätsi tuuliku juures saime ülevaate Eestis ehitatud tuulikutest. Ringkäik lõppes Kolu kõrtsi juures. Kõrtsis tegime väikese kohvipausi ja vahetasime muljeid – kõik jäid käiguga rahule.

8. oktoobril käisime Tallinna Botaanikaaias. See oli nö ekspromptüritus, mille mõte tekkis esmaspäevasel kohtumisel kohvikus Strix. Malle Järv võttis ette meie grupi juhtimise. Kõigepealt läksime rosaariumisse hiliseid õitsejaid imetlema. Siis läksime ilukõrrelisi vaatama ja sealgi oli veel piisavalt imetlemist. Roosiaeda piknikule minekuks ja jalavaeva vähendamiseks sahistasime läbi langenud kirjute lehtede otse üle muruplatsi. Nii jõudsime müüri ääres kulgevale rajale ja seal laiuvale lillepeenrale, kus silma rõõmustasid õitsevad sügisastrid. Peale meeleolukat piknikku viis Malle meid Meelte aeda. Sinna ei olnud meist keegi varem sattunud, nii et oli parajalt uudistamist. Elu puu skulptuur ja rohkesti kõikvõimalikke taimi, mida võis maitsta ja katsuda. Kohe tekkis ka mõte, et sinna peab tagasi minema nii kevadel kui suvel.

21. oktoobril oli plaanis kohtumine Tiiu Reimoga TLÜAR-is vanaraamatu toas, kuid pidime selle ürituse viiruse leviku tõttu edasi lükkama, et vältida kontakte väikeses ruumis. Selle asemel külastasime Viimsi raamatukogu, kus oli võimalik distantsi hoida (maski kandes). Raamatukogu asutati Viimsi haridusseltsi poolt 1920. aastal. Raamatukogu uued ruumid said valmis Viimsi Marketi majas 2019.a. detsembris. Raamatukogu asumine kaubanduskeskuses on erakordne, kuid lugejatele mugav. Ringkäigu tegi meile raamatukogu direktor Tiiu Valm. Raamatukogus on eri tasanditel ilu- ja teadmiskirjanduse ala, perioodika-ala. Palju on mõnusaid istekohti ja nurgakesi omaette süvenemiseks. On kinniseid grupitöö ruume ja lugejaarvuteid ning erinevaid tehnilisi seadmeid. Laste- ja noorsookirjanduse ala teisel korrusel on mõnus ja lastepärane. Seal on toredaid lugemispesasid ja laua- ja arvutimängude mängimise võimalused. Osalejad olid tänulikud Tiiu Valmile põhjaliku tutvustuse eest.

Koroonaviiruse suurenenud leviku tõttu pidime ära jätma novembrisse ja detsembrisse planeeritud üritused.
Eestseisus kogunes kahel korral - 1. juunil ja 10. augustil. Tööplaani muudatusi ja uue aasta tööplaani oli parem arutada kohtudes. Muul ajal toimus suhtlemine e-posti teel.
Kokkuvõtteks – koroonaviiruse leviku tõttu pidime üritusi ära jätma, aga esimesel võimalusel viisime oma plaanid ellu ja tegime ka lisaüritusi.

Koostas Eks-klubi eestseisuse president Reet Oruste

Iga kuu esimesel esmaspäeval kell 11 Mauruse pubis Estonia puiesteel Tallinna Keskraamatukogu majas toimusid kokkusaamised huvilistele. Kohal on olnud 3 – 11 klubi liiget. Vestlusteemadeks on olnud päevapoliitika, soovitused raamatutele, filmidele, näitustele, arutelud klubi üritustest jpm.

Reedel, 18. jaanuaril kohtusime Rahvusraamatukogus Milleri salongis Tunne Kelamiga, kes meenutas iseseisvumise aegu ja rääkis olukorrast Euroopas.

Kolmapäeval, 20. veebruaril toimus Kännukuke raamatukogus küünlavalgusega pealelõuna kohvilauas mälestuste jagamisega. Mare Mauer tutvustas Vaime Kaburi mälestusi ja rääkis temast kolleegina. Aili Norberg meenutas Kaja Noodlat. Mälestusi jagasid veel Milvi Vaher Endel Annusest, Juta Siitam Hille Tammest, Linda Kask Ivi Tingrest ja Juta Laasma Anne Valmasest.

Neljapäeval, 21. märtsil külastasime Eesti rahvusringhäälingu muuseumi ja televisioonimaja Gonsiori tänaval. Mai Mikiver tutvustas muuseumi uut väljapanekut. Ringkäigul majas külastasime stuudioid. Mai Mikiver rääkis juurde lugusid televisiooni igapäevaelust ja ajaloost. Meeleolukas kohtumine toimus Marko Reikopiga, kes on õppinud raamatukogundust ja keda mäletati tema praktikaajast Eesti Akadeemilises Raamatukogus. Tore oli kohtumine Anu Välbaga tema saate salvestuse pausi ajal. Peale ringkäiku sai veel uudistada muuseumi väljapanekuid.

Kolmapäeval, 17. aprillil toimus klubi aastakoosolek Tallinna Keskraamatukogu suures saalis. Eestseisus tegi ettepaneku valida klubi auliikmeteks Edith Altpere ja Maara Üksti, kes mõlemad on klubi asutajaliikmed ja on olnud ka eestseisuses. Helle Martis tutvustas nende elu- ja töökäiku.
Eestseisuse uuteks liikmeteks kandidaate ei olnud esitatud. Linda Kask tegi ettepaneku, et eestseisus jätkaks samas koosseisus. Seega valimisi ei toimunud. Reet Oruste esitas aruande 2018. aasta kohta. Helle Martise koostatud üritustel tehtud piltide esitlust sai taustaks ekraanil näha.
Arutasime klubi liikmelisust ja tulemusena toetati eestseisuse ettepanekut, et me ei hakka saatma klubi teateid neile liikmetele, kes pole kahel aastal klubi töös osalenud ja liikmemaksu maksnud. Loeme nad klubist lahkunuks, aga nad võivad alati uuesti klubiga ühineda.
Eestseisuse ettepanek on tõsta 2020. aastast alates liikmemaksu. Klubi liikmemaks oleks 6 eurot ja ERÜ liikmetele 3 eurot. Koosolekust osavõtjad olid sellega nõus.
Linda Kask edastas klubi auliikme Ester Lepiku üleskutse koguda vabatahtlikke annetusi Ivi Tingre fondi. Selle aasta järgnevatel üritustel on soovijatel võimalus teha annetus.

Teisipäeval, 28. mail toimus bussireis Viitna - Kadrina - Neeruti - Väike-Maarja – Simuna – Rakke. Giidiks oli Inna Saaret.
Vaatasime Kadrina kirikut ja kirikaeda, Vabadussõja mälestussammast, Emakeele sammast ning Põldmäede maja, kus elasid kirjandusteadlased Aino Undla-Põldmäe ja Rudolf Põldmäe. Neeruti mõisa vaatasime vaid eemalt, piirdeaia tagant.
Palju vaatamist-kuulamist oli Väike-Maarjas. Inna Saaret rääkis luulerühmitusest "Väike-Maarja parnass". Olime Jakob Liivi mälestussamba juures. Imepärane oli stiilne ja ruumikas rahvamaja, mis on väga korras ja esinduslik. Keskväljaku ääres on nõukogudeaegne Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, mis on nüüdki heas korras. Kolhoosiesimehele Boris Gavronskile on pühendatud mälestustahvel. Tegime pilti Georg Lurichi mälestusmärgi juures. Kiriku lähedal asub keeletammik, kuhu on puud istutanud meie keeleteadlased. Käisime kirikaias, vaatlesime kirikut ja kabeleid. Ühel pool on eesti (matsi), teisel pool - saksa kabel. Järgnes lõunasöök Georgi pubis. Simunas olime kirikus, kus sisuka ettekande tegi sõnakas koguduse vanem. Kirikaias vaatasime baltisakslaste hauaplaate, neist kuulsaim - maalikunstnik Timoleon von Neff. Veidi maad edasi - Pedja jõe algus. Allika kohal väike majake. Rakkes peatusime põgusalt. Nägime Rakkes perekond Reichenbachide (Riikoja) kodumaja. Lapsed Marta Sillaots, Heinrich Riikoja jt. Samuti nägime kohta, kus asus maja, milles O. Luts kirjutas "Kevade".

Kolmapäeval, 19. juunil tegime koos Voldemar Kuslapiga ringkäigu Rahumäe kalmistul. Voldemar Kuslap viis meid paljude tuntud inimeste haudadele ja tutvustas mitmeid omanäoliste hauatähistega haudu. Kõikidele haudadele jäi meist põlema küünal.

Kolmapäeval, 21. augustil toimus jalutuskäik Noblessneri sadamalinnakus. Kogunesime Kalamaja kalmistupargis. Esimesed kirjalikud andmed kalmistu kohta on aastast 1461. 1950-ndate alguses kalmistu suleti, et kujundada park. Praegune park rajati 2009. aastal. Pargist jalutasime Noblessneri kvartalisse. 1912. aastal rajati sõjasadam vajalike ehitistega, millede hulka kuulusid ka laevaehitustehased. Praeguseks on sadamalinnakus nii uusi elamuid kui ärihooneid, millest osa ongi renoveeritud endised tehasehooned. Toimunud muudatused olid ringkäigus osalejatele meeldivaks üllatuseks.

Kolmapäeval, 11. septembril külastasime Ikoonimuuseumi. Kuna 2018. aastal olime kuulanud sissejuhatavat loengut ikoonide maailma, siis seekord rääkis maalikunstnik, õppejõud ja ikooniloolane Orest Kormašov meile Jumalaema ikoonidest. Jumalaema kujutamisviis on eriline – pealtnäha staatiline, kuid läbi kirgastunud näo tõelist ilu ja tõde väljendav vaimsus, pühapaiste, kuldne taust, ilmekad käteasendid. Aegade jooksul on välja kujunenud mitmesugused ikooni tüübid - teed näitav, troonil istuv, palvetav, hellust ja armastust väljendav ja kaitsev. Venemaal on ikoonile lisaks antud päritolukoha nimetus - Vladimiri, Kaasani, Smolenski ja Novgorodi Jumalaema.. Huvitav oli teada saada Venemaa erinevaid osi kaitsvatest ikoonidest. Paljudel ikoonidel oli kujutatud Jumalaema elusündmusi ja temaga seotud legende. Pärast loengut, mis kestis ligi kaks tundi, oli võimalik omal käel ringi käia.

Neljapäeval, 19. septembril sõitsime Helsingisse, et külastada uut raamatukogu Oodit. Oodi hoone on muljetavaldav juba eemalt. Laineline katus, kaarjad vormid sissepääsu kohal ja sisekujunduses jätavad õhulise tunde. Oodis on võimalik laenutada raamatuid, lugeda ajakirjandust, töötada ja õppida eraldatud rühmatöö ruumides, vaadata filme, mänguruumides mängida arvutimänge, muusikastuudiotes luua muusikat, õppeköögis teha toidukoolitusi, kasutada arvuteid, 3D printerit ja õmblusmasinaid ning viia läbi koosolekuid või korraldada kontserte. On ka kohvik ning istumistrepid ja lugemistoolid mõnusaks äraolemiseks. Seega on loodud keskkond nii tööks kui ka vaba aja veetmiseks ning hobidega tegelemiseks. Oodist sõitsime linnatuurile, mille käigus giid Tiia näitas Helsingi vaatamisväärsusi. Möödasõidul nägime olümpiastaadionit, Kiasma kunstimuuseumit, Amus Rexi, Musiikkitalo, Finlandia-talo, Lõunasadamat ja esplanaadi, Uspenski katedraali (möödusime Katajanokkast ja Põhjasadamast). Peatused olid Sibeliuse monumendi juures ja Senati väljakul. Giid Tiia rääkis sõidu jooksul palju huvitavat ja meelelahutuslikku. Tuur lõppes Raudteeväljakul, kust saime siirduda vaba aega veetma. Käidi jalutamas, kohvikus, raamatupoes, riidepoes, toomkirikus ja Ateneumis, nii selgus muljetest laevas tagasisõidul Tallinna..

Kolmapäeval, 16. oktoobril käisime Okupatsioonide muuseumis. Giidi saatel tutvusime 2018. aastal uuendatud ekspositsiooniga, mis tutvustab Eesti ajalugu 1939. aastast. Väljapanekus ei ole palju esemeid, aga on võimalik kuulata erinevate inimeste mälestusi. Sisustatud oli eelmise sajandi tüüpprojektiga korter.

Kolmapäeval, 20. novembril külastasime EKA uut maja Põhja puiesteel endises vabrikuhoones. Saime ülevaate kunstiakadeemia ajaloost ja uue maja ehitamise saagast. Kahe giidi saatel käisime kompleksi neljas tiivas, imetlesime vaateid kahelt terrassilt ja heitsime pilgu töötubadesse. Raamatukogu sai ka üle vaadatud.

Laupäeval, 14. detsembril toimus klubi jõulupidu Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis. Esinema tuli Voldemar Kuslap, kes esitas jõululaule ja oma repertuaarist tuntud laule, millele osalejad said kaasa laulda. Laulude sekka kuulsime luuletusi ja lõbusaid lugusid teatrist. Aastalõpuüritus on meeldivaks kokkusaamiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks. Taustaks on ekraanil jooksev Helle Martise koostatud pildirida sel aastal toimunud klubi üritustest. Tutvustame uue aasta tööplaani, et saada liikmetelt täiendusi ja ettepanekuid. Detsembri lõpu seisuga on klubi nimekirjas 52 liiget.

Ivi Tingre fondi oli kogunenud annetusi 250 eurot, mis sai detsembris fondile edastatud.

Eestseisuse koosolekud toimusid 1. aprillil, 4. oktoobril ja 27. novembril. Koosolekutel arutasime jooksvate ürituste korraldamist ja koostasime uue aasta plaani. Omavaheline suhtlus käib pidevalt e-posti ja telefoni teel

Koostas Eks-klubi eestseisuse president Reet Oruste

2018. aastal täitus Eesti Vabariigil 100 aastat ja Eks-klubi asutamisest möödus 20 aastat. Oma tegemistes lähtusime ka nendest tähtpäevadest.

17. jaanuaril külastasime Siimeoni kirikut, mis asub sadama lähedal ja asutati aastatel 1752-1755 meremeeste algatusel. Aastatel 2000-2004 põhjalikult restaureeritud kirikus on ainulaadsed kreekapärased ikonotaas, kantsel ja kirikupingid. Kiriku tornis pakkus huvi kirikutekstiilide muuseum. Pilkupüüdvad on Dolores Hoffmanni loodud vitraažid. Külastus oli üllatav ja huvitav.

31. jaanuaril tegime lisaürituse, mis viis meid Eesti välisministeeriumisse. Ringkäiku hoones alustati ülemiselt korruselt, kust avaneb avar vaade Tallinnale. Ministeeriumi töötajad rääkisid lugusid majast alates ajast, kui maja oli EKP kasutuses. Ringkäik viis meid läbi maja ja selle lõpetasime saalis, kus toimus Ago Pajuri loeng “Esimeste välisesinduste loomisest”. Saime kuulda uut ja huvitavat Eesti vabariigi algusaastaist.

27. veebruaril korraldasime Kultuurikatlaga tutvumise. Meile tutvustati ka neid ruume, mis ei ole avatud kõikidele huvilistele ja ruume, kus toimusid 2017. aastal Eesti Euroopa eesistumise üritused.

Eesti Ajaloomuuseumi filiaal Orlovi loss Maarjamäel avas taas uksed 15. veebruaril uue püsinäitusega „Minu vaba riik”. Meie külastasime seda 21. märtsil. Näitus tutvustab Eestit läbi 100 aasta. Giidiga ringkäik andis rohkem teavet. Väljapanek on põhjalik ja ülevaatlik ning on väärt korduvat külastust.

19. aprillil tähistasime Eks-klubi 20. aastapäeva Tallinna Keskraamatukogu suures saalis.
Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm tervitas kokkutulnuid. Seejärel esines väikese klaverikontserdiga Helen Põldmäe (Rahvusraamatukogu muusikaosakonnast).

Raamatukogu poolt oli valmis pandud kohvilaud, kus nüüd istet võtsime. Reet Oruste rääkis Eks-klubi algusest. Eks-klubi mõtte algatajad olid Aita Karjatse, Ivi Tingre ja Ester Lepik. Klubi asutati 15. aprillil 1998. aastal 62 osavõtja poolt, kellest 14 on klubi liikmed senini. Klubis on olnud läbi aastate 118 liiget. Klubi tegevust on juhtinud 11 eestseisuse koosseisu (liikmeid 6-9). Klubi presidente on olnud seitse.

Mare Mauer luges ette Ester Lepiku poolt saadetud tervituse. Lisaks kandis ta ette Vaime Kaburi meenutuse klubi asutamisest. Reet Oruste andis üle tänukirja ja kingituse ERÜ büroo juhatajale Reet Olevsoole tänuks pikaajalise klubi toetamise eest. Tänukirja ja kingituse (sini-must-valge käsitööküünal) said klubi presidendid (Ester Lepik, Aita Karjatse, Juta Kaps, Anne Kalvik, Helle Martis, Reet Oruste). Kõikide eestseisuste liikmetele oli samuti tänukiri ja kingitus, milleks oli DVD filmiga Aleksander Sibulast, mille on teinud Tallinna Keskraamatukogu. Tunnustasime aukirjaga neid klubi liikmeid, kes on osalenud klubi töös asutamisest alates. Tänu- ja aukirjad oli vormistanud Helle Martis. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing tunnustas Eks-klubi aukirjaga.

Seejärel tegi Reet Oruste kokkuvõtte klubi 20 aasta jooksul läbiviidud üritustest. Algusaastail oli klubi missiooniks mälestuste kogumine ja see oli isegi klubi missiooniks. Klubil on olnud traditsioonilisi üritusi, mida on korraldatud kõigil 20 aastal, aga on üritusi, mille traditsioon on katkenud (näiteks küünlakuu küünlavalgusõhtud, näituste külastamine raamatukogudes).

Mälestusi klubi tööst rääkisid Valve Jürisson ja Anne Kalvik. Mõlemad väljendasid rahulolu klubi tööga. Mare Mauer ja Aili Norberg olid teinud suure eeltöö, mille tulemusena oli nüüd näitusena välja pandud hulk raamatuid, ajakirja „Raamatukogu” numbreid ja ERÜ aastaraamatuid raamatukoguhoidjate mälestustega.

Mälestustelt läksime sujuvalt üle jooksva aasta ürituste korralduslikele küsimustele ja järgmise aasta plaani ettepanekutele. Kohal oli 34 klubilist. Mitmed osalejad külastasid peale koosolekut ka Tallinna Keskraamatukogu teenindussaale.

16. mail jalutasime Siselinnakalmistul koos Voldemar Kuslapiga, kellel ilmus 2017. aastal raamat „Jalutuskäigud Eesti kalmistutel”. Voldemar Kuslap rääkis kultuuri- ja ajaloolistest tegelastest, kelle haudu kalmistul nägime.

29. mail käisime Ikoonimuuseumis. Meile tehti huvitav ekskursioon teemal „Sissejuhatus ikoonimaailma”. Osalejatele meeldis see ülevaade ja saadud teadmistest lähtuvalt saab igaüks valida järgmise ekskursiooni teema, millel osaleda.

20. juunil tegime jalutuskäigu Koplist Rocca al Maresse. Alustasime Kopli pargist, mis oli varem kalmistu. Retke juhtiv Juta Laasma tutvustas teele jäänud huviväärsusi.

15. augustil külastasime Vabariigi Presidendi Lossi. Huvilisi oli rohkesti, nii et ringkäiku tegime kahes grupis. Meile näidati presidendi töö- ja vastuvõturuume ning räägiti ka eelmistest presidentidest. Seejärel külastasime ka lossi roosiaeda.

22. septembril sõitsime Viljandisse. Külastasime Kondase keskust, kus saime kuulda ülevaadet maja asutamisest ja väljapanekust. Seejärel läksime Ugala teatrisse. Meile tehti ekskursioon teatris, mis oli just olnud remondis ja nüüd näidati meelsasti lavataguseid ruume. Õhtul vaatasime H. Ibseni etendust „Naine merelt”.

17. oktoobril külastasime E. Vilde muuseumit. Giidi saatel tegime ringkäigu korteris ja kuulasime seiku kirjaniku elust.

Arvo Pärdi keskus avati 17. oktoobril ja meie sõitsime sinna 21. novembril. Meile tehti ringkäik majas ja saime kinosaalis vaadata lühifilmi ning tutvuda raamatukoguga. Maja metsa all on kutsuv ja suures saalis toimuvatele kontsertidele peaks kindlasti minema.

Aasta lõpetasime traditsiooniliselt jõulupeoga 8. detsembril Rahvusraamatukogu kuppelsaalis. Seekord oli esinejaks meesansambel Vanaisad koos kahe pillimehega. Nendega koos laulsime jõululaule ja siis tuli Jõuluvana. Tema jagas kingitusi kõigile, aga koos temaga tänasime ja tunnustasime klubi liikmeid ja toetajaid. Eestseisus tunnustas sajandi 100 raamatukoguhoidja ridadesse valitud klubi liikmeid. Need on Valve Jürisson, Linda Kask, Ester Lepik, Reet Oruste, Maara Üksti. Nende hulka kuulub ka Evi Rannap, kes oli klubi liige ja esimese eestseisuse liige, kuid lahkus meie hulgast novembris. Sajandi 100 raamatukoguhoidja hulka on valitud veel kunagistest klubi liikmetest Hans Jürman, Vaime Kabur, Aita Karjatse, Arda-Maria Kirsel, Voldemar Miller, Laine Pärloja, Ivi Tingre.

Jõulupidu jätkus üksteise tutvustamisega. Iga liige rääkis endast ja oma tegemistest. Kuna klubisse on liikmeid juurde tulnud, siis oli tutvustamise vajadus olemas. Lisaks sellele tegi Reet Oruste ettepaneku hakata kohtuma iga kuu esimesel esmaspäeval kell 11 Mauruse pubis, mis asub Tallinna Keskraamatukogu hoones Estonia puiesteel. Nendel kohtumistel saaks klubi liikmed omavahel rohkem üksteisega tuttavaks ja rääkida kõikidel huvipakkuvatel teemadel.

Jõulupeo lõpetasime eestseisuse poolt koostatud järgmise aasta tööplaani ülevaatamisega. Tehti ettepanek külastada 2019. aastal Helsingi Keskraamatukogu uut hoonet. Eestseisus võtab selle arvesse.

2018. aasta oli sündmusterohke riigis ja ka klubis tegime paar lisaüritust, mis võeti hästi vastu, niiet võime kaaluda edaspidigi lisaürituste korraldamist.

Reet Oruste
Eks-klubi president

2017. aasta tegevused jätkusid traditsioonilise sagedusega, st üks kord kuus ja reeglina iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 14.

Eks-klubi alustas oma uut kalendriaastat kolmapäeval, 25. jaanuaril Soome Suursaatkonna külastamisega Toompeal. Saatkonna ruumid kuulusid varem Kreutzwaldi-nimelisele ENSV Riiklikule Raamatukogule. Mõnedki klubi liikmed on seal ise töötanud, veidi enam on neid, kes sealsetes ruumides ühel või teisel põhjusel käinud. Meile kõneles suursaadik Kirsti Narinen ja saatkonna ruume ning näitust hoone ajaloost tutvustas saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi.

Veebruaris klubi oma üritust ei toimunud, kuid kõigil oli võimalus osaleda 28. veebruaril ERÜ kõnekoosolekul, mille teemaks oli “Milline on hea raamatukogu”. Kõnekoosolekul esinesid ettekannetega Leena Aaltonen (Soome Haridus- ja kultuuriministeerium, kunsti- ja kultuuripoliitika osakonna nõunik) ja Asko Tamme (ERÜ juhatuse esimehe asetäitja). Ühingu aastakoosolekul tutvustas Eks-klubi tegevust sõnas ja pildis klubi president Helle Martis.

15. märtsil toimus uuenenud NUKU muuseumi külastus ja tutvumine Nukuteatri majaga.  Muuseumi juhendaja Gerli Mägi näitas ka neid teatri kauneid ruume, kuhu tavakülastaja ei pääse. Nuku muuseumis saime ise katsetada, kuidas on nukkudega teatrit teha.

19. aprillil oli Eks-klubi aastakoosolek Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Klubi president Helle Martis tegi meeleoluka ülevaate möödunud aasta tegemistest, kasutades rohkelt fotosid. Toimusid eestseisusse uute liikmete valimised, sest Anne Kalvik, Juta Kaps ja Linda Kask lõpetasid töö eestseisuses. Uuteks eestseisuse liikmeteks said Helgi Õismaa, Aili Norberg ja Reet Oruste. Kohustused eestseisuses jagati järgnevalt:
President – Reet Oruste,
Asepresident – Juta Laasma,
Sekretär – Aili Norberg,
Laekur – Helgi Õismaa,
Kroonikakirjutaja – Helle Martis,
Juubeliõnnitluste postitaja – Mare Mauer,
Auliige – Ester Lepik.
Koosolekul osalejatele esinesid väikese kontserdiga Rakvere Muusikakooli õpilased koos õpetaja Kaarel Peäskega.

17. mail käisime TTÜ  Mereakadeemias. Endine TPI peahoone Koplis on huvipakkuv oma ajaloo ja arhitektuuri poolest. Giidi juhtimisel alustasime majaga tutvumist keldrist ja jõudsime torni välja. Tutvusime mereerialadega ja nende õppimise võimalustega, saime ettekujutuse laboritest ja simulaatoritest, akadeemia muuseumis ka merehariduse omandamise ajaloost. Ringkäigu lõpetasime raamatukogus, kus meid kostitati kohvi ja suupistetega.

Juunis ja juulis üritusi ei korraldatud, kuna suvel on klubi liikmetel muid tegemisi.

15. augustil toimus uuenenud eestseisuse koosolek, et läbi arutada sügishooaja ürituste kava. Tartusse sõit septembris oli neist kõige olulisem teema. Järgmine eestseisuse koosolek lepiti kokku 1. novembriks, mil arutamise teemadeks uue aasta tööplaan ja detsembrikuus toimuva jõulupeo korraldamine.

30. augustil tegime jalutuskäigu koos Jaak Juskega Kalarannas. Kohtusime Kalaturul ja liikusime Kalaranna tänavale, mis avati 2015. aasta sügisel ja haarab osaliselt endist “Kultuurikilomeetrit”. Jaak Juske rääkis selle piirkonna ajaloost, arhitektuurist ja juhtis tähelepanu ka uusehitustele ning tulevastele arendustele. Jalutuskäik kulges lõpuks Kultuurikatla ja Linnahalli juurde.

13. septembril sõitsime Tartusse külastama Eesti Rahva Muuseumi. ERM-is alustasime ringkäiku raamatukogust. Giidide juhendamisel tutvusime seejärel kogu muuseumi ekspositsiooniga. Muuseumist sõitsime Pauluse kirikusse, kus meid võttis vastu õpetaja Joel Luhamets. Pärast lõunat oli huvilistel võimalik minna Tagurpidi Majja või tagasi ERM-i või veeta aega Tartus kuni ärasõiduni. Sõiduga jäädi väga rahule ja kõik olid tänulikud Helle Martisele, kes oli sõidu korraldaja.

4. oktoobril kogunesime Eesti Rahvusraamatukokku, kus toimus kohtumine Arne Hiobiga. Ta tutvustas oma raamatut «PATMOS. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval» ning rääkis reisist Patmosele.

20. oktoobril olime A. H. Tammsaare muuseumis Koidula tänaval. Maarja Vaino tegi ringkäigul kirjaniku korteris põhjaliku ülevaate tema pere elust. Saime kuulda palju huvitavat kirjaniku ja pereliikmete igapäevastest toimetustest ning pere traditsioonidest. Korteri interjöör toetab arusaama ajastule iseloomulikust elukorraldusest laiemalt.

15. novembril külastasime Gustav Adolfi gümnaasiumi ajaloomuuseumi Nunne tänaval. Juhataja Helda Venderström tegi huvitava faktiderohke ülevaate gümnaasiumi ajaloost ja koolis õppinud või töötanud inimestest.

Aasta viimane üritus oli traditsiooniline jõulupidu Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis 9. detsembril. Kohvilauda kogunes üle 30 klubi liikme, mis oli ka kõige suurema osalejate arvuga klubi üritus 2017. aastal. Jõulumeeleolu lõid esinejad Marje Ingel ja Ulla Mölder. Marje Ingel laulis nii tuttavaid kui ka vähemtuntud jõulu- ja talvelaule ning Ulla Mölder saatis teda digiklaveril. Esinejate abil ja toel laulsime ühislaule, mida kuulas ka kohaletulnud Jõuluvana, kes seekord jagas lahkelt kõigile kingituseks eesti filmide DVD-sid. Lõpuks tutvustas Reet Oruste 2018. aasta tööplaani.

2017. aasta üritused olid huvitavad ja osalejaid oli ka väljastpoolt Eks-klubi. Üritustel osales tavaliselt üle kahekümne klubi liikme. Klubist lahkus kaks liiget ja lisandus neli liiget. Aasta lõpus oli liikmeid 51. Eestseisus koostas uueks aastaks tööplaani, milles on ette nähtud lisaüritusi. Eestseisus võtab alati arvesse liikmete poolt tulnud häid ettepanekuid ja leiab nende läbiviimiseks aega.

Eestseisuse president Reet Oruste

Kolmapäeval, 20. jaanuaril külastasime Teatri- ja Muusikamuuseumi. Selle väljapanekuid tutvustas ja mälestusi endistest aegadest ning töötavadest andis edasi meie klubikaaslane Merike Saarepera, kes juhtis seda muuseumi pikki aastaid.

ERÜ kõne- ja aastakoosolekul 9. märtsil sai meie klubi tegevuse tutvustamiseks ERÜ töörühmade, toimkondade, sektsioonide seas sõna ka Helle Martis. Kahju muidugi, et tehnilistel põhjustel polnud võimalik toetuda slaididel esitatud teabele.

23. märtsil kohtusime Kännu Kuke raamatukogus staažika filmiamatööri Tõnu Aruga, kes on aastakümneid jäädvustanud filmidele oma kokkupuuteid Eesti tuntud kirjanike, kunstnike ja kultuurisündmustega. Meile näitas ta koos Eve Esteriga tehtud filme Jüri Arraku juubelitest (Jüri Arrak 75), Tallinna vanadest kinodest (On olnud) ja sketši Eve Kivist ning Ada Lundverist (Sõbrannad). Pärast seda tutvusime Kännu Kuke raamatukogu toredate ruumidega.

Kolmapäev, 13. aprill oli Eks-klubi aastakoosoleku päev. Nagu juba mitmeid aastaid, tulime kokku Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Klubi president tegi rohkete piltidega illustreeritud ülevaate klubi 18. tegevusaasta jooksul tehtust. Rääkisime lähemalt eelseisvatest 2016. aasta tegemistest.

Väikeste muudatuste järel kujunes eestseisuse koosseis selliseks:
Helle Martis – president,
Anne Kalvik – asepresident,
Juta Kaps – sekretär,
Linda Kask – laekur,
Mare Mauer – kroonikakirjutaja,
Juta Laasma – juubeliõnnitluste postitaja,
Ester Lepik – eestseisuse auliige

Tallinna Botaanikaaeda külastasime 18. mail. Heitsime pilgu botaanikaaia raamatukogule ning seejärel suundusime Leena Horma juhtimisel kõigepealt Palmihoonesse ja seejärel avamaale. Oli tulpide pöörase õitsemise aeg, ja üldse oli botaanikaaed värsket rohelust ja õiteilu täis.

Ekskursioon Tallinna Loomaaeda – neljapäev, 25. august, ilus päikseline päev. Ametlikku giidi ei olnud meil vaja, kuna klubi president on Loomaaia Sõprade Seltsi aktiivse liikmena sealsete elanike ja tegemistega päris hästi kursis. Oli küll väsitav, aga igati muljeterohke päev.

14. septembril võtsime ette selle aasta bussiekskursiooni, sihiks Lilleoru, Saha kabel, Loo Ajaveski. Kuigi sõit ei olnud kilomeetritelt pikk, oli see muljete poolest rikas. Lilleoru küla vaimsete põhimõtete ning kujundusliku küljega saime kurssi perenaise Iivi juhtimisel ringi kõndides. Saha kabeli juures jagas teadmisi meie Juta Laasma ning Lool MTÜ Ajaveski sündi ja praeguseid tegemisi tutvustas sealne perenaine Margit Pärtel. Päevale pani toreda punkti Jägala juga.

12. oktoobril oli plaani võetud Kadrioru Kunstimuuseumi ja pargi külastamine. Muuseumis oli parasjagu näitus Vene 19. - 20. sajandi graafikast Eesti muuseumides. Ilm ei soosinud pargis pikema jalutuskäigu tegemist, aga Anne Kalvik andis lossi ees ülevaate nii baroksest lossist kui selle juurde kuuluvast pargist.

Teisipäeval, 22. novembril kogunesid klubi liikmed Tallinna Keskraamatukogu hubasesse rõdusaali – kohtuma mitmekülgse isiksuse Ülo Tuulikuga. Kirjanik saab rääkida ainult endast, tõdes ta. Edasine jutt näitaski, et läbi enda võib rääkida paljudel teemadel. Oli ääretult huvitav kohtumine.

Aasta jooksul on meil olnud üks uus tore võimalus. Von Krahli teater võttis meid oma sõprade hulka, mis annab võimaluse nende pakutud etendustele ja muudele üritustele pääseda sõbrahinnaga. Mais nägime teatri uuslavastust ”Paradiis”, septembris eelmise hooaja üht menukamat tükki – Kertu Moppeli „Hipsteri surm“, novembris-detsembris värskelt lavale tulnud Ole Lund Kirkegaardi ”Kummi-Tarzanit”.

Laupäeval, 10. detsembril pidasime Rahvusraamatukogu kuppelsaalis oma traditsioonilise jõuluürituse, kus tegime kohvitassi juures kokkuvõtteid 2016. aastal tehtust. Seegi kord oli meil meeldiv esineja (Urve Kolde kandlel), Linda Kask kandis ette katke Vargamäe jõuludest. Klubi president pakkus taas võimalust muljeid 2016. aasta tegemistest läbi rohkete fotode (ekraanil) värskendada. Juba oli koos 2017. aasta tööplaan, mis osalejaile kätte jagati. Lõpuks tuli ka lahke jõuluvana.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eks-klubi tegevusaasta oli huvitav ja tihe. Sõltuvalt tervisest, ilmast või mõnest kohustusest, mis sattus klubi üritustega ühele ajale, oli meie kokkusaamistel klubi 50 liikmest kohal kümme kuni kolmkümmend inimest (enamasti umbes kahekümne ringis). Seda polegi nii vähe, kui arvestada, et Eks-klubi õige mitmed liikmed on küllalt eakad ja eriti väljas ei liigugi.

Klubi eestseisus on teinud tubli töö. Aasta jooksul oleme pidanud mitmeid töökoosolekuid, et plaanitu võimalikult hästi ellu viia.

Sel aastal kaotasime jäädavalt ühe sümpaatse ja särava klubiliikme, Laine Pärloja (05.11.1925 – 05.11.2016). Kui klubi mõned liikmed teda aprillis külastasid, olevat ta olnud väga ergas ja kirjanduse ning ajakirjandusega hästi kursis.

Helle Martis
Eks-klubi president

Nagu tavaks saanud, käis Eks-klubi 2015. aastal koos kord kuus, pidades suvepuhkust juunis-juulis.

Alustasime aastat 21. jaanuaril muuseumitunniga Loodusmuuseumis. Pädeva giidi vahendusel saime teada ja kogeda mõndagi nii Eesti kui kogu maailma mitmetahulisest loodusest.

Reedel, 27. veebruaril osalesid mitmed meie klubi liikmed ERÜ kõne- ja aastakoosolekul Rahvusraamatukogu konverentsisaalis.

25. märtsil andis meile eluks vajalikke teadmisi anestesioloog dr Rutt Mäeots. Kuidas ära tunda insuldi või infarkti märke, mida sel puhul teha. Kuidas käituda langetõvehoo puhul, mida silmas pidada hädaabikõnet tehes, jnejne. Jutule oli toeks slaidiesitlus.

Kolmapäeval, 15. aprill pidasime Eesti Lastekirjanduse Keskuses klubi aastakoosolekut. Alustuseks esinesid meile Vanalinna Hariduskolleegiumi klaveriõpilased. Laste esinemise järel andis klubi president aru, mida klubi oma 17. tegevusaastal ette võttis. Juttu saatis pildirida suurel ekraanil.

Mälestasime ka aasta jooksul lahkunud kaaslasi: Helju Kaev, Arda Kirsel, Ludmilla Rass.

Väikesi muudatusi tehti klubi eestseisuses, kuhu olid 2013 aprillis valitud: Helle Martis – president, Tiia Nurmelaid – asepresident, Silvi Saul – sekretär, Maie Gross – laekur, Anne Kalvik – kroonikakirjutaja, Juta Laasma – juubeliõnnitluste postitaja, Ester Lepik – eestseisuse auliige.

Silvi Saul taandas end eestseisusest, tema asemel valiti sekretäriks Juta Kaps. Juhatusse valitud Linda Kask sai laekuri ülesanded.

Aastakoosolek on koht, kus aru pidada, kuidas minna edasi, kas ja kuidas teha midagi teisiti. Arutati veel liikmeks oleku tingimusi (liikmeid oli 1. aprilli seisuga 56), liikmemaksu küsimust. Täpsustati mitmeid uue tööplaani ürituste üksikasju. Nagu ikka lõppes aastakoosolek kohvitassi juures juttu puhudes, aga enne tehti ära ühispilt.

12. mail võtsime ette tutvumise Keila-Joa lossi (Schloss Fall ) ja pargiga. Selle auväärse ja kaunilt taastatud lossi ajalooga ning tänase päeva tegemistega tutvustas meid sealne giid. Ekskursioonile järgnes väike pikniklossi lähistel. Oli igati korda läinud päev. Kuna lossiümbruse ja kõrvalhoonete taastamine jätkub, süvenes tahtmine paari aasta pärast tagasi tulla.

19. augustil külastasime Telliskivi loomelinnakut. See on väga spetsiifilise ajalooga koht, mis elab praegu väga aktiivset ja mitmekesist elu olles Eesti suurim loomemajanduskeskus. Selle piirkonna ajaloo ja tänapäeva kohta uurisime teavet omal käel, ja kui teadmised omavahel jagatud, tutvuti loomelinnaku ja selle asutustega rühmadena kõndides.

9. septembril toimus pikem sõit – bussiekskursioon Lääne-Virumaa kaunitesse aedadesse. Päeva jooksul tutvusime tõeliselt kauni koduaiaga Loobul, seejärel Sagadi mõisa pargis tehtud huvitavate uuendustega. Pärast kehakosutust Oandu looduskeskuses, mis on samuti ilusaks kujundatud paik võtsime suuna Tapurla külla Juminda poolsaarel – Tõnu talu puukooli, kus veetsime aega päris pikalt ja ostsime kaasa istikuid.

11. septembril korraldas ERÜ oma üksustele ühepäevase bussireisi Riiga, tutvuma Läti Rahvusraamatukogu uue hoonega. Nn Valguse Paleed sõitsid uudistama vanaraamatu toimkonna, koolituse toimkonna ja Noorteklubi kõrval ka viis Eks-klubi esindajat.

14. oktoobril vaatasime Tallinna keskraamatukogus Vallo Kepi dokumentaalfilmi"Ustavus raamatule. Aleksander Sibula aeg." Väga huvitav ja hariv isikulooline film olulisest raamatukogutegelasest on üles ehitatud rohketele foto- ja arhiivimaterjalidele. Filmi tutvustas selle autor ja režissöör Vallo Kepp. Bibliofiili ja kultuuri süvatundjana oli tal palju huvitavat rääkida. Filmi vaatamise järel tutvuti lähemalt keskraamatukogu majaga. Võib öelda, et see üritus oli kolm ühes: huvitav film, huvitav autor ja huvitav maja.

18. novembril toimus uue laiendatud ekspositsiooniga Tervishoiumuuseumi külastus. Giidi juhtimisel sai palju huvitavat näha ning interaktiivse ekspositsiooni abil ühtlasi enda tervisenäitajaid testida.

Laupäeval, 12. detsembril toimus Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Eks-klubi jõulupidu. Meile esinesid noored Suzuki viiuldajad koos õpetajaga. Klubi president kandis rikkalikult fotodega illustreeritud slaidide toel ette klubi kalendriaasta aruande. Arutati ettepanekuid 2016. aasta tööplaani ja jooksvaid küsimusi. Järgnes kohvilaud, ja kinke jagas teada-tuntud jõuluvana.

Klubi liikmed jäid klubi tegevusega rahule, osavõtt üritustest on olnud küllalt aktiivne.

Helle Martis
Eestseisuse president
11.01.2016

Eks-klubi eestseisus aastatel 2013-2014:
Helle Martis – president
Anne Kalvik - kroonikakirjutaja
Maie Gross – laekur
Silvi Saul – sekretär
Ester Lepik – juhatuse auliige
Juta Laasma – juubeliõnnitluste postitaja
Tiia Nurmelaid – asepresident

28. jaanuaril toimus Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi külastus. 19. veebruaril külastasime KGB muuseumi Viru hotelli 23. korrusel. 28. veebruaril võisid soovijad osaleda ERÜ aastakoosolekul. 12. märtsil toimus Neitsitorni külastus (ilma giidita), kuna seal on ehitise ja piirkonna ajaloo tutvustus (animatsioonina) ning näitus Linnamuuseumi klaasikogust. 9. aprillil oli aastakoosolek Eesti Lastekirjanduse Keskuses. 14. mail toimus kahetunnine bussiekskursioon Koplis Robert Nermaniga. 28. augustil käisime jalutuskäigul Tondi sõjaväelinnakus giidiga (Jaak Haud). 10. septembril toimus väljasõit Paidesse (sh Ajakeskus Wittenstein Vallimäel). 10. oktoobril tegi Helle Martis Eesti Lastekirjanduse Keskuses slaidiesitluse Pelgulinn läbi aegade. 12. novembril toimus Saku Pruulikoja ja Õllemuuseumi külastamine ja ekskursioon Saku Õlletehases. 13. detsembril oli jõulipidu Rahvusraamatukogus.

Klubi alustas 2013. aastat 61liikmega. Eestseisusesse kuulusid president Anne Kalvik ning Maie Gross, Juta Laasma, Helle Martis, Tiia Nurmelaid, Linda Pärnoja, Silvi Saul, ja juhatuse auliige Ester Lepik.

Meie 2013. aasta ettevõtmised algasid 30. jaanuaril Tallinna Ülikooli uute hoonete, sh raamatukogukülastamisega. Jüri Jürivee juhatusel saime ülevaate Ülikooli uute hoonete ehitusest ja kasutusotstarbest. Õpperaamatukogu polnud veel uutesse ruumidesse kolinud.

Veebruaris piirdusime osalemisega ERÜ 90. sünnipäeva tähistamise pidulikul aastakoosolekul Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. See toimus 28. veebruaril.

13. märtsil külastasime Eesti Arhitektuurimuuseumi Rotermanni Soolalaos. Lisaks püsiväljapanekule oli väljas Hollandist pärit värviküllane ja vormirikas näitus orgaanilise arhitektuuri arengust 100 aasta jooksul. Selle keskmes oli inimene ja harmoonia tema ümber. Teisel, Riigikogu hoone 90. juubeli näitusel olid muu hulgas väljas ka originaaljoonised ja arhiivikaadrid.

17. aprillil toimus aasta üks traditsiooniliselt kesksemaid sündmusi – Eesti Lastekirjanduse Keskus võttis meid vastu oma ruumides Pikal tänaval. Oli aastakoosolek, nii kokkuvõtete kui uute plaanide arutamise-selgitamise aeg. Anne Kalvik jäi kindlaks otsusele presidendiametist taanduda. Uueks presidendiks valiti ühehäälselt Helle Martis. Kokkutulnud tänasid Anne Kalvikut tehtud töö eest. 2012. aasta töö hinnati igati kordaläinuks.

Valitud eestseisuses jagunesid “ametid“ nõnda:

Helle Martis – president
Tiia Nurmelaid – asepresident
Maie Gross – laekur
Silvi Saul – sekretär
Anne Kalvik – kroonikakirjutaja
Juta Laasma – juubeliõnnitluste postitaja
Ester Lepik – juhatuse auliige

Arutati veel eesseisvaid ettevõtmisi, neist pikemalt Helsingisse sõitu. Kui töised jutud said räägitud, ootas kohvilaud.

15. mail suundus 28 klubilast 170 m kõrgusele – Tallinna Teletorni. All vaadati filmi ja näitust teletorni kohta, ülal imetleti avanevat panoraamvaadet ja piiluti põrandaakendest alla maapinnale. Interaktiivsed näitusedki nähtud, arutati muljeid kohvikus.

5. juuni jalutuskäigul Kadrioru pargi Jaapani aias oli meie oma klubi liige Juta Laasma põhjalik giid. Ka ilm oli tellitud suurepärane, ja Jaapani aed ise oli täies õies. Harmooniline ja ilus paik.

28. augustil sõitis meie 34-liikmeline seltskond üle mere Helsingisse sealse ülikooliraamatukogu uue valgusküllase ja igas mõttes kaasaegse peahoonega tutvuma.

Sõidu organiseerija küll haigestus, aga ettevalmistustööd olid tehtud, ja vastuvõtja Soomes – Marja Kosonen andis endast kõik, et külalised võiksid sõitu õnnestunuks pidada. Majas kõndimisel oli teejuhiks kolm eesti keelt õppinud giidi, enne seda näidati videot hoone ehitamisest ning tutvustati raamatukogu tegevust. Kohvipausile järgnes väike ekskursioon Helsingi südalinnas. Päev oli pikk, tihe ja äärmiselt huvitav.

29. septembri keskpäeval saime kokku Rocca al Mares Vabaõhumuuseumis. Oli mihklipäev ja talvehooaja alguse puhul sissepääs tasuta. Mihklipäevale kohaselt olid tähelepanu keskmes lambad. Õnnestus näha, kuidas tehakse lambarasvast küünlaid, kuidas topitakse vorsti, kuidas käib ketramine, viltimine ja muud villatööd.

Kolmapäeval, 23. oktoobril kogunesime Laia tänava nurgale Nuku- ja Noorsooteatri majja NUKU muuseumiga tutvuma. Muuseum (2010) on paari aastaga kosunud ja tublisti kasvanud. Etendusteenistuse juht Toomas Kreen juhtis meid ruumist ruumi, korruselt korrusele ning tutvustas teatrit ja muuseumi mitmekesiseid valdusi.

13. novembril tutvusime Ukraina kultuurikeskusega. Ukraina kreeka-katoliku kirik, Ukraina Kultuurikeskus ja kloostrikunstide kool LABORA asuvad Tallinna vanalinnas Laboratooriumi tänaval. Väike kirikuhoone on siin juba XIV sajandist. Nii kirik kui selle juures tegutsev kloostrikunstide kool on keskendunud loodussõbralikuelustiilipraktiliseleviljelemisele ja tutvustamisele.

Väljaspool varem tehtud tööplaani käisid klubi liikmed novembris Tallinna

KeskraamatukogusaalisvaatamasHeidiSarapuu kirjutatudja teatris Varius lavastatud etendust" Kuimeelasime raamatukogus...".Loo peategelane Aleksander Sibul töötas sama raamatukogu eesotsas ligi 30 aastat.

7. detsembril võtsime aasta kokku jõulupeol Rahvusraamatukogu kuppelsaalis. Seekord oli pidu tavapärasest erinevalt üles ehitatud. Aastaaruanne, kohvilaud ja aasta jooksul toimunust piltide vaatamine kuulusid loomulikult jõuluürituse juurde. Tore vaheldus oli kuulata ansambli asemel lugu Bullerby laste jõuludest ning laulda ühiselt karaokeplaatide saatel. Ja jõuluvana asemel toimetas kingikotiga päkapikk.

2013. aasta jooksul lahkusid meie seast: Ellen Aare (26.07.1926– 08.05.2013), Arli Tammo (20.02.1922– 13.04.2013), Eela Pajupuu, (28.11.1925– 10.07.2013) ja Mare Männik (24.08.1936– 24.10.2013).

Detsembri alguses vaatasime üle oma nimekirja, et see tõelise seisuga kooskõlla viia. Nõnda jäi klubi nimekirja alles 53 liiget vanuses (60 kuni 94 aastat). Uuel aastal loodame oma ridu täiendada.

Helle Martis
Eestseisuse president

Klubi eestseisus oli 2012: aastal koosseisus:
Anne Kalvik – president
Maie Gross
Linda Pärnoja
Silvi Saul
Helle Martis
Ester Lepik
Juta Laasma
Tiia Nurmelaid

Klubi ettevõtmiste aasta oli edukas, kõik kavatsetu sai tehtud. Kurb on see, et meie hulgast lahkus jäävalt väga toredaid kolleege. Leiname Elvi Valli, Imbi Kaasikut, Evi Ratasseppa, Niina Arsast ja Ivi Tingret.

Meie aasta algas 25. jaanuaril Eesti Pimedate Raamatukogu külastamisega uues asukohas – Eesti Hoiuraamatukogu hoones Suur-Sõjamäe 44A. Vaatamata heitlikule talveilmale saabus Pimedate Raamatukoguga tutvuma 17 Eks-klubi liiget. Meid võtsid vastu EHR direktor Vaiko Sepper, peavarahoidja Kalju Tammaru ja Pimedate raamatukogu osakonnajuhataja Marja Kivihall. Kuulati ülevaadet Eesti Pimedate Raamatukogu tegevusest, raamatukogu võimalustest ja ka tulevikuplaanidest. Seejärel tehti külaskäik töö- ja teenindusruumidesse.

23. veebruaril, kui oli tasuta külastuspäev, käisime Suurgildi hoones Pikal tänaval, Ajaloomuuseumis. Enam modernsemat muuseumi on raske ette kujutada, sinna peaks minema uuesti, sest palju jäi vaatamata, teleuudiste järgi on muuseumisse üllatusi lisatud ka meie käigu järel..

Ka Eesti Panga Muuseumis Estonia puiesteel oli põnevust rohkesti, see päev oli 14.märts. Eesti Panga Muuseumi ekspositsioon on laiateemaline. Lisaks Eesti raha ajaloole tutvustatakse raha rolli ühiskonnas ja keskpanga tegevust. On avatud panga kunagine varakamber, kus on raha valmistamisele pühendatud väljapanek

18. aprillil pidasime aastakoosolekut Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus meid vastu võttis keskuse uus direktor Triin Soone. Tema jutt oli keskuse seostest lasteraamatute kirjastamisega, mitmekülgsest tööst peredega, lugemisklubist, laste sünnipäevade korraldamisest jne. Anne Kalvik tuletas meelde tehtut ja sondeeris huvisid edaspidiste plaanide suhtes. Meile esinesid Toomklubi lapsed, koosolemine lõppes kohvijoomise ja kringlisöömisega.

16. mail käisime kindral Johan Laidoneri Muuseumis Viimsis. See on ühtlasi Eesti Sõjamuuseum, kus kajastub vanem sõjaajalugu, maailmasõjad, Vabadussõda, Eesti kaitseväe arengulugu. Huvitav oli relvatuba, kindral Johan Laidoneri elu ja tegevus.

13. juunil jalutasime Männiku rabas, jalutuskäiku juhtis tütarlaps Nõmme Loodusmajast. Ilm oli ilus, ent jalutajaid vähe, vist on juunikuul mõnus koduaias tegutseda. Kes jalutas, see nautis ja oli rabaga rahul.

Pärast suvevaheaega jätkasime 5. septembril bussireisiga Lääne-Virumaale. Palmses vaatasime slaidiprogrammi Lahemaast, jalutasime Vihula mõisapargis ja mõisahoones, seal sõime ka kerge lõuna ja suundusime Karepale Kalame tallu, kus oli talus ja õues palju kunsti. Hea ülevaate Richard Sagritsa jt. kunstnike suvitamisest ja loomingust sealkandis andis Teet Veispak. Perenaine pakkus kohvi ja õunakooki. Edasi sõitsime Oandu looduskeskusse. Kogu reisi vaimustav juht ja jutustaja oli Helle Martis.

10. oktoobril külastasime Meremuuseumile kuuluvat Lennusadama vesilennukite angaare, suurejoonelist renoveeritud betoonehitist. Sealsed eksponaadid on originaalsuuruses veesõidukid, põnevaim kindlasti allveelaev "Lembitu". Eesti meresõiduajaloo ja -vahendite kirjeldused ning heli-ja valgusefektid on selles muuseumis e-ajastule kohaselt mõjuvad.

14. novembril tutvusime Estonia teatri ajaloo ja kulissidetaguse eluga, saime toreda ülevaate näitlejate kiirest proovide-etenduste õhkkonnast ja garderoobidest, teatrikunstnike ahtakestest tööruumidest ning teatri salapärasest lavatagusest. Kõigest rääkis Liidia Roos, kel samal õhtul pidi operetis "Viini veri" olema 3 rolli.

15. detsembril oli meil jõulupidu, mis algas rahuliku ja pühaliku kontserdiga sajanditevanusest muusikast. Jõime kohvi, sõime kringlit ja Anne Kalvik tuletas 2012 tegutsemisi meelde, pakkus ja küsis ideid 2013.aastaks. Juba tuli noor jõuluvana, kes küsis, kuhu on jäänud raamatukoguhoidjad-mehed? Jagas aga siis salmiütlejatele pakikesi ja jätkasime kohvijoomist. Hääletasime uueks Eks klubi eestseisuse liikmeks Tiia Nurmelaiu ja kinnitasime uueks presidendiks Helle Martise.

Sel aastal oli meie ettevõtmistest osavõtt suur, eriti bussireisil, kus koos mõne klubirahvale lisandunud sõbrale oli meid 48. Ka Lennusadam huvitas ligi 40 inimest.

Tore, et klubirahvas on ikka aktiivne, hoolimata suurtest kaotustest, püüame mitte alla jääda haigustele ja muredele ning endiselt pea igal kuul ühel kolmapäeval koos kultuuri nautida. Suure töö klubikaaslaste ettevõtmiste planeerimisel ja täideviimisel tegi ära Eks klubi eestseisus, mitu korda aastas ERÜ büroo ruumides nõu pidades, nõuandjateks ka auliige Ester Lepik ja Linda Kask. Kõige kandvam osa meie ettevõtmiste korraldamisel oli aga kindlasti Reet Olevsool.

Anne Kalvik
Eks-klubi eestseisuse president
15.01.2013

Aasta 2011 möödus Eks-klubil kavasse võetud käike tehes. Alustasime 19. jaanuaril Kumu külastusega, kus huvitavaim oli väljapanek suure inglise kunstniku John Constable visanditega. J. Constable maalid kuuluvad tänapäeval inglise kunsti kõige väärtuslikumate ja populaarsemate hulka.

2. veebruaril kohtusime Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Ivi Eenmaaga, endise kolleegi, RR eksdirektori, riigikogulase ja igati huvitava isiksusega. Ta kutsus meid külla Riigikogusse, kuhu me suure uudishimuga veebruari lõpus ka läksime.

9. märtsil külastasime Riigiarhiivi aadressil Madara 24.

13. aprillil oli klubi aastakoosolek Eesti Lastekirjanduse Keskuses, juttu ikka tehtust ja kavadest, kringlit ja kohvi maitstes.

11. mail, ilusal kevadpäeval jalutasime Tallinna Botaanikaaias, tutvudes botaanikust raamatukoguhoidja Helen Kösta vahendusel uue kasvuhoonega.

8. juunil oli plaanis rongireis Paldiskisse ja Amandus Adamsoni muuseumi külastus.

7. septembril oli meil bussireis Tartusse. Mäeküla kõrtsis tegime koogi-kohvi peatuse. Kohe Tartu linna piiril kohtusime giid Elina Aroga ja nautisime tema vahendusel Toomemäe ilu, põikasime hiljuti taasavatud 200-aastasesse tähetorni, uudistasime bussiaknast Supilinna, Plaskut ja Tigutorni ning vajusime oma suure kambaga giidi kitsukesse tööruumi-korterisse Karlova mõisa keldrikorrusel. Koduteel peatusime renoveeritud Puurmann mõisas, mis on ka kohalik koolihoone.

12. oktoobril kirjas olnud Lennusadama angaarid ei olnud meie vastuvõtuks valmis, õnneks oli kokkulepitud kogunemiskoha lähedal Rotermanni kvartal, mille eripäraseid ehitisi tutvustas meile Tiina Peegel.

9. novembril kohtusime Nõmme muuseumis, mis asub endises raudteejaamas. Muuseumi juhataja rääkis terve Nõmme ajaloost, väljapanekutest muuseumis, praeguse rahva ettevõtmistest ja tuntud nõmmelaste raamatutest.

10. detsember ja jõulupidu! Teist aastat esines meile vanamuusikaansambel. Juba tuli jõuluvana kinkidega, juba rääkisime aasta jooksul tehtust, jõime jõulukohvi, sõima juustukringlit, kreemisaia, mandariine, piparkooke ja arutasime uue aasta ideesid.

Kokkuvõtteks. Oli kurbi hetki - veebruaris lahkus väga tore inimene Eks-klubi eestseisuse liige Tiia Kaev. Oli ilusaid ühiseid päevi, koos ikka enam kui 20 klubilast (v.a. tulikuuma päevaga Paldiski). Olgu tänatud kõik, kes meie tegevust toetasid, eriti Linda Kask ja Reet Olevsoo! Aitäh Eks-klubi eestseisuse auliikmele Ester Lepikule, juhatuse liikmetele Maie Grossile, Silvi Saulile, Linda Pärnojale, Helle Martisele!

Detsember 2011, Anne Kalvik.

22.04.2009 valiti eestseisus, kes tegutses aastatel 2010 – 2011:
Anne Kalvik - president
Maie Gross – laekur
Linda Pärnoja
Silvi Saul
Ester Lepik
Tiia Kaev

2010. aastal oli igal kuul, väljaarvatud juuli ja august, kavandatud  üks ettevõtmine. Klubisse kuulub ligi 70 Tallinna raamatukoguhoidjat-pensionäri ja üritustest võttis osa keskmiselt 30 ringis.

Alustasime jaanuaris Tallinna Tehnikaülikooli uue raamatukogu külastamisega. See huvitas meid paljusid (meid oli 50 ringis), sest direktor Jüri Järs rääkis põhjalikult projekteerimisest, ehitusest ja ümberkorraldustest ning tutvusime ka kõikide ruumidega. Raamatukogu jättis väga hea mulje.

17. veebruaril, möödunud talve ühel lumisemal ja tuulisemal päeval läksime Tallinna Loomaaeda. Õues tarandikes oli küll sarvilisi ja isegi tiiger, ent enamik aega pühendusime soojadele akvaariumimajadele ja kuulasime Aleksei Turovski haaravat juttu putukatest.

3. märtsil võtsime osa ERÜ aastakoosolekust ja 17.märtsil tutvusime Eesti Hoiuraamatukoguga. Pearaamatukoguhoidja Kalju Tammaru jutustas erialastest välisreisidest, meile pakuti kringlit-kohvi.

4. aprillil käisime varsti 300-aastaseks saavas Kadrioru pargis, pargi raamatukogus-muuseumis, imetlesime varaseid krookuseid kevadises roheluses.

12. mail oli kaunis päikseline ilm, ent tuuline. Jalutasime Viimsi muuseumides, tutvusime uusima luteriusu kirikuga, mis on pühendatud rannarahva tava järgi merelkäijate kaitsjale pühale Jakobile ning hukkunuile. Pidasime muuseumiaaias ka piknikku.

16. juunil käisime ringi Kalevi Jahtklubi jahisadamas Pirital, jahtkapten Olev Roosmaa vestles Klubi sünniloost ja tänapäevast.

Pärast paarikuist puhkust sõitsime 8. septembril nii umbes neljakümnekesi bussiga Haapsallu. Meie aupresident Ester Lepik oli kogu väljasõidu toredalt korraldanud. Pärast peatust Ristil küüditatute mälestusmärgi juures jõudsime Haapsallu. Keskaegses majas pesitsevas Lasteraamatukogus ootas meid kohv ja kõrvaline ning Krista Kumbergi maja  uuenemislugu.

Seejärel kuulasime Lääne praost Tiit Salumäe juttu ja tema orelimängu Lossikirikus. Haapsalu ajaloost vestles giid Ülle Ehala ning jalutuskäigul üllatas meid Peeter Suur koos lõõtspilli mängiva Menšikoviga. Oli ka vaba aega käsitööpoodide ja söögikohtade jaoks. Siis alustasime tagasisõitu, aga peatusime Ants Laikmaa majamuuseumis, kus ootas kunstniku elu ja loomingut tutvustav ekskursioonijuht.

13. oktoobril, päikselisel ent jälle tuulisel sügisilmal käisime Lennusadamas jäälõhkujal-aurikul „Suur Tõll” ja allveelaeval „Lembitu”, mõlemal alusel jätkus kaptenitel põnevaid lugusid, meile pakuti kuuma vett ning meil endil olid tee ja küpsised kaasas. Lennusadama angaaride kallal käis äge ehitustöö.

17. novembril läksime vaatama Gustav Ernesaksa maja Oru tänaval. Vello Mäeotsa vahendusel kuulsime-nägime rohkesti asju, mis tuntud ja armastatud helilooja veel austatavamaks muutsid. Meid oli palju – umbes 30, kuid – häid lambaid mahub palju ühte lauta (50-ndatel normide piires ehitatud maja)!

11. detsembril oli Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis meie tore jõulupidu.  Vanalinna Hariduskolleegiumi Vanamuusika stuudio ansambel Inscientia Beata kontsert tegi harda alguse, seejärel jõime kohvi ning juba tuligi kuljuste helinal jõuluvana. Õnneks vitsu ei antud, küll aga jätkus kinke kõigile. Siis kuulasime aastaaruannet, tänasime tragimaid korraldajaid ning tegime uue aasta plaane. Kes selle talve lumerohkuse tõttu tulema ei pääsenud, jäid mõnusast peost ilma.

Anne Kalvik
Eestseisuse president

10.  jaanuaril 2011

Klubi tegevuse eest hoolitsesid president Juta Kaps, eestseisuse liikmed Ivi Tingre (kroonikakirjutaja, laekur), Maie Gross, Evi Ratassepp ja aupresident Ester Lepik.

21. jaanuaril külastasime Jaan Poska Muuseumi. Seletusi andis Jüri Trei. Saime ka maja uudistada. 18. veebruaril käisime Lastemuuseumis, Kotzebue 16. 18. märtsil toimus näituse "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" külastamine Maarjamäe Lossis Eve Peetsi juhatusel. 15. aprillil toimus aruande-valimiskoosolek Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Uueks presidendiks valiti Anne Kalvik ja eestseisusesse Maie Gross, Linda Pärnoja, Silvi Saul (alustavad 2010. aastal). Anne Kõrge tutvustas vanaemadele uuemat lastekirjandust. 13. mail jätkasime tutvumist Tallinna Rahumäe kalmistuga Muinsuskaitseameti giidi Mare Kase eeskõndimisel. 17. juunil tegime jalutuskäigu Pirita ürgorus Imbi Kaasiku juhatusel. Osales tosinkond klubilast. 2. septembril oli väljasõit Ida-Virumaale: Vaivara, Sillamäe, Oru, Toila, Valaste, Tallinn. Inna Saaret oli tasemel giid nagu varasematelgi kordadel. 21. oktoobril toimus Pirita kloostri varemete ja kabeli külastamine Lagle Pareki. juhtimisel. 18. novembril külastasime Nurmenuku raamatukogu Väike-Õismäel. Raamatukogu juhataja Kaja Palmiste tutvustas raamatukogu, tegi varjuteatrit ja pakkus meile teed. 5. detsembril oli jõulupidu Rahvusraamatukogus.

Juhatuse liikmeks valiti Tiia Kaev. Õnnitleti juubilare (Ludmilla Rass 90, Maara Üksti 80, Anne Klaassen 70).

Ivi Tingre
Eks-klubi eestseisuse liige

16. jaanuaril külastasime Sünagoogi giidi saatel. 20. veebruaril tutvuti Rahvusraamatukoguga, Tiiu Valm tutvustas meile kunstiosakonda, auditooriumi ja näitusi (Eesti riiklikud teenetemärgid, Eesti trükise 1523-1850 Punane Raamat). 17. märtsil külastasime Rahvusraamatukogu korraldamisel Variuse teatri etendust “Helisev viis”. 19. märtsil käisime Eesti Filmiarhiivis. 16. aprillil külastasime Eesti Lastekirjanduse Keskust, tähistasime Eks-klubi 10. aastapäeva. 14. mail toimus Kultuurilooline ringkäik Tallinna Rahumäe kalmistul Muinsuskaitseameti giidi Mare Kase eeskõndimisel. 18. juunil toimus värskendav jalutuskäik Harku mõisa pargis ja Harku metsas. 3. septembril oli väljasõit Pärnumaale (Järvakandi, Vändra, Kurgja). 15. oktoobril käidi restaureeritud Bastionikäikudes ja 19. novembril tutuvumas Euroopa Liidu Majaga. 6. detsembril oli jõulupidu Jõuluvanaga Rahvusraamatukogus.

17. jaanuaril külastasime Tallinna Raekoda. Üritus oli sisukas ja õnnestus hästi. Osales 25 inimest Traditsiooniline küünlavalgusõhtu toimus 21. veebruaril Rahvusraamatukogus. G. Otsa nim. Muusikakooli õpilased esitasid kirjanduslik-muusikalise kava Betti Alveri 100. sünniaastapäevaks. Külastasime ka näitust “25 kaunimat”. Osales 20 inimest. 21. märtsil külastasime A. H. Tammsaare muuseumi. Üritus ebaõnnestus selles mõttes, et korduvatele kokkulepetele vaatamata ei õnnestunud meil saada giidi. Paljud kohaletulnud lahkusid. 18. aprillil külastasime Eesti Meremuuseumi. Üritus läks kõigiti korda, kuigi osavõtjaid oleks võinud rohkem olla (13 inimest). 16. mail toimus kultuurilooline ringkäik Tallinna Metsakalmistul. Muinsuskaitseameti töötaja Mare Kase asjatundlikud selgitused tingisid ürituse väga hea taseme. Osales 23 inimest. Olgu märgitud, et 2006. aastal ta viis samuti väga õnnestunult läbi analoogse ringkäigu Siselinna kalmistul. 20. juunil käisime jalgsimatkal Kakumäe poolsaarele. Oli meeldiv kevadpäev ja ilus loodus, kuigi osavõtjaid oli ainult viis. Septembris toimus väljasõit Järvamaale. Külastasime Sargvere mõisa, kus mõisaprouad korraldasid meeleoluka etenduse kohalikest legendidest. Järva – Peetris oli kohtumine kohaliku kirikuõpetajaga. Edasi käisime Kilplala teemapargis. Esna mõisas oli meeldiv kohtumine mõisa majordoomuse Tõnu Õnnepaluga. Osales 40 inimest. 21. oktoobril tutvusime Glehni lossi ja restaureeritud palmimajaga. Lossi haldusjuht Annika Kiisa tutvustas lossi ajalugu ja ruume. Käisime ka Glehni taastatud rahulas. Osales 21 inimest. Novembris külastasime värskelt remonditud Kalamaja raamatukogu. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Osales 23 inimest. 8. detsembril toimus jõuluüritus Rahvusraamatukogus. Esinesid G. Otsa nim. Muusikakooli õpilased õpetaja Marika Rinki juhtimisel. Oli kohvilaud ja käis päkapikk. Osales 38 inimest

2005. aasta jõulupeol 10.12.2005 valiti uus eestseisus, kes tegutses aastatel 2006 – 2009:
Juta Kaps – president
Maie Gross
Ester Lepik
Evi Ratassepp
Ivi Tingre

23. jaanuaril toimus Estonia Talveaias kontsert “Mozart 250”. Esinesid Estonia ooperisolistid Rauno Elp ja Heli Veskus, klaveril Jaanika Rand-Sirp. Osales 30 inimest. 15. veebruaril oli küünlakuu tähistamine Rahvusraamatukogus. Kontsertkavaga esinesid G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased. Osales 20 inimest. 15. märtsil toimus Tallinna Linnamuuseumi külastamine. Kahju, et soojast ja sõbralikust vastuvõtust ning tasuta põhjalikust ekskursioonist oli tulnud osa saama ainult 7 klubilast. 19. aprillil külastasime Sääse raamatukogu. Raamatukogu juhataja Viivi Suurhans andis põhjaliku ülevaate kogu töödest ja tegemistest. Värskelt remonditud ruumid, meeldiv atmosfäär. Osales u 20 inimest. 17. mail toimus kultuurilooline ringkäik Tallinna Siselinna kalmistul. Muinsuskaitse ameti giidi Mare Kase poolt juhitud ringkäik oli tõeliselt huvitav ja hariv. Kõik 25 osalejat jäid väga rahule. 6. septembril oli väljasõit Läänemaale: Kirbla, Lihula (mõis, muuseum, linnus jm), Karuse kirik, Kõmsi kalmed, Hanila kirik ja muuseum, Tuudi raamatukogu. Parimad muljed jäid Hanilast ja Tuudi külaraamatukogust. Osales 40 inimest. 18. oktoobril toimus Okupatsioonimuuseumi külastamine. Okupatsiooniajast annab parima pildi professionaalselt teostatud ja sisukas dokfilmide programm. Ekspositsioon tundus filmide kõrval vähem huvitav. Osales u 15 inimest. 15. novembril toimus KUMU külastamine. Huvi ürituse vastu oli suur. Osales u 30 inimest. Kõrgtasemel giid andis hea ülevaate nii hoonest kui ekspositsioonist. 9. detsembril tegime jõuluürituse Rahvusraamatukogus kuppelsaalis. Osavõtuks registreerus 40 inimest. G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased esinesid väikese jõulukontserdiga, vaadati Läänemaa väljasõidu fotosid, käis päkapikk, istuti kohvilauas ja tunti end mõnusalt.

19. jaanuaril külastasime Joh. Pääsukese fotonäitust Maarjamäel. 16. veebruaril tähistasime küünlakuud. Esinesid G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli õpilased. 16. märtsil käisime E. Vilde muuseumis. Maikuus külastasime Kadriorus Peetri majamuuseumi koos Jüri Kuuskemaaga. Juunikuus käisime matkal Viru rabas. 7. septembril tegime reisi Viljandimaale: Olustvere, Pilistvere, Viljandi Linnaraamatukogu, Kondase Keskus, Laidoneri ausammas. 20. septembril kohtusime Kalju Mandrega Tallinna Keskraamatukogus. 19. oktoobril külastasime Tallinna Raamatutrükikoda. 16. novembril tutvusime Pääsküla raamatukoguga. Aasta lõpuüritus oli 10. detsembril jõulupidu Kännukuke raamatukogus

14.04.2004 valiti uus eestseisus; kes tegutses aastatel 2004 – 2005:
Aita Karjatse – president
Imbi Kaasik
Heljo Kaev
Ivi Tingre
Elvi Vall
Ester Lepik – auliige

21. jaanuaril külastasime näitust “Kroonikate aeg” Eesti Rahvusraamatukogus. 11. veebruaril toimus küünlavalgusõhtu Eesti Rahvusraamatukogus. Esinesid G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased. A. Särevi kortermuuseumi külastasime 17. märtsil. 14. aprillil oli Eks-klubi 6. aastapäeva tähistamine. Presidendi ja eestseisuse valimine. Esines Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse ansambel “Miraaž”. Maikuus vaatasime Albrecht Düreri näitust Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis. Tegime kaks väljasõitu – 16. juunil Paldiskisse ning 8. septembril Viinistusse ja Käsmu. Oktoobris külastasime Kristjan Raua majamuuseumi. Aasta lõpetasime 11. detsembril jõulupeoga TPÜ Akadeemilises Raamatukogus.

Jätkasime raamatukogudega tutvumist ja 29. jaanuaril käisime Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus. 12. veebruaril toimus küünlavalgusõhtu Rahvusraamatukogu nurgasaalis. Sõnalis-muusikalise põimikuga esinesid G. Otsa nim. Muusikakooli õpilased Marika Ringi juhatusel. 19. märtsil külastasime Nõmme Muuseumi. Eks-klubi 5. aastapäeva tähistamine toimus 19. aprillil. Esines ansambel “Jingle Bells. Maikuus käisime Tallinna Linnamuuseumis. Jalgsimatk Keila-Joale toimus 11. juunil. 3. septembril tegime väljasõidu Pärnusse (Sillaotsa Talumuuseum, Pärnu-Jaagupi kirik, Pärnu Linna Keskraamatukogu, Varbola linnus). 31. oktoobril toimus Nõmme raamatukogu külastamine. 19. novembril vaatasime näitusi Eesti Rahvusraamatukogus: lasteraamatute illustratsioonid, Riigi Teataja 85. 13. detsembril toimus jõuluõhtu TPÜ Akadeemilises Raamatukogus

19.04.2002 valiti eestseisus, kes tegutses aastatel 2002 – 2003:
Elvi Vall – president
Aita Karjatse – asepresident
Imbi Kaasik – asepresident
Ivi Tingre – kroonikakirjutaja
Milvi Raamat – mälestuste koguja
Maie Gross
Edith Altpere
Tiia Kaev
Milvi Vaher
Ester Lepik

Jaanuris külastasime Underi ja Tuglase kirjanduskeskust. Eesti Meditsiiniraamatukogus käisime 20. veebruaril ja kuulasime M. Tedremaa ülevaadet naeruteraapiast. Raamatukogudega tutvumise jätkuna olime 20. märtsil Tallinna Keskraamatukogus. Eks-klubi aastapäeva tähistamine ja aruandlus-valimiskoosolek toimus 19. aprillil EAR-is. 22. mail vaadati Tallinna Raekojas Eesti Akadeemilise Raamatukogu näitust “Oleviste raamatukogu 450”. 12. juunil käisime jalgsimatkal Rohuneemes. Väljasõit Läänemaale (Padise, Nõva, Peraküla, Rooslepa, Roosta, Pürksi, Lyckholm) toimus 4. septembril. Kadrioru raamatukoguga tutvusime 16. oktoobril ja Loodusmuuseumiga 13. novembril. Detsembris oli kaks üritust – 7. detsembril pidasime jõulupidu EAR-is ja 18. detsembril vaatasime Eesti Rahvusraamatukogus näitust Metsiku raamatukogust.

Toimus 13 üritust. Jaanuarikuus toimus Raamatunäituse ”Antiikaja aarded” külastamine Rahvusraamatukogus.14. veebruaril oli küünlavalgusõhtu ja sõnalis-muusikaline kontsert Rahvusraamatukogus. 15. märtsil külastasime Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu ja 29. märtsil raamatunäitust “Emakeelne kooliraamat“ Eesti Akadeemilises Raamatukogus. Seal oli 18. aprillil klubi aastapäevapidu. Esines Els Roode kandleansambel “Kukulind”. 12. mail toimus Alfred Karindi 100. sünniaastapäeva tähistamine ja kontserdi külastus. Juunikuus sõitsime 3-pävasele (4. – 6.06.) bussireisile Peterburgi. 7. juunil külastasime Tallinna Loomaaeda. Augustikuus osalesime psühholoog Lea Viirese loengul Eneseabi ja Nõustamiskeskuses (J. Poska tn 15). Septembri alguses tegime väljasõidu Aegviitu ja Jänedale, kus käisime muuseumides ja Urmas Sisaski kontserdil. 18. oktoobril külastasime Eesti Muusikaakadeemia Raamatukogu ja 15. novembril näitust Rahvusraamatukogus. 8. detsembril toimus EAR-is jõulupidu ja juubelite tähistamine.
Jooksvalt tegeldi mälestuste kogumise ja klubi tegevuse jäädvustamisega.

Ivi Tingre, kroonikakirjutaja

15.05.2000. aastal valiti uus eestseisus, kes tegutses aastatel 2000 – 2001:

Elvi Vall – president
Aita Karjatse – asepresident
Imbi Kaasik – asepresident
Ivi Tingre – kroonikakirjutaja
Milvi Raamat – mälestuste koguja
Evi Ratassepp
Edith Altpere
Tiia Kaev
Milvi Vaher

Eks-klubi tegevus 2000. aastal oli aktiivne ja osavõturohke.Kohtusime 14-l korral.

Külastasime raamatukogusid: Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonda, Eesti Lastekirjanduse teabekeskust, Eesti meditsiiniraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu kunstiosakonda ja Jõgeva Keskraamatukogu.

Käisime muuseumides: Tervishoiumuuseum, Kadrioru loss ja muuseum, J. Laidoneri muuseum, Siimusti keraamikamuuseum, Palamuse muuseum ja Luua arboreetum.

Vaatasime näitusi. Eesti Rahvusraamatukogus: Eesti Vabariigi teenetemärgid, Jõulu- ja uusaastatervitused Vabariigi presidendile, J. Kross ja J. Kaarma;
Meditsiiniraamatukogus: karikatuurid raamatust ja lugemisest; Akadeemilises Raamatukogus: Kunstiakadeemia neenetsite juurde ja Haruldusi eesti bibliofiilide kogudest.Kuulasime A. Valmase muljeid Austraalist ja V. Sui loengut “Eakas inimene ja tema liikumisvõime”.

Toimus kaks väljasõitu. Kevadel võtsime osa Läänemaa raamatuaasta avaüritusest Kullamaal. Sügisel käisime Jõgevamaal.

2000. a. toimus ka klubi aruandlus- valmiskoosolek ja jõulupidu.

Eks-klubi tegutses 1999. aastal aktiivselt. Iga kuu toimus mõni üritus, mis kõik olid osavõturohked.

Eesti Rahvusraamatukogus tutvuti Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskuse ja rahvusbibliograafia keskuse tööga, õiguskirjanduse saalis külastati vanurite aastale pühendatud näitust, tutvuti ka näitusega "Lõhmuse nahkehistööd". Akadeemilises Raamatukogus tutvuti Baltika osakonna tööga ja külastati näitust "Eestimaa vanadel postkaartidel".

Huvitavaks kujunes väljasõit Lääne-Virumaale, kus tutvuti maakonna keskraamatukoguga ja Tapa lasteraamatukoguga. Käidi ka Rakvere Linnakodaniku muuseumis ja lossimägedes. Tallinnas külastati Lasnamäel asuvat Laagna raamatukogu.

Toimusid ekskursioonid Tallinna Botaanikaaeda ja Läti kunsti näitusele Rotermanni Soolalaos.

Maikuus toimus sõit kevadisse Helsingisse, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja Helsingi Ülikooli Raamatukoguga.

9 klubi liiget võttis juulikuus osa ekskursioonist Norramaale.

Huvitavaks kujunes Kunstimuuseumi külastamine Toompeal, kus tutvuti muuseumi ruumidega. Asus ju siin kunagi Rahvusraamatukogu ja väga paljud klubi liikmed on oma tööaastad mööda saatnud just selles hoones. Muuseumis tutvuti ka näitusega "Barokk Eestis".Tähistati klubi aastapäeva ja peeti jõulupidu. Kümmekond klubi liiget kirjutas oma mälestustest raamatukogus, mis koguti ühisesse mappi.Klubi tänab Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilist Raamatukogu, kes tema tegevust materiaalselt toetasid.

Eks-klubi esimesel sünnipäeval 14. aprillil 1999 (Foto Teet Malsroos).

Ivi Tingre, Aita Karjatse ja Ester Lepik tegid üleskutse asutada raamatukoguhoidjate pensionäride klubi.

Üleskutse leidis vastukaja ja esimesele kogunemisele 15.aprillil 1998.aastal tuli kohale 62 raamatukoguhoidjat. Arutati läbi ja võeti vastu klubi põhikiri.

23. aprillil 1998 valiti klubi esimene eestseisus, kes tegutses selles koosseisus aastatel 1998 – 1999:
Ester Lepik – president
Maara Üksti – asepresident
Aita Karjatse – asepresident
Ivi Tingre – kroonikakirjutaja
Evi Ratassepp – mälestuste koguja
Milvi Raamat – mälestuste koguja
Evi Rannap – kirjatalitaja