Vanaraamatu toimkond

ERÜ vanaraamatu toimkonna töö keskne sündmus 2022. aastal oli toimkonna koolitusseminar, mis toimus 24. novembril Ennistuskojas Kanut ja Tallinna Linnaarhiivis. Seminari eesmärgiks oli vanaraamatuga tööalaselt kokkupuutuvate raamatukogutöötajate erialane täiendamine ja omavaheliste kontaktide süvendamine. Seminari kaheks põhiteemaks olid raamatuköite ajalugu ja konserveerimispraktikad erinevates Eesti mäluasutustes ning Tallinna Ülikooli teadusprojekt "Digitaalne Liivimaa", mis keskendub märgatavas osas keskaja kirja- ja raamatukultuuri ning vastavat pärandit puudutavatele teemadele. Ettekandjateks olid konservaatorid Tulvi Turo (Kanut), Urve Kolde (Rahvusraamatukogu), Tuuli Trikkant (Kanut) ja Kadri Paloveer (Tallinna Linnaarhiiv) ning "Digitaalse Liivimaa" projekti uurijatest Marek Tamm, Tiina Kala, Juhan Kreem ja Kaspar Kolk.

Seminaril osales 39 vanaraamatuspetsialisti ja -huvilist 11 mälu- ja õppeasutusest: Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu, Tallinna Ülikool, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstimuuseum ning Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Seminaril saadud teadmisi on võimalik kasutada raamatukogude igapäevatöös, nt ajalooliste kogude detailse kataloogimise ning näituste korraldamise ja muu populariseeriva tegevuse käigus, samuti uute suundade avamiseks vanaraamatu uurimisel.

Kaspar Kolk
Toimkonna esimees
22.12.2022

ERÜ vanaraamatu toimkonnal oli kavas korraldada kevadel erialane koolitus, mis lükkus jätkuva koroonaohu tõttu hilis-sügisesse. Koolitus-seminar sai teoks 29.-30. oktoobril Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Kahepäevase seminari jooksul kuulasime vanaraamatualaseid ettekandeid oma ala spetsialistidelt. Esinejateks olid: dr Tiiu Teimo, dr Meelis Friedenthal, dr Reet Bender, mag Harry Liivrand, mag Rene Haljasmäe, mag Triin Kröönström, mag Kristiina Tiideberg, Helje Kannik, Kertu Maasik ja dr Aira Võsa. Koolituse kõik teemad ja ettekanded olid seotud raamatukogunduse, eriti vanaraamatu valdkonna arendamisega. Oma ala tippspetsialistid käsitlesid vanaraamatute trükitehnilisi iseärasusi, illustratsioone, eksliibriseid ja köiteid. Peale nende kuulsime baltisaksa keelest ja võõrkeelse rahvusbibliograafia (1494-1830) käsikirja valmimisest. Kuna vanaraamatu alast haridust Eestis süstemaatiliselt ei anta, siis on niisugustel koolitustel ülioluline roll. Koolituse tulemusel said osalejad uusi ja täiendavaid eriala teadmisi. 

Seminaril osales 27 vanaraamatuhuvilist 11 mälu- ja õppeasutusest: Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Sõjamuuseum, Tartu Ülikool ning Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Sündmusest kirjutab lähemalt toimkonna liige Ülle Mölder ajakirjas Raamatukogu 2022. aasta esimeses numbris.

Pärast seminari toimus toimkonna koosolek, kus vaatasime tagasi tehtule ja arutasime tulevikuplaane. Toimkonna juhatajana viis aastat ametis olnuna soovisin selle ameti üle anda ja tegin ettepaneku valida uueks juhatajaks Kaspar Kolk. Koosolek valis Kaspar Kolki uueks esimeheks ja teda toetavaks aktiiviks Tiiu Reimo ja Harry Liivranna.

Aira Võsa
Toimkonna esimees
10. 12. 2021

Nii nagu paljudes tegevusvaldkondades, nii vajutas ka vanaraamatu toimkonna tegevusele möödunud aastal tugeva pitseri kevadel puhkenud pandeemia ja sellest tulenenud piirangud. Maikuusse planeeritud reisi Stockholmi kuninglikku raamatukokku pidime kahjuks ära jätma.

Toimkonna ühisüritusena sai siiski detsembris toimuda kahepäevane väljasõit Tartusse. 3. detsembril osalesime prof Karl Morgensterni 250. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil, mille korraldasid TÜ raamatukogu koostöös ülikooli muuseumiga. Karl Morgenstern kui TÜ raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja pani aluse teadusraamatukogu-alasele tööle Eestis. Tema ajastut ja ideid puudutavad ettekanded avasid muuhulgas käsikirjade ja vanaraamatu uurimise ajalugu. 4 detsembri hommikupoole saime sealsamas TÜ raamatukogus tutvuda Morgensterni elu ja tegevust kajastava näitusega selle ühe koostaja ja toimkonna liikme TÜ klassikalise filoloogia prof Janika Pälli saatel. Peale selle kohtusime samal päeval RARA osakonna juhataja Malle Ermeli ja TÜ judaistika lektori dr. Anu Põldsamiga, kes rääkisid TÜ raamatukogus leiduvate orientaalsete käsikirjade kataloogimisest ja näitasid meile selle rikkaliku kogu silmapaistvamad eksponaate.

Aira Võsa
ERÜ vanaraamatu toimkonna juht
Tallinnas, 05. jaan 2021

Kevadel, 17. mail toimus kaua oodatud väljasõit Tartusse. Toimkonna liikmed (16) külastasid vastremonditud Tartu ülikooli raamatukogu. Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja Malle Ermeli juhatusel nägime hoidlaid ja lugemissaale, mass-neutraliseerimiskeskust ja Tõravere observatooriumi antud raamatutest koostatud näitust, mille seas leidus ka väga vanu trükiseid.
Pärastlõunal külastasime ERMi galeriis avatud näitust „Toolilugu" (https://www.erm.ee/et/content/toolilugu), mida tutvustas näituse üks kuraatoritest, TLÜAR teaduskommunikatsiooni ja näituste juht Harry Liivrand.

Sügisel, 15. novembril tähistasime toimkonna asutamise 25. aastapäeva erialase ettekandekoosolekuga Tallinna Linnaarhiivis. Ürituse osales 31 toimkonna liiget ja külalist. Pärast Aira Võsa tagasivaadet toimkonna ajaloole esinesid ettekannetega vanaraamatu ja käsikirjade uurimise spetsialistid Kaspar Kolk (Vana-Liivimaa kloostrite raamatutest keskaja lõpul), Janika Päll (Kreeka keel vanaraamatus meil ja mujal), Meelis Friedenthal (Disputatsioonide uurimisest Läänemereregioonis) ja Tiiu Reimo (Pilt ja sõna Eesti 17. ja 18. sajandi trükistes). Ettekannetele järgnes õhtu kohvilaua ja ühispildiga. Üritusest ilmub Ave Teesalu ülevaade ajakirjas Raamatukogu.

Rõõm on tõdeda, et aasta jooksul liitus toimkonnaga üks uus liige, Heidi Heinmaa Rahvusraamatukogust.

Aira Võsa
ERÜ vanaraamatu toimkonna juht

Tallinnas, 13. dets 2019

Vanaraamatu toimkonna kevadine ühisüritus toimus 18. mail, mil külastasime Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäel. Kokkusaamisele oli registreerunud 22 toimkonna liiget. Päeva esimesel poolel tutvusime Ajaloomuuseumi hoidlatega, milles säilitatakse rikkalikke vanatrükiste-, käsikirjade-, foto- ja kunstikogusid. Pärast ühist lõunat ja keskustelu muuseumi restoranis jätkus päevakava Maarjamäe lossi Eesti Vabariik 100 programmi raames avatud püsinäituse „Minu vaba riik“ külastusega. Sellele järgnes ekskursioon uhiuues Filmimuuseumis.

Üritusest ilmus toimkonna liikme Ave Pilli artikkel-meenutus ajakirjas Raamatukogu 3/2018. „ERÜ vanaraamatu toimkond Maarjamäel“

Toimkond kohtus ka sügisel hiljutisest reformatsioonijuubelist ajendatud kultuuripärandi seminar-ekskursioonil Toompeal. 23. novembril kogunesid 20 inimest Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi Arhiivi ette, et arhivaar Janis Tobrelutsu saatel uudistada konsistooriumi ja arhiivi ajaloolisi hooneid. Saime põhjaliku ülevaate kirikliku arhiivi ja raamatukogu varadest. Pärastlõunal suundusime Tallinna Piiskoplikusse Toomkirikusse, kus meid ootas koguduse õpetaja Arho Tuhkru. Tema mõtisklused, kultuuriloolised ekskursid ja kunstiväärtuste esitlemine lubasid süveneda sakraalsesse ruumi ja selle tähendusse. Päeva lõpus saime muljeid vahetada kohvikus Maiasmokk.

Ekskursioonist ilmub 2019. a Kaja Tiiseli artikkel ajakirjas Raamatukogu.

Aira Võsa
Vanaraamatu toimkonna juht

Mitmed vanaraamatutoimkonna liikmed on seotud selleaastase bibliograafia päeva korraldamisega 16. veebruaril, mis on pühendatud ERÜ auliikmeks olnud Anne Valmase mälestusele ja toimub Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Päeva teemaks on võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibibiograafia (trükised ilmumisajaga kuni 1830. a) koostamine ja hetkeseis.
Kevadel soovib vanaraamatutoimkond korraldala seminari, mille fookuses on reformatsioonijärgne kirjakultuur. Raamatu- ja ideedeajaloolisest vaatepunktist on plaanis käsitleda kohalikke keeli, käsikirju, trükiseid ja köiteid. Võimalusel soovime selle siduda väljasõiduga Harjumaa Muuseumisse.

 Möödunud aasta vanaraamatu toimkonna ühisettevõtmisena käisime Tartus. Huvi ürituse vastu oli väga suur, sellel osales 33 inimest. Kaks päeva, 11.-12. mai, olid täis rikastavaid kohtumisi, elamusi ja ekskursioone. Esimest päeva alustasime Rahvusarhiivi uues hoones Noora, kus sealsed kolleegid näitasid meile arhiivi kogusid ja tööruume ning rääksiid sisulisest tööst. Samal päeval avatavat perekond von Manteuffelitele kuulunud käsikirjade näitust Piilugem pärgamente tutvustas ja kommenteeris näituse koostaja, teadur Lea Teedema.
Sellele järgnes Trüki- ja Paberimuuseumi külastus Aparaaditehase loomekvartalis. Muuseumi ühe asutaja ja tegevjuhi Lemmit Kaplinski juhtimisel nägime vanaaegseid trükimasinaid, trükikunsti tehnoloogiaid ja paberivalmistamist. Paberivoltimise teoreetilisi aluseid ja praktilisi võtteid näitas Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna juhataja Anne Rudanovski.Õhtusse mahtus veel vanaraamatu ja käsikirjade ajalooga haakuv gregooriuse laulude kontsert hiljuti taastatud Pauluse kirikus.

Teise päeva veetsime Eesti Rahva Muuseumi pompöösses hoones, alustades sealsest raamatu- ja fotokogust, liikudes edasi hoidlatesse ja laboritesse ning lõpetades näitusesaalidega, kõikjal saatjaks ERMi tarmukad spetsialistid.
Lisaks Tartu päevadele on vanaraamatu toimkonna liikmete korraldamisel ja osalusel toimunud terve rida üritusi. Nii avati näiteks 10. märtsil avati Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näitus „Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust“, mile koostaja oli Sirje Lusmaägi. Toimkonna liikmed on pidanud ettekandeid ning avaldanud vanaraamatualaseid artikleid kodu- ja välismaal.

Toimkonna liikmete ettekanded

Mare Rand, Orientaalkäsikirjad Tartu ülikooli raamatukogus. - Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kunstikolmapäev, Tartus 18.01.2017
Aira Võsa, Aufklärungstheologie in Druckmedien der Baltischen Provinzen Russlands
im letzten Viertel des 18. Jahrhunderts. - IX Internationales Symposium zur baltischen literarischen Kultur. Medien der Aufklärung, Aufklärung der Medien, Tartu 4.-6-09. 2017
Tiiu Reimo, Research on Reading in Estonia. - rahvusvaheline konverents „Books and Screens and the Reading Brain”, Vilniuse Ülikool, Vilnius 26.-28.09.2017
Tiiu Reimo, Tallinna saksakeelsed laulu- ja palveraamatud. – Konverents „Reformatsioon – tõlgendused ja tõlked”. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn 11-12.11. 2017
Janika Päll, Gregor Krüger – Eesti „esimene humanistlik luuletaja“ ja luterlik kreekakeelse oratsiooni traditsioon Saksamaal. – Konverents „Reformatsioon – tõlgendused ja tõlked”. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn 11-12.11. 2017
Kaspar Kolk, Eesti kloostriraamatukogude uued raamatud enne ja pärast reformatsiooni - Konverents „Reformatsioon – tõlgendused ja tõlked”. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn 11-12.11. 2017

Toimkonna liikmete publikatsioonid
Kaspar Kolk, „Vana Tallinna raamatukogu“ kolm allikat: komplekteerimisest 16. sajandil. - Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3/2017, lk 10−29.
Tiiu Reimo, Helje Kannik, „Tallinna rootsiaegsed vaimuliku sisuga trükised” - Katre Kaju (toim.). Kroonikast epitaafini. Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Tartu: Rahvusarhiiv (Rahvusarhiivi toimetised; 1(32)), 2017, lk 271-321.
Tiiu Reimo, „Raamatuajaloo uurimisest Soomes 21. sajandi alguskümnenditel” - Raamatukogu 3/2017, lk 25-29.
Sirje Lusmägi, „Vanaraamatu toimkond uudistas Tartut” – Raamatukogu 3/2017, lk 38-39.

4. veebruaril külastas vanaraamatu toimkond Tartu Ülikooli raamatukogus näitust „A nagu Aldus Manutius”, mis oli pühendatud kuulsa Itaalia humanisti ja trükkali raamatupärandile. Seejärel kuulati Mare Ranna ettekannet tema raamatu „Ajaloolise kultuurivara jälgedel: Konrad Gessneri taimejoonistused Tartu Ülikooli Raamatukogus” saamisloost.

Järgnenud ERÜ vanaraamatu toimkonna koosolekul valiti toimkonna uueks juhiks TLÜAR vanaraamatu peaspetsialist Aira Võsa, kes võttis ameti üle Aija Sakovalt.

13.-14. mai toimus toimkonna väljasõit Kuressaarde. Esimesel päeval külastasime Saare arhiivraamatukogu ja muuseumi. Raamatukogu juhataja Katrin Äär ja muuseumi vanemteadur Maret Soorsk tutvustasid nimetatud mäluasutuste kogusid, töökorraldust ja ekspositsioone.

Teisel päeval tutvusime EELK vaimuliku Anti Toplaane juhatusel Kuressaare Laurentsiuse kiriku ja Püha Jakobi kiriku ajalooliste hoonetega.

Peale Saaremaa väljasõidu on vanaraamatu toimkonna liikmete korraldamisel ja osalusel toimunud terve rida üritusi:

• 5. apr TLÜAR 70. aastapäevale pühendatud ettekandepäev „Raamatukogu kui võimalus”
• 5. apr Eesti Kirjandusmuuseumis Leida Laidvee mälestuspäev
• 3. juun Rahvusraamatukogus näitus „Päris ja prii. 200 aastat pärisorjuse kaotamisest Eestimaal”
• 16. sept TLÜAR ning ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanaraamatualane ettekandepäev „Kyra Robert 100”.
• 25. okt Oskar Kallase päev ehk XXVI eesti raamatuteaduse konverents Eesti Kirjandusmuuseumis.
• 24.-25. nov Tiiu Reimo Riias konverentsil „Books and Society in Latvija until 1945" ettekandega „Retrospective National Bibliography of Foreign Language Books published up to 1830 in Estonia as Imprint of the Travelling Res Publica Literatorum”
• 12.-13. dets Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja Kreutzwaldi päevade 60. konverents „Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised“
• 15. nov TLÜAR Vanaraamatu keskuse näitus „Maskeeritud kirjandus” baltika kogudest ja välismaa raamatukogudest

Publikatsioonid

Tiiu Reimo, „Swedes Publishing in Estonia up to the End of the Second World War”. – Knygotyra = Book Science, 66 (616), 148−172.

Aija Sakova, Aira Võsa, „Raamatukogu kui teadusasutus”. – Sirp, 22.04.2016

Merike Kiipus, Leida Laidvee mälestuspäev. – Raamatukogu 3/2016, lk 35.

Aija Sakova, Kaja Tiisel, „Meenutades Kyra Robertit (1916-1997)”. –- Raamatukogu 5/2016, lk 24-25.

Aira Võsa
Toimkonna juht

ERÜ vanaraamatu toimkonna 2015. aasta suursündmuseks oli Läti Rahvusraamatukogu külastus 11. septembril, mis võeti ette ERÜ egiidi all ja koostöös mitme teise toimkonnaga (koolitus, noored, seeniorid).

Riia reisi grupijuhiks oli vanaraamatu toimkonna esinaine Aija Sakova-Merivee. Läti Rahvusraamatukogus tehti ERÜ liikmetele ja toimkondade liikmetele 1,5 tunnine üldekskursioon (3 grupis, sh 2 inglise ja 1 vene keeles). Pärast seda jagunesid toimkondade liikmed oma huvidest lähtuvalt. ERÜ vanaraamatu toimkond on kokku leppinud kohtumise Läti Rahvusraamatukogu erikogude direktori dr. Ineta Kivle ja erikogude valdkonda kuuluvate osakondade juhatajatega. Pärast dr Kivle üldist erikogude tutvustust oli vanaraamatu toimkonna liikmetel külastada erifonde. Väiksemad grupid tutvusid haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonna, Letonica ja Balti keksraamatukogu tööga; samuti külastasid konservaatorid-säilitajad Läti Rahvusraamatukogu digiteerimis- ja restaureerimiskeskust. Pikem ülevaade Läti RR külastusest ilmus ajakirjas Raamatukogu 6/2015 (vt Aira Võsa ja Ave Teesalu artikli viidet all)

2015. aasta jaanuaris toimus Tartu Ülikooli Raamatukogus Malle Ermeli eesvedamisel Puksoo päev, kus oli mitmeid ettekandeid, mis seotud vanaraaaatuga ja mida pidasid toimkonna liikmed. (vt viidet Malle Ermeli ülevaatele all)

Retrospektiivse rahvusbibliograafia uurimise ja koostamise seisukohast oli kahtlemata märkimisväärne 2015. aasta 16. veebruaril toimunud kirjepäev, mis oli pühendatud raamatuteadlase ja Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia isa Endel Annuse 100. sünniaastapäevale. Tegemist oli ERÜ, aga mitte otseselt ERÜ vanaraamatu toimkonna egiidi all toimunud üritusega.

Vanaraamatuga töötavate raamatukoguhoidjate jaoks oli 2015. aasta kahtlemata ka uue ühise andmebaasi ESTER/Sierraga harjumise aasta. Algas töö vanaraamatu kirjete toimetamise ja liitmisega, ühtlasi alustas tööd ELNET vanaraamatu kirjete toimetamise infolist. Vastavad kirjete toimetamise kokkulepped sõlmiti 2014. aasta septembris ERÜ vanaraamatu toimkonna juhi eesvedamisel ja nelja teadusraamatukogu (RR, KMAR, TÜR ja TLÜAR) töötajate osalusel.

Rahvusvahelise koostöö seisukohast on oluline märkida, et TLÜ AR teadur Katre Kaju, kes esindab Euroopa teadusraamatukogude konsortsiumis CERL Tallinna ülikooli akadeemilist raamatukogu ja Tartu ülikooli raamatukogu, osales CERLi kevadisel tööseminaril 16.–17. märtsini Viinis. Sügisesel CERLi üldkoosolekul ja raamatukogude ajalugu puudutaval seminaril Antwerpenis 27. – 28. oktoobrini asendas Katre Kajut TLÜ AR vanaraamatu peaspetsialist Aira Võsa. Info on edastatud nii vanaraamatu kui ERÜ üldisesse postiloendisse.

Toimkonna üritused

11. september Läti Rahvusraamatukogu erikogude külastus

Toimkonna liikmete korraldatud vanaraamatu ja raamatuteaduse alased konverentsid-üritused ja näitused

Puksoo päev, 23. jaanauar 2015 (TÜR)

Bibliograafiapäev. Endel Annus 100, 16. veebruar 2015 (ERÜ, TLÜ AR)

TLÜAR Vanaraamatu keskuse egiidi all toimusid järgnevad ettekanded SIIT

Näitused:

Ülle Mölder, Janika Päll ja Kaspar Kolk (TÜR) 9.09.2015–09.02.2016 näitus „A nagu Aldus Manutius“

Populaarne ja tutvustav tegevus

Otseselt toimkonna tegemistega seotud artiklid:

Võsa, Aira; Teesalu, Ave; Haljasmäe, Rene; Vaaro, Ilmar; Nool, Maris: Väljasõit Läti Rahvusraamatukokku. Raamatukogu 6/2015, lk 9-10.

Ülevaade Puksoo päevast:

Ermel, Malle: Tartus tähistati Friedrich Puksoo 125. sünniaastapäeva ettekandepäevaga. Raamatukogu 2/2015, lk 37.

Muu vanaraamatuga seotud:

Sakova-Merivee, Aija: Tallinna linna- ja gümnaasiumi trükikoda ehk 380 aastat trükikunsti Tallinnas. Raamatukogu 2/2015, lk 30.

Sakova-Merivee, Aija: Saksakeelne kultuuripärand Ida-Euroopas ja selle digiteerimine. Raamatukogu 4/2015.

2014. aastal tähistas ERÜ vanaraamatu toimkond 20 aasta möödumist toimkonna asutamisest. Sel puhul toimus vestlusring toimkonda seni juhtinud vanaraamatu spetsialistide vahel. Toimkonna tegevust alates 2014. aastast vedav Aija (Sakova-)Merivee vestles toimkonna senistest tegemisest Tiiu Reimoga Tallinna Ülikoolist, Kadri Tammuriga Tartu Ülikooli Raamatukogust ja Ruth Hiie ning Urve Sildrega Eesti Rahvusraamatukogust. Kiriusutelu senistest tegevustest ja plaanidest edaspidiseks ilmus ajakirjas Raamatukogu 2/2014.

Toimkonna 20. aastapäeva tähistati samuti ühise näitusekülastuse ja töökoosolekuga 3. märtsil Tallinna Linnaarhiivis. Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis esimehe Olev Liiviku tutvustamisel vaadati näitust „Baltisaksa jäljed Eesti muuseumikogudest“ ja peeti infovahetuse koosolekut.

Toimkonna tavapärane suveseminar toimus sel korral 27.–28. juunini Pärnu Muuseumis ja Võistes. Seminari raames tutvus toimkond Pärnu Muuseumi püsiekspositsiooni ning vanaraamatu- ja kunstikogudega ning osales Aldur Vungi temaatilisel linnaekskursioonil „J.V. Jannseni ja Lydia E. F. Jannseni kodutee“. Samuti tutvuti Koidula majamuuseumi ja selle ekspositsiooniga. Teisele seminaripäevale oli planeeritud Pärnu ajaloo uurija Inna Jürjo ettekanne „Kaksiklinnad Uus- ja Vana-Pärnu 13.-16. sajandil“ ning toimkonna plaanide arutelu. Osales 21 vanaraamatuhuvilist kuuest erinevast mäluasutusest.

2014. aastal suvel liitis ELNET Konsortsium oma Tallinna ja Tartu andmebaasid. See mõjutas oluliselt ka ELNET Konsortsiumi raamatukogudes töötavate vanaraamatu spetsialistide tööd. Toimkonna liikmetest osales ELNET kataloogimise ja nimenormandmete töörühma töös Ülvi Kalpus Eesti Kirjandusmuuseumist, kes on töörühma alaline liige. ELNETi töörühma tööga liitusid perioodiliselt ka Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik (normandmed) ja Aija Sakova-Merivee Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust.

10. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis nelja vanaraamatuid säilitava ja kataloogiva teadusraamatukogu vanaraamatu kolleegide kohtumine, et arutada koostööd eesti- ja võõrkeelse vanema rahvusteaviku kirjete toimetamise ja mestimise asjus. Samuti lõi ELNET igapäevase kataloogimise ja kirjete toimetamise töö paremaks korraldamiseks vanaraamatu listi elnet-vanaraamat(at)lists.nlib.ee.

Teadur Katre Kaju, kes esindab Euroopa teadusraamatukogude konsortsiumis CERL Tallinna ülikooli akadeemilist raamatukogu ja Tartu ülikooli raamatukogu, osales nii CERLi kevadisel tööseminaril 17.–18. märtsini Edinburghis kui ka sügisesel koordineeriva komitee koosolekul ja digiteerimisalasel konverentsil 28.–29. oktoobrini Oslos. Oma kogemusi ja saadud infot vahendas ta vanaraamatu toimkonna postiloendi vahendusel (kirjad 16.04.2014 ja 2.12.2014) .

Ehkki toimkonna egiidi all sel aastal peale suveseminari ühtki muud eraldiseisvat täiendkoolitust ei toimunud, on toimkonna liikmed korraldanud mitmeid vanaraamatu ja raamatuteaduse alaseid konverentse, seminare ja ettekandepäevi. Toimunud on ka mitu väga kõrgetasemelist ja äramärkimist väärivat vanaraamatu-alast näitust.

Toimkonna üritused

- 3. märts toimkonna 20 tegevusaasta tähistamine näituse külastuse ja toimkonna töökoosolekuga

- 27.–28. juuni toimkonna suveseminar Pärnu Muuseumis ja Võistes

Toimkonna liikmete korraldatud vararaamatu ja raamatuteaduse alased konverentsid-üritused ja näitused

- Aija Sakova-Merivee ja TLÜAR vanaraamatu keskus: Ettekandepäev „Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634–1828)“ ja samanimelise näituse avamine, 10. okt.

- Merike Kiipus (KMAR): Oskar Kallase XXV raamatuteaduse päev, 24. okt.

- Tiiu Reimo (TLÜ), Aija Sakova-Merivee (TLÜAR): Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia seminar, 20. nov

- Malle Ermel ja Kadri Tammur (TÜR) 27.01.2014–21.03.2014 näitus „Ilus raamat. Illustreeritud raamatuid trükikunsti esimesest sajandist Tartu Ülikooli Raamatukogus“

http://www.utlib.ee/index.php?mod=ntx&cmd=sisu&e_id=162&id=290&e=1

- Katre Kaju, Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Rene Haljasmäe (TLÜAR) ja Triin Krönströöm (TLA) 10.10.2014-18.12.2014 näitus „Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634–1828)“

http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/keskused/vanaraamatukeskus/hortuslibrorum/hortus-librorum-30

Kindlasti on väärt märkimist, et Rahvusraamatukogu vanemteaduril Piret Lotmanil ilmus 2014. aastal monograafia „Heinrich Stahli elu ja looming“. See on vanaraamatu uurijatele oluline verstapost! Samuti on rõõm tõdeda, et mitmed toimkonnaga seotud kolleegid osalesid Piret Lotmani ja rahvusraamatukogu korraldatud teadusseminaril „Konfessioon ja kirjakultuur“ (23. okt)

TLÜAR Vanaraamatu keskuse egiidi all toimusid10. detsembril saksakeelse ettekanded loteriidest ja kirjaoskusest varauusajal.

http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/keskused/vanaraamatukeskus/ueritused

Populaarne ja tutvustav tegevus

Otseselt toimkonna tegemistega seotud artiklid:

- Merivee, Aija; Reimo, Tiiu; Tammur, Kadri; Hiie, Ruth; Sildre, Urve (2014). Vanaraamat spetsialisti töös. Raamatukogu, 2, 31 - 34.

- Frei, Lauri; Merivee, Aija (2014). Vanaraamatu toimkonna suveseminar. Raamatukogu, 5, 37 - 38.

Laimemalt vanaraamatu uurimisega seotud:

Sakova-Merivee, Aija; Plath, Ulrike (2014). Varauusaeg ja Vanaraamat. Aija Sakova-Merivee intervjuu Ulrike Plathiga.

Aija Sakova-Merivee
ERÜ vanaraamatu toimkonna esinaine alates 2014. aastast

Tallinnas, 7. jaanuaril 2015

ERÜ vanaraamatu toimkonna kahepäevane seminar9. -10. mail Valgas ja Läti Valkas hõlmas ettekandeid, kogude tutvustusi ja ekskursioone. Üritusest võttis osa üle 20 vanaraamatu spetsialisti Tallinna ja Tartu mäluasutustest. Seminari ettekannete osa toimus esimesel päeval Valga muuseumis. Toimkonna liikmetest esinesid  ettekannetega Tiina Valgma (Ajalooarhiiv) ja Mare Rand (TÜ raamatukogu). T. Valgma rääkis Valga trükkalist Ferdinand Kajanderist. ja  M. Rand tutvustas kolme 19. sajandi Valgaga seotud ajaloolist isikut, nende käsikirjalist ja  trükitud pärandit, mida säilitatakse TÜ raamatukogus. Valka muuseumi peavarahoidja Ingrid Kivest.andis ülevaate muuseumi vanatrükistest ja käsikirjadest. I. Kivest tutvustas peale ettekandeid  ka linna ajaloolist südant. Teisel päeval hommikul tegime visiidi Valga Keskraamatukokku, mida tutvustas raamatukogu direktor Endla Schasmin. Seejärel külastasime Valka koduloomuuseumi, mis paikneb Jānis Cimze seminari endises hoones. Tutvusime seminari ajaloole pühendatud näitusega.

Külaskäigust lähemalt ajakirjas „Raamatukogu”: Hiie, R., Sildre, U. Vanaraamatu toimkond Valgas ja Valkas // Raamatukogu, 2013, 4., lk. 32-33.

3. oktoobril toimus ERÜ vanaraamatu toimkonna ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös ettekandepäev, kus esinesid vanaraamatu spetsialistid erinevatest Eesti mäluasutustest. Kuuest ettekandest kaks (Larissa Petina, Katre Kaju) olid unikaalsetest käsikirjalistest reisialbumitest, mis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Juttu tuli nii aadli (Ene Hiio), kui talupoegade raamatukogudest (Liis Tamm) ning eestikeelsest harduskirjandusest (Marita Paas). Anti ka ülevaate vanaraamatu uurimise praegusest seisust (Tiiu Reimo).Ettekandepäeval osales ligi 80 kuulajat, kes soovi korral said mapid ettekannete teesidega. Päeva lõpetas näituse “Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu“ tutvustus RRi harulduste saalis (Sirje Lusmägi).
Ettekandepäeva kohta ilmub Kadri Tammuri ülevaade ajakirjas „Raamatukogu”.

Osasvõtt konverentsidest jm. üritustest:
Toimkonna liikmed võtsid osa ERÜ ja mäluasutuste korraldatud konverentsidest nii esinejate, kuulajate kui ka korraldajatena. Arvukamalt oli osalejaid kahel toimkonna korraldatud üritustel, kuid toimkonna liikmed osalesid aktiivselt ka teistel vanaraamatuga seonduvatel ettevõtmistel nagu Friedrich Puksoo päev, TLÜAR vanaraamatu keskuse loengusari, Tallinna Linnaarhiivis toimunud pärgamendi ajaloo-alane loeng.
Postiloendi vahendusel jagasid välismaal nähtust muljeid Katre Kaju  (ülevaade Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi seminari „Peatage vargad” ettekannetest) ja  Aija  Sakova-Merivee (Berliini riigiraamatukogu ajalooliste trükiste osakonna külastusest).
Postiloendis on 42 liiget, pikaajalisi toimkonna liikmeid ja aktiivsemaid üritustel osalejaid on üle 20 (ERÜ liikmed). Postiloendiga liitusid sel aastal ka mitmed muuseumitöötajad üle Eesti.

Toimkonna poolt esitatikandidaat Friedrich Puksoo preemiale ning toimkonna ettepanekul anti Eesti Kirjandusmuuseumi töötajale ja kauaaegsele vanaraamatu toimkonna liikmele Heino Räimele ERÜ auliikme staatus.

2014. aastal möödub 20 aastat vanaraamatu toimkonna asutamisest.Uuest aastast hakkab toimkonna tööd juhtima TLÜAR baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna juhataja Aija Sakova-Merivee.

Urve Sildre
Toimkonna juht aastatel 2009-2013
17. detsember 2013

17. - 18. mail toimus Vilniuses ERÜ vanaraamatu toimkonna väljasõiduseminar, millest võtsid osa 17 toimkonna liiget Tallinna ja Tartu mäluasutustest. Tutvuti Vilniuse Ülikooli Raamatukogu, Leedu Rahvusraamatukogu ja Leedu Teaduste Akadeemia raamatukogu haruldaste raamatute kogudega ja nendega tehtava tööga.

Vilniuse Ülikooli raamatukogus oli meie võõrustaja raamatukogu teadus- ja kultuuripärandi keskuse juhataja Nijolė Klingaitė-Dasevičienė. Keskus koondab mitmeid valdkondi ja tegevusi, siia kuulub harulduste ja käsikirjade kogu ning arhiiv- ja kunstikogu. Tutvusime keskuse töösuundade ja tähtsamate käsilolevate projektidega.

Leedu Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonna töötajad tegid ettekanded osakonna ajaloost ja haruldastest leedu trükistest, analüüsiti vanaraamatu kirjeid elektonkataloogis ning tutvustati provenientsi andmebaasi Leedu Teaduste Akadeemia Raamatukogus tutvusime raamatukogu ajalugu selgitava väljapanekuga, samuti oli meie jaoks välja pandud haruldasi raamatuid ja käsikirju.

Kõigis kolmes raamatukogus tutvustati Leedu kultuuripärandi digiteerimise ühisprojekti, külastasime ka digiteerimisosakondi.
Külaskäigu tutvustus kirjasõnas: Sildre, U. Vanaraamatu toimkond käis Vilniuses // Raamatukogu. 2012. Nr. 5. Lk. 38.

Osasvõtt konverentsidest jm. üritustest:
Toimkonna liikmed võtsid osa ERÜ ja mäluasutuste korraldatud konverentsidest nii esinejate kui kuulajatena, arvukamalt oli osalejaid Oskar Kallase päeval (Eesti Kirjandusmuuseum.. 29.10.)  ja  TLÜ Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi saksa filoloogia osakonna seminaril "Varane uusaeg Eestis - keel ja kultuur (9. november).

Ruth Hiie ja Katrin Kaugver osalesid Londonis Briti raamatukogus 30. oktoobril toimunud Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) aastaseminaril ja jagasid toimkonnakaaslastele ürituse kohta muljeid postiloendi vahendusel.

Urve Sildre
Toimkonna juht

2011. aastal korraldas vanaraamatu toimkond seminari Järvamaa Muuseumis, samuti võeti osa raamatuteadlase Voldemar Milleri 100. sünniaastapäeva ürituste korraldamisest.

Voldemar Milleri sünniaastapäeva üritustel osaleti nii korraldajate kui osavõtjatena. Eesti Kodu-uurimise Seltsi korraldatud mälestuskonverentsil 7. veebruar esines ettekandega Tiiu Reimo, 8. veebruar avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus, mille initsiaator ja üks koostajatest oli Urve Sildre.

Arvukalt osaleti Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu juubelikonverentsi vanaraamatupäeval 6. aprillil, mille korraldas baltikaosakond V. Milleri ja K. Roberti sünniaastapäevade tähistamiseks. Toimkonna liikmetest esinesid ettekannetega K. Kaugver, T. Reimo, H. Kannik.

6. mai vanaraamatu toimkonna seminar Järvamaa Muuseumis.

Paides asuva Järvamaa muuseumi ekspositsiooni tutvustas programmijuht Elle Näppo. Toimkonna liikmed Liivi Aarma ja Mare Ranna esinesid Paide kultuurieluga seotud ettekannetega:

-Liivi Aarma. Wilhelm Friedrich Tuglas Paide köstrina andis välja esimese eestikeelse põllumajandusliku nõuande raamatu (1866. aastal).

-Mare Rand. "Alexander vaid, ja üksnes tema, lõi Sulle, Dorpat! Sinu noorussära" : Adalbert Philipp Cam(m)erer - Tartu üliõpilasest koolimeheks ja luuletajaks Eesti-, Liivi- ja Kuramaal.

Muuseumi vanemteadur Malle Hõbemägi oli vaatamiseks välja pannud arhiivkogu vanemaid trükiseid, samuti huvitavamate omanikumärkidega raamatuid.

Pealelõunal toimus ekskursioon Paide vanalinnas, giidiks ühenduse Weissenstein juht Rainer Eidemiller.

Seminarist kirjutas ajakirja Raamatukogu jaoks ülevaate Marita Paas.

Toimkonna postiloendi vahendusel tutvustas TLÜAR baltikaosakonna juhataja Katrin Kaugver novembris Vatikanis toimunud Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) seminari ettekandeid.

Urve Sildre
Toimkonna juht

5.01.2012

Toimkond sai 2010. aastal kokku koosolekul Tallinnas ja väljasõiduseminaril Rakveres.

25. veebruaril oli vanaraamatu toimkonna koosolek Eesti Rahvusraamatukogus: vanaraamatu MARC kataloogimise juhendi koostamisega seotud arutelu. Koosolekust võttis osa 12  toimkonna liiget. Lisaks osalesid Kristel Veimann RRst, Tiiu Illipe TLÜARst ja Tatjana Šahhovskaja TÜRst.Koosoleku eesmärk oli abistada juhendi koostamiseks loodud töögruppi, mis moodustati ELNET Konsortsiumi kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juurde. Ülevaate probleemidest andis töögrupi juht Ülle Mölder, kes fikseeris ka erinevate raamatukogude seisukohad. 
Töögrupp, kuhu kuulusid toimkonnast veel Ruth Hiie ja Helje Kannik said juhendi valmis kevadeks. Juhend kinnitati 13.05.2010 ja on kättesaadav ELNETi kodulehelt.

6. mail toimus seminar Rakvere Näitustemajas (s/a Virumaa Muuseumid)
Seminaril tutvuti Rakvere Näitustemaja ekspositsioooniga ja peavarahoidja Rutt Ojaranna välja pandud eestikeelsete vanaraamatute ja baltikakirjanduse ning käsikirjadega. Kuulati kolme ettekannet: muuseumi teadur Odette Kirss rääkis Rakvere esimestest trükikodadest ja trükkalitest 18.–19. sajandil, TLÜ Infoteaduste Instituudi dotsent Liivi Aarma esines teemal “Rakverele kui raamatulinnale alusepanek kaupmeeste Ernade aegadel” ja Eesti Rahvusraamatukogu konservaator Urve Kolde tegi ülevaate peamistest paberi- ja köitekahjustustest. Päeva lõpetas ekskursioon Rakvere linnuses. Rakvere seminarist võttis toimkonna poolt osa 21 inimest. Virumaa Muuseumid reklaamisid üritust kui vanaraamatu päeva ja olid kutsunud sinna maakonna väikemuuseumide töötajaid ning teisi huvilisi.
Rakvere teemalised ettekanded avaldati ajakirjas „Raamatukogu” nr. 5:
Kirss, O. Rakvere trükkalid 18. -19. sajandil.
Aarma, L. Rakvere raamatulinnana.

Vanaraamatu toimkond trükisõnas:
Sildre, U. Vanaraamatu toimkond [toimkonna tegevus aastatel 1999–2008] // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat, 1. 2008 (2010). Lk. 51–55.
Sildre, U. Vanaraamatu toimkond Rakveres. // Raamatukogu. 2010. Nr. 4. Lk. 38.

Osavõtt konverentsidest jm. üritustest:
4. veebruaril osalesid  Urve Sildre ja Mari Tiits ERÜ usaldusisikute ja struktuuriüksuste juhtide väljasõiduseminaril Haapsallu. Arutleti ERÜ päevaplaanide ja probleemide üle, kuulati Piret Hallik-Sassi loengut "Kuidas ennast turundada?" ning  tutvuti Lääne Maakonna Keskraamatukogu vastrenoveeritud lasteosakonnaga

Toimkonna liikmed võtsid osa ERÜ ja mäluasutuste korraldatud konverentsidest nii esinejate kui kuulajatena, arvukamalt oli osalejaid Oskar Kallase päeval (Eesti Kirjandusmuuseum, 25.10)  ja  TLÜ Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi korraldatud konverentsil "Baltisaksa kultuuritekstid ja postkolonialism” (TLÜ, 9.11).

Katrin Kaugver ja Ruth Hiie osalesid Kopenhaagenis toimunud Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) seminaril ja jagasid hiljem toimkonnakaaslastele ürituse kohta infot postiloendi vahendusel.

Infovahetus toimkonna liikmete vahel toimus peamiselt postiloendi abil (2010.a. liitus postiloendiga Rene Haljasmäe TLÜARst).

Urve Sildre
Vanaraamatu toimkonna juht

5. jaanuaril 2011

2009. aastal korraldas vanaraamatu toimkond seminari Võrus ja ekskursiooni TTÜ raamatukokku. Toimkonna liikmed tegid ettekandeid Friedrich Puksoo päeval ning TLÜ AR ja Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi ühisseminaril.Vanaraamatu toimkonna juht 2009. aastast on Urve Sldre Toimkonnaga liitusid kolm uut liiget: Liis Tamm (RR), Olga Rüütel (RR) ja Liia Rebane (TTÜR).Fr. Puksoo auhinnahinna komisjoni kuulusid Tiiu Reimo (esimees), Malle Ermel ja Mare Rand.Suhtlusehõlbustamiseks loodi toimkonna postiloend.

23. jaanuaril Friedrich Puksoo 119. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäeval "Raamatust, raamatukogust, raamatukoguhoidjast" esinesid Mare Rand, Larissa Petina, Malle Ermel ja Tiiu Reimo.

Auhindamiskomisjon tunnustas Larissa Petinat artikli Собрание книжных знаков Иваска и Руси в Национальной библиотеке Эстонии autorina ja artiklikogumiku "Omanikumärgid vanaraamatus" koostajana ja toimetajana.

ERÜ vanaraamatu toimkonna seminar Võrus 23.- 24. aprillil 2009. Seminariga Võrus tähistas vanaraamatu toimkond oma 15. tegevusaastat. Väljasõidul osales 18 toimkonna liiget. Võrumaa Muuseumis tutvustas peavarahoidja Arthur Ruusmaa nii ekspositsioonis esitatud kui ka muuseumi kogudes hoitavaid vanu trükiseid, käsikirju ja dokumente. Samuti tutvustas ta praegu kasutusel olevalt infosüsteemi KVIS ja rääkis üleminekust uuele veebipõhisele infosüsteemile MuIS.

Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis toimus Tiiu Reimo avalik loeng "Kui vana on vana raamat ja kes sellega töötavad." Muuseumi direktor Aimi Hollo tutvustas muuseumi ekspositsiooni ja säilinud osa Kreutzwaldi isiklikust raamatukogust. Külastasime ka Võrumaa Keskraamatukogu ja Võru raamatuklubi presidendi bibliofiil Erik Kambergi kodu. Järgmisel päeval tutvusime Haanja ja Rõuge kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsustega, teejuhiks Arthur Ruusmaa.
 

18. juunil TLÜ Akadeemilise Raamatukogu ja Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) ühisseminaril European Printed Heritage in Estonian Libraries, (korraldas Katrin Kaugver) esinesid kolm toimkonna liiget.Tiiu Reimo, Malle Ermel ja Larissa Petina. CERLi esindajad tutvustasid konsortsiumi hallatavaid vanaraamatu andmebaase, portaale ja teenuseid ning rääkisid organisatsiooni edasistest arengusuundadest. Eesti kolleegid andsid ülevaate vanaraamatu kollektsioonidest Eesti raamatukogudes.

4. detsembril toimus ekskursioon Tallinna Tehnikaülikooli uude raamatukokku. Raamatukogu direktor Jüri Järs esines ettekandega raamatukogu ehitusloost, teenindusosakonna juhataja Tuuli Tõiste tutvustas raamatukogu ruume ja toimkonna liige, Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi juhataja Liia Rebane näitas rajatava muuseumi ruume ja tutvustas tulevikuplaane

Urve Sildre
Toimkonna esimees
16.12. 2009

20.-21. mail toimus Peterburis ERÜ vanaraamatu toimkonna, Venemaa Rahvusraamatukogu, Vene Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Peterburi Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu spetsialistide ühisseminar Eesti ja Estonica kogud Peterburi raamatukogudes. Eesti poolt võttis seminarist osa 19 vanaraamatu spetsialisti Tartu Ülikooli raamatukogust, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Ülikooli Raamatukogust, Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist ja Eesti Rahvusraamatukogust. Meie seltskonnal oli võimalik tutvuda Venemaa Rahvusraamatukogu rikkaliku rariteetide koguga ajaloolises Sadovaja tänava peahoones. Moskva prospektil asuvas uues hoones on rahvuskirjanduse osakond kus leidub ka eestikeelset kirjandust. Seminari teisel päeval kohtusime kolleegidega Venemaa Teaduste Akadeemia Raamatukogus ja Peterburi Ülikooli raamatukogus. Seminari ettevalmistamise ja läbiviimise eest suur tänu Larissa Petinale. Eelnevalt koostatud ja Peterburi kolleegidele tutvumiseks saadetud küsimustik tõi välja vastastikust huvi pakkuvate teemade ringi – vana ja haruldase raamatu elektroonilise kirjeldamise, eesti ja estonica trükise kollektsioonid, koopiate tellimise võimalus, digitaliseerimine, andmebaaside kasutamise võimalus jne. Tänu Eesti Kultuuriministeeriumi toetusele oli vanaraamatu spetsialistidel võimalus tutvuda Eestimaa kunagise tähtsaima metropoli suurepäraste ja rikkalike kogudega, kohtuda naaberriigi äärmiselt sümpaatsete kolleegidega.

25. novembril toimus Rahvusraamatukogus vanaraamatu toimkonna seminar Vene vanatrükis Eesti kogudes. Seminari korraldas ja viis läbi RRi vanemteadur, Ph. D. Larissa Petina. Käsitletavad teemad olid: Kirillitsatrükised suuremates Eesti raamatukogudes ja muuseumides; Raja vanausuliste koguduse raamatukogu. Kirillitsatrükiste kirjeldamise ja atribueerimise probleemidele andis asjatundlikke vastuseid Larissa Petina läbiviidud workshop. Toimkonna liikmed on võtnud osa ERÜ ja raamatukogude korraldatud seminaridest, koosolekutest ja konverentsidest.2009. aastast on ERÜ vanaraamatu toimkonna esinaine Urve Sildre Eesti Rahvusraamatukogust.

Kadri Tammur
Vanaraamatu toimkonna esinaine 2004 - 2008

Vanaraamatu toimkonna teabepäev toimus 25. aprillil TLÜ AR-is 1. Vanaraamat Euroopas - mis toimub? (Katrin Kaugver)CERL 2007 ja 2008-2011. Kuhu suundutakse? Milliseid teenuseid arendatakse? Juurdepääs andmebaasidele. CERL Portal, CERL Thesaurus. Publikatsioonid.2. Vanaraamatu uudised TLÜ AR-ist:Andmebaas ERICUS (Kertu Maasik); Vanaraamatu Keskus. (Katrin Kaugver)3. Hand Press Book (HPB) - rekataloogijate kogemused 2007. (Helje Kannik).7.-8. juuni seminarist "Vanaraamatu kogud Läänemaal" said osa 16 vanaraamatu toimkonna liiget.

7. juuni andis rääkis direktor Ilme Sepp Lääne Maakonna Keskraamatukogu kujunemisloost, olevikust ja tulevikust ning tutvustas kogusid s.h. Madis Oviiri raamatukogu. Tutvuti Toomkirikuga, kus Tiit Salumäe abikaasa näitas kirikut ja nende erakogu haruldasemaid piibleid, kohtuti tuntud Haapsalu bibliofiili Ilmar Jõesooga tema kodus ning käidi ka Iloni Aias. 8. juuni tutvustas Eve Otstavel Läänemaa Muuseumi arhiivraamatukogu käsikirju ja trükiste kogu. Vaadati Rannarootsi Muuseumi raamatukogu, tutvuti Lyckholmi Muuseumi rannarootsi vanade trükiste ja käsikirjade koguga, Noarootsi Katariina kiriku, Rooslepa kabeli jm. Planeeritud üritustest jäid ära Inge Tederi loengud köitekunsti ajaloost kolm korda a' 3 tundi TÜR-is, mis olid planeeritud aprill/mai – Lektorile ei sobinud väljapakutud aeg. Loengutsükli püüame läbi viia aastal 2008

Kadri Tammur
ERÜ vanaraamatu toimkond

16. märts - vanaraamatu kataloogimisele pühendatud praktiline seminar: Vana raamatu kirjeldamise kogemusi eri raamatukogudes, CERL-ist võetud kirjete konverteerimine. Toimumiskoht RR-is20. aprill – toimkonna liikmed võtsid osa Põltsamaal toimunud konverentsist "Raamatukogude roll Põltsamaa ajaloos". Korraldajaks Jõgeva maakonna keskraamatukogu. Ettekanded toimkonna liikmetelt Larissa Petinalt (RR) ja Mare Rannalt (TÜR).

13.-16. september - seminar: Vanaraamatu ja Baltika kogud Riias. Tutvumine Läti Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Läti Rahvusraamatukogu ajalooliste kogudega. Septembri keskel viibis 21 eesti vanaraamatu spetsiaslisti Riias, et tutvuda vanaraamatu ja Baltica kogudega Riia suuremates raamatukogudes. Koos läti kolleegidega peeti maha ühisseminar, kus kumbki pool sai vahetada kogemusi ja kavandada tulevikuvisioone seoses vanaraamatu ja erikogude säilitamise, uurimise ja avamisega. Ka Läti raamatukogudes on juba mõnda aega olnud aktuaalseks teemaks vanaraamatu konverteerimise ja digitaliseerimisega seotud probleemid.Kolleeg Viesturs Zanders tutvustas Balti Keskraamatukogu ja selle saamislugu. Balti Keskraamatukogu on suhteliselt uus kogu, mille põhituumiku moodustab 1995. aastal Lüneburgist tagasitulnud Otto Bonge Baltica kogu – raamatud, käsikirjad, fotod. !939. aastal Saksamaale ümberasunud Bongel olid tihedad sidemed 1920.-30. aastate Eesti ja eesti kultuuritegelastega, eriti fotograafidega, mistõttu on kogus rikkalik eesti kultuurilugu kajastav aines.Läti Rahvusraamatukogus oli põhjalikum tutvumine haruldaste raamatute ja käsikirjade, kartograafia ja Lettonica osakonna kogude ja töösuundadega. Suuremad projektid on seotud läti rahvusbibliograafia, lätikeelse luterliku kirjanduse ja läti kuluuritegelaste portreede andmebaasi koostamisega. Sealsete kolleegide ootused ja lootused on seotud uue hoone valmimisega. Läti Akadeemilise Raamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade kogu on Läti vanim ja rikkaim vanaraamatu kollektsioon. Kogu aluseks on Euroopa ühe vanima avaliku linnaraamatukogu, 1524 aastal asutatud Bibliotheca Rigensis, kuhu koondati ka reformatsioonituultes suletud kloostrite raamatud. ainuüksi inkunaableid on 210. Vanimaks trükiseks on leht 1460 aastal Mainzis Johan Guttenbergi trükitud Catholiconist, manuskriptide kogu vanimateks pärliteks on 13.-14. sajandist pärit rikkalikult illumineeritud tunniraamatud. Siinses kultuuriruumis on Riia olnud läbi sajandite tähtis polügraafiakeskus. Esimese trükikoja Riias asutas 1588. aastal Antverpenist pärit Nicolaus Mollyn. Oli võimalus sirvida J. Ch. Brotze kommentaartidega varustatud joonistuste kogu. See kogu on unikaalne informatsiooniallikas Liivi- ja Eestimaa ajaloomälestiste uurimisel. Suure nõudluse tõttu oli see üks esimesi kogusid, mille digitaliseerimist alustati juba läinud sajandi 90-ndate aastate esimesel poolel. Kümnest Brotze albumist on seni ilmunud kolm Läti teemalist, tänavu septembris lisandus neile suurepäraselt toimetatud ja kujundatud Eesti temaatikat kajastav album. Akadeemia raamatukogusse kuulub suure väärtusega Läti bibliofiili ja bibliograafi Janis Misinsi raamatukogu oma rikkaliku läti keelse ja läti kultuuri kajastava muukeelse trükiste kogu.Toimkonna reis Riiga õnnestus igati. Kõik, mis planeeritud, sai ka teoks. Läti kolleegid näitasid meile selliseid aardeid, mida meie kogudes paraku ei ole. Veendusime, et Riia on olnud ja on Läänemere lõunakaldal srateegiliselt tähtis keskus ning Euroopa kultuurile seega tunduvalt lähemal.Toimkonna liikmed on võtnud osa ERÜ ja raamatukogude korraldatud seminaridest, koosolekutest ja konverentsidest.

Kadri Tammur
Vanaraamatu toimkonna esinaine

21. jaanuaril toimus koosolek TÜ raamatukogus.Larissa Petina pidas ettekande Omanikumärkide uurimise hetkeseis ja CERL-is esitletud Baieri Riigiraamatukogu koostatud inkunaablite andmebaas. Järgnes elav arutelu retrokataloogimisest, CERL-iga ühinemise vajalikkusest ja võimalusest.

27.-29. maini oli Hiiumaa muuseumis seminar Kirjasõna Hiiumaal ja Hiiumaast. Seminari kavas olid ettekanded:Helgi Põllo. Vanaraamatu ja käsikirja kogu Hiiumaa muuseumis - Muuseumi ekspositsioonSirje Lusmägi. Hiiumaal ringelnud publikaadidLarissa Petina. Hiiumaa venekeelses trükisõnas : Karl Weltmanni kartoteegi põhjal ja mitte ainultMarita Paas. Hiiumaad puudutavad trükised ja käsikirjad TÜ AR Baltika osakonnasTiina Valgma. Hiiumaa olusid kajastavad reisikirjad jm trükised Eesti Ajalooarhiivi raamatukogusKadri Tammur. Hiiumaa aines Tartu Ülikooli Raamatukogu kogudes: dissertatsioonid, isikuarhiivid, varasem perioodika.Seminarile järgnes tutvumine Hiiumaa huviväärsustega. Üritust toetas ERÜ ja seminarist Hiiumaal ilmus ülevaade ka RK-s nr.4,2005Kultuuriministeeriumi kokkukutsutud arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes oleva kultuuripärandi säilitamise riikliku strateegia väljatöötamiseks moodustatud töögrupis on vanaraamatu toimkonna poolt prof. Tiiu Reimo.

Toimkonna liikmed on võtnud osa ERÜ ja raamatukogude korraldatud seminaridest, koosolekutest ja konverentsidest.

Kadri Tammur
Vanaraamatu toimkonna esinaine

28. jaanuaril toimus Eesti Rahvusraamatukogus seminar, mis käsitles CERL-i organisatsiooni, andmebaase ning võimalikku liitumist sellega. Toimkond tõdes liitumise kasulikkust, kuid soovis eelnevat katsetusaega. CERL-iga hakkab läbirääkimisi pidama Konsortsium.

7.- 8. mail korraldas ERÜ vanaraamatu toimkond koos Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetooliga seminari teemal Mõisate ajaloo uurimise allikad.Ettekannetega esinesid prof. Enn Tarvel, Tiiu Oja (Eesti Ajalooarhiiv), Sirje Annist (Eesti Ajaloomuuseum), Ants Hein, Anne Lõugas (Eesti Kunstimuuseum), Sirje Kivimäe.8. mail ekskursioon Ants Heina juhendamisel Järvamaa mõisates.Seminaril osales 53 inimest raamatukogudest, arhiividest ja muuseumidest.

12. novembril osales Kadri Tammur Kultuuriministeeriumi kokkukutsutud vestlusringis arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes oleva kultuuripärandi säilitamise strateegia teemal. Jõuti seisukohale, et ühtne, üleriiklik strateegia on tarvis välja töötad. Riikliku strateegia väljatöötamiseks moodustatakse töögrupp. Vanaraamatu toimkonna poolt ettepanek kaasata töögruppi prof. Tiiu Reimo. Ettepanekut on arvestatud.

Kadri Tammur
Vanaraamatu toimkonna esinaine

Vanaraamatu toimkonnas oli 2003. aastal 24 tegevliiget: prof. Tiiu Reimo ja dotsent Liivi Aarma Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetoolist, prof. emer. Mare Lott, Heino Räim Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, Mare Rand, Kadri Tammur,Valvi Hiir, Ülle Mölder Tartu Ülikooli Raamatukogust, Tiina Valgma Eesti Ajalooarhiivi raamatukogust, Mari Tiits Eesti Patendiraamatukogust, Ene Reepalu Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust, Marita Paas, Mare Luuk, Aita Jõulu, Tiiu Pukk, Helje Kannik, Katrin Kaugver, Tiina Aasmann Tallinna Pedagoogika Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust, Larissa Petina, Urve Sildre, Sirje Lusmägi, Juta Siitam, Pille Martin ja Ruth Hiie Eesti Rahvusraamatukogust. Toimkonna esimees alates 2000. aastast on Ruth Hiie.

2003. aastal võtsid vanaraamatu toimkonna liikmed osa 3 ERÜ korraldatud suurüritusest: Friedrich Puksoo 113. aastapäeva tähistavast ettekandepäevast TÜRis, ERÜ kõne- ja aastakoosolekust (28.02) RRis ja Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressist “Ühiskonna teenistuses” (9.-10.06) Viljandi teatris “Ugala”.

Jätkasime tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 28. märtsil külastasime Eesti Rahva Muuseumi, kus meile esitleti raamatu-, foto- ja kunstikogu ning näitusemaja püsi- ja ajutisi näitusi. Tartus olles käisime ka Kirjandusmuuseumis õnnitlemas kolleegi ja vanaraamatu toimkonna liiget Heino Räime tema 70. sünnipäeval.

Toimkonna liikmed osalesid vanaraamatu elektroonilise kataloogimise õppusel RRis (6.03), kus arutati suure ja väikese algustähe kasutamist pealkirja- ja vastustusandmete alas, ISBD(A) ja ISBD(M) ajalisi piire ning provenientsiandmete esitamist kirjes.

Ruth Hiie osales neljandat aastat järjest Fr. Puksoo auhinna konkursi žürii töös. Konkursile esitatud 3 tööst määrati Fr. Puksoo auhind Ene-Lille Jaansonile aastakümnete kestel tehtud raamatu- ja trükilooliste uurimistööde eest. Tunnustati Olaf-Mihkel Klaasseni ja Mare Randa TÜ Raamatukogu orientalistika kogude kujunemislugu ja koostist käsitlevate uurimuste eest, mis ilmusid raamatus "Keiserlik Tartu Ülikool (1802-1918) ja Orient: Eesti-Oriendi kultuurisuhete üldisel taustal"

Toimkonna esimees R. Hiie võttis osa ERÜ juhatuse laiendatud koosolekutest (28.01, 25.09, 16.12), kus arutati mittetulundusühingu loomist, raamatukoguhoidja kutsestandardi kava ja toimkondades 2003. a. tehtut ja edasisi plaane. Toimkond esitas kandidaadid ERÜ aasta- ja teenetepreemiale. R. Hiie kuulub ka ERÜ revisjonikomisjoni.

Aasta jooksul võtsime osa 3 rahvusvahelisest teaduskonverentsist Tallinnas ja Tartus, külastasime Pärnu Muuseumi ja osalesime vanaraamatu elektroonilise kataloogimise ja märksõnastamise õppustel.

2002. aastal võtsid vanaraamatu toimkonna liikmed osa 3 rahvusvahelisest teaduskonverentsist Tallinnas ja Tartus:

Tallinna Oleviste raamatukogu 450. aastapäevale pühendatud konverentsist “Raamat ja raamatukogud Läänemere kultuuriruumis 16.–18. sajandil” 3.–5. aprillil EAR-is.

vanaraamatute ja ajalooliste kogude provenientsi uurimist käsitlevast konverentsist “Omanikumärgid vanaraamatus: Ajalugu. Kirjeldamine. Atribueerimine” 12.–13. septembril RR-is. Tartu Ülikooli Raamatukogu 200. aastapäeva juubelikonverentsist “Trükiväljaandest digitaalseni” 12.–15. oktoobril TÜRis.

Neist kaks esimest, spetsiaalselt vanaraamatut käsitleva konverentsi organiseerisid vastavalt Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna ja Eesti Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute osakonna töötajad.Ettekannetega kolmel konverentsil esinesid 9 vanaraamatu spetsialisti EAR-ist, RRi-st ja TPÜ-st, kes on ühtlasi ka vanaraamatu toimkonna liikmed.Jätkasime tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 23. mail külastasime Pärnu Muuseumi, kus teadusdirektor Inge Laurik tutvustas püsiekspositsiooni, kogusid, hoiutingimusi, muuseumi töötajate töid-tegemisi ning lähemaid plaane.Toimkonna liikmed osalesid kahel vanaraamatu elektroonilise kataloogimise õppusel Eesti Rahvusraamatukogus (8.02, 5.03), kus arutati koodkirjete, kollektiivautorite ja märksõnastamisega seotud probleeme.Ruth Hiie osales kolmandat aastat järjest Fr. Puksoo auhinna konkursi žürii töös. Konkursile esitatud 5 tööst määrati 2001.a. Fr. Puksoo auhind Ilse Hamburgile monograafia “Eesti bibliograafia ajalugu 1901-1917” (Tallinn, 2001) koostamise eest ja tunnustati Tiiu Reimot monograafia "Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel" (Tallinn, 2001) eest. Toimkond esitas kandidaadid Fr. Puksoo auhinnale ning ERÜ aasta- ja teenetepreemiale.2001. aastal doktorikraadi ja ERÜ 2000. a. aastapreemia pälvinud Tiiu Reimost kirjutas R. Hiie artikli “Vivat Ph. D. Tiiu Reimo!”, mis ilmus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Aastaraamatus (13/2001. Tallinn, 2002, lk.78-79).Toimkonna esimees R. Hiie võttis osa ERÜ juhatuse laiendatud koosolekust 30. mail Eesti Rahvusraamatukogus ja andis lühiülevaate toimkonnas 2002. a. tehtust ja eesseisvatest ülesannetest.

R. Hiie kuulub ka ERÜ revisjonikomisjoni.

Ruth Hiie
Vanaraamatu toimkonna juht
16.12.2002.a.

Aasta jooksul korraldasime konverentsi Tallinnas ja seminari Narvas, külastasime Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajalooarhiivi, osalesime 2 žürii töös, organiseerisime vanaraamatu elektroonilise kirjeldamise õppusi, valgustasime ajakirjas “Raamatukogu” toimkonna ettevõtmisi, võtsime vastu auhindu, pidutsesime Eesti Raamatu Aasta pidulukul lõpetamisel “Estonias”.

15. veebruaril korraldasime koostöös Eesti Akadeemilise Raamatukoguga konverentsi “Raamat kui kultuuriväärtus” EARis. 6 ettekannet, neist 3 toimkonna liikmetelt, käsitlesid eesti vanemat raamatulugu, peamiselt reformatsiooniajal 16. sajandil. Uurimistulemustega astusid üles ajaloolased Inna Põltsam TA Ajaloo Instituudist, Piret Lotman RRist, restauraator Endel Valk-Falk EARist ja raamatuloolased Liivi Aarma, Tiiu Reimo ja Sirje Lusmägi vanaraamatu toimkonnast. Konverentsi juhatas ja avasõnaga esines toimkonna esimees Ruth Hiie. Konverents oli lülitatud ka Eesti Raamatu Aasta ürituste programmi.

11.-12. mail viisime koostöös Narva Muuseumiga läbi kahepäevase seminari “Narva kultuuriloost” Narva Muuseumis. Seminaril kuulati ettekandeid Narva ajaloost, tutvuti Narva Muuseumi ekspositsiooni, fondide ja raamatukoguga, külastati Kunstigaleriid ja vaadati linna. Seminari keskaegses Hermanni kindluses avas Narva Muuseumi direktor Eldar Efendijev. Sissejuhatava sõnavõtuga esines toimkonna aseesimees, seminari peaorganisaator ja juhataja Larissa Petina. Ettekannetega esinesid Narva Muuseumi töötajad Galina Sinjakova ja Karin Taidre, Sirje Lusmägi vanaraamatu toimkonnast ja arhitektuuriajaloolane Jevgeni Kaljundi Eesti Restauraatorist.

Jätkasime tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 21. mail külastasime Tallinna Linnamuuseumi, kus uut ekspositsiooni tutvustas Elo Jakobi ja Tallinna Linnaarhiivi näitust “Gooti ja renessanssköited”, kus seletusi jagas näituse koostaja, Linnamuuseumi peavarahoidja Liia Rebane.

9. novembril said toimkonna liikmed kokku Tartus Eesti Ajalooarhiivis. Arhivaar Kalev Jaago abiga saime kuulda palju huvitavat arhiivi ajaloost ja näha fondides leiduvaid haruldasi arhivaale. Peaspetsialist Tiina Valgma, kes ühtlasi valmistas ette kogu ekskursiooni arhiivis, tutvustas arhiivi raamatukogu, seal leiduvaid vanu ja haruldasi trükiseid ning andmebaasi Urram. Konserveerimisosakonna juhataja Jaan Lehtaru selgitas arhivaalide konserveerimise ja restaureerimise põhimõtteid ning demonstreeris pooleliolevaid töid. Tutvuti ka tagatiskoopiate valmistamisega.

Samal päeval külastati ka näitust “Rara bellica” Tartu Ülikooli Raamatukogus näituse koostajate Kiira Schmidti ja Elna Hanssoni kommentaaride saatel.

Toimkonna esimees Ruth Hiie osales kahe žürii töös. Eesti Raamatu Aasta raames korraldatud konkursi “Parim koguduseraamatukogu” žüriisse kuulusid lisaks idee autorile ja peaorganisaatorile praost Tiit Salumäele ka Eesti Piibliseltsi juhataja Jaan Bärenson, ERÜ esinaine Krista Talvi ja Ruth Hiie vanaraamatu toimkonnast. Konkursi eesmärgiks oli kutsuda kogudusi üles taaslooma, korrastama ning teadvustama oma raamatukogusid. Konkursile registreerus 15 kogudust üle kogu Eesti. Nende külastamine andis huvipakkuva ülevaate koguduste raamatukogudes tehtavast tööst ja seal leiduvatest materjalidest, eriti aga vanaraamatust. Tihti küsiti nõu vanade raamatute kirjeldamiseks ja säilitamiseks.

Teist aastat järjest osales Ruth Hiie Fr. Puksoo auhinna konkursi žürii töös. Konkursile esitatud 8 tööst määrati 2000. a. Fr. Puksoo auhind vanaraamatu toimkonna liikmele Tiiu Reimole väljaande “Eesti raamatu kronoloogia” ja 2000. aastal avaldatud uurimuste eest.

2001. aasta oli tähelepanuväärne ja edukas Tiiu Reimole veel mitmeti. Nimelt pälvis ta ka teise kaaluka auhinna - ERÜ 2000.a. aastapreemia, mis anti talle üle ERÜ kõne- ja aastakoosolekul 28. veebruaril.

Aasta lõpul kroonis Tiiu Reimo Eesti trükinduse alast ja raamatuloolist uurimistööd doktorikraad - filosoofiateaduste doktor infoteaduste alal, mida ta kaitses edukalt Tallinna Pedagoogikaülikoolis 7. detsembril. Kaitsmise ajaks ilmus doktoritöö raamatuna ka trükist (Reimo, T. Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2001).

Vanaraamatu toimkonna töid ja tegemisi valgustasime ajakirjas “Raamatukogu”:
M. Tiits “Kodulookirjanduse seminarist” RK, nr.1
R. Hiie “Raamat kui kultuuriväärtus” RK, nr.2
K. Talvi, R. Hiie “ Pilgu all on koguduseraamatukogud” RK, nr.3
R. Hiie “ Vanaraamatu toimkond Narvas” RK, nr. 4
K. Talvi, R. Hiie “Parim koguduseraamatukogu” Eesti Kirik, 21.03.

Koostööd tehakse ka ERÜ teiste komisjonidega, näiteks täpsustati terminoloogiakomisjoni palvel kahel korral vanaraamatuga seotud termineid. Toimkonna liikmed osalesid kolmel vanaraamatu INNOPAC-i õppusel 20.03, 4.10, 8.11. Igal aastal esitab toimkond kandidaate Fr. Puksoo auhinnale ning ERÜ aasta- ja teenetepreemiale. Eesti Raamatu Aasta pidulikule lõpetamisele “Estonias” kontserdisaalis oli kutsutud 9 vanaraamatu toimkonna liiget.
Toimkonna esimees R. Hiie võttis osa 2 ERÜ juhatuse laiendatud koosolekust:

1. - 2. veebruar “ERÜ roll ja ülesanded” Roosta puhkekülas
30. mai “Lühiülevaade toimkonnas 2001.a. tehtust ja eesseisvatest ülesannetest” Eesti Rahvusraamatukogus
R. Hiie kuulub ka ERÜ revisjonikomisjoni.

Ruth Hiie
Toimkonna Juht

Vanaraamatu toimkonnal oli 2000. aastal 22 tegevliiget: prof. Liivi Aarma Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetoolist, prof. emer. Mare Lott, Heino Räim Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, Mare Rand, Kadri Tammur,Valvi Hiir, Katrin Kaugver Tartu Ülikooli Raamatukogust, Tiina Valgma Eesti Rahvusarhiivi raamatukogust, Mari Tiits Eesti Patendiraamatukogust, Ene Õun Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust, Tiiu Reimo, Marita Paas, Mare Luuk, Aita Jõulu, Tiiu Pukk, Helje Kannik Eesti Akadeemilisest Raamatukogust, Larissa Petina, Urve Sildre, Sirje Lusmägi, Juta Siitam, Pille Martin ja Ruth Hiie Eesti Rahvusraamatukogust. Toimkonna esimees alates 2000. aastast on Ruth Hiie.

Aasta jooksul korraldati 2 täienduskoolituse seminari, tutvuti Eesti Rahvusarhiiviga Tallinnas, võõrustati raamatuteadlasi Helsingi Ülikoolist ja Helsingi Ülikooli Raamatukogust, võeti osa Eesti Raamatu Aasta ürituste ettevalmistamisest ja läbiviimisest ning osaleti “Raamatukogude arenduskava 2000-2001” ümber puhkenud arutelul.

Vanaraamatu toimkond peab tähtsaks ja vajalikuks oma liikmete pidevat erialast täiendamist. Selleks korraldatakse seminare ja käiakse tutvumas ajalooliste kogudega Eestis ja välismaal.

14. septembril korraldati ERRis seminar Euroopa vanaraamatu andmebaasi koostamisest, kus Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi liikmed andsid põhjaliku ülevaate oma sellealasest tegevusest. Seminaril esinesid konsortsiumi sekretär dr. Lotte Hellinga, tegevdirektor dr. Marian Lefferts, dr. Claudia Fabian Baieri Riigiraamatukogust, pr.Gunilla Jonsson Rootsi Kuninglikust Raamatukogust, konsortsiumi süsteemiadministraator hr. Curtis R. Lavery Ameerika Ühendriikidest. Esinejad rääkisid konsortsiumi loomisest, tegevusest ja edasistest projektidest, vanaraamatu elektroonilisest kataloogimisest, sellega seonduvatest probleemidest ning vanaraamatu andmebaasidest. Kõigil kohalviibijatel oli võimalus ka ise konsortsiumi andmebaasis otsinguid teha. Lisaks konsortsiumi tegevusega seonduvale pikka aega Briti Raamatukogus töötanud dr. Lotte Hellinga Inglismaa raamatukogude ajaloost ja Inglismaa inkunaablite koondkataloogist. Külalised vastasid seminarist osavõtnute arvukatele küsimustele.

7.-8. detsembrini korraldas vanaraamatu toimkond koostöös Eesti Akadeemilise Raamatukoguga kodulookirjanduse seminari EARis, mis oli eeskätt mõeldud maakonnaraamatukogude ja -muuseumide töötajatele ja millest võtsid osa ka pea kõik toimkonna liikmed. Kahe päeva jooksul kuulati 9 huvipakkuvat ettekannet koduloo-uurimise ajaloost Eestis ning Eestis elanud teiste rahvaste (baltisakslased, venelased, rootslased, juudid) kultuuriloost ning kirjandusest. Ettekannetega esinesid tuntud Eesti kultuuri- ja ajaloolased Jaan Eilart, Jaan Undusk, Ea Jansen, Malle Salupere, Noarootsi Muuseumi direktor Alar Schönberg, Eesti Genealoogia Seltsi juhtaja Kalle Kesküla, Eugenia Gurin-Loov Eesti Juudi Kogukonnast, Regina Pats Eesti Rahvusraamatukogust ning vanaraamatu toimkonna liige Tiiu Reimo.

EARi baltica osakond pani seminari ajaks välja näituse kodu- ja kohaloolistest teatmeteostest.

Lühikokkuvõtteid mõlemast eelpoolnimetatud seminarist saab lugeda ajakirjas “Raamatukogu” (R. Hiie, nr. 5/2000, M. Tiits, nr.1/2001).

Jätkasime tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 18. mail külastasime Eesti Rahvusarhiivi Tallinnas, kus riigiarhiiviosakonna teenindustalituse juhataja Mare Olde rääkis arhiivi ajaloost ja arhiivis tehtavast tööst ning Mait Talts tegi ekskursiooni arhiivi raamatukogus.

Vanaraamatu toimkonna üheks eesmärgiks on tööalase informatsiooni ja kogemuste vahetamine, mis eeldab tihedate omavaheliste kontaktide olemasolu ja võimaldab uute loomist. Aasta jooksul peeti kaks töökoosolekut (18.05 ja 14.09), jooksvate ja kiiret lahendamist nõudvate küsimuste ning probleemide arutamiseks suheldi elektonposti teel.

Tööalaste kontaktide loomisele ja arendamisele kolleegidega välismaa raamatukogudes aitas kaasa 1999. a. seminar Helsingi Ülikooli Raamatukogus

1.-2. juunini käisid vanaraamatu toimkonna kutsel Soome raamatuteadlased vastukülaskäigul Tallinnas, nende hulgas Jyrki Hakopää, Juha Koivulahti, Päivi Räisänen, Harri Ahonen, Esko M. Laine Helsingi Ülikoolist, Sirkka Havu ja Tuija Laine Helsingi Ülikooli Raamatukogust. Kahe päeva jooksul tutvusid külalised Tallinna Linnaarhiiviga, Eesti Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute osakonna ja Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltica osakonnaga ning vaatasid lühifilmi “Inkunaabli sünd”. Külastati 2 näitust “Eesti vanimad raamatud Tallinnas” Tallinna Raekojas ja “Eesti bibliofiilne raamat” Eesti Rahvusraamatukogus.

Ilmus S. Lusmäe artikkel “Viljandi muuseum ja vanaraamat” (Viljandi Muuseumi aastaraamat 1999. Viljandi, 2000, lk. 5-18), mis annab ülevaate Viljandi muuseumi raamatukogu kujunemisest ja koostisest. 1999. a. mais ja septembris muuseumi palvel kolleege vanaraamatu kirjeldamisel abistamas käinud S. Lusmägi jõudis kataloogida Viljandi Muuseumi raamatukogu kuni 1790. a-ni ilmunud vanatrükised, kokku u. 300 eks. Tehtud töö ja uuringu põhjal valmis ka eelpoolnimetatud artikkel.

Vanaraamatu toimkonna liikmete tööd ja tegemised raamatukogudes olid tihedalt seotud ka Eesti Raamatu 475. juubeliaastaga.

Liivi Aarma juhtis ERA raamatu-uurijate allkomiteed, Mare Rand ja Tiiu Reimo olid sama allkomitee liikmed.

Võeti osa suurnäituste ettevalmistamisest ja trükiste koostamisest, esineti mitmel Eesti Raamatu Aastale pühendatud konverentsil ja seminaril, tutvustati eesti raamatu ajalugu õpilastele ja rahvaraamatukogude töötajatele, esineti raadios ja televisioonis, viidi läbi ekskursioone näitustel.

Kultuuriministeeriumi koostatud “Raamatukogude arenduskava 2000-2002” põhjustas pika ja tulise arutelu, mille suhtes edastas oma kriitilise arvamuse ministeeriumile ka vanaraamatu toimkond (31.08). ERÜ seisukoha väljaütlemiseks antud probleemi kohta kohtusid ERÜ juhatus, toimkondade- ja töörühmade juhid ministeeriumi raamatukogude nõuniku M. Veskuse ja kunstide osakonna juhataja Reet Mikkeliga (18.09.).
Vanaraamatu toimkond esitas ka omapoolsed ettepanekud 1999. a. Fr. Puksoo auhinna määramiseks.

Vanaraamatu toimkonnal oli 1999. a. 19 tegevliiget: prof. Liivi Aarma ja prof. Mare Lott Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetoolist, Heino Räim Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, Ruth Hiie, Sirje Lusmägi, dr. Larissa Petina, Juta Siitam ning Urve Sildre Rahvusraamatukogust, Valvi Hiir, Katrin Kaugver ja Mare Rand Tartu Ülikooli Raamatukogust, Tiina Valgma Eesti Ajalooarhiivi Raamatukogust, Mari Tiits Eesti Patendiraamatukogust, Ene Õun Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogust, Tiiu Pukk, Marita Paas, Mare Luuk, Aita Jõulu ning Tiiu Reimo Eesti Akadeemilisest Raamatukogust. Toimkonna esimehena jätkas Tiiu Reimo.

Korraldati 2 erialase täienduskoolituse seminari, aidati kaasa F. Puksoo päeva läbiviimisele Tartu Ülikooli Raamatukogus, tutvuti Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu ning restaureerimisosakonna tööga ja Helsingi Ülikooli Raamatukogu ajalooliste kogudega.

Tähistamaks toimkonna viiendat tegevusaastat tegime ettepaneku Tartu Ülikooli Raamatukogule pühendada F. Puksoo päev seekord Eesti raamatuloo varasema perioodiga seotud teemadele. Toimkonna hooleks jäi päeva sisulise poole ettevalmistus. Kavas oli 6 ajaloolist ettekannet, nendest toimkonna tegevliikmetelt kolm: Liivi Aarma "Georg Mülleri raamatulooline areng", Larissa Petina "Krahv Bobrinski raamatukogu Põltsamaal" ja Tiiu Reimo "Trükiprivileegidest Baltimail 17. ja 18. sajandil". Raamatukogu pakkus võimaluse avaldada esitatu artiklina TÜR 1999. a. aastaraamatus. Toimkonna viie aasta tegemistest annab ülevaate T.Reimo artikkel "Viis aastat koostööd vanaraamatu vallas" ERÜ viimases aastaraamatus.

Aasta suurürituseks kujunes 12.-15. okt. Helsingi Ülikooli Raamatukogu poolt toimkonnale korraldatud jätkukoolitusseminar. Seminarist võtsid osa: R.Hiie, S.Lusmägi, U.Sildre, L.Petina ja J.Siitam RR-ist, M.Luuk, A.Jõulu, M.Paas, T.Pukk ja T.Reimo EAR-ist, K.Tammur, V.Hiir, K.Kaugver ja E.Taevere TÜR-ist, H.Räim ja Ü.Kalpus KMAR-ist, M.Tiits EPR-ist, L.Kõiv TLA-st, T.Valgma ERA-st, L.Aarma ja M.Lott TPÜ-st (kokku 21 inimest). Kolme tiheda ja pika päeva jooksul tutvustati meile Helsingi Ülikooli Raamatukogu ajaloolisi kogusid, nende kirjeldamisega seotud projekte, kogude hoiutingimusi ning kasutuspõhimõtteid, elektronkataloogide tulevikuperspektiive, digiteerimisprojekte ja digiteerimispõhimõtteid. Eraldi käsitleti raamatuloolist uurimistööd Soomes, vanaraamatu kaardistamise projekti tulemusi ning varsti ilmuvat Soome tüpograafilist atlast. Seminari avas raamatukogu direktor prof. Esko Häkli, kellelt oli seminaril ka kaks ettekannet. Seminari korralduse ning kava olid suurepäraselt kokku seadnud Leena Pärssinen ja Sirkka Havu, oma töid ja projekte tutvustas lisaks eelpool nimetatuile 11 teadlast ja raamatukogutöötajat.
Seminar sai teoks tänu Helsingi Ülikooli Raamatukogule. Sõitu toetasid ERÜ, raamatukogud ning arhiivid. Suur tänu neile!
Lühikokkuvõtet seminarist saab lugeda ajakirja "Raamatukogu" selle aasta viiendast numbrist (S.Lusmägi "Seminaril Helsingis". )

Seminarist osavõtjad Helsingi Ülikooli Raamatukogus

Grupp seminarist osavõtjad Helsingi Ülikooli Raamatukogu Monrepos saalis. Vasakult teine: Sirkka Havu

Automatiseeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC rakendamiseks vanatrükiste ning retrospektiivse rahvusbibliograafia valdkonda kuuluvate trükiste kirjeldamisel toimus 25. - 26. märtsil seminar, mille viisid läbi Janne Andresoo, Riin Olonen ja Sirje Nilbe. Seminarist võtsid osa: K. Kaugver, M. Rand, N. Vorobjova, Ü. Mölder ja V. Hiir TÜR-ist, Ü. Kalpus KMAR-ist, L. Petina, A. Ainz, U. Sildre, S. Lusmägi ja R. Hiie RR-ist, A. Jõulu, M. Paas, T. Aasmann, P. Miljan, H. Kannik, M. Raid ja T. Reimo EAR-ist (kokku 18 inimest). Lisaks praktilistele õppustele lepiti kokku mitmete oluliste kirjeelementide paiknemise, märkuste- ning märksõnaväljade kasutamise kohta. Kokkulepped fikseeriti kirjalikult ning edastati ka INNOPAC-i töörühmale.

Jätkati tutvumist Eesti ajalooliste kogudega. 24. märtsil tutvuti Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu ning restaureerimisosakonna tööga, ühiselt vaadati kunstiteadlase Anu Allvee selgituste saatel näitust "Barokk Eestis". Päeva aitas korraldada Tulvi Vanaselja EAR-ist.

Eelmisel aastal Viljandi Muuseumi raamatukoguga tutvumisel arutati toimkonna võimalusi muuseumi abistamiseks vanatrükiste kirjeldamisel. Sel aastal sai konkreetne abi ka teoks. Toimkonna liikme Sirje Lusmäe abiga (3.-14. mai; 6.-18. september) said kataloogitud kuni 1789. a-ni ilmunud trükised. Tehtud töö võtab kokku Viljandi Muuseumi aastaraamatus S.Lusmäelt ilmuv artikkel "Viljandi Muuseum ja vanaraamat".

Pea kõik toimkonna liikmed on seotud ettevalmistustega Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks. Liivi Aarma juhib ERA raamatu-uurijate allkomiteed, Mare Rand ja Tiiu Reimo on sama allkomitee liikmed.

Oktoobris toimus toimkonnas võimuvahetus ning uuest aastast asub esimehe ametisse Ruth Hiie.
Tema asemikuna jätkab Larissa Petina, tartlaste kontaktisikuna jätkab Katrin Kaugver.

TIIU REIMO
13.12.1999.a.