Kooliraamatukogude sektsioon

Juhatuse koosseis 2022. aasta alguses: Sirje Riitmuru (juhatuse esimees kuni 28.01.22), Eelika Rand (al 04.03.22 juhatuse esimees), Kadri Sildnik (lahkus juhatusest 28.01), Marje Tamre, Eda Tiismaa, Stiina Koit, Kätlin Heinleht (lahkus juhatusest 09.12). Septembris liitus juhatusega Varje Mägi Keila Algkooli raamatukogu.
Juhatusest astusid välja Kadri Sildnik, Kätlin Heinleht ja Sirje Riitmuru.
Juhatuse koosolekud (jooksvad teemad): 28.01,04.02,04.03,10.03,01.04, 11.04,18.04, 29.04, 11.05, 19.05, 20.05, 27.05, 02.08, 17.08, 07.10, 09.11, 09.12

Jaanuar
28.01 juhatuse koosolekul astus esimehe kohalt tagasi Sirje Riitmuru. Juhatusest lahkus ka Kadri Sildnik.

Veebruar
04.02 juhatuse koosolek (raamatukogude aasta, kevadine teabepäev, lugemismaraton Instagramis, koostöö ENÜ-ga)
11.02 ERÜ laiendatud juhatuse koosolek - 2021. a kokkuvõte ja plaanid uueks aastaks (ettekanne Stiina Koit)
14.02 Kooliraamatukogude lugemismaratoni algatamine
“Rahatarkuse raamatud kooli” - koostöö Rahandusministeeriumiga (ankeet ja küsitlus koolidele raamatute kasutamise ja soovide kohta - S. Riitmuru)
Veebruar - märts: IFLA kooliraamatukogude juhendi ja Kooliraamatukogude manifesti 2021 tõlke toimetamine.

Märts
04.03 juhatuse koosolek (sektsiooni uue esinaise valimine, juhatuse tööjaotus, raamatukogude aasta tegevused)
Aprill
22.04 Teabepäev “Kirjandus koolis” (TEAMS)
26.04 Õpetajate Ühenduste Koostöökoda (ÕÜKK) “Ühenduste ülene infovahetund” Juunikuu
08.06 uue kavandatava õppekava keele ja kirjanduse osa tagasisidestamine Haridusministeeriumile (ÕÜKK - S. Riitmuru, K. Sildnik, E. Rand).
13.06 ÕÜKK aastakoosolek (majandusaasta ja aasta tegevuskava kinnitamine)

August
08.08-10.08 Suveseminar Ida-Virumaal Narvas
05.08-06.08 Õpetajate Ühenduste Koostöökoda suveseminar (esialgselt plaanitud osalemine jäi haigestumise tõttu ära) https://www.oppekoda.org.ee/haridusuhenduste-suveseminar-05-06-august-2022/

September
Juhatusega liitus uus liige Varje Mägi Keila algkoolimaja raamatukogu.

Oktoober
31.10 Õpetajate Ühenduste Koostöökoda - dokumendi “Õpetaja töötasu alammäär” tagasisidestamine.
November
09.11 Juhatuse koosolek. Teemad: teabepäev, 2023. a tegevuskava ja koostöö Eesti Lastekirjanduse Keskusega
16.11 ÕÜKK “Ühenduste ülene infovahetund”
18.11 Sügisene teabepäev (TEAMS)

Detsember
05.12 Õpetajate Ühenduste Koostöökoja dokumentide („Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ ja “Põhikooli lõpueksami hindamine ja vene keele riigieksami asendamine rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamiga”) tagasisidestamine.
09.12 Kokkusaamine Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Koostööplaanid 2023. a-ks uue õppekava valguses (kirjanduse nimekirjad, raamatute kättesaadavus jne)

Veebr- dets - Osalemine projektis ”Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain” - (E. Tiismaa, S. Koit, S. Riitmuru)
Mai-dets - Osalemine raamatukogustatistika töörühmas (E. Tiismaa, S, Koit)

Kooliraamatukogud meedias

Artiklid:

• Heinleht, Kätlin.(04.11.2022). Kooliraamatukogud tulevikus. Raamatukogu, lk 34-35.
• ERÜ Kooliraamatukogude sektsiooni juhatus (25.11.2022). Raamatute hinnatõus on mäekõrgune.Õpetajate Leht, lk 4.
• Stiina Koit meedias seoses “Kingi koolile raamat” kampaaniaga:
• Kingi koolile raamat.(8.11.22) https://r4.err.ee/1608767029/velikolepnaja-chetvjorka/1cde2d839b7fff80b567df5863d738c2
• Huvitaja.Isaks olemine ja kasuvanemlus. Kingi koolile raamat.(10.11.22) https://vikerraadio.err.ee/1608769042/huvitaja-isaks-olemine-ja-kasuvanemlus-kingi-koolile-raamat
• Kuku raadio Ärataja. (11.11.22) https://kuku.pleier.ee/podcast/arataja/141619
• Pärismaa,S. (25.11.2022). Koolide raamatukogud saavad kinkijailt täiendust. Allikas Õpetajate Leht
• https://opleht.ee/2022/11/koolide-raamatukogud-saavad-kinkijailt-taiendust/
• Hepner,J. (30.11.2022).Raamatukogude kampaania raames koguti teoseid üle 70 koolile. Allikas https://www.err.ee/1608805747/raamatukogude-kampaania-raames-koguti-teoseid-ule-70-koolile
• Künnapas, Heli. (11.2022). Kooliraamatukoguhoidja tunneb rõõmu laste siirusest ja võimalusest ise otsustada. Nipiraamat, lk 48-50.
• Pärnu Tre raadio. Hommikuintervjuu: Stiina Koit + Kingi koolile raamat. (20.12.22)
• https://parnu.treraadio.ee/kordus/9580/hommikuintervjuu-stiina-koit-kingi-koolile-raamat

Eelika Rand
Sektsiooni juhataja

Juhatuse koosseis 2021. aasta alguses: Sirje Riitmuru (juhatuse esimees), Eelika Rand, Kadri Sildnik, Marje Tamre ja Eda Tiismaa. Kevadel liitus juhatusega Stiina Koit (Narva Kesklinna Riigikool) ja detsembris Kätlin Heinleht (Kallavere Keskkool). Juhatusest  taandas ennast Kadri Sildnik.
Juhatuse koosolekud: 7. jaan , 7. veebr, 8. apr, 18. juuni, 2. okt, 17.dets

4.02 -Kokkusaamine Haridus-Teadusministeeriumi esindajatega - alus- ja põhihariduse osakonna õppekirjanduse peaekspert Kaisa Musting ja osakonnajuhataja Liina Põld, keskhariduse osakonna peaekspert Mari Tikerpuu. Arutluse all oli kooliraamatukoguhoidja roll muutunud õpikäsitluse ja digipädevusmudelite raames. Soovitused HTM-i poolt:
1) Osakutse taotlemine (see oleks eelduseks ilmselt ka töökorralduse muutustele- puhkus, koolitused jne)
2) õigusaktide protsessi kaasatus tagasisidestamiseks
3) Vajadusel teenuste kaardistamine, (kooliraamatukogu kui õpikeskuse võimalused ning võrgu ja kvalifikatsiooni kaardistamine).

7.02 - Juhatuse kokkusaamine TÜ infokorralduse programmijuhi Katrin Kannukenega HTM-i soovituste aruteluks. Kandvaks ideeks sai raamatukogupedagoogi suund kooli ja haridusega seotud teenuste osas s.t. pedagoogilise miinimumi osa erialase programmi raames. Kadri Sildnik osaleb eksperdina programminõukogus.

26.02 - ERÜ üldkoosolek (veebis)

11.03 - toimus veebikohtumine maakondade esindajatega HTM-iga kohtumise tulemuste edastamiseks (küsimused palga, puhkuste jms osas). Maakondades alustasime esindajate abiga raamatukogude kaardistamist, et jõuda suurema osa kooliraamatukogudeni. Kuna koolivõrgus toimuvad pidevad muutused, on ka nimekirja osas muudatusi jooksvalt. Puudu on veel lõplikud nimekirjad suuremate maakondade osas. Kuna kõik raamatukogud ei soovi olla kooliraamatukogude listi liikmed, siis kõige objektiivsem ülevaade on siiski olemasolev Rahvusraamatukogu statistika andmebaas, mis annab ka põhjalikuma ülevaate kvalifikatsiooni osas. Kaardistamistegevuse tagajärjel liitus listiga uusi liikmeid, samuti FB grupis osalejate arv kasvas.

16.04 - Kevadine teabepäev (veebis) - Vt. kava

3.05 - arutelu kooliraamatukogude teenuste kaardistamise ja osakutse arutamiseks, veebikohtumisel osalesid Katre Riisalu (kutsenõukogu esimees) , Gerly Lehemets (ERÜ juhatus), Jaanus Kõuts (lasteteeninduse toimkond), Reet Olevsoo (Büroojuht). Osakutse idee taandus raamatukoguhoidja kutsepädevuste ja infoteaduste eriala teadvustamise vajadusele HTM-s ja koolikogukonnas üldiselt. Sellega haakuvalt toetab kooliraamatukogude sektsioon ERÜ pöördumist TLÜ senatile vastuvõtu peatamise osas infoteaduste erialale.

26.05 - Ida-Virumaa kooliraamatukoguhoidjate I konverents “Kooliraamatukogu - õpikeskus või laenutuskoht”. Korraldajateks Eesti Keelepööre, Virumaa Eesti Hariduse Selts ja kooliraamatukogude sektsioon koostöös Ida-Virumaa kooliraamatukoguhoidjatega. Ettekannetega esinesid Jelena Aleksejeva Pähklimäe Gümnaasiumi raamatukoguhoidja, Stiina Koit Narva Vanalinna Riigikooli raamatukoguhoidja, Kiviõli 1. Keskkooli direktor Anu Vau, Sirje Riitmuru kooliraamatukogude sektsiooni esimees. Konverentsi juhtis Arno Kaseniit , Sillamäe Gümnaasiumi direktor ja Eesti Keelepööre juht. Koolijuhtide vaatenurgast on raamatukogul kooli osana suur tähtsus! Raamatukogu osa koolis ei saa mõõta pelgalt fondi liigutamise statistikaga. Peale lugemise ja õppimise toetamise on oluline roll ka riiklikku õppekava läbivalt kõikide üldpädevuste toetamisel ja samuti turvalise keskkonna loomisel õpilase jaoks. Oluline osa on ka kaasava hariduse mõistes. Konverentsil osalejad tõdesid, et kooliraamatukogudel on probleeme kirjanduse soetamisega, eriti just uuema eestikeelse lastekirjanduse osas. Kultuuriministeeriumi poolse soovitusena põhikogu rahastamise küsimustes oli mitte kuhjata raamatuid kooliraamatukokku vaid orienteeruda kogude liigutamisele (projekt “Raamatud liikuma” ja e-raamatukogud). See tuli koolijuhtidele üllatuseks. Õpikeskkonna loomise mõistes peaks siiski lugema ergutamiseks olema kohapeal piisav kogus raamatuid!

8.06 - veebikohtumine raamatukogude arenduskeskuse ülesannete teemadel - koosoleku läbiviija Ülle Talihärm, Kultuuriministeerium. Kooliraamatukogude sektsiooni poolt edastatud hilisemalt omapoolne arvamus arenduskeskuse ülesannete osas.

9.08 - Biblioteraapia koolitus, läbiviijaks Berit Kaschan, Veebipõhine loeng biblioteraapia olemusest, ajaloost ja, kasutusvõimalusest. Praktiline töötuba teemal “Elumuutused” - ülevaade kirjandusteraapilise grupiseansi ülesehitusest ja olemusest.
- ettevalmistatud 2-päevane suveseminar jäi kahjuks ära

7.09 - osalemine Eesti raamatukogude visioonidokumendi “21. sajandi raamatukogu” strateegiapäeval.

23.09 - osalemine virtuaalsel raamatuesitlusel - Sarah Pavey. Playing Games in School Library. 2021. Raamatus näiteid ka eesti kooliraamatukogudest.

28.10 - veebikohtumine Meelis Lilbokiga (DELTMAR) - küsimused-vastused programmi RIKS kohta.

29.11 - sügisene teabepäev kooliraamatukogudele. Põhitähelepanu vaimse tervise teemadel. Vt. teabepäeva kava

29.11 - Õpetajate Liidu salongiõhtu veebis “Kooliraamatukogude võlu ja valu”. Teemadeks kooliraamatukoguhoidjate pädevused ning praktilised näited kuidas on võimalik kooliraamatukogus toetada õpilaste lugemust ja õpimotivatsiooni.

7.12 - Veebikoolitus - Plakatite kujundamine tasuta veebikeskkondades. Läbiviijad Anu Vahtramäe ja Merle Tanilsoo, Tallinna Keskraamatukogu

27.12 - Õpetajate Liit, veebikohtumine - Hariduse salongiõhtu. Salongiõhtute kokkuvõte.

Sirje Riitmuru
Sektsiooni juhataja

Juhatuse koosseis 2020. aasta alguses: Maie Põiklik (juhataja kt), Sirje Riitmuru, Lea Paasik, Eelika Rand, Kadri Sildnik ja Eda Tiismaa. Kevadel astus sektsiooni juhataja kt kohalt tagasi Maie Põiklik. Sügisel astusid juhatusest välja Lea Paasik ja Maie Põiklik. Uue liikmena liitus Marje Tamre (Tallinna Humanitaargümnaasium) ja maakondliku esinaise kohale Lilian Kajand (Narva Eesti Gümnaasium)

Juhatuse koosseis 2020. aasta lõpul: Sirje Riitmuru (juhataja), Eelika Rand, Kadri Sildnik, Eda Tiismaa ja Marje Tamre.

2. jaanuar - juhatuse koosolek Tallinnas.
Päevakorras aasta tegevusplaan - korraldusega seotud küsimused õppereisi osas Soome raamatukogudesse (Saunalahti kool, Helsingi Ülikool, Tuglase Selts, Oodi), tegevusaruanne Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM), suveseminari kavandamine Ida-Virumaal, HTM-i poole pöördumise arutamine (kooliraamatukogude töökorralduse ja töö tasustamise ajakohastamine), statistika edastamise küsimused (tähtaeg, küsimus edastamisest Rahvusarhiivile või Rahvusraamatukogule), andmekaitse küsimuste teemaga jätkamise vajadus (õpilaste andmete kasutus kooliraamatukogus).

10. veebruar - Kokkusaamine HTM-i ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja (ÕÜKK) esindajaga. Toetuste jagamise süsteemi ja õpetajate ühenduste ja liitude koostöö korraldamise tutvustamine HTM-i poolt - koostöise info ja toetuste jagamise strateegiliseks partneriks on valitud ÕÜKK, kelle kaudu toimub edaspidi tegevustoetuse saamine (M. Põiklik, S. Riitmuru)
Märtsikuu keerulise olukorra tõttu jäi ära õppereis Soome, juhatus otsustas reisi lükata edasi augustikuusse suveseminari asemel. Reisi ümberkorraldused.

20. aprill - veebikohtumine HTM-i esindaja Liisa Mäemetsaga (Hariduskorralduse osakond) - toimus tutvumine ja üldine arutelu kooliraamatukoguhoidja rollist kogude kujundamisel ja õppevara küsimustes - HTM-i vastust ootavate küsimuste ringi määratlemine; õigusliku raamistiku uuendamise vajaduse selgitamine (PGS, töökorralduse määrus, õppekirjanduse määrus) (sektsiooni juhatus)

28. aprill - juhatuse veebikoosolek - HTM-i poolsete küsimuste arutelu ja tegevuse planeerimine vastuste jaoks (RR statistika ülevaatamine, küsitluse koostamine). Koolivõrgu ümberkorralduste tõttu oleks vajadus ka edaspidiseks põhjalikumaks kaardistamiseks, mis puudutab kooliraamatukogusid üldiselt.

18. mai - juhatuse veebikoosolek - Soome reisiga seotud korralduslikud küsimused, koostööleping ÕÜKK-ga tegevustoetuse saamiseks, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja tegevliikmeks astumise põhjenduste arutelu tulemusel otsus astuda liikmeks, kooliraamatukoguhoidjate küsitluse teemade ülevaatamine, muudatused juhatuses - juhatajaks valitud Sirje Riitmuru

20. mai - küsitlus kooliraamatukoguhoidjatele. Küsitluse eesmärgiks oli vahendada HTM-ile kooliraamatukoguhoidjate arvamusi ja olukorda kutse, tööülesannete, ja oluliste probleemide lahenduste osas. Täname kõiki vastajaid!

7. juuni - jätkukohtumine veebis HTM-iga. Kooliraamatukogude sektsiooni hinnang üld- ja kutsehariduse õppevara osas - küsitluse tulemustel (kvaliteet, valik, rahastamisprobleemidest lähtuv kättesaadavus). Kooliraamatukogude olukord ja kooliraamatukoguhoidjate rolli osa kaasaegses koolikorralduses vajab põhjalikku ülevaatamist - jätkuv teema laual hoidmine (HTM-ile edastatud 2019. a suveseminaril kaardistatud probleemid, ühendatud raamatukogude teema jt. )

3. august - juhatuse koosolek Pärnus. Seoses keerulise olukorraga reisimise osas pidime vastu võtma otsuse tühistada õppereis Soome. Kuna reis pidi edasilükkumise tulemusena asendama suveseminari, siis tõdesime, et sel aastal jääb kahjuks ära ka populaarne kokkusaamine kolleegidega Eestimaa pinnal. Teemadeks veel sügisseminari võimalikkus ja variandid novembriks, ÕÜKK suveseminaril osalemine (juhatus)

13.-14. august - osalemine Õpetajate Ühenduste Koostöökoja suveseminaril Nelijärvel. Koostöö ja kontaktide loomine (L. Paasik, S. Riitmuru, E. Rand)
september - ERÜ astub ÕÜKK liikmeks, esindajateks Koostöökojas on kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse liikmed

30. september - juhatuse veebikoosolek - kontaktide uuendamine seoses järjekordsete ümberkorraldustega HTM-s, uue pöördumise üle vaatamine ja esitamine HTM-i (märksõnadeks ikka kooliraamatukogude määruse uuendamine, kooliraamatukoguhoidja kui raamatukogupedagoog - palga, puhkuse, koolituste ja kutseteemad, kooliraamatukogude võrgu kaardistamine, kooliraamatukogu kui õpikeskuse võimaluste kaardistamine, kooliraamatukoguhoidja kui koolimeeskonna aktiivne liige, ühendatud raamatukogud). Sektsiooni juhatusest astusid välja Maie Põiklik, Lea Paasik. Uue liikmena astus juhatusse Marje Tamre. (juhatus)

2. oktoober - Probleemistiku taasedastamine HTM-i, kontaktisikuks Kaisa Musting (S. Riitmuru)

20. oktoober - osalemine õpetajate töögrupis ettemõtluskerilaual “Eesti avatud haridusruum ja kool - 2020 -2035” - raamatukogu võimaluste teadvustamine õpilaste õppima õppimise osas. (K. Sildnik - toimetaja, S. Riitmuru)

20. november - veebiseminar “Raamatukogude võimalusi veebis” (vt. kava)

20. november - Eesti Haridusfoorumi ümarlaud “Digitulevik hariduses”. (mõtteid kooliraamatukoguhoidja ja lapsevanema seisukohalt haridusruumi tulevikuks) S. Riitmuru, K. Sildnik

26. november - Haridusühenduste (ÕÜKK) ja HARNO koostööseminar (uue koolituskeskuse tegevusest, õppevara tegevused HARNO üldhariduse büroos, grupiarutelu koolituste vajadusest). S. Riitmuru, K. Sildnik

2. detsember - HTM-i vastus kooliraamatukogude sektsiooni küsimustele, ettepanek ja kokkulepe vastuste teemal põhjalikumaks aruteluks veebikohtumisel 2021.a. jaanuaris. K. Musting

5. detsember - hübriidfoorum Eesti Haridusfoorum - 25, teemaks ” Tulevikukool - avatud haridusruum”. Foorum on järelvaadatav kõigile. S. Riitmuru

11. detsember - ÕÜKK aastaseminar veebis. ERÜ Kooliraamatukogude sektsioon uue liikmena - sektsiooni tutvustus. S. Riitmuru

16. detsember - juhatuse veebikoosolek. Töötukassa - kooliraamatukoguhoidja kutsekirjelduse kaasajastamine, kodulehe struktuur (juhatus)

21. detsember - tegevusaruande koostamine ja esitamine Õpetajate Ühenduste Koostöökojale - S. Riitmuru

29. detsember - ERÜ aastaaruanne - S. Riitmuru

2020. a avaldatud artikleid:
Paasik, Lea. ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse toimetamistest. - Raamatukogu. 2020. Nr 3
Riitmuru, Sirje. Nutiseadmest õue! Õpetajate Leht. 2020. Nr 39 (Infootsing ainetunnis, lõimingu võimalusi koolis)

Juhatuse koosseis 2019. aasta lõpus:

• Maie Põiklik (juhataja kt)
• Kadri Haavandi
• Sirje Riitmuru
• Lea Paasik
• Eelika Rand
• Kadri Sildnik
• Eda Tiismaa (lapsehoolduspuhkusel)

 3. jaanuar – juhatuse koosolek 2019.a. tegevuskava arutelu: kevad ja suveseminari korraldamisest , sektsiooni 20.aastapäeva tähistamisest (veebiplatvorm; aasta üritused), suhtlus HTM-ga, uus koduleht, tegevuste kavandamine ja ülesannete jaotus (E.Rand, S.Riitmuru, L.Paasik, K.Sildnik ja M.Põiklik)

6. veebruar – osalemine ERÜ juhatuse laiendatud koosolekul, ettekanne (M.Põiklik)

28. veebruar – ERÜ kõne- ja üldkoosolek, ettekanne (M.Põiklik)

19. märts - HTM-s kohtumine (Signe Granström), arutelu kooliraamatukogude perspektiivist ja töökorralduse aluste muutmise vajadusest (S.Riitmuru, E.Rand, K.Sildnik, M.Põiklik)

18. aprill – kevadine teabepäev Tartus (vt. ürituse kava) Osalejaid 85.

27. märts – SA Kutsekoda OSKA programmi tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüs (M.Põiklik)

7.–9. august – suveseminar Haapsalus (vt. ürituse kava). Osalejaid 42.

12. august - „Välitööd. Rahvaraamatukogud: riik ja kohalik omavalitsus, kelle visioon ja plaan?“ Treski küüni üritusel osalesid ERÜ kooliraamatukogude sektsioonist Anne Ojaste Põlva Gümnaasiumist ja Kadri Sildnik Nõo Põhikoolist

13. september – juhatuse kokkusaamine (S.Riitmuru, E. Rand, E.Tiismaa, M.Põiklik) – arutati sügisseminari kava ja jagati ülesanded

12. november – osalemine Maaraamatukogude sektsiooni seminaril (M.Põiklik)

18. november – sügisene teabepäev Tallinnas (vt. ürituse kava). Osalejaid 67.

18. november – juhatuse koosolek, 2019 Parim kooliraamatukoguhoidja kandidaadi esitamine (S.Riitmuru, E.Tiismaa, M.Põiklik).

21. november - ERÜ koolituse toimkonnas arutelu kooliraamatukoguhoidjate koolituse perspektiivist lähiaastatel (S.Riitmuru, K.Sildnik, M.Põiklik).

17. detsember – 2019.a. tegevusaruanne ERÜ-le

Maie Põiklik
Sektsiooni juhi k.t

Juhatuse liikmed 2018. aasta alguses:

Kadri Haavandi (juhataja)
Karin Kiik
Eda Tiismaa (lapsehoolduspuhkusel)
Maie Põiklik
Laine Lindvest (lapsehoolduspuhkusel)
Maivi Liiskmann

Suve jooksul astusid juhatusest välja Karin Kiik, Laine Lindvest ja Maivi Liiskmann. Kadri Haavandi astus tagasi juhataja kohalt.

Juhatuse koosseis 2018. aasta lõpus:

Maie Põiklik (juhataja kt)
Kadri Haavandi
Sirje Riitmuru
Lea Paasik
Eelika Rand
Kadri Sildnik
Eda Tiismaa (lapsehoolduspuhkusel)

10. jaanuar – HTMi koosolek e-õppevara teemadel

Veebruar – panus Läti noorte raamatukoguhoidjate ühenduse projekti „Librarians around the world“, kirjeldus Eesti kooliraamatukogudest, kogemuslugu Kadri Haavandilt

14. veebruar – Elektrooniliste väljaannete laenutamise koosolek Rahvusraamatukogus

16. aprill – kevadine teabepäev Tartus (vt. ürituse kava)

2.–3. august – suveseminar „Teadlikult tulevikku“ Tallinnas (vt. ürituse kava). Osales 24 raamatukoguhoidjat.

11. oktoober – juhatuse koosolek uute liikmetega. Kadri Haavandi tagasiastumine sektsiooni juhataja kohalt, jätkab sektsiooni liikmena. Sügisese teabepäeva planeerimine, kava koostamine ja ülesannete jagamine. 24.novembril Viljandis toimuva Osalesid K.Haavandi, E.Rand, S.Riitmuru, M.Põiklik

19. november – sügisene teabepäev Tallinnas Rahvusraamatukogus (vt. ürituse kava). Osales 85 raamatukoguhoidjat.

20. november – ERÜ seminar „Raamatukoguteenuste disain ja juhtimine“ TalTech raamatukogus. Osales M.Põiklik

24.november – osalemine Viljandis Eesti kultuuri ja hariduse kongressil töötoas: “Raamatukoguta kool? Kooliraamatukoguhoidjate osa õpilaste toetamises”. Osalesid S.Riitmuru ja E.Rand

30. november – juhatuse kokkusaamine (Sirje Riitmuru, Eelika Rand, Maie Põiklik). Ettevalmistav arutelu tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsiks SA Kutsekoda OSKA programmi raames 18.12.2018.

18. detsember – osalemine (M.Põiklik) SA Kutsekoda OSKA programmi raames (täpsem info programmi kohta http://oska.kutsekoda.ee/) teostatava kultuuri valdkonna (raamatukogud, muuseumid, käsitöö, arhiivid, etenduskunstid,muusika) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsil. Analüüsi eesmärgiks on pakkuda Vabariigi Valitsusele otsustustuge kultuuri valdkonna haridus- ja täienduskoolitussüsteemi kohendamisel tööturu vajadustele vastavaks. Töö jätkub. Kokkuvõte saadetakse osalenutele ning vajad ülevaatamist ja täiendamist. Analüüs valmib 2019. a. augustiks.

21.detsember – 2018. a. tegevusaruanne ERÜ-le

Maie Põiklik
Sektsiooni juhataja k.t

Kui 2016 oli kooliraamatukogude sektsiooni jaoks aasta, kus suunati oma tegevust väljaspoole (Lexuse kampaania, kohtumised Haridus- ja Teadusministeeriumiga, esinemine raadios jm), siis 2017. on olnud rohkem sisetöö aasta, kus juhatus on tegelenud oma töö organiseerimisega.

19.-20. märts – toimus juhatuse kahepäevane koosolek Viljandis põhikirja koostamiseks ja aastaplaanide arutamiseks. Esimesel päeval arutasime põhikirja vajalikkust, koostasime ühiselt ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni põhikirja mustandi, arutasime juhatuse liikmete rolle ja ülesandeid ning uute liikmete lisandumist. Põhikirja pidime HTMiga koos läbi vaatama, kuid kahjuks lahkus meie kontaktisik töölt ning uut pole määratud. Teisel päeval liitus meiega ka suveseminari peakorraldaja ning panime paika plaanid suveseminariks Viljandimaal.

10. aprill – kevadine teabepäev Tartus

2.-4. august – suveseminar Viljandimaal

20. november – sügisene teabepäev Tallinnas, I koosolek kultuuriministeeriumiga rahvaraamatukogude seaduse uuendamiseks (Seaduse ühendatud raamatukogude osa koostamine, kooliraamatukogude esindajana Kadri Haavandi, koosolekuid tuleb veel mitmeid. Esimese kohtumise eesmärgiks oli teemasse sisse minna ja murekohad kaardistada.)
Detsember – üleskutse juhatusse uute liikmete leidmiseks

Kadri Haavandi
Sektsiooni juhataja

Jaanuar-veebruar – suur üle-eestiline kooliraamatukoguhoidjate küsitlus

18. aprill – kevadine teabepäev Tartus

Aprill – Lexuse kampaania, mille käigus kingiti kooliraamatukogudele populaarteaduslikke teoseid

23.mai – Lexuse kampaania üritus Pärnu Ülejõe Põhikoolis koos Juhan Koppeliga

3.-5. august – suveseminar Võrumaal

15. august – kooliraamatukogude hetkeolukord saates „Huvitaja“ (Vikerraadio)

21. november – sügisene teabepäev Tallinnas; koosolek HTMis

Kadri Haavandi
Sektsiooni juhataja

10.02 – sektsiooni juhatuse koosolek, kus osales ka suveseminari peakorraldaja, Pärnus. Peamine arutelupunkt suveseminar, aga ka kevadine teabepäev.

13.04 - kevadine teabepäev Tartus

28.04 – suveseminari peakorraldaja ja sektsiooni juhataja ühine külastus suveseminari ööbimispaika ja suveseminari kava arutamise koosolek

aprill - Koostöö raamatu „Harilik eestlane“ autoritega kinkimaks 60 raamatut väikestele maakoolidele

09.06 – ajakirja „Raamatukogu“ toimetuskolleegium, osales sektsiooni juhataja

05.08-07.08 – suveseminar Pärnumaal

09.09 – osalemine TÜ Eestikeskuse „Hea kooli“ käsiraamatu koostamise ümarlaual

10.09 – ERÜ „21. sajandi raamatukogu“ arengudokumendi koostamise kohtumine, osales sektsiooni juhataja

16.11 – sügisene teabepäev Tallinnas

07.12 – ajakirja „Raamatukogu“ toimetuskolleegiumi kohtumine, osales sektsiooni juhataja

08.12 – ERÜ „21. sajandi raamatukogu“ arengudokumendi koostamise kohtumine, osales sektsiooni juhataja

detsember – suure kooliraamatukoguhoidjate küsitluse välja saatmine

Kadri Haavandi
Sektsiooni juhataja

28.02.2014 – ERÜ üldkoosolek, peale seda juhatuse koosolek. Pandi paika kevadine teabepäev ning arutati suveseminariks korraldaja leidmist. Juhataja Kristel Rannaääre teatas, et plaanib aasta lõpul oma kohast loobuda. Korraldati hääletus juhatuse liikmete seas ning uueks juhatajaks valiti Kadri Haavandi, kes pidi sektsiooni juhtimise üle võtma peale sügisest teabepäeva.

14.04.2014 – kevadine teabepäev Tartus (teemad: erialaharidus ja koolitusvõimalused, karjääriõpetus ja enesemotivatsioon)

Juuni 2014 – juhataja Kristel Rannaääre loobus oma kohast.

10.07.2014 – juhatuse välkkoosolek Pärnus suveseminari saatuse otsustamiseks. Otsustati seminar siiski korraldada.

Juuli 2014 – kibekiire suveseminari korraldamisprotsess

06.-08.08.2014 – suveseminar Harjumaal (teema: kooliraamatukogude töö parendamine läbi turundusvõtete ja organiseeritud ajajuhtimise), kus toimus ka ametlik sektsioonijuhataja koha üleandmine ning Kristel Rannaääre tänamine tehtud töö eest.

29.09.2014 – juhatuse ja maakonna esinaiste ühendatud aastakoosolek. Arutati 2014 olnut ja 2015 tulevat, lepiti kokku omavahelise suhtluse korraldamine ja edasised plaanid. Lepiti kokku põhjaliku esinaistele mõeldud küsitluse korraldamises.

29.09.2014 – juhatuse koosolek sügisese teabepäeva ja suveseminar 2015 korraldamise arutamiseks

17.11.2014 – sügisene teabepäev Tallinnas (teemad: RIKS, lastekirjandus, õppekirjandus ja uus õppekava ning oma tugevuste-nõrkuste äratundmine)

27.11.2014 – kohtumine suveseminar 2015 korraldajaga teemade arutamiseks

2013. aastal leidsid aset kolm suuremat traditsioonilist ettevõtmist.

15. aprillil toimus kevadine teabepäev. Seekord oli teabepäev tavapärasest pidulikum, sest tähistati sektsiooni 15. sünnipäeva. Räägiti igaühe rollist ERÜ-s, meenutati sektsiooni tormilisi algusaastaid ning anti ülevaade 2012. aastal tehtud kooliraamatukogude kaardistamise tulemustest.

7.- 9. augustil toimus suveseminar Rakveres. Teemaks oli „E-õpivara kasutusvõimalused koolis ja kooliraamatukogus kooli õppekava eesmärkide paremaks rakendamiseks“. Seminari eesmärgiks oli kooliraamatukogu töötajate teavitamine e-töövihikute, e-õpikute vms õpivara olemusest ja kasutamise võimalustest.

Samuti erinevate e-õpivara kasutusvõimaluste tundma õppimine õpilaste infokirjaoskuse arendamiseks (e-teavik, video, blogi jne). Lektoriteks olid nii e-õpivara koostajad, väljaandjad kui ka kolleegid-praktiseerijad. Seminari toetas Haridus- ja Teadusministeerium, osalejate tänu kuulus ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogule. Seminar oli kenaks tagasivaateks eelnenud 15 aastale. Just Virumaal Pariisi külas toimus esimene kooliraamatukoguhoidjate seminar, kus arutleti põhiliselt fondeeritud õppekirjandusega seonduvat.

27. septembril toimus juhatuse ja piirkondlike ühenduse juhtide kokkusaamine. Tehti tulevikuplaane ja kooskõlastati neid piirkondlike ühenduste juhtidega.

18. novembril toimus sektsiooni sügisene teabepäev.  Päeva raskuspunkt oli seekord lugejal ehk kiusamisvaba koolikeskkonna loomisel. 

Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja üks suveseminar:

• 18. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus kevadine teabepäev.
• 8.-10. augustil toimus Jõgevamaal suveseminar.
• 19. novembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus sügisene teabepäev.

Sektsiooni juhatuse koosolek toimus 15. oktoobril, Väike-Maarja Gümnaasiumis.

• 22.oktoober kolis kooliraamatukogude sektsiooni praegune koduleht üle uuele aadressile (www.kooliraamatukogud.edu.ee). Koduleht sai üles ehitatud nii, et lisaks info lisamisel tekiks kommentaaride abil vajalike teemade juurde ka foorumi süsteem, et talletada kooliraamatukogudes töötavate inimeste mõtteid, ideid ja arvamusi, mida saaksid soovijad kasutada oma igapäevatöös.
• Novembris loodi teabepäevade ja suveseminaride tarbeks uus internetipõhine süsteem.
• Loodi kooliraamatukogude juhatusele Google Docs keskkonda kasutajagrupp, et muuta info liikumine paremaks, mugavamaks ja kiiremaks.
• Novembris kutsus kooliraamatukogude sektsioon kaasa rääkima ja toimetama sektsiooni tegemistes kõiki kooliraamatukogudes töötavaid inimesi. Selleks loodi vastav internetipõhine keskkond.
• 28.november avati kooliraamatukogu töötajatele küsitlus „Kooliraamatukogude kitsaskohad", mille küsimused keskenduvad nii kooliraamatukogu keskkonna, kui ka ametikoha hindamisele. Lisaks uuritaks nende ootusi oma sektsioonile.
• 5. detsember alustati koostööd Tiina Porgandiga ERÜ uue logo loomiseks.

ERÜ Kooliraamatukogude sektsioon
Kristel Rannaääre
7. detsember 2012

Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja üks suveseminar:

- 18. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus kevadine teabepäev;

- 10.-12. augustil toimus Põlvamaal suveseminar „Kooliraamatukogude valmisolek uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendumisel";

- 21. novembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus sügisene teabepäev.

Aprillis lahkusid sektsiooni juhatusest Piia Selge ja Olga Zonina. Sektsiooni uueks esinaiseks valiti Kristel Rannaääre.

Oktoobris kuulutati välja „Aasta kooliraamatukoguhoidja", kelleks seekord osutus Põlva Ühisgümnaasiumi raamatukogu juhataja Tiia Ojanurm.

Sektsiooni juhatuse koosolek toimus 3. oktoobril Tallinna Inglise Kolledžis. Sektsiooni juhatusse võeti uute liikmetena vastu järgmised soovijad: Laine Lindvest (Abja Gümnaasium), Eda Tiismaa (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Maie Põiklik (Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool).

Balti raamatukoguhoidjate 9. kongressist võtsid osa Liina Lelov (Tallinna Inglise Kolledž) ja Kristel Rannaääre (Kehra Gümnaasium). Kongressil astuti üles ettekandega, mis põhines uuringul „Õpilane ja raamat". Uurin viidi läbi kolme kooli 7. klassides ning seda võrreldi eelmiste aastat uuringutega.

Loodi uus koduleht (www.kooliraamatukogud.edu.ee), et vahetada välja senine infoleht (2011. aasta lõpul leht veel ei tööta).

Triin Soone ettepanekul toimus koosolek, kus arutati võimalusi leida heategevuslik üritus kooliraamatukogudele, kes vajaksid raha põhikogu (lastekirjandusega) täiendamiseks.

Koostati küsitlus, millega soovitakse kaardistada kooliraamatukogude olukord Eestis.

Kristel Rannaääre

Sektsiooni esinaine

15. detsember 2011

Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja suveseminar.

19. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus teabepäev „Lugemisaastast  ja uuendatud riiklikust  õppekavast” Osavõtjaid oli 147.

11.-13. augustil toimus Valgamaal suveseminar „Väärtused ja võimalused uuenenud riiklikus õppekavas”

Osavõtjaid oli 59

29. novembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus teabepäev

Osavõtjaid oli 133

Juunis toimus juhatuse erakorraline koosolek, kus tuli leida sektsioonile  uus esimees.

Oktoobris moodustati Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde töörühm, kelle ülesandeks oli uue töökorralduse aluste väljatöötamine.

Koostöös vabariigi kooliraamatukoguhoidjatega valmis Ester Sõrmusel infokirjaoskuse tundide läbiviimiseks abimaterjal "Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus: juhend üldhariduskoolide kooliraamatukoguhoidjatele"

Oktoobri neljandal esmaspäeval, rahvusvahelisel kooliraamatukogupäeval kuulutati välja aasta kooliraamatukoguhoidja. Sellel aastal sai selleks Vaike Mändmaa Pärnu Ühisgümnaasiumist. Auhind anti kätte

29. novembril toimunud teabepäeval.

Teabepäeval valiti sektsiooni juhatuse uuteks liikmeteks: Külli Kose Lilleküla Gümnaasiumist, Ingrid Kustavus Viljandi Maagümnaasiumist ja Kristel Rannaääre Kehra Gümnaasiumist.

Aasta lõpul oli kooliraamatukoguhoidjatest ERÜ liikmeid kokku 69 inimest.

Piia Selge,
sektsiooni esinaine

Aasta jooksul leidsid aset kaks teabepäeva ja suveseminar.

• 20. aprillil toimus Eesti rahvusraamatukogus teabepäeva „Kooliraamatukoguhoidja roll õppekirjanduse vahendamisel" toimus Eesti Rahvus raamatukogus teabepäev „Kooliraamatukoguhoidja roll õppekirjanduse vahendamisel“. Osavõtjaid oli 150.
• 12.-14. augustil 2009 toimus Raplas suveseminar „Kooliraamatukogu õpilase õpioskuste arengu toetajana“. Osalejaid oli 58.
• 16. novembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus teabepäev „Kooliraamatukogu areng keerulistel aegadel“. Osalejaid oli 104.

Sektsiooni juhatusel toimus 3 koosolekut: 16. jaanuaril, 20. aprillil ja 23. septembril.

Märtsis ja juunis tegime Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kooliraamatukogu puudutavate punktide osas.

2009. aastal andis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing esimest korda välja aasta kooliraamatukoguhoidja auhinna. Sektsiooni juhatus valmistas ette auhinna statuudi, mille ERÜ juhatus kinnitas 31. märtsil. ERÜ juhatuse 6. oktoobri koosolekul otsustati 2009. aasta parimaks kooliraamatukoguhoidjaks tunnistada Tallinna Laagna Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Eve Rahkema.  Auhinna saaja avalikustati rahvusvahelisel kooliraamatukogupäeval - oktoobri neljandal esmaspäeval ning auhind anti pidulikult kätte 19. novembril toimunud teabepäeval.

Infovahetusele kooliraamatukoguhoidjate vahel aitavad kaasa sektsiooni ajaveeb kooliraamatukogud.wordpress.com ja kooliraamatukogude postiloend (meililist), milles oli aasta lõpuks 542 aadressi.

Aasta lõpul oli kooliraamatukoguhoidjatest ERÜ liikmeid kokku 66 inimest.

Jaanus Kõuts
Kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse esimees

Oluliseks kujunes osalemine Eesti raamatukogude arengukava loomisel, mille raames toimus koostöös Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega kooliraamatukogude kaardistamine. Kaardistamise käigus saadi andmed kõigi (!) Eesti üldhariduskoolide raamatukogude olukorrast.

20. veebruaril toimunud juhatuse laiendatud koosolekul, kus osales 22 kooliraamatukoguhoidjat üle Eesti, arutati läbi peamised probleemid ning nende põhjused ja need vormistati Eesti raamatukogude arengukava kooliraamatukogude sisendiks.
Suvel käivitus „Kooliraamatukoguhoidja käsiraamatu“ ettevalmistusprotsess. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel toimus suveseminaril töötuba käsiraamatu sisuteemade kokkuleppimiseks. Novembriks oli olemas käsiraamatu sisu projekt ning spetsialistide nõusolekud vastavate artiklite kirjutamiseks.

Hea kontakt tekkis Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kus kooliraamatukogude valdkonnaga asus tegelema oma põhiülesannete kõrvalt üldharidusosakonna põhihariduse peaekspert Merike Mändla.

20. juulil jõustus haridusministri määruse „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“ uus redaktsioon, mille üsna pikaks veninud ettevalmistusprotsessis osalesid ka sektsiooni liikmed.

2008. aastal toimus traditsioonilised teabepäevad kevadel ja sügisel ning suveseminar.

• 17. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus kooliraamatukogude sektsiooni ja lasteteeninduse toimkonna ühine teabepäev “Erinevad teed ja suunajad lugemise juurde” võttis osa 145 kooliraamatukoguhoidjat ja 35 lasteraamatukoguhoidjat. Teabepäeval tähistas ERÜ kooliraamatukogude sektsioon oma 10. tegutsemisaasta täitumist. Piia Selge usaldas sektsiooni juhatuse vedamise Jaanus Kõutsi hoolde.

• 13.-15. augustini toimunud kooliraamatukogude suveseminarist “Kas oskad nii koputada, et sulle avatakse?” Ida-Virumaal võttis osa 58 inimest.

• 17. novembril ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni ja lasteteeninduse toimkonna ühisteabepäevast „Kooli- ja rahvaraamatukogude koostöö laste teenindamisel“ võttis osa 122 kooli- ja 42 rahvaraamatukoguhoidjat.

• Septembris avati Eesti kooliraamatukogude lehekülg http://kooliraamatukogud.wordpress.com

• Novembris tõsteti kooliraamatukoguhoidjate postiloend Yahoogroups’ist ümber Eeneti serverisse. Aasta lõpul nimekirjas oli 309 e-posti aadressi.

Korraldati kaks vabariiklikku teabepäeva Rahvusraamatukogus ja suveseminar Haapsalus.

Aprillis toimunud teabepäeva teema oli „Raha ja õigus kooliraamatukogus“. Esinejateks olid Ingve Rosenblad ja Aime Lauk Statistikaametist, kes arutlesid teemal kas kultuurisektor on tööandja või rahakulutaja. Õigusalaseid teadmisi jagasid kaks juristi: Heli Naeris Rahvusraamatukogust ja Indrek Kilk Haridus-ja Teadusministeeriumist.

Novembris toimus teabepäev teemal „Kooliraamatukogu – aken Euroopasse“.Räägiti Eesti prioriteetidest Euroopa Liidus, Euroopa kooliraamatukogudest ja meie kohast nende hulgas, projektide kirjutamisest ja Euroopa rahvaste kirjandusest.

Augustis toimus Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toetusel X suveseminar teemal „Arvtuiajastu head ja vead“. Kuulati loenguid lugemise tulevikust, ajutegevusest arvuti kasutamisel, e-õppest ja Miksikese kasutamisest koolis. Õpiti harjutusi arvutikasutamisest tulenevatest vaevuste leevendamiseks. Rühmatöö teemaks oli suveseminari korraldamine. Kõikide osavõtjate arvamuseks oli kindlasti jätkata, palju ettepanekuid tehti soovitud ettekandjate ja teemade kohta.

Piia Selge
Sektsiooni juhataja

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni 2006.a. tegevuse peaeesmärgiks oli leida võimalus ja teha senisest tõhusamat koostööd lastetöö toimkonna ja rahvaraamatukogude sektsiooniga ning oma sektsiooni maakondlike juhatuste esinaistega.

Sektsioon korraldas 2006.a. kaks vabariiklikku teabepäeva.

13. märtsil toimus Rahvusraamatukogus teabepäev „Tea, mida loed!“, kus osavõtjateks olid lisaks kooliraamatukoguhoidjatele ka kolleegid laste-ja rahvaraamatukogudest. Ettekandjateks olid Maire Liivamets, kes andis ülevaate hetkel eesti kirjanduses toimuvast ja Kersti Unt tõlkekirjanduse levikust Eestis ning Ilona Martson lastekirjandusest.

20. novembril toimus sügisene teabepäev „Kooliraamatukogu kui kommunikatsioonikeskus“.

Tallinna Arte Gümnaasiumi direktor andis omapoolse nägemuse kooli võimalustest praegustes konkurentsitingimustes ellu jääda ja hästi toime tulla. Kuna raamatukoguhoidja koostööpartnerid on koolis nii õpetajad kui õpilased, siis suhtlemispsühholoog Toomas Takjas rääkis suhtlemiskompetentsusest. Tallinna Ülikooli uurimusest virtuaalsuhtluse kohta tegi lühikese kokkuvõtte Loone Ots TÜ kasvatusteaduste teaduskonnast. Kuulati kokkuvõtet suveseminarist ja vabariiklikust gümnaasiumide raamatukogude ülevaatusest ning kutse-ja täiendõppe võimalustest.

16.-18. augustini toimus Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toetusel Järvamaal IX ERÜ kooliraamatukoguhoidjate suveseminar „Erivajadustega laps kooliraamatukogus“.

Kuulati erinevaid loenguid erinevate ja erivajadustega lastest. Esinejateks olid Meeli Pandis Tallinna Ülikooli eri-ja sotsiaalpedagoogika õppetoolist, Silva Kärner ja Õie Kalme Järva-Jaani Gümnaasiumist. Üleriigilisest eesti ja veneõppekeelega gümnaasiumide ülevaatusest esitas võrdleva anlüüsi Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukogu juhataja Ester Sõrmus.

Külastati Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskust, Päinurme internaatkooli, Roosna-Alliku ja Albu mõisakoole. A.H.Tammsaare muuseumis mõõdeti kinniseotud silmadega karjatee pikkust ja püüti end panna pimedaga samasse olukorda. Et paremini mõista ja aru saada pimeda inimese seisundist meie keskel, võttis seminarist osa kevadel gümnaasiumi lõpetanud Maarja Haamer.

Suveseminarist võttis osa 49 kooliraamatukoguhoidjat.

Sektsioon tegi koostööd Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega. Ekspertidena olid ülevabariigilise eesti õppekeelega gümnaasiumide ülevaatuse komisjoni töösse kaasatud Ester Sõrmus ja Piia Selge.

Tehti omapoolsed ettepanekud muudatuste kohta Haridusministri määrusesse „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“.

Piia Selge
Sektsiooni juhataja

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni 2005. aasta prioriteediks oli jätkuvalt kooliraamatukogu kui õpikeskuse lõimimine õppe- ja kasvatusprotsessi. Kui eelmistel aastatel oli pearõhk õppeprotsessi toetamisel, siis tänavu keskenduti kasvatusprotsessi abistamisele õpilaste üldpädevuste kujundamise kaudu.

Sektsioon korraldas 2005.a. 2 vabariiklikku teabepäeva.

11. aprillil 2005 „Infotehnoloogiline areng kooliraamatukogus“.
Osales 146 raamatukoguhoidjat.
Jüri Järs rääkis infotehnoloogiast ja e-ressurssidest kooliraamatukogus ja Kristina Pihlau Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasidest. Teabepäevaks oli tehtud statistika aruannete baasil analüüs raamatukoguprogrammidest: milliseid kasutatakse ja millised on probleemid. Küsimustele vastama ja oma plaane tutvustama olid kutsutud raamatukoguprogrammide RIKS, URRAM ja ARX spetsialistid.

10. novembril 2005 „Kooliraamatukogu juhtimine“.
Osales 158 raamatukoguhoidjat.
Anu Virovere kõneles juhtimisest kui eesmärgipärasest tegevusest ning Anu Nuut raamatukogu juhtimisest. Psühholoog Toivo Niiberg rääkis raamatukoguhoidjatele suhetest koolis.
Kogemusi ja muljeid Riias toimunud rahvusvaheliselt konverentsilt "Kool ja raamatukogu" tutvustas Tartu Kunstigümnaasiumi raamatukogu juhataja Vaike Kurel.

17.-19. augustil 2005 toimus Kuressaares VIII vabariiklik suveseminar „Kooliraamatukogu osatähtsus õpilaste üldpädevuste kujundamisel“. Kuulati loenguid õpilaste pädevustest ja koolilaste koolikogemusest ning kodutööna olid ettevalmistatud erinevad teemad raamatukoguõpetusest.

Iga seminarist osavõtja sai endaga kaasa CD, millele olid salvestatud kõikide loengute ja kodutööde materjalid.

ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni 2004. aasta prioriteediks oli kooliraamatukogude töökorraldus, raamatukoguhoidja ja raamatukoguspetsialisti kutsestandardi tutvustamine ning raamatukoguhoidja ametikasvu tagamine. Kooliraamatukogude jätkusuutliku arengu seisukohalt on oluline raamatukoguhoidjate ametikasvu toetamine. Raamatukogu muutumine õpikeskusteks sõltub eelkõige kooliraamatukoguhoidja kutsepädevusest, tema põhi- ja üldoskustest, tema võimest teha koostööd õppeasutuse juhtkonna ning omavalitsusega.

Sektsiooni korraldas 2004.a. 2 vabariiklikku teabepäeva.

13. aprillil 2004 “Kooliraamatukogude koostöö õppekirjanduse väljaandjatega”. Osales 131 kooliraamatukoguhoidjat ja 10 kirjastuse esindajat. Enne teabepäeva viidi läbi küsitlus saamaks ülevaadet olukorrast. Küsimused käsitlesid õpikute tellimist, valiku põhimõtteid, hinnapoliitikat jne. Lähtuvalt küsitlusest, arutelust, ettepanekutest koostati 3 märgukirja Haridus-ja Teadusministeeriumile, Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskusele ja õppekirjandust väljaandvatele kirjastustele.

15. novembril 2004 “Kogemuspäev – praktikult praktikule”. Osales 150 kooliraamatukoguhoidjat, kutsed saadeti ka kutseharidussüsteemi raamatukogudele. ELTK konsultant A. Kõrge kõneles visioonist, kuidas koolis lapsi lugemise juurde tuua, H.Aasmäe iseloomustas raamatu muutumise perspektiivi 21.sajandil. Oma tööst kõnelesid ja kogemusi jagasid E. Rahkema, O. Zonina, R. Sinimaa, Ester Sõrmus.

11.-13. augustini 2004 toimus Tartus vabariiklik suveseminar “Raamatukoguhoidja kutsestandard – väljakutse kooliraamatukoguhoidja isiksuseomaduste, üld- ja põhioskuste arendamiseks”. Kuulati loenguid avalikust esinemisest, õpilaste psühholoogiast, rühmatööna käsitleti enesetäiendamise ja koolituse küsimusi ning nõustamiskeskuse moodustamist.

Suveseminar oli tulemuslik ja korraldatud heal tasemel: osalejate (70 osavõtjat) hinnang seminarile kümne palli süsteemis oli 8,58.

Erinevates Tallinna koolides toimus neli kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse koosolekut.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni tegevus on kantud peaeesmärgist tagada Eesti koolide raamatukogude areng. Sektsiooni põhiülesanneteks on olnud:

• levitada seadusandlikku informatsiooni
• organiseerida seminare, teabepäevi, täiendõpet
• koguda informatsiooni kooliraamatukogude kohta
• aidata kaasa kooliraamatukogude automatiseerimisele ja õpikeskuste väljaarendamisele
• luua võimalused kogemuste vahetamiseks vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasemel

Sektsioon toimib sisuliselt kutseühinguna. Sektsioonil on hea koostöö vabariigi haridus-ja teadusministeeriumiga. Ministeerium toetas 2003.a. sektsiooni ürituste läbiviimisel summas 60 000 krooni.

2003.a. prioriteediks oli kooliraamatukogu kui õpikeskuse strateegilise arendamisega seotud probleemid. Selleks kavandati rahvusvaheline seminarlaager “ Kooliraamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis” Pärnumaal juunis 2003, mille töösse kaasati Soome, Rootsi ja Läti kooliraamatukogude spetsialistid. Seminarlaagri korraldamine oli kantud ideedest selgitada välja Eesti kooliraamatukogude olukord (tase), kooliraamatukogude kui õpikeskuste rahvusvahelise kogemuse teadvustamine ja vahetamine, konkreetsete järelduste ning ettepanekute tegemine asjaomastele instantsidele, et töötada välja kooliraamatukogude arengustrateegia. Seminari ettekannete kogumik ilmus novembris ja jagatakse tasuta kõikidele vabariigi koolidele.

Korraldati 2 vabariiklikku teabepäeva:
Teabepäev “Lastekirjandus kooliraamatukogus” – õppekava toetav kirjandus 11.04.2003 Eesti Rahvusraamatukogus.
Ettekannetega esinesid kirjanik Jaanus Vaiksoo, kirjandusõpetaja Piret Järvela. ELTK konsultandid Anne Kõrge ja Marika Obersneider tutvustasid nn. eneseabiraamatuid. Saadi ülevaade läbiviidud õpikute leidumuse analüüsist vabariigi gümnaasiumides. Osales 135 kooliraamatukoguhoidjat.

Teabepäev “Kes loeb, see mõtleb” Eesti Rahvusraamatukogus 20.11.2003
Eesti Lugemisühingust ja koostööst kirjaoskuse edendamiseks kõneles Meeli Pandis TPÜ-st, kirjandusteadlane K. Kumberg analüüsis lastekirjandust muutuvas maailmas. Põgusalt tutvustati raamatukoguhoidjate kutsestandardit. Osales 117 kooliraamatukoguhoidjat.

2003. a. kevadel veebruarist maini toimus koostöös Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse ja Koolivõrgu Bürooga riigi üldhariduskoolide raamatukogude ülevaatus ehk välishindamine.

Lisaks sektsiooni enda poolt korraldatud üritustele osalesid kooliraamatukoguhoidjad, eriti juhatus, raamatukoguhoidja kutsestandardi väljatöötamisel, sealhulgas Ester Sõrmus töörühma liikmena.

Aktiivne oli kooliraamatukoguhoidjate osavõtt ERÜ kongressist ja vabariiklikest raamatukogupäevadest, kus kirjanduse tundmise võistlusel saavutas Pärnu koolide ühendvõistkond 1. Koha.

Kooliraamatukogude sektsiooni juhatus pidas kokku 3 koosolekut erinevates Tallinna koolides.

Vaike Mändmaa
Kooliraamatukogude sektsiooni juhataja
9.12.2003

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni tegevuse peaeesmärgiks on Eesti kooliraamatukogude arengu tagamine. Põhitegevuseks on olla metoodiliseks keskuseks, suunata täiendkoolitust ja levitada raamatukogunduslikke ning infotehnoloogilisi kogemusi. Uueks suunaks on otsida väljundit rahvusvaheliseks koostööks.

Paranenud on koostöö Haridusministeeriumiga. Õppekavade ekspert Kadri Haljamaa tööülesannete hulka kuulub alates käesolevast aastast kooliraamatukogude võrgu koordineerimine. Ta osaleb järjepidevalt sektsiooni üritustel ja juhatuse koosolekutel ning toetab ürituste korraldamisel. Heaks märgiks on, et Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekavade osakonna juhataja Auli Ude võttis 27. septembril 2002. osa juhatuse koosolekust, et saada ülevaade kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni tööst ja plaanidest. Ta tegi mitmeid ettepanekuid sektsioonitöö edasise arendamise osas.

Üheks ettepanekuks oli eesti vene õppekeelega koolide raamatukoguhoidjate kaasamine sektsiooni töösse. Kuna sektsiooni teabepäevade ja konverentside töökeeleks on eesti keel, siis tõlgiti aprillikuu teabepäeva materjalid vene keelde, et ka muukeelsed saaksid üritusel osaleda. Lisaks tõlkis Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus vene keelde kooliraamatukogude põhimääruse.

2002.a. oli teguderohke. Üleriigilisi üritusi viidi läbi 3:

• Teabepäev “ Kooliraamatukogu õpikeskkonnana ja õpioskuste kujundajana” – 19. aprillil Eesti Rahvusraamatukogus;
• Suveseminar “ Kooliraamatukogud ja kohalikud omavalitsused” – 14.-16. augustil Võrus;
• Teabepäev “ Infotöö ja lugejateenindus kooliraamatukogus” – 8. novembril Eesti Rahvusraamatukogus.

Tõusnud on teabepäevade korraldamise tase. Tänu Haridusministeeriumi toele on võimalik üürida konverentsitehnikat. See võimaldas tutvustada raamatukoguprogramme RIKS ja URRAM.

Eriti tõstaks esile suveseminari ladusat korraldust. Võru maavalitsus ja kooliraamatukogude sektsioon olid kokku pannud 3-päevase mahuka enesetäiendus-ja kultuuriprogrammi. Üritust toetas ka kirjastus Koolibri.

Suveseminaril keskenduti järgmistele probleemidele:

• kooliraamatukoguhoidja kutseoskusnõuded;
• kooliraamatukoguhoidja ametikirjeldus;
• raamatukogude personaliliigitus ja palgagrupid.

Üheks õnnestunud ettevõtmiseks aruandeaastal tuleb lugeda koostöös Tallinna Haridusametiga 9. jaanuarist kuni 17. aprillini 2002 läbi viidud Tallinna gümnaasiumide raamatukogude ülevaatus, mille tulemusi oli võimalik kuulata sügisesel teabepäeval. Koostöö jätkub ja põhikoolide raamatukogude ülevaatus toimub 2003. aasta algul. Loodame, et maakonnad võtavad Tallinnast eeskuju ja viivad koos kohaliku omavalitsusega läbi samalaadsed ülevaatused.

Lisaks sektsiooni enda korraldatud üritustele osalesid kooliraamatukoguhoidjad aktiivselt ELTK organiseeritud projektis “Lugemine lubatud”, öeldes oma arvamusi välja kõnekoosolekul 28. veebruaril ja 28. oktoobril konverentsil ning osaledes järelduste väljatöötamisel.

Kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse koosolekuid toimus kolm. On saanud traditsiooniks, et need viiakse läbi erinevates Tallinna koolides ühendades nii koosolek töökogemuste vahetamisega.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus

2001. aastat võib pidada ERÜ kooliraamatukogude sektsioonile väga edukaks. Kohe aasta alguses, 2. jaanuaril, allkirjastas haridusminister “Kooliraamatukogude töökorralduse alused” määruse, mis sündis ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni ja Haridusministeeriumi eksperdi Kadri Haljamaa ning juristi Kaire Liivi koostöös.

Oktoobri algul nägi trükivalgust Haridusministeeriumi ja ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni koostöös kooliraamatukogu teemaliste artiklite kogumik “Kooliraamatukoguhoidja käsiraamat”. Väljaanne oli planeeritud kooliraamatukogude aineraamatuna, mis oleks sisaldanud ka kooliraamatukogude arengukava või –kontseptsiooni, kuid paraku ei suutnud Haridusministeerium arengukava välja töötada. Käsiraamatus on artiklid kooliraamatukogude õpikeskusteks kujundamise, sisustamise, infotehnoloogiaga varustamise, komplekteerimise, õppetöösse integreerimise, välishindamise jms. kohta.

Raamatuaasta Peakomitee rahalisel toel ilmus brošüür “Õpilane, raamat ja raamatukogu”, mis sisaldab endas sektsiooni poolt aastatel 1999 –2000 Eesti koolides läbi viidud 2 uurimuse: õpilaste lugemisest ja õppekava toetavast kirjandusest kooliraamatukogudes, tulemusi.

Koostöös Tallinna Haridusametiga töötati 2001.a. kevadel välja Tallinna kooliraamatukogude ülevaatuse juhend, mis sai aluseks hilisemale kooliraamatukogude välishindamise juhendile. Tallinna koolide ülevaatus toimub kooliraamatukogude sektsiooni osavõtul 2002.-2003. aastal. Sektsiooni sooviks oleks, et taolised kooliraamatukogude välishindamised toimuksid kõikides maakondades, kuna Haridusministeeriumi ekspert Kadri Haljamaa kaardistas 2001.a. maikuus Eesti kooliraamatukogud ning selgus, et 99 koolis ei olnud üldse kooliraamatukogu.

Traditsiooniliselt viis sektsioon ka 2001. a. läbi 3 üleriigilist üritust:

• raamatuaasta lõpukonverentsi “Väärtkirjandus kooliraamatukogus – kultuurrahva kasvataja”
• 27. aprillil Eesti Rahvusraamatukogus;
• kolmepäevase seminarlaageri “Kooliraamatukogud ja kooli ainekava”
• 26. – 28. juunil Harjumaal;
• Baltimaade kooliraamatukoguhoidjate seminari “Kooliraamatukogude arenguperspektiivid õppivas ühiskonnas”
• 7.-8. detsembril Tallinnas.

Eesti Raamatu Aasta (ERA) tähistamise innustamiseks koolides kuulutas ERÜ kooliraamatukogude sektsioon välja ERA nädala koolides - 2000/2001 õ.-a. esimese veerandi viimase nädala. Ürituste seeriate kavad tuli saata sektsiooni juhatusele ning paremaid koole premeeriti raamatuaasta lõpus aukirja ja raamatuga. Konkursist osavõtt oli suhteliselt tagasihoidlik, eriti vene õppekeelega koolide osas. Kõige huvitavamalt oli ERA nädala korraldanud eesti õppekeelega gümnaasiumitest Paide Ühisgümnaasium, põhikoolidest Tori Põhikool ja vene õppekeelega koolidest Tallinna Kari Gümnaasium.

Kevadisel konverentsil andis 1998. aastal tööd alustanud juhatus volitused edasi uuele valitud juhatusele. Sektsiooni juhatusest lahkusid Ester Sõrmus, Bärbel Luhari, Vaike Kurel, Ann Järvsoo, Edna Verev ja Irma Raatma. Vanast meeskonnast jätkavad Katrin Viirmaa, Vaike Mändmaa, Anneli Tenso, Elve Jensen ja Heili Tali. Uued liikmed on Eve Rahkema Tallinna Laagna Gümnaasiumist, Ruth Toots Parksepa Keskkoolist, Nijole Vananurm Põlva Keskkoolist ja Lea-Maaria Lõhmus Prantsuse Lütseumist.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni aktiiv on kasvanud. Ürituste planeerimisel ja organiseerimisel on uuele juhatusele toeks olnud kõik endise juhatuse liikmed. Tänu tuleb avaldada Irma Raatmale, kes ei tööta enam kooliraamatukogus, kuid võtab osa kooliraamatukogude arendamisest.

ERÜ kooliraamatukogude sektsioon tegi aruandeaastal koostööd

• Haridusministeeriumiga - käsiraamatu koostamine; kooliraamatukogude kaardistamine; seminaride, konverentside läbiviimine;
• Tallinna Haridusametiga - kooliraamatukogude välishindamise juhendi väljatöötamine; Tallinna kooliraamatukogude ülevaatuse planeerimine;
• Raamatuaasta Peakomiteega - trükise "Õpilane, raamat, raamatukogu" väljaandmine ; raamatuaasta konverentsi läbiviimine;
• Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusega -osalemine projektis "Lugemine lubatud";
• ajakirjaga "Raamatukogu" - kooliraamatukogusid tutvustav artiklite sari ;
• kirjastusega "Avita" - suveseminari läbiviimine.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni kolmas tegevusaasta möödus ühelt poolt Eesti Raamatu Aasta tähe all, kuid töö põhisuunaks oli ja on ka järgmisel aastal kooliraamatukogude arengu tagamine. Saavutasime sellel aastal hea kontakti Haridusministeeriumi õppekava talituse eksperdi Kadri Haljamaaga. Leidsime mitmele oma ettevõtmisele Haridusministeeriumi toetuse. Suurimaks saavutuseks võib lugeda “Kooliraamatukogude töökorralduse aluste”, mis peaks aasta lõpuks määrusena vastu võetama, väljatöötamist. Loodame, et see määrus aitab ühtsustada kooliraamatukogude taset.

Samas oli tagasilööke koostöös rahvaraamatukogudega. Paneme suuri lootusi uuele Eesti raamatukogude arenduskavale, kus oleks täpselt määratletud igat tüüpi raamatukogude roll ja koht Eesti raamatukogude võrgus.

2000. aasta oli ERÜ kooliraamatukogude sektsioonile teguderohke. Planeeritud üritused ja ettevõtmised said teoks ning lisandus mitmeid teisi ettevõtmisi.

Üleriigilisi üritusi viidi seekord kolme asemel läbi neli :

• ERA seminar “Õpilane ja raamat” – 7. aprillil Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis.
• Teabepäev “Kirjastamine, raamatulevi ja reklaam “ – 27. aprillil “Avita” koolituskeskuses Nabalas.
• Suveseminar “Kooliraamatukogu õppeprotsessi osana” – 28.-30. juuni Viljandis.
• Teabepäev “Kooliraamatukogu kui õpikeskus” – 10. novembril Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumis.

Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks toimus 2000/2001 õ.-a. esimese veerandi viimasel nädalal ERA nädal koolides, mille kavad tuli saata sektsiooni juhatusele ning paremaid koole on kavas premeerida ERA 27. aprilli konverentsil, mil toimub kooliraamatukoguhoidjatele ja õpetajatele raamatuaasta pidulik lõpetamine.

Juhatuse koosolekuid toimus 5. Kui eelmistel aastatel leidsid need aset põhiliselt Tallinna Pedagoogilises Seminaris, siis tänavu otsustasime kokku saada erinevates kooliraamatukogudes. Lisaks töistele koosolekutele käisime koos Haridusministeeriumi õppekava talituse eksperdi Kadri haljamaaga külastamas Raplamaa kooliraamatukogusid. Ürituse organiseeris Raplamaa keskraamatukogu. Eelmise aasta lõpus korraldas Narva keskraamatukogu oma kooliraamatukoguhoidjatele teabepäeva, kuhu kutsus esinema ka ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni esindaja. Taolised kohtumised maakondades on väga vajalikud. Üleriigilistest teabepäevadest võtavad osa ühed ja samad raamatukoguhoidjad ning informatsioon ei jõua sageli kõikide koolideni.

Kuna sektsioon on alles uus, siis puudub tema juhtimises järjepidevus. 1998.a. valitud juhatus paneb oma volitused maha täies koosseisus 2001. aasta kevadel ning et tagada töödes järjepidevus, valiti kevadisel teabepäeval 4 uut juhatuse liiget lisaks. Tänavu töötasime seega suurema koosseisuga.

Sektsiooni töö pearõhk oli 2000. aastal metoodiliste materjalide väljatöötamisel ja uurimustöödel. Eesti Raamatu Aasta eel viis ERÜ kooliraamatukogude sektsioon Eesti üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilaste seas läbi küsitluse laste lugemuse ja raamatukogude kasutamise uurimiseks. Kokkuvõtete esitamise tähtajaks oli 15. jaanuar ning lõplik analüüs esitati Eesti Raamatu Aasta raames 7.aprillil 2000.aastal korraldatud seminaril “Õpilane ja raamat”. Juhatuse liige Bärbel Luhari on sama ettekandega esinenud veel ERÜ Tartumaa sektsiooni koosolekul ja Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse teabepäeval ning taotleme uurimusmaterjalide väljaandmist ERA toetusel.

Kevadel koostas juhatus prioriteetse uuema (1993. –1999.a. ) õppekava toetava kirjanduse soovitusnimestiku algvariandi, mis valmis lõplikult Viljandi suveseminaril rühmatööna ja on aluseks sügisesel üleriigilisele põhifondi uuringule keskkoolides ja gümnaasiumides. Uuringu tulemuste kokkuvõtted valmivad 2001.a. veebruariks ja analüüs esitatakse 27. aprilli teabepäeval “Väärtkirjandus kooliraamatukogus - kultuurrahva kasvataja”.

Suveseminaril jätkasime rühmatööna ka aineraamatu koostamise teist etappi. Põhiküsimusteks oli kooliraamatukogude integratsioon õppeainetega, tema roll ainetega katmata valdkondades ja raamatukogu tundide näidiskava väljatöötamine. Materjal aineraamatu koostamiseks on põhilises osas koos. Vaja on veel välja töötada kooliraamatukogude arenduskava. Tegime Haridusministeeriumile ettepanekud aineraamatu ja arenduskava koostamiseks ja loodame, et koostöös Haridusministeeriumiga see trükis lõpuks ilmub.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni tähtsaimaks tööks peame Haridusministeeriumi määruse “Kooliraamatukogude töökorralduse alused” teksti väljatöötamist koos Kadri Haljamaaga Haridusministeeriumist. Murelikuks teeb, et määrus pidi vastu võetama juba septembris, aga siiani pole minister sellele veel alla kirjutanud.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus

ERÜ kooliraamatukogude sektsioon on töötanud ligi kaks aastat. Kui eelmise aastal püüdsime ülevaadet saada kooliraamatukogude hetkeolukorrast, siis tänaseks on probleemid teadvustatud. 1999. aasta tegevuse põhisuunad olid järgmised:
integreerumine ühtsesse Eesti raamatukogude süsteemi;
koostöö saavutamine haridusministeeriumiga;
koolraamatukogude metoodiliste alusmaterjalide välja töötamine.

1999. aasta suveseminari pealkirja "Kooliraamatukogud Eesti raamatukogu- ja haridussüsteemis" võib lugeda möödunud aasta deviisiks, mis viitab sellele, et kooliraamatukogud püüavad leida oma kindlat kohta mõlemas süsteemis ning otsida põhimõttelisi lahendusi ja koostöövõimalusi riiklikel tasanditel. Rõõmuga tõdesime, et kooliraamatukogude sektsiooni tegutsemisaja jooksul on rahvaraamatukogud hakanud kooliraamatukogudesse suhtuma kui võrdväärsesse partnerisse ning kooliraamatukogud on leidmas oma kohta Eesti raamatukogusüsteemis. Kitsaskohtadeks ning valupunktideks jäävad siiski veel eriarvamused kooliraamatukogusid juhendava metoodilise keskuse osas ning diskussioon jätkub komplekteerimisalase koostöö vallas. Päevakorrale on tõusmas ka väikeste kooli- ja rahvaraamatukogude ühendamise küsimus, milles võib juba praegu näha üles kerkimas probleeme nende funktsioonide ühitamisel.

Koostöövõimaluste otsingud haridusministeeriumiga said alguse juba sektsiooni loomise eel 1998. aasta kevadel. 1999. aasta jooksul on haridusministeeriumi suhtumises kooliraamatukogudesse toimunud teatud murrang. Positiivse vastuse sai ministeeriumilt meie rahataotlus 2000. aasta ürituste läbiviimiseks. Kuigi meid ei rahuldanud vastus haridusminister Tõnis Lukasele saadetud pöördumisele, tuleb tõdeda, et hilisemates kohtumistes ning kontaktides uue õppekavatalituse eksperdi Kadri Haljamaaga on jõutud mitmetes küsimustes ühisele arvamusele ning saadud oma ideedele ja plaanidele toetust.

Täpsustamist ja läbi vaatamist vajavad nii kooliraamatukogude töökorraldus kui komplekteerimine. 1999. aastal on olnud kooliraamatukogude sektsiooni üheks prioriteediks kooliraamatukogude töökorralduse ja komplekteerimise juhendi koostamine. Rahuldamaks uuele õppekavale üle läinud koolide vajadusi peavad ka kooliraamatukogud oma töökorralduses ja komplekteerimisel tuginema samadele põhimõtetele ning seadma oma eesmärgiks eelkõige õppeprotsessi toetamise kuivõrd viimaste aastate jooksul on palju räägitud pideva õppimise vajadusest ning raamatukogude muutumisest õpikeskusteks. Sellest tulenevalt on üheks töösuunaks olnud ka kooliraamatukogude aineraamatu koostamine, kuna kooliraamatukogu on samavõrra oluline ja asendamatu õppeprotsessi osa kui mistahes koolis õpetatav aine. Sellega seoses tuleb lisada, et haridusministeeriumiga tihenenud kontaktide käigus on saadud ministeeriumi põhimõtteline nõusolek aineraamatu koostamise toetamiseks.

Üleriigilised üritused

• Teabepäev "Infokandjad kooliraamatukogus" – 9. aprillil 1999. a. Tallinna Pedagoogilises Seminaris
• Suveseminar "Kooliraamatukogud Eesti raamatukogu- ja haridussüsteemis" – 28.-30. juuni 1999. a. Põlvas.
• Teabepäev "Kooliraamatukoguhoidja erinevad rollid" – 12. nov. 1999. a. Eesti Rahvusraamatukogus.

Sündinud on esimesed traditsioonid. Igal aastal korraldame kaks üleriigilist teabepäeva: kevadel aprillis ja sügisel novembris. Igal suvel toimub vahetult peale jaanipäeva 3-päevane väljasõiduseminar erinevas maakonnas, kusjuures esimene tööpäev on pühendatud kohalikele maakondlikele probleemidele, teine on temaatiline ning kolmandal käsitleme ERÜ kooliraamatukogu sektsiooni organisatsioonilisi küsimusi.

Metoodilised materjalid ja uurimused

• Kooliraamatukogude komplekteerimise aluste projekti välja töötamine.
• Aineraamatu temaatiline plaan.
• "Fondeeritud õppekirjandus" – küsitluse korraldamine ja analüüs.
• "Õpilane ja raamat" - küsitluse välja töötamine.

Kooliraamatukogude komplekteerimise aluste projekt töötati välja kolmes etapis: suveseminaril rühmatöö käigus esitatud ettepanekute põhjal töötas juhatus välja aluste projekti, mis saadeti tutvumiseks ja paranduste tegemiseks maakondadesse kooliraamatukogudele. Laekunud parandusettepanekute alusel koostatakse dokument, mis saadetakse veel edasiseks aruteluks ERÜ komplekteerimise töögrupile ning kinnitamiseks haridusministeeriumile 2000. aastal.

Suveseminaril välja töötatud kooliraamatukogude aineraamatu temaatiline plaan sai esitatud tutvumiseks haridusministeeriumi õppekavatalitusele. Kahjuks ei leidnud see toetust peaekspertide hulgas, kellelt ootasime kooliraamatukogu ja vastava aine omavahelist integratsiooni käsitlevaid artikleid. Soovitati pöörduda õpetajate-praktikute poole. Siiski lubas haridusministeerium aineraamatu väljaandmist toetada.

1998. a. sügisel kooliraamatukogudes läbi viidud fondeeritud õppekirjanduse tehti kokkuvõtted suveseminaril. Testi eesmärgiks oli ülevaate saamine õppekirjandusega tehtava töö korraldusest kooliraamatukogudes ning alusmaterjali kogumine kooliraamatukogude töökorralduse juhendi väljatöötamiseks.

Eesti Raamatu Aasta eel viis ERÜ kooliraamatukogude sektsioon Eesti üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilaste seas läbi küsitluse laste lugemuse ja raamatukogude kasutamise uurimiseks. Otsustati saata küsitlused koolidesse detsembri alguseks ning sektsiooni juhatusele kokkuvõtete esitamise ajaks määrati 15. jaanuar 2000. Lõplik analüüs esitatakse Eesti Raamatu Aasta raames 7. aprillil 2000. aastal korraldataval seminaril "Õpilane ja raamat", kuhu lisaks kooliraamatukoguhoidjatele on oodatud ka õpetajad.

ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus 

Jaanuar – juhatuse 2-päevane koosolek

Kevad – kohtumine ministeeriumi spetsialistide ja juristidega töötamaks välja põhikirja

10. aprill – kevadine teabepäev Tartus

2.-4. august - suveseminar Viljandimaal

20. november – sügisene teabepäev Tallinnas

Jaanuar – juhatusse uute liikmete võtmine

16. aprill – kevadine teabepäev Tartus

Mai – koosolek maakonna esinaistega

1.-3. august – suveseminar Saaremaal

19. november – sügisene teabepäev Tallinnas (juubeli tähistamine)