Maaraamatukogude sektsioon

2022. aastal töötas maaraamatukogude sektsioon juba aastatega väljakujunenud rütmis. Jooksvaid küsimusi lahendasime listis.
Sel aastal õnnestus korraldada ja läbi viia kõik traditsioonilised sündmused – kevadine teabepäev, suvine seminar ja maaraamatukoguhoidja päev.

28. märtsil said üle kahe aasta taas kokku maaraamatukogude hoidjad, et kevadisel teabepäeval kuulata erinevaid ettekandeid mitmest raamatukogutööd puudutavast valdkonnast.
Ehkki osalejaid oli seekord tunduvalt vähem, kui tavaliselt, olid teabepäeval osalejate muljed päevast positiivsed ja tõdeti, et sellised kohtumised on olulised ja vajalikud.
Keerulistel aegadel on ikka raamatukogud olnud kohad, kust teadmiste ja lugemisvara kõrval ka hingepidet otsitakse. Sellest, kuidas oma lugejatele toeks ja abiks olla ja endagi toimetulekut läbi
biblioteraapia toetada, rääkis luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut Berit Kaschan.
Kuna viimasel kahel aastal on saanud järjest olulisemaks jõudmine raamatukogude kasutajateni läbi erinevate kanalite, siis on ka väga paljud traditsioonilised ettevõtmised kolinud veebi. Üks hea näide on virtuaalnäitused. Häid nippe ja nõuandeid, kuidas neid teha, jagas kolleeg Meeli Sõlg Kose Raamatukogust.
Kontoriergonoomika spetsialist Johannes Gutmann tutvustas ergonoomilisi vahendeid, mis toetavad tervisliku ja mugava töökeskkonna loomist. Ehkki paljudele olid tutvustatud tooted juba tuttavad ja mõnel kasutuselgi, saadi siiski häid nõuandeid ja ka ise mõnda toodet proovida.
Lugemissoovitusi prantsuse kirjandusest jagas kirjanik ja tõlkija Indrek Koff. Sellised kirjanduse tutvustused on alati väga oodatud ja olulised ja seegi kord saime häid vihjeid, mida ise lugeda ja oma lugejatele soovitada.
Päeva lõpuks tegi ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juht Lea Rand kokkuvõtte ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevusest ja kevadel läbiviidud uuringust.

2022. aasta kevadel viis ERÜ maaraamatukogude sektsioon läbi küsitluse, et kaardistada möödunud kahe aasta jooksul toimunud ümberkorraldusi maaraamatukogudes. Küsisime ka palga ja tagastus- ning laenutuskappide kohta.

Küsitlusele vastas 99 raamatukogu, mis on ~1/5 maaraamatukogudest.
36% vastanud raamatukogudest on viimase kahe aasta jooksul töökorraldus muutunud.
14 juhul tegi ettepaneku muudatusteks kas asutuse või keskraamatukogu direktor.
11 juhul tegi ettepaneku kohalik omavalitsus.
Muudatusi tehti ka raamatukogu töötaja ettepanekul kokkuleppel vallavanemaga, muutused olid seotud koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorrast ja tulenesid koroonaviiruse mõjust ning töökorralduse muutmisel juhinduti Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse soovitustest ja korraldustest.
73 raamatukogul oli muutuste tegemisel mingis osas võimalik kaasa rääkida.

Millised muudatused on raamatukogude töökorralduses toimunud?
Enamikes vastustest oli välja toodud kontaktivaba laenutuse võimalus, mida varem kas üldse või sellisel määral ei tehtud. 14 vastajat ütles, et sel perioodil muutusid nii raamatukogu lahtiolekuaeg, kui ka raamatukogutöötaja tööaeg.
Mõned näited vabas vormis antud vastustest:
Suuri muutusi ei toimunud, külla aga anti raamatukogu juhatajatele võimalus ise oma tööaega muuta (näiteks ühel päeval olla kodukontoris); esimese koroonalaine ajal muutus ajutisel tööaeg ja tänu sellele vähendati ka palgafondi 10%; jäeti alles ainult 0,4 kohta ja raamatukogu koliti külast kaugemale väiksele pinnale; varem oli täiskoht (40 tundi) nüüd 0,3 kohta st 12 tundi nädalas; töötajate arvu vähendamine, tööaja lühendamine.

23 vastajat ütlesid, et kahe aasta jooksul on muutunud ka töökoormus.
Töökoormus on kindlasti mingil määral muutunud. Näiteks on erinevad institutsioonid pöördunud meie poole, et aitaksime kogukonna liikmetel paremini hakkama saada infoküllases maailmas. Aitame pidevalt abivajajaid e-teenuste kasutamisel (digitõendid, rahvaloendus jms). Järjest enam pöörduvad inimesed raamatukokku, et infot ja abi saada. Oleme vahelüli riigi ja kogukonnaliimete vahel.
Tunduvalt rohkem on tulnud infopäringuid, nii erialaseid kui muud valdkondi puudutavaid. Suurenenud on lugejate sotsiaalsed vajadused (vajatakse rohkem suhtlemist nii telefoni, kui sotsiaalmeediakanaleid kaudu (hirm, üksindus, teadmatus jne). Kontaktivaba laenutuse korral on raamatute kasutajaile komplekteerimine töö- ja ajamahukam.
Üritusi küll vähem, kuid suhtlust rohkem. Seda nii telefoni teel kui ka ekirjadele vastamisi. E-koosolekud võtavad ka oma aja.

Juurde on tulnud lisatöid. Eriti printimisi, elektritoetuste avaldustega tegelemine, arvuti kasutamise õpetamist ja aitamist. Töökoormus suurenes seoses COVID tõendite printimise ja vastavasisulise informatsiooni edastamisega.

Uusi teenuseid, mida varem ei olnud või ei pakutud nii suures mahus, tõi välja 47 vastanut.
Kontaktivaba laenutus – 29
Koduteeninduse aktiivsem kasutamine – 13
Covid- ja muude tõendite printimine – 10
Raamatute tagastuskast – 6
Cleveroni raamatukapp – 5

2021. a hakkas Järva vallas raamatukoguteenust pakkuma raamatukogubuss.

Toodi välja ka: raamarute eelbroneerimine ja tellimuste komplekteerimine; COVId-tõendite ja sertifikaatide genereerimine ning väljaprintimine, rohkem inimeste murede ära kuulamine ja võimalusel abistamine, muusika- ja helisalvestamine, videostuudio, individuaal- ja rühmatöö ruumide kasutamine, telefoni teel raamatute ettelugemine, raamatute ettelugemised ja raamatututvustused nii lastele kui täiskasvanutele raamatukogu FB lives, kohaliku OTT toodete müük, rahvaloenduse läbiviimine, vabatahtlikuks seltsiliseks olemine.

72 raamatukogu pakub jätkuvalt kontaktivaba laenutuse võimalust.

Küsisime ka vastajate brutosissetuleku suurust 2022. aastal.
~90% vastanute palk on alla vabariigi keskmise, ~15% vastanutest saavad palka alla 600 euro (loodetavasti on viimasel juhul tegemist osakoormusega).
2/3 vastanute töötasu jääb vahemikku 600-1000 eurot ja vaid kuue vastaja töötasu ületab praegu 1400 eurot.

Raamatukogu mugavamaks ja kaasaegsemaks kasutamiseks on paljudes raamatukogudes kasutusele võetud raamatute tagastuskastid (67 raamatukogul). Laenutuskapid ei ole maapiirkondadesse veel väga palju jõudnud, need on olemas vastanutest kaheksal raamatukogul.

Maaraamatukogude suveseminar alustas 2022. aastal kolmandat ringi

Seekordne seminar kandis juhtmõtet "Raamatukoguhoidja kogukonna vedurina" ja sellest võttis osa ligi nelikümmend maaraamatukogude hoidjat üle Eestimaa.

Nagu ikka, mahtus kolme päeva sisse nii töised arutelusid kui ka kogemuste vahetamisi vabamas õhkkonnas, sekka imelise Põlvamaa looduse nautimist, kohalike raamatukogude ja kultuuriväärtustega tutvumist ja käelist tegevust. Õhtuti saime nautida kohalike muusikute ja rahvateatri esinemisi.

Seminari lükkasid Põlva Keskraamatukogus hoogsalt käima maestro Heino Tartes ning tema noored jüngrid Anette Vaino ja Hanna-Liisa Selis. Põlva abivallavanem Koit Nook lausus tervitussõnad ja rõhutas raamatukogude võrgu tähtsust. Maaraamatukogude sektsiooni juht Lea Rand avaldas heameelt tugeva traditsiooni üle – esimene suveseminar peeti 1991. aastal Värskas.

Pealelõunane kava algas Vastse-Kuuste kogukonnamajas ehk endises vallamajas. Omaaegne vallavanem Lennart Liba rõhutas, et tähtis oli jätta maja piirkonna elanike kasutada ja nii on kõige paremas tähenduses läinudki. Vastse-Kuuste raamatukogu juht ja naisteklubi Kolmapäev eestvedaja Mall Kõpp tutvustas projektide toel uue kuue saanud ruume ja klubi sisukat ning mitmekülgset tegevust.

Ahja raamatukogus paelus osalejaid raamatukogu, Tuglase muuseumi ja suure aia erinevate tegevusvõimalustega kooslus. Agnes Männimets viis osalejad huvitavale ringkäigule Friedebert Tuglase sünnikohta tähistava kivi juurde ja väikese Illimari parki.
Esimene päev jätkus Taevaskoja puhkekeskuses. Kuulajate ette astus võru kultuuri arendaja ja lastekirjanik Triinu Laan. Mõlemal teemal ta muhedalt kõneleski, sealjuures võru keeles ja polnud kuulda, et sellest aru ei saada.

16. juuni hommik algas rühmatööga. Teemaks olid seekord jutupunktid ehk kuidas lühidalt ja hästi selgitada raamatukogu vajalikkust lugejale, kohalikule omavalitsusele ja haridusasutusele. Ideepuudust mõttetalgulistel polnud, teema võtab edaspidi kokku Lea Rand ja siis saavad kõik huvilised jutupunktidega tutvuda.
Rühmatöö järel viis tee raamatukokku- seltsimajja Kiidjärvel. Väga armas ja hubane maja tervitas tantsu ja lauluga.
Silmi avav kogemus oli Maarja Külaga tutvumine Ele Järvise juhtimisel. Külastati elumaja, töökodasid, seltsimajas labürinti ja väga omanäolist kunstinäitust KUME ehk Kunst Metsas.
Teise päeva pealelõunal ootas meid Taevaskoda. Kogenud retkejuht Epp Metsaluik teab rääkida lugusid, mida mujalt ei kuule.
Taevaskoja raamatukogu-külakeskuse õuele rajatud avatud tulekojas rääkis MTÜ Taevaskoja esindaja Jaan Tobreluts väga huvitavalt Taevaskoja küla ajaloost, mis polegi nii pikk – umbes 100 aastat. Samuti tutvustas ta oma kogukonna jaoks väga olulisi projekte. Väga oluline on olnud raamatukogu-külakeskuse maja korralik väljaehitamine, et kogukonna liikmetel oleks kooskäimiskoht. Loomulikult tegid raamatukoguhoidjad Ivi Raudsepa ja Jaan Tobrelutsu juhtimisel väga ilusas majas ka ringkäigu.
Kunstnikuharidusega Epp Metsaluik, kes majas käsitööringi juhendab, oli tulekotta kõik vajalikku valmis seadnud ja kõik soovijad said endale ühe toreda õuelaterna meisterdada.
Õhtu lõpetas Mooste Rahvamuusikakooli kontsert Krista Sildoja eestvedamisel, millele aplodeeriti püsti seistes.

Suveseminari viimane päev möödus Saverna raamatukogus, kus Kanepi vallavanem Mikk Järv tegi põhjaliku ülevaate vallast ning osutas ka eduloole: valla elanike arv on kasvanud! Saverna raamatukogu direktor Tiina Hoop rääkis oma raamatukogu tegemistest. Koolitaja Ene Tigas oskas raamatukoguhoidjad elavalt arutlema panna, kuivõrd raamatukoguteenused on kogukonnale nähtavad ja kuidas need nähtavamaks teha. Jäämäe veealune osa on päris suur, sest raamatukogudes on võimalusi oi kui palju! Järva valla Keskraamatukogu esindus tuli kohale uue raamatukogubussiga "Krõõt", millega jõuab ka kõige kaugematesse küladesse. Bussi tutvustasid raamatukogu direktor Karmen Velitschinsky ja bussijuht-raamatukoguhoidja Marko Männik.

Milline tõdemus seminarist kaasa võtta? Ega midagi originaalset polegi ehk nagu ütles üks külalisi võõrustanud raamatukoguhoidja: „Ega sa ei saagi töötada, kui külaga koostööd ei tee!” Loodetavasti saadi seminarilt ideid, kuidas koostööd arendada – külakogukonnaga, kooliga, omavalitsusega jne.
ERÜ maaraamatukogude suveseminari leheroheline lipp, mis kolm päeva koos Taevaskoja mastimändidega taeva poole pürgis, sai üle antud Tartumaale ja 2023. aastal kohtume siis seal.

Ükskõik, kui palju maksab gaas või elekter, raamatukogud peavad jääma, sest raamatukoguhoidjad on maa sool!
Just nii tervitas 28. oktoobril toimunud maaraamatukoguhoidjate päeval osalejaid Toila SPA Hotelli juhatuse liige ja tegevdirektor Jaak Pruunes.

22. maaraamatukoguhoidjate päev Toilas oli osalejate sõnul kammerlik, sisukas ja mitmekesine, mõnus ning vahetu. Päev kulges rahulikus rütmis: oli aega vestelda ja muljeid vahetada, tunda rõõmu taaskohtumiste üle. Sellised vabariiklikud üritused on väga olulised: see on võimalus kolleegidega üle Eesti kokku saada, rääkida oma rõõmudest ja muredest, jagada häid ideid või soovitada, keda külla kutsuda. Et jätkub häid ideid, mida erinevate sündmuste, kohtumiste, õpitubade, näituste jne näol ellu viia, näitab ka tänavuste raamatukogupäevade ajal maaraamatukogudes toimunud ettevõtmiste arv: päeva juhtinud Lea Ranna sõnul läks raamatukogupäevade ajal maaraamatukogudes toimuvaid üritusi kokku arvates lugemine 2500 juures sassi.

Nagu juba traditsiooniks kujunenud, sisaldab maaraamatukoguhoidjate päev asiseid ettekandeid ja oluline osa päevast on ka aunimetuse Aasta maaraamatukoguhoidja nominentide tutvustamine, tänamine ning tunnustamine.

Kuulajate ette astusid Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ning õppe- ja arendusjuht Lilian Reinmets. Kõneldust kumas läbi tohutu töö ja vaev, mis juba tehtud ja nähtud tõmbamaks Ida-Virumaad Eestisse. Revolutsioonilist läbimurret loodetakse Ida-Virumaa õpetajate peatsest suurest palgatõusust. Arutelus jõuti järeldusele, et koostöö kooli ja raamatukogude vahel võiks olla tihedam (näiteks aine Uurimistöö alused raames). Raamatukoguhoidjad ütlesid, et nad tutvustavad meelsasti erinevaid infootsinguvõimalusi ja ootavad õpetajatelt suuremat huvi. Referaatide ja uurimistööde puhul ei tohiks unustada raamatuid.

Euroopa Parlamendi liige, Kaitseväe endine juhataja Riho Terras sobis kõnelema suurepäraselt. Esiteks on tal tugevad Toila juured ja mis peamine – ta käsitles väga aja- ja asjakohast teemat, võttes pulkadeks lahti Ukrainas peetava sõja. Väga tähtis on, et inimesed usaldaksid oma riiki ja see põhimõte toimib Ukrainas kenasti.

Viimasena astus kuulajate ette lavastaja ja näitekirjanik Urmas Lennuk, kes viis meid jutustamise ja juttude tõlgendamise maailma. Raamatukoguhoidjatele oli see teema ehk kõige siduvam ja omasem, seotud lugudega, mis üldjuhul pärinevad raamatutest. Urmas Lennuk rääkis mõnusal viisil lugude tõlgendamisest.

Esinejate pool oli ülekaalukalt mehine. Ka raamatukoguhoidjate poolelt oli vastu panna üks tugevama soo esindaja: Järva Vallaraamatukogu raamatukogubussi Krõõt juht Marko Männik esitati ka Aasta maaraamatukoguhoidja 2022 nominendiks.

Tunnustusele Aasta maaraamatukoguhoidja 2022 oli esitatud kaksteist nominenti:
Ene Seppa – Palamuse Raamatukogu
Astrid Karpender – Türi Raamatukogu
Marko Männik – Järva Vallaraamatukogu raamatukogubuss
Tiia Tuisk – Käru Raamatukogu
Hilja Tamm – Ridala Raamatukogu
Kadi Keär – Rakke Raamatukogu
Krista Pikk – Kiidjärve Raamatukogu
Evi Laarents – Treimani Raamatukogu
Marie Saarkoppel – Liiva Raamatukogu
Riina Belov – Luunja Raamatukogu
Kristel Jaago – Kolga-Jaani Raamatukogu
Anneli Lätting – Kääpa Raamatukogu

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juht
20.12.2022

2021. aastal liitus ERÜ maaraamatukogude sektsiooniga kaks uut liiget – Läänemaa esindaja Diana Ots ja Valgamaa esindaja Tiia Pärnik.

Sektsioon töötas juba aastatega väljakujunenud rütmis, jooksvaid küsimusi lahendasime listis ja kokku saime ühel koosolekul.

Kahjuks pidime sõltuvalt olukorrast riigis pidime taas ära jätma kevadise maaraamatukogude sektsiooni teabepäeva.

Maaraamatukogude 30. suveseminar toimus 16.-18. juunil Hiiumaal.
Hiidlased olid meile suurepärase ilma tellinud ja kolm päeva möödusid parajas palavuses. Tore oli kohtuda vanade "laagrihuntidega" ja tervitada uusi tulijaid. Loodame, et need, kes meie seminaril esimest korda osalesid, said nö maitse suhu ja ka nendega kohtume järgmistel seminaridel uuesti.

Mida me siis seekord tegime/nägime ja kus käisime?
Virtuaalselt kohtusime Hiiumaa vallavolilogu esimehe, ajakirjaniku ja Riigikogu liikme Aivar Viidikuga. Viidik on MTÜ-de Hiiu Öko ning Hiiu Elulood juhatuse liige ja nende tegevusest rääkis ta ka meile.
Kirjastuse Paljasjalg tegemistest ja väljaannetest rääkis Andre Abner, kes teab õnneliku elu retsepti: "Tehke sporti ja luuletage emotsioonid endast välja!"
VAU-elamuse tekitas Käina Tuuletorni külastus. Seal lasti valla oma lapsemeelsus ja nii mõnigi meist proovis ära ka lastele mõeldud lõbustused.
Esimese päeva lõpetasid Hiiu Õlle Lugu – õlledegustatsioon, mille käigus saime teada, kuidas Hiiumaal läbi aegade õlut on pruulitud ja matk Sääretirbi otsa.

Traditsiooniliselt möödub suveseminari teine päev ringsõidul, mille käigus tutvutakse kohalike raamatukogude ja kultuuriväärtustega.
Seekord külastasime Käina ja Palade raamatukogusid, Reigi kirikut, Suuremõisa lossi, Eiffeli torni ja Vaemla villavabrikut, tutvusime Orjaku sadama külamajade ning nende tegevusega ja Kärdla Linnaraamatukogu direktor Annely Veevo tutvustas läbiviidud projekti – veebikonverentsi "Kas oma juurte eest saab põgeneda?".
Sellega saab huvi korral tutvuda https://raamatukogu.hiiumaa.ee/veebikonverentsi-tutvustus
Teise päeva lõpetas meeleolukas etendus "Meite elu" Naaditeatrilt.
Mõnus hiiu huumor, mis pani saalitäie raamatuhaldjaid kaasa elama.

Kolmanda päeva hommikupoolik möödus erialateemasid arutades.
Tegime rühmatööd meie jaoks aktuaalsetel teemadel – rahvaraamatukogu seaduse muutmine, raamatukogude teema-aasta 2022, raamatukogu kui kogukonnakeskus ja projekt "Raamatu liikuma".
Pikemat kokkuvõtet rühmatöödest saab lugeda ajakirjast Raamatukogu 4/2021.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp sai üle antud Põlvamaale ja 2022. aastal alustame juba oma suveseminaride kolmandat ringi.
Suur tänu Hiiumaale, Kärdla Linnaraamatukogule ja muidugi meie oma Mailile, kes tegi ära kõige suurema töö, et need kolm päeva õnnestuksid. Tundsime, et oleme oodatud ja hoitud!

Suur tänu toetuse eest ka Kultuuriministeeriumile, ERÜ-le ja meie armsale Reedale, kes ikka hoolitseb selle eest, et paberid oleksid korras ja arved makstud... ja kes alati fotoaparaadiga ringi käib.

1. oktoobril toimus Rahvusraamatukogu kuppelsaalis kokku ERÜ maaraamatukogude sektsiooni koosolek.
Kohtumisel:

• Vaatasime tagasi Hiiumaal toimunud suveseminarile.
• Tutvusime 29. oktoobris Valgas toimuva maaraamatukoguhoidja päeva kavaga.
• Tutvusime Aasta maaraamatukoguhoidja 2021 nominentidega ja valisime tublimaist tublimate hulgast välja aunimetuse saaja.
• Sel aastal oli nominente esitatud kümme:
  Jaana Toss Ida-Virumaa Kurtna raamatukogust
  Tiina Mihhailov Jõgevamaa Siimusti raamatukogust
  Malle Kreek Järvamaa Koigi raamatukogust
  Janet Kärp Läänemaa Rõude raamatukogust
  Margit Õkva Põlvamaa Peri raamatukogust
  Anneli Vesiallik Raplamaa Hageri raamatukogust
  Aive Sepp Saaremaa Laimjala raamatukogust
  Moonika Metsma Tartumaa Lümati raamatukogust
  Viive Vink Tartumaa Rannu raamatukogust
  Saima Tell Võrumaa Kuldre ja Urvaste raamatukogust
  Aunimetuse saaja kuulutatakse koos teiste ERÜ tunnustuse saajatega välja ERÜ aastakoosolekul 2022. aasta veebruaris.
• Tegime plaane kevadiseks maaraamatukogude sektsiooni teabepäevaks.
  Juba kaks aastat oleme oma teabepäeva tänu piirangutele pidanud ära jätma. Seda enam loodame, et järgmisel kevadel saame taas kokku tulla.
• Uuendasime maaraamatukogude sektsiooni töökorda.
  Kuna meie sektsiooni töökord oli natuke ajale jalgu jäänud, siis tegime mõned parandused ja täiendused. Sektsiooni töökorraga on võimalik tutvuda ERÜ kodulehel.
  Hea meel on selle üle, et üle pika aja on meie sektsioonis jälle esindajad peaaegu kõikidest maakondadest. Ainult Järvamaal on endiselt ilma esindajata.
• Sekstiooni juhataja Lea Ranna volitusi pikendati järgmiseks kolmeks aastaks.

29. oktoobril said maaraamatukogude hoidjad kokku Valgamaa Kutsehariduskeskuses, et koos tähistada XXI maaraamatukoguhoidja päeva.

Kohal oli poolsada raamatukoguhoidjat üle Eesti ning sama palju jälgis üritust veebis. Osa saadi Janika Kronbergi ja Jaanus Vaiksoo aruteluvestlusest Gailit täna, Lauri Õunapuu vestis lugusid pärimustekstidest muusikas ning võttis kätte nii torupilli kui kandle, järgnes jutuvestmine, seekord Piret Pääri mahlakal ja südamlikul moel. Tunnustati väheseid kohal olnud aasta maaraamatukoguhoidja 2021 nominente. Maaraamatukoguhoidjate pidupäeva lõpetas tort.
Täname Valga Keskraamatukogu häid kolleege päeva korraldamise eest, mis pälvis kohal olnutelt ainult häid sõnu.

Lea Rand
Sekstiooni esimees
14.12.2021

2020. aasta oli keeruline ja eriline tervele Eestile ja oma jälje jättis see ka maaraamatukogude sektsiooni tegemistesse.

Lähtudes olukorrast jätsime ära kevadise teabepäeva. Loodame, et 2021. aastal saame seda siiski jälle korraldada.

Kui tavaliselt on maaraamatukogude sektsiooni suveseminar toimunud juunikuus, siis sel aastal pidime ka selle edasi lükkama. Õnneks saime suveseminari siiski augustis ära teha.

Maaraamatukogude sektsiooni suveseminar „Raamatukogu kui kogukonna siduja“ toimus 12.-14.08 Saaremaal.

Kolme sumesooja augustipäeva sisse mahtus rõõmsaid kohtumisi kolleegidega, huvitavaid arutelusid ja harivaid ettekandeid, ringsõit mööda raamatukogusid ja tutvumisi kohalike vaatamisväärsustega.
Esimese päeva pealelõunal saime giidituuri Kuressaare linnuses ja tutvusime Saare Arhiivraamatukogu tegemistega. Päeva lõpetuseks rääkis Tiiu Villsaar Aino ja Oskar Kallasest ning nende seostest Saaremaaga ning saime nautida Aili Salongi monoetendust „Kallas kahe südame vahel …“

Teine päev möödus traditsiooniliselt tutvudes raamatukogudega ja Saaremaa huvitavate paikadega.Päev oli toredasti planeeritud – ikka mõne raamatukogu külastus vaheldumisi väikese jalutuskäiguga.Külastasime Aste, Kärla, Lümanda ja Salme raamatukogusid. Käisime Odalätsi allikatel noorust ammutamas, mõõtsime ära Pireti kivi, tutvusime Leedri küla ja seal asuva kadakasiirupi töökoja eluga.Salmel toimus meeleolukas kohtumine kohaliku kirjaniku Adena Sepaga, kes rääkis oma loomingust ja sellest, kust ta oma lugudeks inspiratsiooni ammutab.
Enne õhtut saime veel jahutust Mändjala rannas ja õhtu Suure Tõllu puhkekülas möödus nö "sektsioonides".

Kolmanda päeva ennelõuna möödus töises õhkkonnas.Kirjandusuurija Kadri Tüüri ettekanne Juhan Smuulist ja naistest tema loomingus avas Smuuli ja tema loomingu nii mõnegi jaoks hoopis uues valguses.Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus tutvustas raamatut ja DVD-d "Eesti teenetemärgid" ning tegi sümboolse annetuse kõigile Eestimaa raamatukogudele. Kohalolijad said oma komplekti kohe kaasa, teistesse raamatukogudesse jõuavad need läbi maakonnaraamatukogude.

Jätkasime rühmatööga.Seekordsed aruteluteemad olid enamasti ajendatud uue rahvaraamatukogude seaduse väljatöötamiskavatsusest.

• Maakonnaraamatukogu funktsioon, ülesanded, millised kohustused võiksid olla omavalitsuslikud ja millised riiklikud;
• Rahvaraamatukogude võrk. Kas uues seaduses peaks olema rahvaraamatukogude võrk määratletud asustustiheduse järgi või aja-või vahemaa kriteeriumi arvesse võttes;
• Rahvaraamatukogu struktuur. Kuidas määratleda haruraamatukogu ja laenutuspunkti. Milline peaks olema kummagi pakutavate teenuste loetelu?
• Ühes rühmas mõeldi selle üle, kui valmis on raamatukogud nö "teiseks laineks"? Kas raamatukogud peaksid jätkama tööd ka siis, kui kõik ülejäänud asutused jälle kinni pannakse? Millised teenused peaksid kindlasti säilima?

Päeva lõpetas kokkuvõte maakogude sektsiooni uuringust, millega püüdsime saada vastuseid küsimustele, kuidas raamatukogud tulid toime kevadise eriolukorraga. Vastajaid oli igast maakonnast kokku 170 raamatukogu.
Uuringu kokkuvõtet saab lugeda ajakirja Raamatukogu 4. numbrist.

Suur tänu kõigile, kes tulid ja meiega olid! Suur tänu Anule ja Mairele Saare Maakonna Keskraamatukogust, kes olid meie jaoks väga huvitava kava kokku pannud ja tänu kellele tundsime, et oleme oodatud ja hoitud! Suur tänu Hellele Abruka raamatukogust, kes meile terve teise päeva rääkis huvitavaid lugusid Suurest Tõllust ja tänu kellele said Saaremaa ja saarlased palju tuttavamaks. Suur tänu ka ERÜ-le ja Kultuuriministeeriumile! Ilma nende toetusega oleks selliseid asju palju raskem korraldada!
ERÜ maaraamatukogude leheroheline lipp sai üle antud hiidlastele, nii et 2021. aastal kohtume Hiiumaal ja loodame, et siis jälle traditsioonilisel ajal juunikuu teisel nädalal.

Traditsiooniliselt lõpetab sügisesed raamatukogupäevad maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril

2020. aastal said raamatuhaldjad üle eesti kokku juba 20. korda ja kohtumispaik oli Mustla Rahvamaja. Koos piduliku ametipäevaga tähistasime seekord ka Eesti vanima, Tarvastu Raamatukogu, 160. sünnipäeva.
Kohe päeva alguses oli tunne, et oleme väga oodatud ja kogu päev kulgeski päevajuhi Priit Oksa eestvedamisel mõnushubaselt.
Peale ommukukohvi ja tervituste sai sõna Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri asjatundja Krististi Ilves, kes tutvustas Mulgimaad, mulgi kiilt ja kultuuri. Heimtali muuseumi juhataja Tiina Jürgen tegi huvitava ettekande Tarvastu kandi rahvarõivastest. Pealelõunal tutvustas mulgi keele ja kultuuri õpetaja Alli Laande tähtsamaid Mulgimaa kirjamehi ja oligi aeg tunnustada tänavusi aasta maaraamatukoguhoidja nominente.

2020. aastal esitati tunnustusele:

• Lembi Oper Harjumaa Harku raamatukogu peavarahoidja
• Maris Paas Jõgevamaa Vaimastvere raamatukogu direktor
• Heli Petrovits Järvamaa Oisu raamatukogu raamatukoguhoidja
• Ene Rand Läänemaa Vormsi raamatukogu raamatukoguhoidja
• Mervi Lilleoja Lääne-Virumaa Viru-Nigula Vallaraamatukogu direktor
• Mall Kõpp Põlvamaa Põlva Keskraamatukogu Vastse-Kuuste haruraamatukogu juht
• Ene Michelis Pärnumaa Tori Valla Raamatukogu direktor
• Malle Talvoja Raplamaa Raplamaa Keskraamatukogu Juuru haruraamatukogu raamatukoguhoidja
• Helle Kesküla Saare maakond Abruka raamatukogu juhataja
• Sirje Leini Tartumaa Peipsiääre Valla Keskraamatukogu direktor
• Liana Allas Võrumaa Linda raamatukogu direktor

Kõik nominendid said ERÜ tänukirja ja väikese tänumeene.
Aasta maaraamatukoguhoidja 2020 tunnustuse saaja kuulutatakse välja järgmisel ERÜ aastakoosolekul.

Päev jätkus õnnitluste ja tervitustega Tarvastu Raamatukogule ja emotsionaalse muusikalise tervituse tõid Tarvastu Gümnaasiumi lapsed. Päeva lõpetas pidukuuk.
Suur tänu sooja vastuvõtu ja toreda päeva eest Tarvastu Raamatukogu ja Mustla Rahvamaja töötajatele! Päeva aitasid korraldada Viljandi Linnaraamatukogu ja ERÜ. Tänu toetuse eest ka Viljandi vallale.

2020. aastal on maaraamatukogude sektsiooni tegemisi kajastanud ka ajakiri Raamatukogu.
2020. aasta 1. ajakirjanumbris andis sektsiooni juhataja ülevaate sektsiooni plaanidest alanud aastaks.
Ajakirja Raamatukogu 2/2020 numbris on artikkel RAHVARAAMATUKOGUD PANDEEMIAT TROTSIMAS, kus paljud maaraamatukogude sektsiooni liikmed räägivad sellest, kuidas raamatukogud eriolukorra tingimustes toimetasid ja püüdsid oma lugejate jaoks olemas olla.
Neljandast numbrist leiame koguni kolm sektsiooni tegemisi puudutavat artiklit: sektsiooni juhataja tegi kokkuvõtte Saaremaal toimunud suveseminarist, seminaril läbiviidud rühmatöödest ja kevadise eriolukorra järel toimunud küsitlusest.
2020. aasta viimases numbris on Lea Ranna kokkuvõte maaraamatukoguhoidja päevast Mulgimaal.

Lea Rand, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja

2019. töötas ERÜ maaraamatukogude sektsioon tavapärases rütmis.

Toimus kaks sektsiooni koosolekut, kevadine teabepäev, suveseminar ja maaraamatukoguhoidja päev, mis traditsiooniliselt lõpetab üleriigilised raamatukogupäevad.
Jätkuvalt on probleemiks kõikide maakondade esindatus sektsioonis. Maakonna esindajaid ei ole Läänemaalt ja Järvamaalt. Info vahendajatena tegutsevad maakonna keskraamatukogude töötajad.

25. märtsil said traditsioonilisel kevadisel teabepäeval kokku maaraamatukogude hoidjad üle Eesti. Seekord oli kohtumispaik Rahvusarhiivi Noora maja.

Päeva alustas ja kohalolijaid tervitas riigiarhivaar Priit Prisko, kes tutvustas põgusalt Rahvusarhiivi uut maja ja puudutas neid kokkupuutepunkte, mis Rahvusarhiivil on raamatukogudega. Tuleb välja, et neid polegi nii vähe.

Päev jätkus ettekannetega.

Ajalehe „Sirp” kirjandustoimetaja Pill-Riin Larmi teemaks oli „Sirbiga kirjanduspõllul".
Kuulsime, mis kirjanduspõllul toimub, kuidas ajaleht "Sirp" seda kajastab, kuidas tehakse valikuid ja milline osa on kriitikal.

Uuest andmekaitseseadusest ja sellest tulenevatest probleemidest raamatukogudes rääkis Tartu Linnaraamatukogu arvutivõrgu administraator Livio Nimmer. Kuna uus seadus on palju põhjalikum ja pikem, kui endine ning nõudmisi, mida peab täitma, on palju, siis kõik oluline info poole tunni sisse ei mahtunud. Aga saime Livio Nimmerilt julgustust pöörduda tekkivate küsimustega abi ja nõu saamiseks tema poole.

Haldusreformist ja raamatukogudest Alutaguse valla näitel tegi ülevaate Kurtna raamatukogu juhataja Jana Toss.

Liivi Muuseumi teadur Tanar Kirs tegi huvitava, ja peab ütlema, et väga hariva, ettekande teemal
"Juhan Liiv ja klassikaline eesti luule 21. sajandil".

Hea kolleeg Ädu Neemre Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnast jagas nõuandeid ja mõtteid, kuidas kaasata lapsi ja noori raamatukogu tegemistesse.

Päeva lõpetas ringkäik Nooras, mille käigus saime piiluda hoidlatesse ja tutvuda arhivaalidega, mida iga päev näha ei saa ning mõni tööprotsess sai samuti tuttavamaks.

Suur tänu kõigile, kes teabepäeval osalesid!

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni 28. suveseminar toimus 11.-13. juunini Järvamaal.

Kolme päeva sisse mahtusid Järvamaa muuseumi ja Ajakeskuse ekskursioonid, ringsõit Järva vallas - tutvumine raamatukogudega, Seidla veski ja Vargamäe külastus, kui ka erialajutud, kogemuste vahetamine ja maailmakohviku stiilis arutelud.

Viimase päeva ennelõuna möödus töises meeleolus.
Lea Rand, Urve Salumaa, Urve Vakker, Jane Kiristaja ja Ly Haaviste jagasid oma kogemusi seoses vallaraamatukogude moodustamisega. Need teemad tekitasid ka pikema diskussiooni. Selgus, et olukord on üle Eesti üsna erinev. On omavalitsusi, kus arvestatakse ka raamatukogutöötajate arvamusega ja kaasatakse neid ümberkorralduste protsessi, aga samas on ka kohti, kus otsustatakse asi kusagil kabinetis ära ja nenditakse, et nüüd läheme edasi nii.

Toimusid ka maailmakohviku stiilis arutelud, kus laudkondade tööd juhtisid maaraamatukogude sektsiooni liikmed.

Ühes lauas arutleti teemal Raamatukogu turundus ja avalikud suhted ja seda arutelu vedas Lea Rand.
Toodi välja trüki- ja sotsiaalmeedia kõigi oma erinevate võimalustega, aga samas rõhutati ka, et seda tuleb teha läbimõeldult. Leiti, et hea võimalus raamatukogu tegevuste ja võimaluste tutvustamiseks on osalemine komisjonides, vallavolikogus, vallavalitsuse infotundides. Olulisena toodi välja ka avalikud esinemised ja osalemine erinevatel sündmustel (raamatuväljapanekute ja näituste korraldamine teiste korraldatud üritustel) – oluline on, et me oleksime nähtavad! Alahinnata ei saa ka otseturundust – isiklikud suhted, meilid, sõnumid, kutsed ja telefonikõned on sageli need, mis meie üritustele kõige rohkem osalejaid toovad. Ei saa loota ainult teadetetahvlile pandud kuulutuse peale. Pakuti välja ka raamatukogu sümboolika kasutamine meenetel, kutsetel, tänukirjadel, aga miks mitte ka sõidukitel. Et jõuda ka nooremate inimesteni võiks igal raamatukogul olla oma äpp või siis võiks raamatukogu olla kajastatud valla äpis. Ja lõpuks, aga sugugi mitte kõige vähem oluline – vaatame üle oma viidamajanduse ja raamatukogu sildid. See, millises olukorras need on, räägib meist ja meie suhtumisest päris palju.

Raamatukogu kui teenuskeskus – tulevikuteenused. Selle laua tööd vedasid Maarika Lausvee ja Õnne Paimre.
Kuna paljudes kohtades maal on raamatukogud jäänud ainukeseks keskuseks, kus inimestel on võimalus koos käia ja erinevaid teenuseid saada, siis on laienenud, ja kindlasti laieneb veel raamatukogus pakutavate teenuste/võimaluste hulk. Kindlasti on paljud väljapakutud teenused nii mõneski raamatukogus juba olemas, aga olgu siin välja toodud kõik, mida arutelu kõigus välja pakuti: kiletamine, lamineerimine, printimine (3D), töötoad erinevatel teemadel erinevatele huvigruppidele, kvaliteetne infoteenus ja õigusabi, arvutiabi, kostüümide ja lauamängude laenutus, tervislike eluviiside propageerimine, giiditeenus, raamatute kojukanne (pakirobot), lugemisabi (ettelugemine), haridusprogrammid koostöös lasteaia ja kooliga (kui need piirkonnas veel olemas on), lasteahoiuteenus ja ruumide rent näiteks laste sünnipäevade või seminaride korraldamiseks, valla käepikendus – teenuskeskus, kus võetakse vastu näiteks sotsiaaltoetuste avaldusi, iseteeninduse juurutamine (lugejakaardiga pääseb raamatukogusse ka siis, kui töötajat kohal ei ole).

Kuidas, milleks ja kellega teha koostööd?
Et koostöö on väga oluline, sellega olema vast kõik nõus. Kellega ja milleks seda teha, et mõlemad osapooled oleksid tulemusega rahul ja kas siin ka mingeid takistusi võib esineda, selle üle arutleti laudkonnas, mida juhtisid Tea Kallaste ja Ilona Tigasing-Oaselg.
Koostööpartneritena toodi eeskätt välja kool, lasteaed, rahva- või seltsimaja, kohalik omavalitsus, noorte – ja/või eakate päevakeskused. Raamatukogu panusena sellise koostöö puhul toodi välja näituste korraldamine, kirjanduse tutvustused, kingitused, kirjandust tundev ja teemat valdav töötaja. Partnerite poolt võiks vastu saada ruumid, abi info levitamisel, osalejad. Koostöös sündinud ettevõtmised aitavad optimeerida nii kulusid kui ka inimressurssi, toetavad ja arendavad kogukonna ühtsust, koos tehtud ürituste puhul saab jagada tööülesandeid ja igaüks saab teha seda, mida kõige paremini oskab. Toodi välja ka koostööd takistavad tegurid: ressursi-, huvi- ja infopuudus ja dubleerimine. Arutelu kõigus jõuti ühise tõdemuseni, et tegelikult algab koostöö inimestest – nende soovist koostööd teha, isiklikest suhetest ja omavahelisest kommunikatsioonist.

Kas ja kellele on raamatukogu vaja? Neile küsimustele otsiti vastuseid lauas, mille tööd vedas Maris Paas.
Küsimusele läheneti kolmelt tasandilt – riik, kohalik omavalitsus ja inimene.
Riigi jaoks on raamatukogu haridus-, propaganda- ja infoasutus, mis on kõikidele ühiskonnagruppidele tasuta. Raamatukogu tegeleb kodanikukasvatuse, elukestva õppe, digipädevuse tõstmisega. On mäluasutus, mis tagab ka avaliku teabe kättesaadavuse, riigi ja kolmanda sektori käepikendus. Riigil on raamatukogu vaja, kahjuks jääb tunne, et riigimeestel ei ole vaja.
Kohaliku omavalitsuse jaoks võiks raamatukogu olla kasulik partner – paljudes kohtades valla käepikendus (teenuskeskus, valimisjaoskond) – väheneb valla ametnike töökoormus; kogukonnakeskus, sageli ainuke kultuuriasutus. Hea koostööpartner ka teistele valla asutustele.
Jääb mulje, et inimestele on raamatukogu kõige rohkem vaja.
Lisaks tasuta põhiteenustele pakuvad raamatukogud ka tasulisi teenuseid, mida piirkonnas mujal ei pruugi saada. Raamatukogu on suhtlemise- ja ajaveetmise koht; infokeskus, mis toetab huviharidust ja elukestvat õpet; mäluasutus, mis kogub, hoiab ja tutvustab paikkonna ajalugu. Sageli asendab raamatukogu kooli pikapäevarühma, lastehoidu või kultuurikeskust; annab hingeabi ning pakub tasuta õigusabi ja arvutikoolitusi; jagab toiduabi, pakub postiteenust, teeb koduteenindust jne. jne. Ja muidugi laenutab raamatuid, aga kahjuks jääb see viimane tegevus sageli kõikide muude tegevuste (lisaülesannete) varju.

Suur tänu Järvamaa Keskraamatukogu direktorile Jane Kiristajale ja pearaamatukoguhoidjale Eha Palmile, kes olid meie jaoks huvitava ja hariva programmi kokku pannud ja tänu kellele tundsime, et oleme oodatud ja hoitud.
Suur tänu toetuse eest ka ERÜ-le ja Reet Olevsoole, kes kõikide meie tegemiste juures alati abiks on!
Järgmisel aastal kohtume mere taga – maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp rändas Saaremaale uut suveseminari ootama.

Nagu ikka iga aasta oktoobrikuu eelviimasel päeval, said ka sel aastal maaraamatukogude hoidjad üle Eesti kokku, et koos tähistada raamatukogupäevade lõppu ja maaraamatukoguhoidja päeva.

Tänavu saime kokku Pärnu Keskraamatukogus. Päikesekullases Pärnus tervitasid meid Pärnu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpilased ja "Linnutaja" torupilli mängijad. Pärnut kui kuurortlinna läbi ajaloo tutvustas turismiloolane Tiit Kask, Pärnu tänasest päevast ja arengutest turismivaldkonnas rääkis lnnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.
Etenduskunstnik Barbara Lehtna virgutas raamatukoguhoidjate meeli ja vaimu ja seda emotsionaalset esinemist oleks nautinud pikemaltki.
Traditsiooniliselt tunnustati sel päeval ka tiitli "Aasta maaraamatukoguhoidja 2019" nominente.
Tänavu oli neid esitatud kümme:
Harjumaa – Kose Raamatukogu vanemraamatukoguhoidja Ingrid Kuusk
Jõgevamaa – Laiuse Raamatukogu direktor Katre Ilmjärv
Läänemaa – Asuküla Raamatukogu raamatukoguhoidja Imbi Sildaru
Lääne-Virumaa – Haljala Vallaraamatukogu Karepa harukogu raamatukoguhoidja Ene Loo
Põlvamaa – Põlva Keskraamatukogu Himmaste harukogu raamatukoguhoidja Ene Lugamets
Raplamaa – Kohila raamatukogu juhataja Kristiina Bender
Saaremaa – Orissaare raamatukogu juhataja Eha Trumm
Tartumaa – Võnnu raamatukogu juhataja Riina Gordejeva
Viljandimaa – Kõo raamatukogu direktor Ille Riisk
Võrumaa – Orava raamatukogu ja Hanikase raamatukogu direktor Tuuli Dolgošev
Parimaist parim kuulutatakse koos teiste ERÜ tunnustuse saajatega välja ERÜ aastakoosolekul 2020. aasta veebruaris.
Suur tänu toreda päeva ja sooja vastuvõtu eest Pärnu Keskraamatukogule ja Krista Visasele!

8.-9. oktoobril viibisid maaraamatukogude sektsiooni liikmed koos Eesti raamatukoguhoidjate 20-liikmelise esindusega Brüsselis.
Euroopa Parlamendi saadiku Andrus Ansipi kutsel on võimalus tutvuda Euroopa Parlamendiga ning tutvuda 8. oktoobril toimuva interaktiivse raamatukoguteenuste näitusega „Generation Code: born at the library“.
Näitusel osales kümmekond Euroopa innovaatilist raamatukogu (sh ka Tallinna keskraamatukogu), kes viivad saadikutele läbi praktilisi õpitubasid ning tutvustavad raamatukogude digitaalseid võimalusi.

Maaraamatukogude tegemisi on 2019. aastal kajastanud ka ajakiri Raamatukogu.

Raamatukogu 5/2019: Mihkel Voldile antud intervjuus rääkisid maaraamatukogude sektsiooni liikmed sellest, mis neile tööl rõõmu valmistab ja mis neid häirib.
Samast ajakirjanumbrist võime lugeda ka Lea Ranna artiklit maaraamatukogude sektsiooni 28. suveseminarist ja meenutusi päris esimesest, 1991. aastal toimunud seminarist.

Lea Rand, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevus 2018. aastal

2018. töötas ERÜ maaraamatukogude sektsioon tavapärases rütmis.
Toimus kaks sektsiooni koosolekut, kevadine teabepäev, suveseminar ja maaraamatukoguhoidja päev, mis traditsiooniliselt lõpetab üleriigilised raamatukogupäevad.

Jätkuvalt on probleemiks kõikide maakondade esindatus sektsioonis. Maakonna esindajaid ei ole Läänemaalt ja Järvamaalt.

Aasta kokkuvõtet tahaks alustada aga kõige tähtsamast, mis EV100 juubeliaastal teoks sai.

ERÜ maaraamatukogude sektsioon tegi üleskutse kinkida veebruarikuus Eesti Vabariigile sünnipäevaks 100 tundi ettelugemist.
Veebruarikuu jooksul loeti üle Eesti ette raamatukogudes ja lasteaedades, koolides, noorte- ja eakate päevakeskustes, isegi kooli kokatädidele.
Ettelugemisi toimus kõigis maakondades ja ehkki me mingit võistlust välja ei kuulutanud, siis tuleb siiski kiita kõige aktiivseimaid ettelugejaid Viljandi-, Põlva- ja Hiiumaalt.
Tore, et meie algatus leidis järgimist ka raja taga - ette loeti ka New Yorgi Eesti Koolis ja Luxenburgi Eesti Seltsis.
Kui meie eesmärk oli veebruarikuus lugeda ette 100 tundi, siis eesmärk sai täidetud ja ületatudki – veebruarikuu jooksul loeti üle Eesti raamatukogudes, lasteasutustes, noorte- ja eakate päevakeskustest, kauplustes, kodudes jne. Eestile sünnipäevaks 10 080 minutit ehk 168 tundi.
Suur tänu kõigile, kes meiega ühinesid!

26. märtsil said pealinnas kokku maaraamatukogude hoidjad – toimus igakevadine ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev.
Pika ja sisuka päeva sisse mahtusid nii ettekanded kui ka ekskursioon ülevaatenäitusele "100 aastat kirjandust".
Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste arenduskeskuse juhtiv spetsialist Margit Jõgi andis ülevaate digikirjaoskuse koolitusest "e-kogukond" ja 2017. aasta rahvaraamatukogude statistikast.
Kirjandusteadlane, TÜ Humanitaarteaduste instituudi lektor Grigori Utgof tegi mõned märkused 21. sajandi vene kirjandusest. See oli emotsionaalne esinemine, mis andis aimu tänapäevastest vene kirjanikest.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm andis ülevaate 2017. aastal ilmunud laste- ja noortekirjandusest.
Viljandi Linnaraamatukogu raamatukoguhoidja rääkis nähtavast raamatukogust ehk andis häid nippe FB kasutamise ja plakatite kujundamise kohta raamatukogutöös.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja tegi põgusa kokkuvõtte sektsiooni tegevusest möödunud aastal ja rääkis pikemalt sektsiooni algatusest kinkida Eestile sünnipäevaks 100 tundi ettelugemist.
Päeva lõpetas ekskursioon Rahvusraamatukogu ülevaatenäitusele "100 aastat kirjandust", mida tutvustas Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent Maire Liivamets.

13.-15. juunil sai ligi 40 maaraamatukoguhoidjat üle Eestimaa kokku Valgamaal, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni 27. suveseminaril.

Kolme päeva sisse mahtus harivaid loenguid, huvitavaid kohtumisi toredate Valgamaa inimestega, mälumäng, "lend helikopteriga Valga linna kohal", teatrietendus, pidulik õhtusöök ja kontsert Sangaste lossis ja külaskäik lõunanaabrite juurde.
Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm arutlesid teemal "Kas raamatute aeg on möödas" ja tutvustasid koos läbiviidud kultuuriuuringuid.
TÜ doktor Ragne Kõuts Klemm rääkis oma loengus sellest, mida peaks teadma ajakirjanduse kohta.
Digiturunduse strateeg Veiko Ristissaar andis oma seminaris 25 kasulikku nippi, kuidas panna sotsiaalmeedia enda jaoks tööle.
Otepää Linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi juhtimisel saime osa lustlikust mälumängust, mis tegelikult oli ikka päris tõsine ja kohati raskegi. Näiteks, kas teie teate, miks sisalik joostes aeg-ajalt ilma igasuguse välise põhjuseta peatub või milline mõrvaviis on Agatha Christie krimilugudes kõige sagedasem või mis spordiala harrastas noor Tuglas, et uulitsapoisid teda "käsikuradiks" nimetasid. Igatahes nalja sai palju ja tarkust tuli ka juurde.
Külastasime Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni, kus elevust tekitas "helikopterilend Valga linna kohal" ja soovijad said proovida kätt laskmises.
Lõunanaabrite juures vaatasime, kuidas elatakse Lugaži raamatukogus ja mida huvitavat on näha Valka koduloomuuseumis.
Koos Karula koguduse diakoni Enno Tanilasega meenutasime neid, kes 77 aastat tagasi oma kodudest viidi ja tegime väikese kultuuriloolise retke Lüllemäe koduloolistel radadel.
Lüllemäe raamatukogu juhataja Triinu Rätsepp tutvustas meile oma vastvalminud raamatukogu.
Hargla maakultuurimaja näiteringi esituses saime nautida Rasmus Onkeli etendust “Lugu sellest, kuidas ma sain selgeks oma abiellumise aasta”.
Sangaste lossis rääkis sealne giid huvitavalt lossi ajaloost ja Bergide perekonnaloost. Samas nautisime õhtu lõpetuseks folklooriansambli "Koidu Tähed" kontserti.
Olid taas kolm ilusat, harivat ja huvitavat päeva.
Tore oli see, et lisaks korraldatud tegevustele oli aega ka kolleegidega lihtsalt rõõme ja muresid jagada.
Suur tänu Endla Schasminile ja kõigile Valgamaa inimestele, kes neil päevil meiega olid! Teiega oli tore!
Suveseminari toetas Kultuuriministeerium.

30. oktoobril oli maaraamatukogude hoidjatel tore ja pidulik päev – Kehtnas tähistati raamatukogupäevade lõpetamist ja maaraamatukoguhoidja päeva. Seda viimast juba 18. korda.
Tervitused ERÜ poolt tõi ühingu juhatuse liige Piia Salundi.
Kehtna Kutsehariduskeskuse direktor Eero Kalberg ja Kehtna Kutsehariduskeskuse juht Kaidi Kauffeldt rääkisid täiskasvanute õppimisvõimalustest Kehtna Kutsehariduskeskuses ja tutvustasid oma kooli ja selle võimalusi.
Maaraamatukogudest ja haldusreformist Rapla vallas tegi kokkuvõtte Rapla valla kultuurinõunik Rita Triinu Peussa.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi Infosüsteemi osakonna juhataja Miia Mänd rääkis projekti Digitaalse kirjaoskuse koolitus "e-Kogukond" juhendajakoolitusest ja andis üle sertifikaadid neile raamatukogutöötajatele, kes selle koolituse tänavu kevadeks juba läbinud on.
Tõelise üllatuse pakkus lõunapaus, kus saime olla osalised kutsehariduskeskuse õppeprotsessis - nimelt pakuti meile lõunat restoranis "Neljapäev", mis siis sel korral oli erandkorras avatud teisipäeval ja kus toimetavad kutsehariduskeskuse õpilased.
Pealelõuna jätkus pidulikumas meeleolus – muusikalise tervituse tõid meile Kehtna Kunstide Kooli õpilased.

Sellele järgnes ERÜ auhinna „Aasta maaraamatukoguhoidja 2018“ nominentide tutvustamine ja õnnitlemine.
2018. aastal said kolleegide tunnustuse:
Ainika Mägi Põlvamaalt Lahe raamatukogust
Aili Valb Võrumaalt Luutsniku raamatukogust
Merike Mikkor Viljandimaalt Suure-Jaani raamatukogust
Tiia Lätt Saaremaalt Valjala raamatukogust
Olga Haljaste Tartumaalt Vara raamatukogust
Pille Matt Raplamaalt Ingliste raamatukogust
Liivia Koolme Pärnumaalt Urge raamatukogust
Hilje Liiv Läänemaalt Uuemõisa raamatukogust
Kaja Leidtrop Järvamaalt Uuemõisa raamatukogust
Pille Kulla Harjumaalt Anija raamatukogust
Triinu Rätsepp Valgamaalt Lüllemäe raamatukogust

Parimaist parim kuulutatakse koos teiste ERÜ tunnustuse saajatega välja veebruaris ERÜ aastakoosolekul.
Suur tänu toreda ja huvitava päeva ja sooja vastuvõtu eest Rapla Keskraamatukogule, eelkõige Õie Paaslepale, Katrin Niklusele, Tiina Talvetile ja meie oma sektsiooni liikmele Aili Ermile!

Maaraamatukogude tegemistest on 2018. aastal ilmunud ajakirjas Raamatukogu kolm artiklit:
„Jälg ajalukku raamatukogude ühistegemisest EV 100 puhul.” L. Rand Raamatukogu 2/2018
„Maaraamatukogude kevadine teabepäev.” L. Rand Raamatukogu 3/2018
„Maaraamatukogude suveseminar tõi Valgamaale.” L. Rand Raamatukogu 4/2018

 Lea Rand, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja

2017. töötas ERÜ maaraamatukogude sektsioon tavapärases rütmis. Toimus kaks sektsiooni koosolekut, kevadine teabepäev maaraamatukogude töötajatele, suveseminar ja maaraamatukoguhoidja päev, mis traditsiooniliselt lõpetab üleriigilised raamatukogupäevad.

Sektsioonis on kaks uut liiget – Järvamaad esindab Katrin Vooremäe Türi raamatukogust ja Võrumaad Tea Kallaste Lasva raamatukogust.

28. märtsil toimus Eesti Rahva Muuseumis ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev.
Teabepäeval osalejaid käis tervitamas ERMi direktor Tõnis Lukas, kes tutvustas põgusalt uut maja, selle võimalusi ja ümbritsevat keskkonda.
ERMi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer tutvustas ja kutsus kaasa lööma EV100 projektis AJARÄNNAK EESTI VABARIIGI 100 SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMISEKS - KINGITUS EESTILE.
Rahvusvahelise ajarännakute organisatsiooni Bridging Ages http://www.bridgingages.com/
eestvedamisel saab teoks hariduslik projekt Eesti, Läti, Leedu ja Soome Vabariigi 100 sünnipäeva tähistamiseks.
Ülalnimetatud projektis on võimalus hõlpsasti kaasa lüüa kõigil Eestimaa koolidel ja muuseumidel.
Ajarännak on kõigile jõukohane ning emotsionaalset ja vaimset rahuldust pakkuv, koostööd ning lõimingut soodustav üritus.
07.02.2018 algusega kell 10.00 toimub üle Eesti ajarännakute laine.

TÜ maailmakirjanduse lektor ja tõlkija Kersti Unt tegi ülevaate tõlkekirjandusest. Andis soovitusi, kuidas teha valikuid, et lugejad rahul oleksid ja millistel kirjastustel tasuks pilk peal hoida.
Kersti Undi sõnum oli ka see, et valikutes peaks olema tasakaal – raamatukogu peaks oma lugejatele pakkuma nii ajaviite- kui ka elitaarkirjandust. Viimaste aastate maailmakirjanduse pilt on läinud laiemaks, globaalsemaks, enam ei ole see nii inglise- ja ameerikakeskne, vaid üsna palju tõlgitakse ka teistest keeltest.
Head kolleegid rääkisid oma kogemuste põhjal, kuidas meelitada lapsi raamatukogusse ja neid seal ka hoida.
Helle Laanpere keskendus väikelastele ja Aili Luik jagas oma kogemusi õpilastega töötamisel. Mõlemal oli häid mõtteid ja ideesid, mida tasub meil kõigil oma raamatukogudeski proovida.
Pealelõunal jätkasid Inge Pikkoja Uhtna raamatukogust ja Sven Lepa Rahvusarhiivist Topoteegi teemaga.
2017. aasta lõpu seisuga on Eestis avatud Uhtna, Adavere, Are, Laeva ja Toila topoteegid ja kõigi nende haldamisega tegelevad kohalikud raamatukogud.
Sven Lepa tutvustas rahvusvahelist projekti laiemalt. Inge rääkis Uhtna topoteegist, selle saamisloost ja julgustas kõiki projektiga liituma. Topoteek on kui kogukonna muuseum, mis on avatud 24/7 ja mille arendamisel saavad kõik kogukonna liikmed kaasa lüüa.
Päeva lõpetas ringkäik ERMi raamatukogus ja hoidlates. Raamatukogu juhataja Maris Jaagosild rääkis ERMi raamatukogust, selle sisust ja arengutest. Ringkäigul hoidlatesse viidi meid sellistesse kohtadesse, kuhu niisama ei pääse. Ja see oli eriti põnev!
Kevadine sektsiooni koosolek toimus 17. aprillil Rahvusraamatukogus.
Tegime kokkuvõte 28. märtsil Eesti Rahva Muuseumis toimunud maaraamatukogude sektsiooni teabepäevast. Arutasime Raplamaal toimuva maaraamatukogude sektsiooni suveseminari teemasid ja maaraamatukoguhoidja päevakava.
Sektsiooni juhataja Lea Rand andis ülevaate teabepäeval toimunust. Tõdeti, et oma kolleegide kasutamine lektoritena oli selle aasta teemade puhul vägagi õigustatud, kuna jagatud kogemused ja näpunäited on reaalselt kasutatavad ka teistes raamatukogudes.
Rapla Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus tutvustas 14.-16. juunil toimuva maaraamatukoguhoidjate suveseminari kava. Toimus arutelu, milliseid erialaseid teemasid käsitleda.
Muude küsimuste all oli arutusel, kuidas edasi minna toppama jäänud maaraamatukogude mälestuste raamatuga.
Kultuuripärandiaasta raames toimunud mälestuste kogumine tõi hulgaliselt materjale. Kindlasti oleks aga tarvilik neid toimetada. Samuti kerkis üles küsimus, kas toimetatud mälestused avaldada eraldi raamatuna, digiversioonis, järjejutuna ajakirjas Raamatukogu või mingil muul moel.
Lea Rand tõstatas küsimuse kõikide maakondade esindatusest sektsioonis. Seoses haldusreformiga tekkinud piiride muutumisega peab uue esindaja valima ka Läänemaa.
Reet Olevsoo tegi ettepaneku, et maakonnast esitatud parima maaraamatukoguhoidja esildis ühtiks vormiliselt sellega, mida tema peab esitama Kultuuriministeeriumile. Ühtsete nõuete kriteerium oleks hea nii esitajate kui ka hindajate vaatenurgast.
On kuulda, et paljud inimesed ei söanda sektsiooni töös osaleda sellepärast, et kardetakse suurt töökoormust ja seda, et peab palju koosolekutel käima.
Jah, natuke tööd peab tegema muidugi, sest iseenesest ei juhtu ju midagi. Aga enamus tööst toimub meil siiski listi vahendusel ja koosolekuid on meil aasta jooksul ainult kaks – üks kevadel ja teine sügisel.
Teine asi on muidugi jah see panus, mida sektsiooni liikmetelt oodatakse erinevate teemade puhul kaasamõtlemisel, oma sõna sekka ütlemisel ja uute ideede väljapakkumisel.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni 26. suveseminar toimus14.-16. juunil.
Kolme päeva sisse mahtus meeleolukaid kohtumisi Raplamaa inimestega ja mitme ilusa ja omanäolise raamatukogu külastust. Tutvusime Märjamaa valla, klaasipealinna Järvakandi ja Rapla vallaga.
Nautisime head sööki ja muusikalisi üllatusi, külastasime Märjamaal asuvat 3D kino.
Lisaks muidugi ka erialajutte: valla keskraamatukogu visioonist rääkis Irma Raatma, ERÜ tegevusest kodus ja kaugemal andis ülevaate ERÜ esinaine Katre Riisalu, tänu Ly Ehinile saime tuttavamaks Raplamaalt pärit kirjameestega ja Kivi-vigala Põhikooli emakeele õpetaja Eve Kärsna jagas häid kogemusi, kuidas aidata lapsi ja noori kirjanduse juurde. Maaraamatukogude sektsiooni esinaine Lea Rand võttis sõnas ja pildis kokku 25 aastat suveseminare ja julgustas osalema rahvaraamatukogude teenusekvaliteedi sisehindamise projektis.
Täname Sillaotsa Talumuuseumi juhatajat Kalju Idvandit, kes terve päeva meiega mööda Raplamaad sõitis ja oma laialdasi teadmisi jagas, Mikk Merekivi toreda Järvakandi ekskursiooni eest, kõikide külastatud raamatukogude töötajaid, kes meid lahkesti vastu võtsid, ja muidugi Õiet, Katrinit, Tiinat ja teisi Rapla Keskraamatukogust, kes tegid kõik selleks, et need päevad meie jaoks turvaliselt, rõõmsalt ja meeleolukalt möödusid.
2018. aastal kohtume Valgamaal.

25. septembril sai ERÜ maaraamatukogude sektsioon kokku Rahvusraamatukogus.
Tegime kokkuvõtte tänavusest suveseminarist Raplamaal, tutvusime peagi saabuva maaraamatukoguhoidja päeva kavaga, vaatasime üle Aasta maaraamatukoguhoidja 2017 nominendid ja tegime plaane järgmise kevade teabepäevaks.
Kersti Brant jagas infot 30. oktoobril Haapsalus toimuva maaraamatukoguhoidja päeva kohta.
Arutasime ka kevadise teabepäeva kava, esinejaid ja teemasid, mida seal pakkuda tahaks. ERÜ maaraamatukogude teabepäev toimub 26. märtsil 2018.
Vaatasime üle ka sektsiooni liikmete nimekirja. Viimasel ajal on erinevatel põhjustel inimesed sektsioonist lahkunud ning nende asemele on kolleegid maakondades valinud ka uued, tublid maaraamatukoguhoidjad. Sektsiooni edukaks toimimiseks oleks vajalik, et esindatud oleks kõik piirkonnad. Seoses haldusreformiga tekkinud piiride muutumisega peab uue esindaja valima Läänemaa. Mitmel maakonnal puudub ka asendusliige.
Kui nüüd kellelgi tekkis küsimus, miks on igal maakonnal oma esindajat sektsiooni juurde vaja, siis vastan nii, et see inimene on otsene ühenduslüli sektsiooni ja ühinguga ja just tema on see, kelle poole saab pöörduda oma erialaste murede ja muidugi ka rõõmudega.
Maaraamatukogude sektsioon tegi pöördumise maakonnaraamatukogude poole palvega vaadata üle oma maakonna esindus ja vajadusel esitada uusi tegusaid maaraamatukoguhoidjaid sektsiooni liikmeteks.

30. oktoobril sai Haapsalus kokku peaaegu 100 maaraamatukogutöötajat, et ühiselt raamatukogupäevade lõppu ja maaraamatukoguhoidja päeva tähistada.
Pidupäevatervitustega astusid meie ette Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Läänemaa viimane maavanem Neeme Suur, kellest selleks päevaks oli saanud juba Lääne-Nigula vallavolikogu esimees.
Viimase tervitusest jäi kõlama mõte, et ehkki ühinenud valdades on ees suured muutused, siis loodetavasti ei ole ühtegi liitumislepingut, mis ütleks, et raamatukogusid vähendatakse. Raamatukogu lahtihoidmine peaks olema ühe omavalitsuse jaoks elementaarne. Samas oodatakse raamatukogult ehk natuke rohkem – multifunktsionaalsus on see, mis annab pikaajalise garantii.
Samas möönis ta ka seda, et rohkem peaks märkama ja hindama siiski igapäevast sisulist tegevust, mitte seda „muud”.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu poolt tõi tervitusi ERÜ aseesimees Krista Visas, kes rõõmustas selle üle, et möödunud raamatukogupäevade sisse mahtus üle 200 erineva ürituse ja ettevõtmise.
Müstilisest maamärgist, Haapsalu piiskopilinnusest, selle ajaloost ja tulevikust, tegi sõnas ja pildis ülevaate Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming.
Teise pikema ettekande pidi tegema ajakirjanik ja suhtekorraldaja Aivar Viidik, aga kuna ilm ei lubanud tal Hiiumaalt üle mere tulla, siis esines tema asemel Haapsalu linnapeakandidaat Merle Mäesalu.

Tervitustele ja ettekannetele pakkusid mõnusat vaheldust lõõtsahelid ja päevale panid imekauni punkti rahvusvaheliste auhindadega pärjatud Ulrika Graubergi lauluneiud.
Tunnustatud said ka Aasta maaraamatukoguhoidja 2017 nominendid.
Möödunud aastal oli neid esitatud 11, aga kuna Ülle Siska statuudi järgi ei kvalifitseerunud (kuna on praegu tegev ERÜ juhatuses), siis pidime tublimaist tublima välja valima kümne nominendi hulgast:
Tiina Hoop – Saverna raamatukogu juhataja
Tuuli Eksin – Kirepi raamatukogu direktor
Aive Sepp – Laimjala raamatukogu juhataja
Heili Nõmmets – Aseri raamatukogu direktor
Heili Tali – Lähte Ühisraamatukogu direktor
Mare Ülemaante – Vana-Vigala raamatukogu direktor
Malle Pajo – Are raamatukogu juhataja
Ruth Randoja – Taebla raamatukogu juhataja
Merike Andresson – Kolga-Jaani raamatukogu direktor
Silvi Väinsalu – Albu raamatukogu juhataja
Aunimetuse saaja kuulutatakse välja ERÜ aastakoosolekul 2018. aasta veebruaris.

Maaraamatukogude tegemistest on 2017. aastal ilmunud ajakirjas Raamatukogu neli artiklit:
„Maaraamatukogude sektsioon kogunes Raadile.” L. Rand Raamatukogu 3/2107
„Maaraamatukogude sektsiooni 26. suveseminar on ajalooks saanud.” L. Rand Raamatukogu 4/2017
„Maaraamatukoguhoidjad tähistasid OMA päeva Haapsalus.” L. Rand Raamatukogu 6/2017
„Mida me järgmine kord meisterdame?” L. Rand Raamatukogu 6/2017

Suuri muudatusi sektsiooni töökorralduses 2016. aastal ei olnud. Töötasime väljakujunenud rütmis. Pidasime kaks koosolekut, kevadel toimus Rahvusraamatukogus maaraamatukogudele teabepäev, suvel toimus traditsiooniline suveseminar ning raamatukogupäevad lõppesid maaraamatukoguhoidja päevaga.

Sektsiooni liikmeskonnas toimus muudatus – Viljandimaa esindaja Piret Viira teatas oma loobumisest sektsiooni töös ja tema asemel hakkab seda ülesannet täitma Anne Järvis Õisu raamatukogust.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev toimus 21. märtsil 2016.a. Rahvusraamatukogus.

E-rahvusraamatukogu ja selle võimalusi tutvustas Eesti Rahvusraamatukogu juhtiv spetsialist Kristina Rood. Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino püüdis leida ühisosa muuseumide ja raamatukogude vahel. Haldusreformist ja raamatukogude osast selles rääkis Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaie Küngas.

Kultuuriministeeriumi rmaamatukogunõunik Ülle Talihärm tutvustas uue Rahvaraamatukogu seaduse ettevalmistust ja rääkis maaraamatukogude probleemidest/lahendustest. Põhjamaade kirjandust tutvustas Loomingu Raamatukogu peatoimetaja ja Skandinaavia kirjanduse tõlkija Anu Saluäär. EV100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu tutvustas ja kutsus kaasa lööma Eesti Vabariik 100 üritustest.

Teabepäevast võttis osa rõõmustavalt palju inimesi. Tagasiside oli igati positiivne.

Maaraamatukogu sektsiooni suveseminar toimus Viljandimaal 8.-10. juunil 2016.a.

Sünnipäevahõnguline seminar kandis seekord pealkirja „Raamatukogu kui kogukonnakeskus Läänemere maades“.

19. märtsil 1991 moodustati väikeste raamatukogude toimkonna baasil ERÜ maaraamatukogude sektsioon. Esimene maaraamatukoguhoidjate õppe- ja puhkelaager toimus juba sama aasta augustikuus Värskas, kus Külli Ots Põlvamaa Keskraamatukogust organiseeris osalejatele, keda tookord oli lausa 80, huvitavate loengute ja ekskursioonidega laagripäevad. Sellest ajast alates ongi maaraamatukogude töötajad igal suvel kokku saanud – töised ja meeleolukad kokkusaamised toimuvad igal aastal erinevas maakonnas ja tänaseks oleme juba nö teisel ringil. Iga kord on pakkunud vahvaid ja põnevaid kohtumisi, kolleegide arvamusi ja mõtteid, ettepanekuid maaraamatukogude töös esinevate probleemide lahendamiseks jne. Nii ka tänavu.

8.-10. juunil 2016 said Viljandis 25. maaraamatukogude sektsiooni suveseminaril kokku 41 (maa)raamatukogude töötajat üle Eesti.
Kolme päeva sisse mahtus meeleolukaid kohtumisi imeliste inimestega, kes väikestes kohtadest oma südameasja tehes hoiavad elus ja alles kogukonna vaimu, loenguid teemadel, kuidas müüa raamatukoguteenust meediale ja fotograafia osast lugemise turundamisel, õppekäiku Viljandi linnas ja väljasõitu Ruhja, kus tutvusime kohaliku raamatukogu ja hariduskeskusega.

25. maaraamatukogude suveseminaril toimunud rühmatöös "Kes me oleme, kuhu läheme?“ tulid jutuks raamatukoguteenuste arendamine ja turundamine, rahvaraamatukogude võrk ja haldusreform. Rühmatööd juhtis TÜVKA kultuurikorralduse lektor Piret Aus.

Peamised teemad, mille üle rühmades arutleti, olid raamatukoguteenuste arendamine ehk millised on olemasolevate pakutavate teenuste arenguvajadused; tulevikuteenused (kas on teenuseid, mida kliendid on küsinud, kuid mida raamatukogud täna ei paku, milliseid ressursse on uute teenuste pakkumiseks vaja) ja kuidas teenuseid turundada ja müüa (mida teha, et olemasolevaid teenuseid efektiivsemalt pakkuda, kuidas müüa uusi teenuseid).
Täname kõiki Mulgimaa inimesi, kes meie mõnusaks olemiseks oma panuse andsid.
Ja muidugi täname Üllet ja Reeta koos meeskonnaga Viljandi Linnaraamatukogust, ilma kelleta poleks seda kõike toimunud ja tänu kellele tundsime, et oleme oodatud ja hoitud.

Suveseminari võõrustajaks ja kaaskorraldajaks oli Viljandi Linnaraamatukogu, toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kultuuriministeerium.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp anti üle Raplamaale ja 2017. aastal kohtume juba seal!

Sügisesel sektsiooni koosolekul 26. septembril tegime kokkuvõtte ERÜ maaraamatukoguhoidjate suveseminarist Viljandis, tutvusime Aasta maaraamatukoguhoidja 2016 nominentidega ja toimus tunnustuse saaja valimine, arutasime Raamatukogupäevadega seonduvat ja tegime plaane 2017. aasta kevadiseks sektsiooni teabepäevaks.

Maaraamatukoguhoidja päev toimus 28. oktoobril Võrumaal Navi külas.

Kui sadakond ja natuke peale raamatuhaldjat Navisse jõudis, tervitas meid laus-sadu ja kõle tuul. Õnneks ootasid Navi seltsimajas lahke pererahvas, soe tuba ja kuum kohv, nii et õuemöll unus sootuks ja päev jätkus enamuses mehiste ettekannetega, millele pakkus vaheldust päevajuht Aigi Mäesaar Võrumaa Keskraamatukogust.
Tervitusi olid tulnud tooma Võru vallavanem Georg Ruuda, Riigikogu liige Ivari Padar ja ERÜ juhatuse esinaine Katre Riisalu.

Kui Georg Kruuda ja Ivari Padar rääkisid oma vallast, Navi külast ja kohalikust elust, siis Katre Riisalu võttis põgusalt kokku 2016.a. raamatukogupäevad.

Pikemate esinemistega jätkasid EELK Pindi koguduse õpetaja Argo Olesk teemal "Alguses oli sõna", kirja- ja rännumees Marko Kaldur, kes rääkis oma ~12 aasta jooksul kirjutatud raamatutest ja merest või veekogudest nendes ja kui juba Navi külas külas ollakse, siis muidugi ka Heiki Trolla ehk Navitrolla.

Navitrolla kiitis päeva selle eest, et nii palju toredaid asju on kokku sattunud - ilus sügispäev kodukülas, kutse raamatutega seotud üritusele ja terve saalitäis naisi, kes tegelevad raamatutega.

Pealelõuna jätkus tunnustamisega.

Esitleti ja tänati "Aasta maaraamatukoguhoidja 2016" nominente:

Meili Andreller Kivi-Vigala raamatukogust Raplamaalt
Kairit Alver Luunja raamatukogust Tartumaalt
Neidi Ruven Urvaste raamatukogust Võrumaalt
Sirje Bärg Kose raamatukogust Harjumaalt
Anneli Erik Jüri raamatukogust Harjumaalt
Aili Anderson Tarvastu raamatukogust Viljandimaalt
Malle Maimann Viisu raamatukogust Järvamaalt
Mall Kõpp Vastse-Kuuste raamatukogust Põlvamaalt
Tuuli Klaas Randvere raamatukogust Harjumaalt
Maie Alas Salme raamatukogust Saaremaalt
Aili Luik Libatse raamatukogust Pärnumaalt

Parimaist parim maaraamatukoguhoidja kuulutatakse koos teiste ERÜ autasude saajatega välja 2017. aasta veebruaris ERÜ aastakoosolekul.

Tänu ilusa päeva ja lahke vastuvõtu eest ka võrukestele, eriti Ingale ja tema meeskonnale!

Maaraamatukogudest ja maaraamatukogude sektsiooni tegemistest on ajakirjas „Raamatukogu“ 2016. aastal ilmunud artiklid:

„Kõige tähtsam on lastega tegelemise tahe“. Mihkel Voldi intervjuu Lea Rannaga. Raamatukogu 4/2016

„ERÜ maaraamatukogude sektsioon tähistas 25. sünnipäeva Viljandis“. Raamatukogu 4/2016

Lea Rand
Sektsiooni juht
27.12.2016

Erilisi muudatusi sektsiooni töökorralduses 2015. aastal ei olnud. Töötasime väljakujunenud rütmis. Pidasime kaks koosolekut, suvel toimus traditsiooniline suveseminar ning raamatukogupäevad lõppesid maaraamatukoguhoidja päevaga.

Suuremaks ettevõtmiseks oli maaraamatukogude küsitluse korraldamine.

Kevadisel sektsiooni koosolekul 23. märtsil

tutvustas Inga Kuljus suveseminari päevakava ja korraldust, 13. aprillil Tartus toimuvat teabepäeva tutvustasid Lea Rand ja Anne Toome, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamisega seotud ettevalmistustest andis ülevaate Maris Paas. Lea Rand rääkis, mis seisus on maaraamatukogude mälestuste raamatu väljaandmine. Raamatu materjal on koos. Ilmar Vaaro on nõus raamatu toimetamisel koostööd tegema. Kahjuks peab nentima, et eelkõige ajanappuse tõttu on raamatu koostamine 2015. aasta lõpuks samas seisus, kus ta oli kevadel. Loodame, et uus aasta toob positiivseid muudatusi.

13. aprillil toimus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev.

Kuna teabepäev toimus seekord Tartus, siis oli rohkem osalejaid just Lõuna-Eestist.

ERM-i avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand tutvustas uue hoone valmimist. Saime ülevaate hoone ehitusest ja selle käigus tekkinud probleemidest.

Hüdrobioloog Kristjan Piirimäe rääkis ökoloogilise katastroofi närvikõdist, Tiina Tarik Tartu Linnaraamatukogust tutvustas 2014. aasta parimaid proosateoseid ja Liivi muuseumi giid Berit Petolai pakkus välja põnevaid võimalusi, kuidas noortele kirjandust tutvustada. Semiootik Valdur Mikita rääkis oma kogemustest seoses raamatutega.

Muusika-aastale kohaselt tõi Jaak Joala ja Silvi Vraidi lauludega muusikalise tervituse Alo Kurvits.

Päeva lõpus andis sektsiooni juhataja aru maaraamatukogude sektsiooni tegevusest 2014. aastal ja tutvustas 2015. aasta kava.

Päeva korraldamise eest tänu Kõrveküla raamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule ning Anne Toomele, kes huvitava päeva kokku pani.

Teabepäevast saab pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu 3/2015 Viive Vink „Mida teabepäeval pakuti“.

10.-12. juunini said maaraamatukogude töötajad suveseminaril kokku Võrumaal.

Kolme mõnusa päeva jagu tegemisi ja käimisi Mehkamaal lõppesid sellega, et 12. juunil andsid võrukesed Ala-Rõuge külalistemajas maaraamatukogude sektsiooni leherohelise lipu üle mulkidele ja see tähendab seda, et järgmisel aastal kohtume maaraamatukogude 25. suveseminaril Viljandimaal.

Võrumaal nägime mitmed väikseid, armsaid raamatukogusid, kus töötavad inimesed, kes teevad südameasja ja hoiavad oma kodukoha vaimsust ja kultuuri; käisime metsavenna retkel ja olime lummatud sellest, kuidas üks mees hoiab elus mälestust metsavendadest; jõime punkris puskarit ja kujutasime ette, milline oli metsavenna elu; asetasime lilled ja küünla Raimond Kolga lapsepõlvekodu juurde ja sama tegime küüditatute memoriaali "Eesti kodu" juures; „vallutasime“ Eestimaa lõunatipu ja nautisime nii väikeste kui suurte Mehkamaa taidlejate esinemist; kuulasime Valdur Mikita loengut ja ärkasime koos ööbikutega – tegime varahommikuse linnulaulumatka Rõuge pargis; kohtusime Lauri Sommeriga; võtsime kokku 2015. aasta kevadel toimunud maaraamatukogude uuringu ja tegime rühmatööd. Siia saab lisada veel filmiõhtu "Filmiaasta Võrumaa raamatukogudes: Eesti film 100" ja ööülikooli, kus toimus töö sektsioonides.

Viimase päeva hommikul ühines meiega ka Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ere Raag, kes tänaseks päevaks on küll juba igapäevasest raamatukogutööst eemale jäänud. See ei tähenda aga seda, et ta mõtetes ikka raamatukogu juures ei oleks. Tänutäheks pika ja viljaka koostöö eest maaraamatukogude arendamisel kinkis ERÜ maaraamatukogude sektsioon Erele Tartumaa sõba ja andsime lubaduse, et hoiame teda meie tegemistega jätkuvalt kursis.

Täname Ala-Rõuge külalistemaja lahket ja rõõmsameelset perenaist. Kõiki neid imelisi "lõunamaa" inimesi, kes täitsid need päevad armsate kohtumistega ja tänu kellele tundsime igal sammul, et oleme tähtsad ja oodatud. Reet Olevsood, kes need päevad meiega veetis ja kõik meie tegemised/käimised fotodele püüdis.
Ja muidugi Inga Kuljust ja tema meeskonda, tänu kellele need päevad üldse võimalikuks ja teoks said!

Tänu toetuse eest ka Kultuuriministeeriumile, Hasartmängumaksu Nõukogule ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile.

Mehkamaal toimunud suveseminarist saab pikemalt lugeda Lea Ranna artiklist „Ikka kirjandus ja ajalugu loodusega käsikäes – see on meie moodi“ ajakirjas Raamatukogu 4/2015.

Samas ajakirjanumbris on ka pikem ülevaade (Lea Rand „Kas võtta elu nii, nagu see on?“) suveseminaril tehtud rühmatööst. Võrumaal toimunud ERÜ maaraamatukogude suveseminarist osavõtjad tegid rühmatööd neljal teemal:

1. Kui loodaks raamatukogude kompetentsi või arenduskeskus, siis millised on maaraamatukogude ootused sellele?
2. 21. sajandi raamatukogu – valuküsimused ja kuidas neid lahendada?
3. Praktilised näpunäited ajakirjas Raamatukogu
4. Mida peaks tegema olukorras, kus rahvastik maal väheneb ja raamatukogude hõlve väheneb? Mida teha, et raamatukogud alles jääksid, hõlve suureneks?

Suveseminaril tegi sektsiooni juhataja Lea Rand ka kokkuvõtte 2015. aasta kevadel läbiviidud maaraamatukogude uuringust.

2015. aasta kevadel, 1. aprillist kuni 15. maini, kaardistas ERÜ maaraamatukogude sektsioon maaraamatukogude olukorda ja hetkeseisu. (Võimalik, et praeguseks on olukord mõnes kohas juba muutunud.)

Selleks palusime maaraamatukogude töötajatel vastata 26 küsimusest koosnevale ankeedile, kus ootasime vastuseid palkade ja koolitusrahade, koosseisude vähendamise, ühendamiste ja töökoormuse, lisaülesannete ja nende tasustamise, aga ka koolitusvõimaluste ja –soovide kohta.

Ankeedile vastas 346 maaraamatukogude töötajat. Mitme protsendi maaraamatukogude olukorda see päriselt kajastab, seda on tegelikult üsna keeruline välja tuua, kuna statistilised andmed erinevad. Näiteks Eesti Statistika 25.05.2015 uuendatud andmed ütlevad, et Eestis on 442 külaraamatukogu. Rahvusraamatukogu statistika näitab, et 2014. aasta lõpu seisuga on Eestis 382 külaraamatukogu (põhikogud+harukogud). Ilmselt tekitab siin segadust ka see, et osa maaraamatukogusid on vallaraamatukogud, nende arvu aga statistikast välja ei tule. Kui lähtuda Rahvusraamatukogu andmetest, siis vastas meie ankeedile 90% maaraamatukogudest, mis on ju iseenesest suurepärane tulemus, kuigi ilmselt mitte päriselt õige.

Aga olgu selle osalusprotsendiga kuidas on, päris hea pildi olukorrast maaraamatukogudes saime me siiski.

Kõige rohkem vastajaid oli Pärnumaalt, Tartumaalt, Harjumaalt ja Viljandimaalt. Kõige vähem vastuseid saime Jõgevamaalt ja Hiiumaalt.

Pikem ülevaade läbiviidud uuringust on loetav ajakirjas Raamatukogu 5/2015 Lea Rand „26 küsimust ja 346 vastajat. Maaraamatukoguhoidjate ankeedi kokkuvõte.“

Sügisesel koosolekul 21. septembril

tegime kokkuvõte 10.-12. juunil 2015 Võrumaal toimunud suveseminarist (sh seal toimunud rühmatöödest ja kevadel läbiviidud maaraamatukogude uuringust.

Tutvusime „Aasta maaraamatukoguhoidja 2015“ nominentidega. Neid oli tänavu esitatud 12:

• Viimsi Raamatukogu direktor Tiiu Valm Harjumaalt,
• Toila Raamatukogu juhataja Lea Rand Ida-Virumaalt,
• Imavere Raamatukogu juhataja Allika Jürise Järvamaalt,
• Kadrina Valla Raamatukogu juhataja Ene Heide Lääne-Virumaalt,
• Värska Raamatukogu juhataja Eha Kütt Põlvamaalt,
• Surju Raamatukogu juhataja Riit Lillemets Pärnumaalt,
• Märjamaa Valla Raamatukogu direktor Ede Talistu Raplamaalt,
• Taritu Raamatukogu juhataja Urve Vakker Saaremaalt,
• Nõo Raamatukogu juhataja Helle Voore, Teedla Raamatukogu raamatukoguhoidja Piret Terve ja Rannu Raamatukogu juhataja Viive Vink Tartumaalt,
• Kuutsi Raamatukogu juhataja Helgi-Loviise Kõivumägi Võrumaalt – nemad on need, keda kolleegid on pidanud sel aastal tunnustuse ja äramärkimise vääriliseks.

Kõik nominendid said tunnustatud 30. oktoobril maaraamatukoguhoidja päeval Palamusel.
Tublimaist tublim selgub koos teiste ERÜ auhindade saajatega ERÜ aastakoosolekul 28. veebruaril 2016.

30. oktoobril võõrustas Palamuse rahvamaja maaraamatukoguhoidjaid kogu Eestist. Viieteistkümnendal üleriigilisel maaraamatukoguhoidja päeval osales umbes 130 raamatukogutöötajat.

Päeva esimene pool kulus ettekandeid kuulates. Jõgevamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor, meedia alal magistrikraadi omav Raivo Suni arutles selle üle, kuidas tänapäeva infotehnoloogia kasutamine muudab inimese lugemisharjumust.

Jõgevalt pärit ulmekirjanik Maniakkide Tänav ehk Agur Karukäpp kutsus kuulajad seiklema eesti ulmekirjanduse põneval maastikul, Eesti Rukki Seltsi president, Jõgeva maavalitsuse arendusnõunik Vahur Kukk kõneles aga sellest, mida tähendab rukis eesti rahvale ning kuidas on kulgenud tänavune Eesti rukki aasta. Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi pedagoogi Aili Kalavuse suu läbi sai rahvas teada, mida kajastab muuseum ja milliseid programme külastajatele pakub.

Kultuurilist meelelahutust pakkusid seekord noored artistid: Põltsamaa noortebänd S&M’s ning Palamuse lapsed-noored, kes osalesid MTÜ Sokuturi tänavuses muusika- ja tantsulaagris, kus toodi lavale Kaari Sillamaa muusikal “Üks kõigi ja kõik ühe eest”.

Maaraamatukoguhoidjapäevast saab pikemalt lugeda ajalehes Vooremaa ilmunud Riina Mägi artiklist „Raamatukogupäevadele pandi punkt Palamusel“ http://www.vooremaa.ee/raamatukogupaevadele-pandi-punkt-palamusel/

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja

2014. aasta möödus ERÜ maaraamatukogude sektsioonile traditsiooniliste sündmuste rütmis.

Toimus kaks sektsiooni koosolekut, kevadine teabepäev, suvine seminar-laager ja aasta lõpetas maaraamatukoguhoidja päev.

Sektsiooniga liitus Marju Purgats Harjumaalt Oru raamatukogust. Tore, et peale pikemat puhkust on taas meiega Maris Paas Jõgevamaalt.

Endine sektsiooni liige Ülle Siska Jüri raamatukogust valiti ERÜ juhatusse ja seoses sellega tema maaraamatukogude sektsiooni töös enam ei osale.

Kevadine koosolek toimus 24. märtsil.

Koosolekul arutati ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev korraldamist 28. aprillil 2014, suveseminari korraldust 11.-13. juunil 2014 Lääne-Virumaal, 2013. aastal alustatud raamatukogutöötajate mälestuste kogumisega seonduvaid küsimusi ja staažikate kolleegide tunnustamist. Arutati ka, kuidas elavad raamatukogud erinevates maakondades. Toimus ka osavõtjate tutvusring, et uued tulijad saaksid meiega tuttavaks. Teemaks olid veel raamaturahad, uus kutsestandard jm.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev muutis tänavu oma traditsioone ja toimus seekord aprillikuu lõpus 28. aprillil 2014 Rahvusraamatukogu väikeses saalis, mitte märtsis nagu tavaliselt.

Millised teemad seekord kavas olid?

Päeva alustas Rahvusraamatukogu arendus- ja koolituskeskuse juhtiv spetsialist Margit Jõgi, kes tegi küllaltki põhjaliku ülevaate rahvaraamatukogude 2013. aasta statistikast. See teema oli ka põhjus, miks teabepäeva toimumisaega kuu võrra hilisemaks nihutasime.

Statistika võib kokku võtta sellega, et vähemaks on jäänud nii raamatukogusid, raamatukogutöötajaid kui ka raha. Veidi saab rõõmustada selle üle, et komplekteerimiskulu omavalitsuselt ühe elaniku kohta on võrdluses 2012. aastaga igal pool tõusnud. See aga ei muuda paremaks üldist pilti sellest, et viie aastaga on teavikute ja raamatute hankimine vähenenud 14,5%, seitsme aasta võrdluses -30%.

Wikipeedia vabatahtlik Teele Vaalma rääkis raamatukogudest Wikipeedias.

Selle esinemise mõte oli ärgitada ja julgustada raamatukogutöötajaid lisama Wikipeediasse artikleid oma raamatukogudest. Aprillikuu lõpu seisuga oli veebientsüklopeedias 108 artiklit Eesti raamatukogudest. Neid võiks aga olla tunduvalt rohkem. Mitmes maakonnas on toimunud vastavad koolitused, mille tagajärjel on lisandunud nii mõnigi artikkel.

Väga huvitava ja sisuka ülevaate tegi „kirjandusminister“ Mart Juur. Ehkki eelnev kokkulepe oli, et pilgu alla peaks jääma 2013. aasta kirjandus, tegi Mart Juur palju laiema kokkuvõtte ja tõi välja need teemad ja raamatud, mis talle viimaste aastate jooksul silma on jäänud.

Pealelõunal jätkus päev Võtikvere raamatuküla lainel. Nimelt sai see tore algatus möödunud aastal juba 15. aastaseks. See oli piisav põhjus kutsuda rääkima Võtikvere raamatuküla „ema“, kirjanik ja režissöör Imbi Paju, kes ütles, et tal on neli last: raamatud, film, Võtikvere ja poeg.

Päeva viimane esineja oli Avatud Meele Instituudi koolitaja Ene Kulasalu, kes püüdis läbi praktiliste harjutuste anda näpunäiteid ja tehnikaid, kuidas panna lugejat eesmärgistama ja väljendama oma lugemissoovi, kuidas aidata lugejaid oma muljeid reflekteerida.

Ene Kulasalu pani inimesed mõtlema ja arutlema selle üle, milliseid mõtteid tekitas see loengu teema, kuidas see haakub meie igapäevatööga. Usun, et koos läbiviidud harjutused panid nii mõnegi osaleja mõtlema selle peale, kuidas igapäevatöös oma lugejatele ja nende tunnetele lähemale jõuda ja läbi selle aidata neil õige raamat leida.

Teabepäevast võib pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 34-35.

11.-13. juunil toimus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXIII suveseminar. Kohtumispaik Lääne-Virumaa ja läbivaks teemaks oli „Raamatukoguhoidja kui koolitaja ja õpetaja“.

Kolme päeva sisse mahtus loenguid ja kohtumisi, õppekäike raamatukogudesse, ekskursioone ja tutvumiskäike – õppekäigud Võsupere, Uhtna, Sõmeru ja Kunda raamatukogudesse, ekskursioonid Rakveres, tsemendilinnas Kundas ja kaptenite külas Käsmus, tutvumine Vihula mõisa ja Käsmu Meremuuseumiga.

Kõigi osavõtjate nimel täname korraldajaid Lääne-Virumaa Keskraamatukogust.

Eriti suur tänu Leale, Marjule ja Kailile, kes need kolm päeva tekitasid igal sammul tunde, et oleme oodatud ja hoitud.

Suveseminarist võib pikemalt lugeda ajakirjast Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 36-37.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp sai üle antud võrukestele, nii et käesoleval aastal kohtume juba Võrumaal. Aga siis on juba hoopis uued teemad ja uued kohtumised.

Sügisene sektsiooni koosolek toimus 20. septembril.

Arutusel olid:
Raamatukogupäevad ja maaraamatukoguhoidjate päev 30.oktoobril Paides.
Päeva kava oli kutsutud tutvustama Malle Kull Järvamaa Keskraamatukogust.

Auhinna „Aasta maaraamatukoguhoidja“ 2014 nominendid ja valimine.
Auhinnale esitati 10 kandidaati:

• Helme Vendel Liivi raamatukogu juhataja Läänemaalt
• Sirje Leini Koosa raamatukogu juhataja Tartumaalt
• Karmen Liping Kääpa ja Lasva raamatukogude juhataja Võrumaalt
• Sirje Bärg Kose raamatukogu direktor Harjumaalt
• Hille Väljaotsa Iisaku raamatukogu juhataja Ida Virumaalt
• Anu Saul Pala raamatukogu juhataja Jõgevamaalt
• Ly Vihtol Koeru raamatukogu direktor Järvamaalt
• Lea Saaremäe Võõpsu raamatukogu juhataja Põlvamaalt
• Maie Kalmiste Kehtna raamatukogu direktor Raplamaalt
• Marlin Pärn Orissaare raamatukogu raamatukoguhoidja Saaremaalt

Parimaist parim kuulutatakse välja koos teiste ERÜ aunimetustega 27. veebruaril ERÜ aastakoosolekul.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suuremad ettevõtmised 2015: teabepäev ja suveseminar.

Tegime ka vahekokkuvõtte staažikate kolleegide tunnustamisest maakondades ja mälestuste kogumisest.

Nagu ikka, nii ka seekord, lõpetas raamatukogupäevad maaraamatukoguhoidja päev. Seekord saadi kokku Paides ja juba XIV korda.

Katre Riisalu tegi kokkuvõtte raamatukogupäevade üritustest, Järvamaa Keskraamatukogu tutvustas om 155. sünnipäevaks koostatud raamatut, kuulati ülevaadet eesti Rahvamajade ühingu tegemistest ja ajakirja Maale väljaandmisest. Liikumisaastale oli kohane üle vaadata maakonna matkarajad ja seenemetsad, seda küll virtuaalselt.

Naiste südamed võitsid noormehed Üle-eestilisest Noorte Muusikaliteatrist, kes juhatasid sisse sündmuse olulisema osa - „Aasta maaraamatukoguhoidja 2014“ nominentide tutvustuse.

Tänu Järvamaa Keskraamatukogu naiskonnale toreda päeva korraldamise eest!

Aasta jooksul on toimunud suhtlus listi vahendusel ja maaraamatukogudele on operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebooki lehe kaudu.

Ajakirjas Raamatukogu on aasta jooksul maaraamatukogudest ilmunud artiklid:
Teabepäevade traditsiooni tuleb hoida / Lea Rand
Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 34-35

Kolm harivat päeva Lääne-Virumaal / Lea Rand
Raamatukogu, (2014) nr. 5, lk. 36-37

Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013. Kuna tähtajaks laekus vaid 4 kaastööd, siis otsustasime tähtaega pikendada. 2014. aasta lõpuks on mälestuste kogumine jõudnud sellisesse faasi, et oleks võimalik mõelda raamatu avalikuks tegemisest. Mälestusi oleks võinud olla rohkem erinevamatelt inimestelt, kuid koguseliselt on neid saabunud päris palju. Nüüd tuleks mõelda, millises vormis ja kuidas teha need kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale. Mälestustega samasse raamatusse on plaan kaasata ka kaks aastat varem raamatukoguhoidjate poolt saadetud luuletused, mis on kokku köidetud kogumikku „Sahtlipõhja laulud.“

2014. aastal algatas maaraamatukogude sektsioon koostöös maakondade keskraamatukogudega staažikate kolleegide tunnustamise.

Tunnustuse ja tänukirja koos väikese meenega said aasta jooksul kõik kolleegid maaraamatukogudest, kellel tööstaaži raamatukogus vähemalt 35 aasta. Möödunud aasta alguses oli neid 90 , 11 raamatukoguhoidjat on töötanud raamatukogus üle 50 aasta. Nemad on meie raudvara.

Lea Rand
Sektsiooni juhataja

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevuse 2013. aastal võib kokku võtta märksõnadega traditsiooniliselt toimekas.

Aasta jooksul toimus sektsiooni liikmeskonnas kaks muudatust – Tartumaa esindajaks sai ANNE TOOME Alatskivi raamatukogust ja lahkus Võrumaa asendusliige Siiri Kartsepp.

Tavapäraselt toimus aasta jooksul kaks koosolekut.

Kevadine koosolek toimus 24. aprillil ja seekord tegime väljasõiduistungi Jüri raamatukogusse, kus võttis meid vastu sektsiooni liige, Jüri raamatukogu direktor Ülle Siska.
Peale ekskursiooni Jüri raamatukogus ja gümnaasiumis olid arutusel järgmised küsimused:

Kokkuvõte maaraamatukogude sektsiooni teabepäevast.
Lea Rand tegi lühikese kokkuvõtte maaraamatukogude teabepäevast, mis toimus 18. märtsil Rahvusraamatukogus. Seekord oli päris keeruline ettekandjaid leida, oli mitmeid äraütlemisi. Sellegipoolest pakkus teabepäev palju huvitavaid teemasid.

Maaraamatukogude sektsiooni suveseminar Läänemaal 12.-14. juunil 2013.

Maaraamatukoguhoidja päev Harjumaal Keilas.

Auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja” statuudi muutmine.
Lea Rand selgitas „Aasta maaraamatukoguhoidja“ statuudi muutmise vajadust. Statuudi punkt 13. Auhind antakse üle iga-aastasel maaraamatukoguhoidja päeval ja samas saavad ka nominendid tänukirja.
Muuta järgmiselt: 13. Nominendid kuulutatakse välja maaraamatukoguhoidja päeval oktoobris ja „Aasta maaraamatukoguhoidja“ auhind antakse üle ERÜ aastakoosolekul.

Ühendatud rahva-ja kooliraamatukogud.
Ülle Siska on koostanud soovitused ühendatud raamatukogule tuginedes kooli- ja rahvaraamatukogu seadustele. On teinud koostööd antud teemal ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhataja Kristel Rannaäärega.

Üleskutse mälestuste kogumiseks.
Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013.

Teine sektsiooni kokkusaamine toimus 24. septembril Rahvusraamatukogus.

Päevakorras oli:
Kokkuvõte maaraamatukogude suveseminarist Läänemaal.
Tiina Ulm tegi lühikokkuvõtte suveseminarist Läänemaal. Vastutus oli suur, kuid tagasiside põhjal tundus, et saadi hakkama. Suveseminariga oldi väga rahul, suur tänu korraldajatele Läänemaalt.

Kokkuvõte küsitlusest lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.
Lea Rand tegi kokkuvõtte küsitlusest lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.

Raamatukogupäevad 2013 „Kohtume raamatukogus“.

Maaraamatukoguhoidja päev Keilas 25. oktoobril 2013.

Auhinna “Aasta maaraamatukoguhoidja” nominendid ja parima valimine.
2013.a. oli auhinnale esitatud 12 kandidaati, kelle hulgast valiti salajase hääletamise tulemusel Aasta maaraamatukoguhoidja.

„Ühendatud“ kooli- ja rahvaraamatukogud. Kuidas edasi?

Kokkuvõte Balti- ja Põhjamaade raamatukoguhoidjate konverentsist Helsingis.

2014. aasta maaraamatukogude sektsiooni teabepäev.

Teised traditsioonilised üritused.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev toimus 18. märtsil Rahvusraamatukogus.

Teabepäeval osalejatel paluti vastata väikesele ankeedile, kus olid küsimused koolitusvõimaluste ja rahastamise kohta ning paluti välja tuua oma ootused sektsioonile ja oma maakonna esindajale. Kokkuvõte teabepäevast ja ankeedi vastustest siit.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXII suveseminar toimus sel aastal 12.-14. juunini Läänemaal. Kokkuvõte suveseminarist loe siit

Maaraamatukoguhoidja päev Keilas 25. oktoobril.

Maaraamatukoguhoidjaid võõrustati meie pidupäeval seekord Keila  Gümnaasiumis. Vastuvõtjaks Harju Maakonnaraamatukogu. Päeva, mille juhtmõtteks oli „Elu võimalikkus maal“, juhtis Keila lehe toimetaja Agu Veetamm.

Nagu ikka - möödus päeva esimene pool tõsisemas ja ametlikumas võtmes. Elu võimalikkusest maal ja raamatukogude osast selles kõneles Saida farmi juht, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava. Tema esinemisest jäi ehk enim meelde mõte, et raamatukogu on nagu mets – kasvab küll aeglaselt, aga on kogu aeg olemas. Sulev Oll Maalehest rääkis Eesti asjast uues ajas. Tema võttis oma esinemise kokku mõttega, et kui maale jäävad elama need, kes tahavad, mitte need, kes peavad, siis on kõik korras. Elust külas nimega Euroopa rääkis liikumise Kodukant esindaja Anneli Kana. Kõigi nende esinemisest jäi kõlama positiivne hoiak ja arusaam, et ka maal on võimalik vägagi hästi elada, kui ainult endal tahtmist ja pealehakkamist jagub.

Pealelõuna jätkus pidulikumas meeleolus - tunnustati Aasta maaraamatukoguhodija 2013 nominente, keda seekord oli kokku 12:

• Rita Merekivi – Järvakandi Aleviraamatukogu juhataja Raplamaalt
• Sirje Moorus – Ruusmäe Raamatukogu juhataja Võrumaalt
• Ülle Siska - Jüri Raamatukogu direktor Harjumaalt
• Tiina Tõnurist – Mäetaguse raamatukogu juhataja Ida-Virumaalt
• Eha Marrandi – Türi Raamatukogu Oisu raamatukogu raamatukoguhoidja Järvamaalt
• Külli Vardja – Ahja raamatukogu juhataja Põlvamaalt
• Liia Uussaar – Metsküla raamatukogu juhataja Saare maakonnast
• Liivi Paumets – Tõrvandi raamatukogu direktor Tartumaalt
• Tiiu Aasrand – Lihula Valla ja Kirbla raamatukogu raamatukoguhoidja Läänemaalt
• Tiina Ulm – Lihula Valla ja Metsküla raamatukogu, Lihula Valla raamatukogu juhataja KT Läänemaalt
• Malle Pajo – Are raamatukogu juhataja Pärnumaalt
• Merle Rang – Vastemõisa raamatukogu raamatukoguhoidja Viljandimaalt.

Aasta Maaraamatukoguhoidja 2013 kuulutatakse koos teiste ERÜ auhindadega välja järgmise aasta veebruaris ERÜ aastakoosolekul.

Meelelahutuseks demonstreeris kohalik firma „Protten“ oma toodangut ja päeva lõpetas nagu ikka väike vein ja suupiste. Enne kojusõitu kasutasid raamatukoguhoidjad Protteni firmakaupluses võimalust garderoobi täiendada ja nii mõnigi meist lahkus poest uue kleidi või kostüümi omanikuna.Oli kena ja meeleolukas päev.

Aasta jooksul on toimunud tihe suhtlus listi vahendusel. Jaanuaris palus maaraamatukogude sektsiooni abi Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar, kellel oli plaanis kirjutada raamatukogudest artikkel. Sektsiooni liikmed tegid ära suure töö, kuid kahjuks ei ole seda artiklit tänaseni ilmunud. Augustis kogusime andmeid lisaülesannete kohta maaraamatukogudes.

Detsembris pöördus meie poole Maalehe ajakirjanik Heli Raamets, kes tundis huvi pika staažiga maaraamatukoguhoidjate kohta. Eesmärgiks kirjutada sellel teemal artikkel. Artikkel ilmus 18. jaanuaril 54 aastat Võõpsu raamatukogu juhtinud Lea Saaremäest

2013. aastal on maaraamatukogudele operatiivselt infot jagatud ka maaraamatukogude sektsiooni Facebooki lehe kaudu.

Ajakirjas Raamatukogu on aasta jooksul maaraamatukogudest ilmunud artiklid:
„Oma sektsiooni koolitustel jõuab ikka käia“ (U. Salumaa, E. Marrandi, L. Rand)
Raamatukogu 3/2013. Samas ilmus ka üleskutse mälestuste kogumiseks.
„Kohalike omavalitsuste mõju kasvab“ (L. Rand) Raamatukogu 5/2013.

Raamatukogupäevade ajal andis sektsiooni juhataja Lea Rand intervjuu KUKU raadiole.

Kultuuripärandi aasta puhul kuulutas ERÜ maaraamatukogude sektsioon kevadisel koosolekul välja raamatukoguhoidja mälestuste kogumise, tähtaeg 31. detsember 2013. Aasta lõpuks on oma mälestusi saatnud 4 raamatukogutöötajat.

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

2012. aasta alguses vahetus ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees. 6 aastat sektsiooni juhtinud Irma Raatma andis „teatepulga“ üle ja alates 1. jaanuarist 2012 on maaraamatukogude sektsiooni esimees Toila Raamatukogu juhataja Lea Rand.

Sektsioon jätkas tööd juba väljakujunenud rütmis. Koosolekutel saadi kokku kahel korral – kevadel ja sügise hakul. Kevadel toimus samuti juba traditsiooniks saanud teabepäev ja suvel maaraamatukogude suveseminar. Raamatukogupäevad lõpetas ka tänavu maaraamatukoguhoidja päev, seekord Tartumaal, Alatskivil.

Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev “Eesti kirjandus meedia haardes” toimus 19. märtsil. Kava pani kokku Irma Raatma.
Irma Raatma tegi kokkuvõtte TOP 10 laenutustest maaraamatukogudes, Maire Liivametsa ettekande teema oli „Eesti kirjandus kestab edasi“. Mahajäetud majast kuni Lõpuaktuseni ehk siis viimaste aastete laste- ja noortekirjandusest rääkis Anne Kõrge.
Eesti ulmest kirjandusmaastikul rääkis Siim Veskimees ja Eesti kirjanduse ja tema stereotüüpide üle arutles Jan Kaus.
Käesoleva aasta alguses läbiviidud ühinenud kooli- ja rahvaraamatukogude uuringust tegi kokkuvõte Lea Rand. Uuringust saab pikemalt lugeda siit. (Pdf fail lisatud uhendatud_raamatukogud.pdf). 
Teabepäeva kokkuvõtte leiab ajakirjast Raamatukogu 3/2012.

23. aprillil toimunud sektsiooni koosolekul olid arutusel järgmised teemad:

• ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäeva “Eesti kirjandus meedia haardes” kokkuvõte.
• Kokkuvõte ühendatud rahva-ja kooliraamatukogude uuringust.
• Kultuuripoliitika raamatukogude valdkonna arengusuunad.
• ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XXI suveseminar 13.-15. juuni 2012 Ida-Virumaal Toilas. Raamatukogupäevad. XII maaraamatukoguhoidja päev Tartumaal Alatskivil. Liikmemaksud. Kutseomistamine raamatukogunduses. Raamatukogude auhindade andmine.

Maaraamatukogude suveseminar toimus tänavu juba 21. korda.
13.-15 juunil said maaraamatukogude töötajad üle Eesti kokku Ida-Virumaal, Toila vallas, Alujoa Puhkekeskuses.
Kolme päeva sisse mahtusid erialajutud ja loengud - KM raamatukogude nõunik Meeli Veskus rääkis raamatukogude päevaprobleemidest, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi dotsent Maria Tilk rääkis SÕNA jõust, sellest, kuidas sõnaga võib teha midagi väga head, aga ka väga halba; luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuh tutvustas kaasaegset vene kirjandust.

Palju elevust tekitas õhtune agitkavade ülevaatus, mida küll väga tõsiselt ei olnud vaja võtta, sest pigem oli see mõeldud ikka meelelahutusena iseendale, mitte "mõisa" peale võistlusena. Aga Jõuluvana enne jaani jagas tema arvates kõige toredamate kavade esitajatele ka väikesed kingitused. Jõuluvana kalli said kõik osalejad:)

Üks päev kulus tutvumiseks Ida-Virumaaga – külastasime Kohtla-Nõmme Kaevandusmuusemi, kus saime koos staažikate kaevuritega üsna korraliku ettekujutuse sellest, kuidas maa-alune töö käib; silmale ja hingele pakkus palju elamusi Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster Kuremäel; käisime vaatamas Kurtna ja Vaivara raamatukogusid – viimases oli tore võimalus kohtuda tänavuse Virumaa kirjandusauhinna laureaadi, Andrei Hvostoviga; ekskursioon Sillamäe linnas oli suurele osale osalejatest esimene tutvus selle omapärase linnaga. Õhtune kultuuriprogramm koos folklooriansambliga Suprjadki andis omaette elamuse ja võimaluse ka endal kaasa lüüa.

Lisaks veel hommikused-lõunased-õhtused "ümarlaua"jutud kolleegidega ja viimasel päeval Toila raamatukogu külastus ja jalutuskäik kaunis Oru pargis.
Maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp koos järgmise suveseminari korraldamise auga said üle antud Läänemaale! Pildid.

Kokkuvõte suveseminarist ajakirjas Raamatukogu 4/2012.

Sügisene sektsiooni koosolek toimus 24. septembril.
Päevakorras olid järgmised teemad:
Auhinna "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominendid. Auhinna "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominente oli esitatud kokku üheksa kaheksast maakonnast.
Kokkuvõte XXI maaraamatukogude suveseminarist Ida-Virumaal 13.-15. juunil 2012.a. Suveseminaril osalejad olid korraldusega väga rahul, seminar oli õpetlik ja lõõgastav.
Kohtumisest Jõgeva Keskraamatukogus 12. septembril 2012.a. Lea Rand kohtus Jõgeva maakonna raamatukoguhoidjatega Jõgeva Keskraamatukogus 12. septembril k.a. seminaril. Kohtumise eesmärgiks oli teha kokkuvõte sektsiooni tööst, leida asendaja sektsiooni liikmele, rääkida ühendatud rahva- ja kooliraamatukogude uuringust. Kohtumine oli edukas ja meeldejääv, lisaks tore rännak läbi Voore- ja Virumaa.

Raamatukogupäevad. XII maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril 2012. a. Alatskivil Tartumaal. Juhatuse poolt andis juhised edasi Lea Rand: kuidas sidusus ja solidaarsus võiks väljenduda nii reklaamis kui üritustel, mida siis edastada ka raamatukogude listi maakondades.
Hele Ellermaa tutvustas XII Maaraamatukoguhoidja päeva kava Alatskivi lossis 30.10.2012.

Arutati järgmise aasta suuremaid ettevõtmisi:

• ERÜ maaraamatukogude sektsiooni XII teabepäev 2013.a. aprillis.
• XXII maaraamatukogude suveseminar Läänemaal 2013.a. Tiina Ulm tutvustas järgmise aasta suveseminari plaane. Kohaks pakutakse esialgselt Kullamaa, mis on kultuurilooliselt huvitav koht, kultuurilembene koht jm. Arutati sobivat toimumise aega ja oldi pakutuga rahul.
• XXII maaraamatukogude suveseminar toimub Lääne maakonnas Kullamaal 12.-14. juunil 2013.a.

Uuest kutsestandardist.
Abimaterjalist ühendatud raamatukogudele.

Maaraamatukoguhoidja päev toimus tänavu Tartumaal, Alatskivil.
Kui esimesed raamatuhoidjad Alatskivile kohale jõudsid, oli lahke pererahvas juba uksel vastas ja hubane kaminatuli tervitas tulijaid.

Päeva alustuseks tegid Alatskivi lossi perenaised lossis huvitava ja hariva ekskursiooni, tänu millele said loss ja nende kunagised peremehed Nolckenid palju tuttavamaks, kui nad ehk seni olid.
Peale Alatskivi vallavanema Andu Tõrva tervitust oli võimalus kuulata kolme huvitavat ettekannet.
Rein Veidemann arutles seotusest ja sidususest nii elus üldiselt kui ka seostes kirjandusega. Selle ettekande teksti on autori loal võimalus lugeda ka ERÜ aastaraamatust.
Juhan Liivi Muuseumi direktor Mari Niitra abiga tegime väikese ekskursi Kodavere kihelkonna aja- ja kultuurilukku ning Aasta kirjanik Meelis Friedenthal rääkis imaginaarsetest maailmadest.
Väikese, aga meeleoluka muusikalise vahepalaga Eduard Tubina loomingust kostitasid meid Alatskivi Kunstide kooli õpetajad.
Päeva teise poolde mahtusid veel Tartu maavanema, Reno Laidre, tervitus ja päeva tähtsaim osa "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominentide väljakuulutamine.

Tänavu väärisid tunnustust:
Alili Ansel, Kullamaa raamatukogu Läänemaa
Ilse Aigro, Valgjärve raamatukogu Põlvamaa
Malle Kiis, Aruvälja raamatukogu Pärnumaa
Hele-Mai Truuts, Kabala raamatukogu Raplamaa
Lembi Mets, Kaarma raamatukogu Saaremaa
Anne Toome, Alatskivi raamatukogu Tartumaa
Viive Vink, Rannu raamatukogu Tartumaa
Ingrit Porkanen, Abja raamatukogu Viljandimaa
Merike Kender, Varstu Raamatukogu Võrumaa

"Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" kuulutatakse välja 2013. a. veebruarikuus toimuval ERÜ aastakoosolekul koos kõikide teiste ERÜ preemiate saajatega.
Päeva lõpetas kehakinnitus Alatksivi lossi restoranis.

Avalikustasime ka ERÜ maaraamatukogude sektsiooni pöördumise kohalike omavalitsuste poole, millele kirjutas alla 103 maaraamatukoguhoidja päeval osalenut. Pöördumine.
ERÜ poolt edastatakse pöördumine Linnade Liidule ja Eesti Omavalitsuste Liidule. Maakogude sektisooni liikmete ülesandeks jäi pöördumise levitamine oma maakonnas ja raamatukogudes, et see võimalikult kiiresti ja operatiivselt kohalikesse omavalitsustesse jõuaks.
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni nimel tahan öelda „Suur aitäh!“ Tartumaale ja Alatskivile, eriti Hele Ellermaale ja Anne Toomele, kes ilusa ja huvitava päeva kokku panid!

Koostöös ERÜ kooliraamatukogude sektsiooniga alustati nö juhendmaterjali koostamist ühendatud kooli- ja rahvaraamatukogudele. Selle dokumendi koostamisel on suure töö teinud sektsiooni liige Ülle Siska. Loodetavasti jätkub koostöö ühendamise teemadel ka järgmisel aastal ja selle tulemusel peaks valmima dokument, milles välja toodud teemad on abiks raamatukogudele, kus ühinemine veel ees seisab ja ka nendele, kus see juba teoks on saanud.

Lea Rand
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

2011. aastal maaraamatukogude olukord ei ole paranenud. Mõnedes raamatukogudes on vähendatud koosseisu, raamatukogusid on tööle pandud lühema lahtiolekuajaga, raha raamatute soetamiseks ja tegevuskuluks on endiselt väga väike. Koolitusrahade kärpimine või hoopis äravõtmine on mõjutanud ka osavõttu maaraamatukoguhoidjate ühisüritustest.

Sektsioon käis koos kahel korral.

11. aprillil arutati suveseminariga seotud teemaderingi, laagrite kroonikatest, viimistleti auhinna statuudi teksti, kavandati maaraamatukogupäeva korraldamist Lääne-Virumaal jm.

28. novembril kuulati ära 2011. a. aruanne, kavandati 2012.a. tööplaan.

25. märtsil 2011 toimus teabepäev "Kirjandusmuuseumi virtuaalsest keldrist lugemispessa", mille kava pani kokku Lea Rand.

Vanaraamatute digiteerimisest kõneles EKM projektijuht Kadri Tüür. Ajakirja "Lugu" tutvustas peatoimetaja Kätlin Kaldmaa. Ülevaate 2010. a. eesti algupärasest lastekirjandusest tegi Krista Kumberg. Mälu ja mäletamise teemast eesti kirjanduses kõneles EKM teadur Rutt Hinrikus. Eesti Lugemisühingu projektist "Lugemispesa" saime etenduseelamuse Pirita-Kose lasteaia lastelt, kes olid selgeks õppinud E. Valteri jutustuse "Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist". Lugemispesade mentor Helle sõber jagas oma kogemusi tööst lastega. Värskeid ideid pakkus veel ELÜ juhatuse esimees Maili Vesiko-Liinev. 25. märtsil peetud teabepäev loeti kordaläinuks. Ülevaade

Maaraamatukogude sektsiooni suveseminar 13.-15.06.2011 Pärnumaal keskendus e-raamatu ja e-raamatukogu teemadele, mille kohta tegi väga põhjaliku ja huvitava ettekande Piia Salundi Sauga raamatukogust, uut kodulooportaali Uranias käsitles Heda Piiriste Pärnu Keskraamatukogust. Islami kultuurist ja kommetest pidas särava ettekande Kattri Ezzoubi, kes ka õhtul kõigile islamimaades nii tuntud kõhutantsu õpetas. Tore oli pikast päevasest istumisest õhtul tantsu abil lõõgastust leida. Tori raamatukogus kogesime kahe erineva kogu sõbralikku kooseksisteerimist (kool ja külakogu), kus kummalgi oli oma fond ja erinev tarkvaraprogramm, oma eelarve, aga ühised ruumid. Külastasime Vihtra külakeskust ja raamatukogu, Vändras raamatukogu ja vaibavabrikut. Õhtul oli temaatiline Kreeka õhtu ehtsa ajaloolise näitemänguga "Philemon ja Baukis", kreekapärase õhtulaua ja sirtaki tantsimisega. Hilisõhtul lugesime luulekonkursi "Sahtlipõhja laulud" paremaid luuletusi. Parimaks tunnistati Kallaste raamatukogu Siiri Ušakova meeleolukad luuletused. Konkursile saadetud luuletused pandi kokku omaette luulekoguks ja säilitatakse ERÜ büroos.

Viimasel seminaripäeval Pärnus kuulasime Meeli Veskuse ettekannet "Raamatukogud meil ja mujal", mis keskendus Euroopa raamatukogude otsingutele majanduskriisist võimalikult valutult väljatulemisele ja mitmetele muutustele sellega seoses. Margus Küppar rääkis veelkord e-raamatute revolutsioonilisest.

Maaraamatukogude sektsioon oli teinud ulatusliku küsitluse palkadest raamatukogudes.

Majanduslanguse tõttu vähenes suuremas osas raamatukogudes raamatu- ja perioodikaraha, vähendati töötasu, vähendati ametikohta ja kohamäära, raamatukogusid suleti või muudeti teeninduspunktideks.

Küsitlusele vastas 576 raamatukoguhoidjast 526, so 91,3%.

Selgus, et 12 täiskohaga töötajat saavad miinimumpalka 278€, neist üheksal on kõrgharidus. Täistööajaga töötab 401 inimest (76,2%), osaline tööaeg on 125 inimesel.

383 - 511€ palka saavad 53,44% töötajatest. Eesti keskmisele palgale lähedast või suuremat palka (2011 I kv ) 792€ saavad 9 töötajat – 1,7%.

47 (8,9% kõrgharidusega töötajat saavad 479 – 511€ palka, 3 keskharidusega inimest saavad 639 – 734€.

Keskmine maaraamatukoguhoidja palk Eestis oli 2011. a. 433 eurot.

Irma Raatma

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

2010.a. jätkuv majanduslik madalseis mõjutas maaraamatukogude tegevust üsna tugevalt. Eelarveraskustes vallad kaalusid mitmete raamatukogude sulgemist, vähendati koosseise, vähendati palkasid, raamatu- ja tegevuskulu rahad vähenesid oluliselt. Paljudes kohtades kärbiti koolitusraha või võeti üldse ära. See kõik mõjutas ka mingil määral sektsiooni tööd, sest tebepäevast ja laagrist osavõtjate arv oli väiksem.

Sektsioon käis koos kahel korral.

26. aprillil arutati suvise seminarlaagri korraldamisega seotud küsimusi. Juttu tehti laagrite kroonikatest, mis tuleks kohe peale iga laagri toimumist büroosse meie kroonikaraamatusse saata. Kavandati X maaraamatukoguhoidja päeva Põlvamaal, tutvuti ERÜ uute toimkondade tööpõhimõtetega, soovitati juhatuse liikmetel osaleda töörühmade töös.

08. novembril kuulati ära 2010 aasta aruanne, kavandati 2011.a. tööplaan. Otsustati korraldada teabepäev 25. märtsil 2011, arutati läbi võimalikud teemad ja esinejad. Teabepäeva korraldab  Lea Rand. Suveseminari toimub 13.- 15. juunil Pärnumaal. Otsustati korraldada luulekonkurss raamatukoguhoidjate vahel. Arutati Aasta maaraamatukoguhoidja statuudi teksti. Maaraamatukoguhoidja päev 28. 10. 2011 toimub  Lääne-Virumaal. Esitati kandidaat ERÜ  juhatusse.

17. märtsil 2010 teabepäev “Koduloolisest uurimistööst virtuaalses keskkonnas” Tegime maaraamatukogude hulgas küsitluse lugemisaasta õnnestunumate ettevõtmiste kohta,  Power Point ettekanne andis neist teabepäeval värvika ülevaate. Maire Liivametsa ettekanne “Nullindate lõpuaastad eesti kirjanduses: kas ainult vägivald ja roppused” oli tõeliselt heal tasemel ja pakkus kuulajaile infot ja elamust. Edasi suundusime lastekirjanduse maile Jaanika Palmi kaasabil, kelle ettekanne hõlmas 2009.a. lastekirjandust “Aimlast Wimbergini”. Teabepäeva teine pool andis teadmisi kodulooalasest uurimistööst. Rahvusarhiivi töötajad Indrek Kuuben, Lea Teedemaa ja Edith Seegel tutvustasid Rahvusarhiivi digitaalseid andmebaase. Koduloolisest tööst Sonda raamatukogus rääkis Anne Valdru. Urramis varsti valmivast koduloo portaalist ja analüütiliste kirjete tegemisest kõneles Lauri Post.

Maaraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminar 16.-18. juunil Tartumaal arutles bloginduse üle raamatukogus. Rapla maakonnast tõi näiteid Mariina Madisson.  Küsitluse pühjal oli koostatud ettekanne ühendatud valla raamatukogudest.  Arutleti ja tehti ettepanekuid “Aasta maaraamatukoguhoidja” statuudi üle. Kuulajad pani ägedalt kaasa rääkima Ere Tammeoru uurimus maaraamatukogude teavikute rahadest ja palkadest. Huvitavad ja informatiivsed olid Mari Niitra, Johanna Rossi, Kristiina Praakli kirjandusalased loengud ja Terje Paesi praktilised ülesanded tasakaalu ja elurõõmu leidmiseks iseendas.

Tutvuti Tartumaa kaunite huviväärsustega, Rannu ja Rõngu raamatukoguga, Järvemuuseumi ning Tartu observatooriumiga. Tänud Hele Ellermaale huvitava laagri korraldamise eest.

29. oktoobril  X maaraamatukoguhoidja päev Põlva kultuuri- ja huvikeskuses.

Viimast korda tunnustati iga maakonna tublimat maaraamatukoguhoidjat. Järgmisest aastast valitakse ainult üks auhinna saaja.

Tervitused sõnas ja muusikas Põlva linnapealt Tarmo Tammelt ja folklooriansamblilt Käokirjas Ülle Podekrati juhtimisel. Põlva käsitööklubi  ja Himmaste Seltsingu “Nobedad näpud” näitusmüük lõi laheda meeleolu juba kultuurikeskusesse astudes.

Lugemisaastat tähistamaks kõneles Krootuse Põhikooli õpetaja Sigrid Mallene “Nippidest laste lugemishuvi süvendamisel”, “Inimeseks olemisest” rääkis Põlva Maavalitsuse tervisedenduse spetsialist Ene Mattus ja “Elu kutsest” koolitaja Terje Paes. Tõeliselt head ettekanded.

Tunnustatud raamatukoguhoidjate auks andsid väikese kontserdi lõõtspillimängijad, peetakse ju Põlvat Eesti lõõtsapealinnaks.

Fotod, autor Aado Kuhlap.

Irma Raatma
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

2009. aastale jättis tugeva jälje majanduslik surutis, mis mõjutas kogu Eesti majandus- ja kultuurielu, sealhulgas ka maaraamatukogude tegevust. Sellele vaatamata õnnestus meil plaanitu siiski teoks teha.

Sektsioon käis koos ühel korral veebruaris. Seekord oli sektsiooni liikmeteks valitud maakondadest mitmed uued inimesed. Tutvuti liikmetega, valiti esimees. Tagasivalituks osutus Irma Raatma, asetäitjaks Lea Rand. Tehti kokkuvõtteid eelmise aasta tööst, kavandati järgmisi ettevõtmisi. Jagati sektsioonisiseseid ülesandeid. Otsustati kaasata teabepäeval, laagris jm. Viljandi Kultuurikolledži tudengeid. Nii osalesid meie laagris ja maapäeval Pille-Riin Kranich, Tiina Talvet, Lea Rand. Otsustati kinnitada ürituste esialgsed kavad ja neid täpsustada.
Kuna paljudel raamatukogudel vähendati komandeeringusummasid, siis püüdsime muud küsimused lahendada sektsioonis meilitsi ja sel aastal jätsime juhatuse aasta teise poole koosolekud ära.
Teabepäev “Raamatukogud muutuste ajal”  23. märtsil.
Kuulati riigikogu liikme Ivi Eenmaa ja kultuuriministeeriumi nõuniku Meeli Veskuse arutlusi küsimustest, mis kõiki raamatukoguinimesi vaevavad. Ootused raskel ajal toimetulemise retsepti saada olid küll suured, kuid tegelikult peab iga töötaja oma pea ise tööle panema ja leidma võimalusi ka keerulistel aegadel toime tulla. Vajame enam sõbralikkust ja tolerantsi enda ümber. Nutikust ja arukust. TALO jurist Kati Ojamaa tegi väga informatiivse ülevaate käesoleval aastal jõustunud uuest töölepinguseadusest.  Suure huviga kuulati Anneli Sepa õpetussõnu  e-kataloogi ja andmebaaside kasutamiseks. Laste lugemishuvist ja Eesti Lugemisühingu töödest kõneles Mare Müürsepp. Teemal “ Enesejuhtimine ja enesekujundamine” andis nõu psühholoog Tõnu Ots. Kõige olulisem mõttetera päevast kõlas nii: “Kui tahad olla õnnelik, siis ole!”
Maaraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminar “Maaraamatukogude tulevik majanduslikult keerulisel ajal” peeti  28. juunist 01. juulini 2009 Harjumaal Kurtnas.

Katrin Nikluse eestvedamisel arutleti maaraamatukogude võimaluste üle majanduslikult keerulistel aegadel ellu jääda ja toime tulla, rühmatöös mõeldi erinevate variantide peale, kuidas raamatukogud külas edasi toimida saaksid. Räägiti raamatukogude ühendamisest, palkadest, komplekteerimisest, erinevatest kehtivatest ja uutest lisateenustest. Eraldi ettekanne oli postiteenuse pakkumise võimalustest raamatukogus. Leidsime, et see on raamatukogus liiga aeganõudev ja liiga spetsiifiline teenus, nõuab eritingimusi ja väljaõpet ning tasustatakse liiga odavalt. Räägiti raamatukogu tutvustamisest lugejatele ja lugemiskultuuri tundide taaselustamise ning lugejakoolituse vajadusest, haldusreformist Taani kogemuse kaudu, RVL maaraamatukogus ja Web 2.0 kasutusest. Tutvuti kohalike  huviväärsustega ja külastati Kurtna, Kiili ja Saku raamatukogu.

30. oktoobril oli IX maaraamatukoguhoidja päev Avinurmes.
Tunnustati aasta tublimaid raamatukoguhoidjaid ja kuulati Mikk Sarve kaasahaaravat ettekannet “Õppimine õuest ja raamatust”. Kirjaniku ja näitleja Malle Pärna ettekanne “Kultuuri hoidmine” kutsus üles hindama õigeid väärtusi ja hoiduma kommertskultuuri eest. Toila raamatukogu juhataja Lea Rand andis ülevaate Ida-Virumaa raamatukoguhoidjate kultuuritarbimise uuringust. Kokkuvõttes tõdes ettekandja, et tänapäeva raamatukoguhoidja on tark, aktiivne, heas vormis ja koostööaldis. Päevale andis sära ka Avinurme puhkpilliorkestri särtsakas esinemine ning kohalike käsitöömeistrite kunstipärased taiesed.

Irma Raatma
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

18. märtsil teabepäev “Saa teada!”  Rahvusraamatukogus.
Digitaalajastust ja raamatu tulevikust mõtiskles Hardo Aasmäe, E-raamatutest ja E-raamatukogust kõneles Toomas Schvak. Uudiseid raamatukogude programmi URRAM uutest võimalustest andis edasi Lauri Posti, kes tutvustas URRAMis kavandatud uut koduloolist andmebaasi. Värsket ja väärt lastekirjandust tutvustas Krista Kumberg, eesti noorsookirjanduse hetkeolukorrast andis ülevaate ajakirja “Värske Rõhk” toimetaja Mati Song.

30.06.-2.07. toimus 17. seminarlaager Jõgevamaal teemal “Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskinnas”.
Tutvuti kauni Jõgevamaa ja paljude raamatukogudega. Kassinurme, Kuremaa, Laiuse, Mustvee, Raja, Voore jne. Põhiettekande integratsioonist ja integreerimisest tegi Ants Paju. Ühise tegutsemise tulemuslikkusest Soome näite põhjal kõnelesid Järvenpää raamatukogu juhataja Tuula Pulkkinen ja Eva Mähönen. Laagri rühmatöö vaagis ühendatud raamatukogude plusse ja miinuseid. Meeli Veskuse ettekanne oli pühendatud raamatukogude arengukavale. Tehti kokkuvõtted raamatukogude küsitlustest ühinenud raamatukogude ja keskmiste palkade kohta. Põhjaliku ettekande “äraunustatud” lugemistundidest tegi Ädu Neemre.

30. oktoobril oli VIII maaraamatukoguhoidjate päev, seekord Viljandis. Tunnustati aasta tublimaid ja kuulati Viljandi maavanema Kalle Küttise filosofeerimist teemal “Loomalik inimene ehk inimlik loom”. Kalju Tammaru rääkis oma kogemustest  rahvusvahelistelt IFLA kongressidelt ning Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder mõtiskles rahvaraamatukogude tulevikuvõimalustest.

Suvelaagris kokkupandud lugemiskultuuritundide näidiskava said kõik maaraamatukogupäeval osalenud.  Kava on antud tutvumiseks kooli- ja lasteraamatukogude sektsioonidele. Sellega tuleb veel edasi töötada.

Sektsiooni juhatus käis koos aprillis ja septembris.

Irma Raatma
maaraamatukogude sektsiooni esimees

19. märts – ühisteabepäev “ Tea, mida loed!” Rahvusraamatukogus.

Koos kolleegidega laste- ja kooliraamatukogudest kuulati loengut tõlkekirjandusest ja kirjastuse Varrak raamatuuudistest (Krista Kaer), lastekirjandusest (Aidi Vallik), lasteraamatu illustratsioonist (Viive Noor). Tutvuti noorkirjanike taimelava ajakiri “Värske Rõhk” väljaandega (Priit Kruus) ja elati kaasa Kiili Gümnaasiumi luulekavale “Kas “Värske Rõhk” on värske õhk?” ning omanäolise raamatukogu tegevusele Kuldre raamatukogus (Riina Ermel).

3.- 5.07. toimus 16. seminarlaager Põlvamaal.

Tutvuti imekauni Põlvamaaga, Tavasuhtluse reeglitest ja enesekehtestamisest kõneles ja juhtis vestlusringi Toivo Niiberg, vaadati slaidiprogrammi Rootsi raamatukogudest, arutleti rahvaraamatukogu seaduse rakendamise üle, kohtu kaudu viivise sissenõudmise korrast, räägiti kutsekvalifikatsioonist, tehti kokkuvõte tehnilise varustatuse uuringust.
Külastati Himmaste, Räpina, Värska raamatukogusid, vaadati etendust Mooste Veskiteatris, kuulati folkloorikontserti Setu Talumuuseumis.

30. oktoober - VII maaraamatukoguhoidja päev Valgas.

Jagati tunnustust iga maakonna parimale raamatukoguhoidjale, kuulati sõnavõtte – kirjandusteadlane Peeter Olesk arutles teemal “Olgem avatud raamatute rahvas”, Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, kõneles raamatukoguhoidja imagost, koloriitsetest isikutest Valgamaa kultuuriloos tegi kokkuvõtte Esta Mets, Valga Muuseumi direktor.

Maaraamatukogude sektsioon korraldas 13. märtsil kolme sektsiooni – maa-, kooli- ja lasteraamatukogutöötajate kirjandusliku ühisteabepäeva “Tea, mida loed!”.

27.-30. juunini viidi läbi suveseminarlaager, seekord Hiiumaal. (15!)

30. oktoobril peeti VI raamatukogutöötaja päev Pärnus.

Viidi läbi küsitlus maaraamatukogude varustatusest arvutite ja programmidega ning muu tehnikaga.

Koostati tunnustuse Aasta maaraamatukoguhoidja reeglistik ja kandidaatidele esitatavad nõuded.

Koostati suveseminarlaagrite kroonikaraamat, koguti laagriliste mälestusi.

Irma Raatma
Sektsiooni juhataja

Sektsiooni juhatuse koosolekud toimusid kahel korral.
Seoses Sirje Bärgi lahkumisega sektsiooni esimehe kohalt 2005.a. veebruaris oli sektsioon aprilli keskpaigani ilma tegeliku juhita.

Koosolekutel arutati

• Võimalikku koostööd EMOLiga ja ühtlustati omavalitsustele esitatavaid maaraamatukogu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke eeltingimusi tööaja, töötaja lisaülesannete, rahastamise (töötasu, täienduskoolitus, kogude täiendamine, infotehnoloogia vahendid) osas.
• 2005. aasta suveseminari korraldamisega seotud küsimused.
• Anti hinnangud 14. maaraamatukoguhoidjate suveseminarile ja V Maaraamatukoguhoidja päevale, analüüsiti tagasisidet.
• 2006. a. suveseminari toimumise koht. Seminar otsustati korraldada Hiiumaal.
• 15. suveseminariks otsustati koostada suvelaagrite kroonikaraamat, koguda mälestusi. Kroonika toimkonda paluti vedama kauaaegset sektsiooni juhti Heljo Järvelaidi.
• Arutati VI maaraamatukoguhoidjate päeva toimumise kohta.
• Otsustati koostada parima maaraamatukoguhoidja nimetuse andmise reeglistik.
• Otsustati korraldada koos kooliraamatukoguhoidjatega ühine kirjanduslik infopäev.

Teostati

• Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjonile saatsime märgukirja palvega suurendada riigipoolset teavikute raha 2006. aastaks. Kahjuks saime sealt eitava vastuse.
• Koostöös Saaremaa Keskraamatukoguga korraldati 14. seminarlaager Saaremaal, Kipi-Koovil, kus arutluste põhiteemaks olid raamatukogu teenused ja maaraamatukogu maine.
• Koos Rapla Keskraamatukoguga korraldati V Maaraamatukoguhoidja päev Rapla Kultuuri- Ja Huvikeskuses. Autasustati iga maakonna parimat maaraamatukoguhoidjat 2005.

Maaraamatukogude sektsiooni juhatuse tööd lihtsustab oluliselt käivitatud infolist.

2004 kogunes sektsioon kolmel korral, kus arutati raamatukogu töökorraldusjuhendiga seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist.

Koostati kiri Eesti Maaomavalitsusliitude poole, et paremini selgitada maaraamatukogude probleeme ja leida neile üheseid lahendusi. Moodustati väike töörühm, kes tegi ettepanekuid, kuidas maaraamatukogude probleeme võiks, saaks, peaks lahendada. Töörühma liikmete ettepanekute põhjal kiri koostatigi ja edastati U. Silbergile, EMOLi büroo juhatajale. Antud kirja põhjal koostas sektsiooni juhataja artikli avaldamiseks ajakirjas Raamatukogu lootuses, et leidub veel teisigi, kes pöörduksid lahendusettepanekutega sektsiooni liikmete poole.Meie pöördumine arutati läbi EMOLi juhatuse koosolekul ja sektsioonile tehti ettepanek kohtuda hiljemalt veebruaris 2005.

Tiina Arike Tartumaalt uuris maaraamatukogude kohta leiduvat infot internetis ja kirjutas sellest ajakirjas Raamatukogu

Sektsiooni juhataja on püüdnud edastada informatsiooni raamatukogunduses toimuva kohta.

Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi kaks suurüritust:

• Maaraamatukogude seminar- laager Järvamaal, Türil 8.-10. juunil
• IV maaraamatukoguhoidja päev Haapsalus.

Sektsiooni töö kokkuvõtteks võib öelda, et sektsioon töötas loiult, seda nii juhataja suure töökoormuse tõttu kohapeal kui ka liikmete vähese aktiivsuse tõttu. On liikmeid, kes pole suutnud kahal käia ühelgi sektsiooni koosolekul, ega vastanud ka minu pöördumistele meilitsi.

Sektsiooni liikmetest väärivad esile tõstmist Tiina Arikut ja Eha Marrandit, kes on suhtunud oma liikmeks olekusse täie tõsidusega.

Sirje Bärg
Sektsiooni juhtaja

2003 aastaks planeeritud sektsiooni töö põhieesmärgid on täidetud.

Koostati ülevaade maaraamatukoguhoidja töökohustustest, mida töögrupi juht Ille Riisk tutvustas ERÜ aastakoosolekul. Sektsiooni liikmed edastasid meili teel oma ülevaated töökohustustest, mida arutati ühiselt töökoosolekutel. Puuduseks pean, et me ei suutnud määratleda keskmiseid näitajaid (lugejate, laenutuste, külastuste arv) täiskohaga töötamise korral.
Sektsioon kogunes koosolekutele neljal korral, arutati raamatukoguhoidja töökoormusega seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist. Tehti parandusettepanekuid kutsestandardi kohta. Sektsiooni juhatajana olen püüdnud edastada informatsiooni raamatukogunduses toimuva kohta.
Arutati sektsiooni töökorraldust. Liikmed tegid ettepaneku vähem kokku saada, rohkem suhelda meilitsi.
Arutati ajalehes "Sirp" 21. novembril 2003. a. ilmunud kirjutist "Anarhia raamatukogusüsteemis" ja kujundati oma seisukoht, mille sektsiooni juhataja edastas ajalehele.
Sektsiooni koosolekutel on esinenud K. Kaugver saksa kirjanduse tõlkimisest ja M. Jõgi töökorralduse juhendi uuendamiste küsimustes.
Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi 2 suurüritust:

• Maaraamatukogude seminar-laager 17. – 19. juunini Nüplis Valgamaal

• III maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril Võrus.

Sirje Bärg
Sektsiooni juhtaja

2002 aasta oli maaraamatukogude sektsiooni töös aktiivne ja teguderohke aasta.

Toimus sektsiooni 5 töökoosolekut, kus arutati maaraamatukogu probleeme ja püüti leida neile lahendusi. Sektsiooni liikmed edastasid koosolekutel saadud informatsiooni ka oma maakonnas, seda nii seoses infotehnoloogia küsimustega kui ka muudes valdkondades.

Päris mitu aastat on raamatukoguhoidjad oodanud abi ERÜ palgaküsimuste osas. Sektsioon otsustas koostada ja läbi viia küsitluse maaraamatukoguhoidjate palkadest.

Moodustati töörühm, kuhu kuulusid Taie Saar Harjumaalt, Helen Voogla Läänemaalt, Asta Leiten Jõgevamaalt. Maakondades viidi läbi küsitlus, saadud tulemused edastati töörühmale, kes tegi kokkuvõtted maakondade kaupa. Nii võib öelda, et maaraamatukoguhoidja keskmine töötasu on 3220 krooni. Töörühma liikmed edastasid saadud tulemused suvisel seminar-laagris kõigile osavõtjatele. Töötasude keskmised näitajad toodi välja ja edastati ka kõigile maaraamatukoguhoidja päevast osavõtjatele Jõgeval. Koostasime pöördumise ja edastasime selle Kohalike Omavalitsusliitude Ühendusele. Suulise vastuse oma murele saime Jõgeval, maaraamatukoguhoidja päeval, kus omavalitsusliitude esindaja selgitas, et erilist palgatõusu oodata ei ole, kuna riik eraldas soovitust vähem raha omavalitsustele.

Riigi poolt eraldatav teavikute raha on muutumatuna püsinud juba 4 aastat. Kohalikud omavalitsused samal ajal on seda vastavalt võimalustele suurendanud. Raha vähesuse tõttu on tekkinud olukord, kus valikute tegemine on muutunud keeruliseks, seetõttu tellib raamatukoguhoidja ka kergemasisulisi armastus- ja kriminaalromaane, mida osa lugejaid väga nõuab. Nii tekkib oht, et maal raamatukogud vaesustuvad ja võivad muutudagi kergemasisuslisteks kogudeks, omamata suurt väärtust järgmistele põlvkondadele. Koos komplekteerimise töörühmaga kirjutasime pöördumise Kultuuriministeeriumisse ja Riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjonile.

Antud küsimustes oli võimalik kohtuda kultuuriminister Margus Allikmaaga. Kohtumisest võtsid osa ka ERÜ juhatuse esinaine K. Talvi ja komplekteerimise töörühma liige E. Tarik. Meie muret küll mõisteti, kuid 2003 aastal täiendavalt raha eraldada ei peetud võimalikuks. Samal kokkusaamisel oli võimalus rääkida ka maaraamatukoguhoidjate palgaprobleemidest.

Ajakirjandusest läbi käinud repliikidele, nagu eesti raamatukogud ei telliks kaasaegset eesti kirjandust vastasid sektsiooni liikmed ajakirjas “Raamatukogu”

Algatati maaraamatukoguhoidja töökohustuste kirjeldamist. On moodustatud töörühm, mida juhib Ille Riisk Viljandimaalt. Suvises laagris alustati maaraamatukoguhoidja töökohustuste väljaselgitamist. Töörühm on koos käinud ühel korral, sektsiooni liikmed on edastanud oma tööülesanded, ootame, et kõik raamatukoguhoidjad maal saadaksid oma tööülesannete kirjeldusi. Siis saaksime näidata kui mitmekülgne on raamatukoguhoidja töö maal.

Viidi läbi kaks suurüritust

• maaraamatukogude seminar- laager Raplamaal
• maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval.

Seminar-laagrite korraldamine on traditsioon ja toimub igal suvel eri maakondades. Laagrid on väga oodatud ja eripalgelised. Kahjuks on osavõtjate arv piiratud, sest kohapealsed majutusvõimalused ei võimalda arvu suurendada. 2002 aastal toimus laager Raplamaal, Kehtnas. Palju tänu korraldajatele. Küsisime seal, kuidas tuleks edasi jätkata. Vastajad olid üksmeelel, et töine ja meelelahutuslik pool peaksid olema vaheldumisi ja ikka tasakaalus. Kõige enam vastanutest ootaks kirjanduslikke kohtumisi ja loenguid. Peeti vajalikuks ka tööga seotud arutelude läbiviimist.

Vaieldamatult oli aasta suursündmuseks 2 maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval. Nüüd võib küll juba öelda, et see päev on muutumas traditsiooniks. Püüdsime kava kokku pannes arvestada, et raamatukoguhoidja saaks võimalikult palju teavet, samas oleks aga üritus pidulik ja meeldejääv. Oli väga asjalikke ettekandeid, oli meeldivaid tunnustussõnu, oli meeleolukas kontsert. Ka sellel aastal autasustati maakondade parimaid raamatukoguhoidjaid Päev õnnestus igati, palju tänu korraldajatele Jõgeva Maakonna Keskraamatukogust.

Sektsiooni juhataja osaleb Rahvaraamatukogu Nõukogu töös.

Kuid samas jäi palju mõeldut ja kavandatut korda saatmata.

Sektsiooni juhataja oli küll telefoniühenduses Kohaliku Omavalitsusliitude Ühenduse esimehega, kokkusaamiseni me aga ei jõudnud. Kokkusaamine oleks vajalik olnud raamatukogude vajaduste ja võimaluste paremaks selgitamiseks.

Suhted ajakirjandusega ei olnud nii aktiivsed, kui oli planeeritud. Üksikud artiklid, mis ilmusid, olid tendentslikud ja ei kajastanud täpselt raamatukogudes valitsevat olukorda. Sektsiooni liikmed ise peaksid aktiivsemalt kirjutama ajakirjas “Raamatukogu”. Järgneval aastal tuleks tegeleda täiendkoolituse küsimustega. Vajalik oleks tihedam koostöö komplekteerimise töörühmaga. 2003 aastal peab jätkuma raamatukoguhoidja töökohustuste kirjeldamine.

Sektsiooni töös pean äärmiselt oluliseks, et liikmed on valmis aktiivselt kaasa lööma, oma arvamust avaldama ja tegutsema, mitte ainult kuulama.

Maaraamatukogude sektsiooni töö korraldamine on keeruline. Üheltpoolt on kõige lihtsam koos käia Tallinnas, siis saavad tulla ka liikmed Saaremaalt, Hiiumaalt . Raske on siis Põlva- ja Võrumaa inimestel. Kui kokkusaamisi teha Tartus, siis on probleemid jälle Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Väga sageli kooskäia ei võimalda ei majanduslikud võimalused ega ka töökorraldus.

Pean ebaõnnestunuks ka nn. sektsioonis veel juhatuse valimist. Sisuliselt juhatus sellises koosseisus ei töötanud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et 2002 aasta oli sektsiooni töös aktiivne ja sisutihe aasta.

Sirje Bärg
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja

2001 aasta oli maaraamatukogude sektsiooni töös muudatuste ja uuenduste aasta.

Toimus sektsiooni töökoosolek, kus püüti valida juhatus, et sektsiooni tööd hoogustada. Seni olid maaraamatukogude sektsiooni aktiivsemad liikmed just maakonnaraamatukogude peaspetsialistid, kes oma tegevusega ärgitasid ka maaraamatukoguhoidjaid endid aktiivsemalt tegutsema. Ajad ja olud on muutunud, sektsioon on koos käinud juba üle10 aastat, on vahetunud sektsiooni juhataja, aeg oli soodne muudatuste tegemiseks. Oli tekkinud vajadus, et maaraamatukoguhoidjad hakkaksid ise endi huvide eest seisma. Juhatuse liikmeteks esitati aga jälle needsamad keskkogude peaspetsialistid, seega kukkus esimesel koosolekul valimine läbi. Otsustasin välja töötada sektsiooni töökorra ja teha ettepanekud maakonnaraamatukogudele esitada uued sektsiooni liikmed. Töökoosolekul arutati ka suvise seminar-laagri korraldamist.

Suvine seminar- laager toimus Viljandis, kus arutuse all olid suhted maakonnaraamatukoguga, planeeritavad komplekteerimiskeskused, infotehnoloogiaga seotud küsimused. Räägiti ka enesetäiendamisega seotud probleemidest, külastati Viljandi Kultuurikolledžit, vaadati Viljandimaa ilusamaid raamatukogusid, puhati. Laagris läbiviidud küsitluse tulemused edastati rahvaraamatukogude laagris ka maakonnaraamatukogude direktoritele ja peaspetsialistidele.

Sektsiooni aktiivsemad liikmed kogunesid augustis töökoosolekule, et ette valmistada maaraamatukoguhoidja päeva Paides 30 oktoobril.

Sellel koosolekul otsustasime välja selgitada parimad maaraamatukoguhoidjad ja neid meeles pidada. Päeva planeerides pidasime silmas, et raamatukoguhoidja saaks võimalikult palju informatsiooni ja et päev kujuneks ka meeldejäävaks sündmuseks. ERÜ juhatus pidas võimalikuks eraldada parimate maaraamatukoguhoidjate premeerimiseks raha, millest osteti meeldivad vaasid, kuhu oli graveeritud ERÜ logo ja kuupäev. Tänati tehtud töö eest ka maaraamatukogude sektsiooni liikmeid. Paides osalesid omavalitsuste esindajad ja KM raamatukogunõunik M. Veskus. Üllatas rohke osavõtt, järelkajad on olnud äärmiselt positiivsed, seda üritust võib lugeda õnnestumiseks sektsiooni töös. Päeva kajastati ka ajalehes “ Sirp” ja “Postimees”.

20–30. oktoobrini toimunud raamatukogupäevadel pöörati suurt tähelepanu rahvaraamatukogudele, sealhulgas ka maaraamatukogudele. Ajalehes “Postimees “ ilmus Vaida raamatukogu kajastav artikkel, veidi hiljem avaldas “Sirp” artikli maaraamatukogude probleemidest.

Sektsiooni juhataja viibis koos ERÜ juhatuse liikmetega Raplamaal sealsete raamatukoguhoidjate seminaril tutvustades sektsiooni töökorda ja selgitades eelarve koostamise probleeme kohalikus omavalitsuses.

Sektsiooni juhataja osaleb Rahvaraamatukogude Nõukogu töös. Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud rahvaraamatukogude internetiseerimist nõustav töögrupp, kus juhataja osaleb.

Kokkuvõttes võib öelda, et tööaasta oleks võinud olla aktiivsem, uuendatud sektsiooni töökoosolek jäi küll aasta lõpus pidamata, kuid igati õnnestunuks tuleb lugeda sektsiooni liikmete väljavahetamine ja töökorra sisseseadmine. Maaraamatukoguhoidjate kokkusaamiste tihedam korraldamine on raskendatud, sest väga paljudes kohtades töötab üks inimene, kellel on äärmiselt raske tihti raamatukogu sulgeda ja ära käia. Ei tohi unustada ka rahalisi probleeme, sest maaraamatukogude eelarved on siiski väga piiratud.

Plusspoolele tuleb arvata ka suvise seminar-laagri korraldamine, maaraamatukoguhoidjate päev Paides. Kui suvise ürituse puhul on tegemist traditsiooniga, mida raamatukoguhoidjad kõik hindavad, siis teabepäeva korraldamine oli esmakordne, nõudis küllalt suuri rahalisi kulutusi, kuid maaraamatukoguhoidjad hindasid seda kõik väga kõrgelt ja pidasid niisugust kokkusaamist vajalikuks.

Märkimist vääriv on, et esmakordselt tunnustasime avalikult parimaid maaraamatukoguhoidjaid, ajakirjanduses leidis maaraamatukogude töö elavat kajastamist.

Sirje Bärg
Sektsiooni esinaine

Kogu aastale on jätnud oma jälje Eesti Raamatu Aasta.

16. aprillil  2000. a. Tartus toimunud ERÜ maaraamatukogude sektsiooni koosolekul räägiti sellest, mida toob juubeliaasta kaasa maaraamatu- kogudele. Enamikes kohtades olid hästi läbimõeldud tegevusplaanid koostatud. Leiti, et vajalik on igas vallas moodustada vallakomiteed (kus seda veel tehtud pole), kes abistaksid ja koordineeriksid ürituste läbiviimist kohapeal.

Nõupidamisel käsitleti veel suvelaagri korraldamist Võrumaal, teabekirjanduse TOP-i koostamist, väljasõidukoosoleku korraldamist. Seoses läbiviidava haldusreformiga on mitmetes omavalitsustes ühendatud kooli- ja külaraamatukogusid. Maaraamatukogude sektsiooni väljasõidukoosolekul 04.04.2000.a. Rapla maakonnas külastasime ühendatud Hagudi põhikooli ja Hagudi rahvaraamatukogu ning Kehtna Kõrgema Majanduskooli ja Kehtna rahvaraamatukogu. Järgnenud arutelul jagasid oma kogemusi juba ühendatud raamatukogude töötajad Elvi Mägi Olustverest ja Taimi Russki Leiest (Viljandimaa), Mall Kõpp Vastse- Kuustest (Põlvamaa). Ühiselt jõuti järeldusele, et kooli- ja külaraamatukogu ühendamine ei ole reegel vaid erand ja sõltub alati konkreetsetest tingimustest. Enne ühendamist tuleks üksikasjalikult kaaluda:
kas ja kuidas tagatakse mõlema raamatukogu küllaltki erinevate põhiülesannete täitmine
kas ühendamine on majanduslikult põhjendatud
kui suureks kujunevad täiendavad investeeringud

Kahe erineva põhifunktsiooniga raamatukogu ühendamisega seotud probleemide väljaselgitamiseks otsustati moodustada töörühm. 19.aprillil  toimunud töörühma nõupidamisel Vastse-Kuustes Põlvamaal koostati meelespea raamatukoguhoidjale, kus olid kirjas soovitused, mida võtta arvesse, kui tõepoolest osutub vältimatuks kooli- ja rahvaraamatukogu ühendamine. Leiti, et kõigepealt on vajalik korraldada ühine koostöönõupidamine, millest võtaksid osa kõik osapooled – kohalik omavalitsus, kool, raamatukogu. Koos on vaja hästi läbi kaaluda nii poolt kui vastuargumendid.

07. detsembril Tartus toimunud maaraamatukogude sektsiooni nõupidamisel tegi Heljo Järvelaid kokkuvõtte ankeetküsitluse tulemustest. Küsimustele vastasid juba ühendatud kooli- ja külaraamatukogude töötajad. Tähelepanu pöörati komplekteerimise, aruandluse, töökoormuse, ruumide jne. probleemidele. Arutelust võttis osa ka kooliraamatukogude sektsiooni esindaja Vaike Kurel. Saadud teavet otsustati kasutada töörühma poolt koostatud meelespea täiendamiseks.

Ere Raag Võrumaa Keskraamatukogust tutvustas täiendkoolituse võimalusi rahvaraamatukogude töötajatele, Mare Ektermann Läänemaa Keskraamatukogust teavitas koosolijaid äsja vastu võetud Avaliku Teabe seadusest. Ühtlasi juhtis ettekandja tähelepanu sellele, mida seadus toob kaasa rahvaraamatukogudele.

25.–28. juulini toimus Võrumaal Kiidil IX maaraamatukoguhoidjate suveseminar-laager teemal “Külaraamatukogu täna”.

Rahvaraamatukogu ja haldusreformiga ning küla- ja kooliraamatude ühendamisega seotud probleemidele otsiti lahendusi 4-s erinevas töörühmas. Üks seminaripäevadest sisaldas huvitavaid ettekandeid kirjandusteemadel – esinesid Maire Liivamets, Krista Kumberg, Tiina Tarik.

Meelelahutuseks oli jalgsimatk Rõuge ümbrusesse, kohtumine luuletaja Contraga, sportlikud mängud ja viktoriin.

Suur tänu Võrumaa Keskraamatukogu rahvale sisuka laagri korraldamise eest! Järgmine laager toimub Viljandimaal juunis 2001.

07. detsembril valiti  maaraamatukogude sektsiooni uueks esimeheks Sirje Bärg Kose-Uuemõisa raamatukogust.

Heljo Järvelaid
Maakogude sektsiooni esinaine

15. aprillil Tartus toimunud töökoosolekul tutvustas Mare Ektermann Lääne Maakonna Keskraamatukogust komplekteerimise töörühma esialgseid mõtteid ja ettepanekuid külaraamatukogude komplekteerimispoliitika väljatöötamisel. Eelnevalt olid keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajad täitnud ankeedid, millede kokkuvõtted näitasid komplekteerimise kitsaskohti.
Põhiprobleemid: Raha kirjanduse ostmiseks vähe Puudub õigeaegne ja ülevaatlik info ilmuvast kirjandusest Raamatute trükikvaliteet halb (osal kirjastustel) Trüki- ja autoriandmete puudulikkus Komplekteerimise prioriteedid
Mare Ektermann andis ülevaate ka koostatavast teabekirjanduse nimestikust TOP 1998, kus tuuakse välja parimad teatmeteosed.
Koosolekul arutleti veel Lääne-Virumaal toimuva suvise laagriga seotud probleeme, tõsteti üles küsimus vallaraamatukogude osast ja vajadusest, külaraamatukogude olukorrast infotehnoloogia valdkonnas.

27.-29. juulini toimus maaraamatukogude seminar-laager Viitnal, mille korraldajaks oli seekord Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. Osavõtjaid kogunes kõikidest maakondadest kokku 55, mis näitab ka laagri vajalikkust.
Esimesel päeval tutvuti Lääne-Virumaa Keskraamatukogu uue hoonega, käidi Kadrina raamatukogus. Eriti toredaks kujunes Tapa Lasteraamatukogu külastamine, mis kutsub kõiki külastama oma väga ilusa ja lastesõbraliku sisustuse ning avarate valgusküllaste ruumidega.
Kuna selle aasta põhiprobleemiks maaraamatukogudes on kogude komplekteerimine, siis käsitleti sellega seonduvat põhjalikult ka Viitnal. Mare Ektermann tegi vahekokkuvõtte tema poolt juhitava töörühma senisest tegevusest.
Põhiprobleemidena tõstatati järgmised küsimused: Raha vähesus Puudulik info ilmuva kirjanduse kohta Raamatukoguhoidja pädevus
Elava arutelu tekitas rahaprobleem – iga tellimus on vaja väga hoolega läbi mõelda.
Elle Tariku eestvedamisel koostati rahvaraamatukogude komplekteerimise projekt, mille kohta igaüks sai oma arvamust avaldada.
Otsustati külaraamatukogude komplekteerimise põhimõtete ning prioriteetide projekte tutvustada kõikidele raamatukogudele, ka kooli- ja teadusraamatukogudele.
Töörühma liikmete poolt koostatud TOP'98 kirjandusega said osavõtjad tutvuda tänu Aili Höövelsoo koostatud väljapanekule.
Viimasel laagripäeval käsitleti infotehnoloogia rakendamist külaraamatukogudes. Probleeme on tarkvaraga – kasutatakse Kirjasto 3000 ja väiksemates raamatukogudes ka RAAMAT 2, mis on tunduvalt odavam. Infotehnoloogiaprobleeme on vaja jätkuvalt käsitleda.
Vallaraamatukogude probleeme Harju maakonna näidete põhjal käsitles Marju Tarve. leiti, et vallaraamatukogude moodustamisel arvestada kohalikke olusid.
Meelelahutuslikus osas külastasime Käsmut, käisime Palmse ja Sagadi mõisas. Kirjanduslikku meeleolu pakkus Rakvere teatri näitleja Heilo Aadla, kes esitas Artur Alliksaare luule.
Järgmine suvelaager otsustati korraldada Võrumaal.

HELJO JÄRVELAID