Terminoloogiatoimkond

2022. a viidi Raamatukogusõnastik Ekilexi terminibaasi, seoses sellega toimetati sõnakogu, aga lisati ka uusi mõistekirjeid ja termineid. Endisest veebiasukohast tehti suunamine.
Paralleelselt jätkati regulaarset terminitööd. Uutest mõistekirjetest väärivad ära märkimist näiteks infoseire - seiris – infoülevaade, digiressurss, andmekogundus jt.

Toimkond sai 2022. a kokku 9 korral, neist enamus hübriidkoosoleku vormis. Muuhulgas vastati viiele mahukale päringule, kust ammutati materjali uute mõistekirjete koostamiseks (näiteks avatud raamatukogu, raamatukogu varad, raamatukoguhoidja abi, RDA jt).
Harivaks ja erakordseks võib hinnata 30. augustil toimunud reisi Helsingisse, kus kohtuti Sanastokeskuse kolleegidega Oodi raamatukogus.

Traditsioonilisel XVII oskuskeelepäeval 11. oktoobril RaRas käsitleti teema-aastale kohaselt raamatukogu- ja laiemalt haridustermineid ning puudutati akadeemilist väljendusoskust ja huvihariduse oskuskeelt. Silmaringi avardav oli kuulata ka ettekandeid Eesti õigekeelsussõnaraamatu ja kooliinformaatika seostest oskuskeele arendamisel.  
Kõneks võetakse nii terminite loomine, kättesaadavus kui kasutamine.   
Seminar oli tasuta ja üritusest toimus otseülekanne. Oskuskeelepäeval oli esmakordselt täielik viipekeele- ja kirjeldustõlge. Ettekannete videod on kättesaadavad internetis. Oskuskeelepäevast ilmus ülevaateartikkel ajakirjas Raamatukogu (6/2022).

Kalju Tammaru
Terminoloogiatoimkonna esimees 
03.01.2023

2021. aastal tehti ettevalmistusi Raamatukogusõnastiku üleviimiseks Ekilexi terminibaasi.
Paralleelselt on jätkatud ka regulaarset terminitööd. Toimkond sai 2021. a kokku 9 korral, neist kolmel korral ainult veebikeskkonnas (Webex), kaks korda tervikuna füüsilises ruumis (Tartu Ülikooli Raamatukogus ja Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus), ülejäänud 4 olid hübriidkoosolekud.

Loodi uusi terminikirjeid, täiendati vanu ning vastati kasutajate terminipäringutele. Avati 95 uut mõistekirjet seletuse ja võõrvastetega, millest lõviosa (78) olid RDA standardi terminid. Toimetati (täiendati ja kaasajastati) 83 ja suleti 11 sõnastikukirjet. 2021. a lõpus, enne andmeeksporti Ekilexi, on sõnastikus 6760 terminit, neist on avatud 5277, töös olevaid kirjeid on 1101 (st vajavad ülevaatamist, täiendamist, vahel ka kaasajastamist), 382 mõistekirjet on erinevatel põhjustel suletud. Viimaseid Ekilexi esialgu üle viima ei hakata.

RAAMATUKOGUSÕNASTIKUS on aasta jooksul (21.12.21 seisuga) tehtud 9 882 päringut sama arvu seansside vältel. Hoolimata sellest, et suund on võetud kasutajate suuremale informeerimisele, on see arv vähenenud (2020. a 10 725). Jätkasime uute loodud ja sõnastikus avatud terminite tutvustamist ERÜ listi kaudu. Ajakirjas RK ilmus oskuskeelepäeva kokkuvõttev artikkel ja tagakaanel terminoloogiatoimkonda tutvustav reklaam, mille mõju on olnud positiivne. Aasta jooksul vastasime päringutele ja arutasime meili teel laekunud konkreetseid ettepanekuid uute terminite lisamiseks või olemasolevate parandamiseks (kokku tehti toimkonna poole 5 pöördumist). Kahjuks pole viide raamatukogusõnastikule RaRa kodulehelt kergelt leitav. Sõnastik on olnud kõigile tasuta kättesaadav aadressil: http://termin.nlib.ee/

19. oktoobril toimus veebi vahendusel arvult juba XVI OSKUSKEELEPÄEV, mis kandis pealkirja „Mõõdetav ja mõõtmatu terminoloogias“. Oskuskeelepäeval olid esindatud väga eripalgelised valdkonnad: statistika, metroloogia, meteoroloogia, Euroopa terminihaldustarkvara, IT-viipekeel, teater ja tänapäeva folkloor. Registreeritud oli 132 osalejat, aga erinevaid ettekandeid jälgis peaaegu 200 inimest ja sündmus salvestati ka järelvaatamiseks. Oskuskeelepäevast ilmus ülevaateartikkel ajakirjas Raamatukogu (6/2021) ja küsiti tagasisidet rahuloluküsimustikuga. Üks tulemustest: oskuskeelepäeva kui sündmust hinnati viiepallisüsteemis kõrgelt (keskmine hinne 4,5).

Augustikuus külastas terminoloogiatoimkond Ülikooli raamatukogu ja muuseumi.

Kalju Tammaru
Toimkonna esimees
21.12.2021

2020. aastal alustati ettevalmistusi Raamatukogusõnastiku üleviimiseks Ekilexi terminibaasi.
Paralleelselt on jätkatud regulaarset terminitööd. Toimkond sai 2020. a kokku 10 korral, neist pooled füüsilises ruumis: neli Rahvusraamatukogus ja üks A. Pärdi Keskuses. Ülejäänud koosolekud toimusid Covid-19 viiruse piirangute tõttu veebikeskkonnas Webex.
Loodi uusi terminikirjeid, täiendati vanu ning vastati kasutajate terminipäringutele. Avati 35 uut terminikirjet, uusi termineid sünonüümidena lisati 41 kirjele (10 eesti ja võõrvasteid 31). Toimetati 120 sõnastikukirjet. Hetkel on sõnastikus 6663 kirjet, neist on avatud 5163 kirjet, 1500 on tavakasutajale veel kättesaamatud. Need nö töös olevad kirjed (1136) vajavad ülevaatamist, täiendamist ning vahel ka kaasajastamist. 363 terminit on erinevatel põhjustel nö suletud terminid.

RAAMATUKOGUSÕNASTIKUS sooritati 2020. aastal 10 725 päringut sama arvu seansside vältel. Päringute ja seansside arv on langenud, kuigi oleme kolleegide seas sõnastikku igati reklaaminud. Alustasime näiteks uute loodud ja sõnastikus avatud terminite tutvustamist ERÜ listi kaudu. Tagasiside on olnud positiivne, aasta jooksul vastasime päris paljudele päringutele ja arutasime meili teel laekunud konkreetseid ettepanekuid uute terminite lisamiseks või olemasolevate parandamiseks (kokku tehti toimkonna poole 9 pöördumist). Kahjuks pole viide raamatukogusõnastikule RRi kodulehelt ikka veel kergelt leitav. Sõnastik on kõigile tasuta kättesaadav aadressil

13. oktoobril toimus RRi suures konverentsisaalis ERÜ terminoloogiatoimkonna ja RR koostöös arvult juba XV OSKUSKEELEPÄEV, mis kandis pealkirja „Terminite kosmos“. Digikultuuriaastale kohaselt keskenduti seal digi-, aga ka teistele terminitele. Kohal registreerus viirusest tingitud põhjustel tavapärasest vähem inimesi (48), aga sündust kanti üle ka veebis, ülekannet järgis 207 huvilist. Oskuskeelepäevast ilmus fotodega illustreeritud ülevaateartikkel ajakirjas Raamatukogu (6/2020). Oskuskeelepäeva kava ja ettekanded on nähtavad ja järelkuulatavad aadressil .

Terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru 12.01.2021

Jätkatud on regulaarset terminitööd – toimkond sai 2019. a kokku 9 korral. Loodi uusi terminikirjeid, täiendatud vanu ning vastati kasutajate terminipäringutele. Avati 38 uut terminikirjet, uusi termineid sünonüümidena lisati 45 kirjele (7 eesti ja võõrvasteid 38). Toimetati 163 sõnastikukirjet. Hetkel on sõnastikus 6634 kirjet, neist 1156 tavakasutajale veel kättesaamatud. Need nö töös olevad kirjed vajavad ülevaatamist, täiendamist ning vahel ka kaasajastamist.
RAAMATUKOGUSÕNASTIKUS sooritati 2019. aastal 11 751 päringut sama arvu sessioonide vältel. Päringute ja sessioonide arv on langenud, seda tõenäoliselt auto complete funktsiooni tõttu. Kasutamisaktiivsuse languse taga võib olla ka tõsiasi, et Eesti Rahvusraamatukogu uuel veebilehel ei ole viide sõnastikule ikka veel lihtsasti leitav. Tehnilistest muudatustest rääkida kahjuks palju pole seoses üsna raskelt kulgenud üleminekuga RMITi haldusalasse. Võimalik on näha sõnastiku kodulehel viimati lisatud terminite loendit. Toimkonna liikmete tööd hõlbustavad kindlasti töövaate avatud, suletud ning töös olevaid kirjeid eristavad täiendused. Uuendasime ka sõnastiku abitekste. Sõnastik on kõigile tasuta kättesaadav järgmisel aadressil: http://termin.nlib.ee/

8. oktoobril toimus ERÜ terminoloogiatoimkonna ja RR koostöös XIV OSKUSKEELEPÄEV Veebisõnastik – see on imelihtne? Oskuskeelepäeva jätkuvat populaarsust väljendas registreeritud osavõtjate suur hulk. Oskuskeelepäeva kava ja ettekanded on nähtavad aadressil https://www.nlib.ee/et/terminoloogia

Septembri lõpust detsembri alguseni toimus eesti keele aastale pühendatud ERÜ terminoloogiatoimkonna ja Rahvusraamatukogu korraldatud SÕNALEIDURI VÕISTLUS 2019. Ettevõtmise eesmärgiks oli ergutada raamatukogu terminoloogia peale mõtlemist ja nii sisult kui vormilt kaasaegsemate või eestipärasemate sõnade loomist. ERÜ terminoloogiatoimkonnale laekus rohkem kui 80-lt inimeselt 405 erineva kvaliteediga vastet kolmele välja pakutud terminile: raamatukoguhoidja 137, pop-up-raamatukogu 143, andmebaas 125. Vt ka: https://www.nlib.ee/et/content/sonaleiduri-voistluse-voitjad-selgunud

Kalju Tammaru 19.12.2019

Jätkatud on regulaarset terminitööd – toimkond sai 2018. a kokku 8 korral nagu varasemaltki. Loodi uusi terminikirjeid, täiendatud vanu ning vastati kasutajate terminipäringutele. Avati 44 uut terminikirjet, uusi termineid sünonüümidena lisati 23 kirjele. Toimetati 135 sõnastikukirjet. Hetkel on sõnastikus 6590 kirjet, neist 1205 tavakasutajale veel kättesaamatud. N-ö suletud kirjed vajavad veel ülevaatamist, täiendamist ning vahel ka kaasajastamist.

Raamatukogusõnastikus sooritati 2018. aastal 16 131 päringut 15 192 sessiooni vältel. Eelmise aasta kasutusstatistikaga võrreldes on tulemus kordi langenud. See on tingitud muutusest statistika kogumise korras: RR-i kodulehe uus platvorm fikseerib kõik korduvkülastused ühe külastusena.

5. oktoobril osalesid toimkonna esimees Kalju Tammaru ja toimkonna sekretär Piret Pärgma Läti rahvusraamatukogus toimunud konverentsil “Terminology of Library Science and the Related Fields: Historical and Contemporary aspect“. 9. oktoobril toimus ERÜ terminoloogiatoimkonna ja RR koostöös XIII oskuskeelepäev. Oskuskeelepäeva jätkuvat populaarsust näitas see, et huvi ürituse vastu ületas saalis olnud istekohtade arvu ning registreerimine tuli juba enne ürituse toimumist sulgeda. Oskuskeelepäeva kava ja osad ettekanded on nähtavad aadressil https://www.nlib.ee/oskuskeelepaev . Läti konverentsist ja oskuskeelepäevast ilmus Piret Pärgmalt ülevaateartikkel ajakirjas Raamatukogu 6/2018.

Tehnilistest muudatustest võib lisaks 2018. a alguses võimalikuks muutunud märksõna automaatsele lõpetamisele välja tuua sõnastiku kodulehel viimati lisatud terminite loendi tekitamise. Toimkonna liikmete tööd hõlbustavad kindlasti töövaate avatud, suletud ning töös olevaid kirjeid eristavad täiendused. Uuendasime ka sõnastiku abitekste.

Kalju Tammaru, toimkonna esimees
Piret Pärgma, toimkonna sekretär

Toimkond pidas 2017. aastal 8 koosolekut. Lisaks terminipäringutele vastamisele ning raamatukogusõnastikku uute terminite lisamisele jätkati tööd terminite andmebaasis olevate, kuid kasutajatele veel varjatud terminitega. Loodi 48 uut terminikirjet, 3 uut terminit lisati sünonüümidena vanadele kirjetele. Toimetati 160 vana sõnastikukirjet: kaasajastati või lisati mõiste seletusi ning lisati võõrvasteid. Täpsustatud ja korrastatud terminid avati kohe ka kasutajatele.

Raamatukogusõnastikku lisati termineid Säilituseksemplariseadusest. Spetsiifilisemate terminite korrastamisel ning sõnastikku lisamisel tehti koostööd Eesti Rahvusraamatukogu erinevate osakondade, Eesti Muusikakogude Ühenduse ja TÜ raamatukogu teadusandmete peaspetsialistiga. Terminoloogia kasutamisel nõustati IFLA libauudise plakati tõlkimisel TLÜ Akadeemilist raamatukogu. Raamatukogusõnastikus sooritati 2017.aastal 77 120 sessiooni vältel 91 402 päringut. Aasta lõpus alustati tehnilisi töid, et lihtsustada sõnastikus otsingu sooritamist.

6. oktoobril osalesid toimkonna esimees Kalju Tammaru ja sekretär Piret Pärgma Lätis konverentsil Raamatukoguteaduse ja seotud alade terminoloogia: teooria ja praktika, kus Piret Pärgma tutvustas ka ERÜ terminoloogiatoimkonna tööd ja raamatukogusõnastikku.

9. oktoobril toimus ERÜ terminoloogiatoimkonna ja RR koostöös XII oskuskeelepäev.

Toimkonna tegemistest ilmus ajakirjas Raamatukogu 2 artiklit: Raamatukogu 1/2017, lk 14 „Raamatukogusõnastik – statistikat ja termineid“, Raamatukogu 6/2017, lk 28-29 “Terminitööst meil ja Lätis“

Toimkonna töökorraldust, andmebaasi arendust ja oskuskeelepäeva pidamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium programmi „Eestikeelne terminoloogia 2013–2017“ kaudu.

Toimkond pidas 2016. a 8 koosolekut. Jätkati tööd terminite andmebaasis olevate, kuid kasutajatele veel varjatud terminitega. Täpsustatud ja korrastatud terminid avati kohe ka kasutajatele.

Vastati kollleegide ja tudengite terminipäringutele, spetsiifilisemate terminite korrastamisel ning sõnastikku lisamisel tehti koostööd Eesti Rahvusraamatukogu erinevate osakondade ning Eesti Muusikakogude Ühendusega. Koostööd tehti ka Kultuuriministeeriumiga, st nende palvel arutati säilituseksemplari seaduse termineid enne seaduse vastuvõtmist ja ka  tõlkega seoses. Samuti on toimkonna käest küsitud rahvaraamatukogu seadusega seonduvaid termineid. Toimkonna poole on pöördunud terminiküsimustes ka ISO standardite tõlkijad.

Terminite andmebaasis, mida haldab Eesti Rahvusraamatukogu, oli 2016. a 31. detsembri seisuga kokku 6 516 terminit (sh töös olevad terminid), andmebaasi kasutati 45 270 korda ja esitati 62 172 päringut.

Raamatukogusõnastiku tehnilistest arendusest võib märkida allika- ja teemotsingu võimaluse eemaldamist. Põhjuseks oli terminite kordumine erinevates standardites ning vaid ühe standardiga otsingut piirates ei oleks enam saanud garanteerida kõigi vastete väljastamist. Alustati ka mahukamat tööd - sõnastiku koodi uuendamist, mida loodetavasti saab järgmisel aastal piisava rahastuse korral jätkata. Uuendatud kood võimaldaks edaspidi otsinguvõimalusi täiustada.

6. oktoobril korraldati koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga XI oskuskeelepäev , millest võttis osa 64 huvilist. Kava ja slaidid on üleval RRi kodulehel. Lühike ülevaateartikkel oskuskeelepäevast ilmus ajakirjas Raamatukogu 6/2016. Ajakirja neljandas numbris ilmus toimkonna tööd käsitlev artikkel.

Toimkonna töös on alates novembrist kaasa löönud ka Helgi Vihma.

Toimkonna töökorraldust, andmebaasi arendust ja oskuskeelepäeva pidamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium programmi „Eestikeelne terminoloogia 2013–2017“ kaudu. Toetust plaanitakse taotleda ka järgmisel aastal.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht

Toimkond pidas 2015. a 8 koosolekut. Jätkati tööd terminite andmebaasis olevate, kuid kasutajatele veel varjatud terminitega. Täpsustatud ja korrastatud terminid avati kohe ka kasutajatele. Valik kinnitatud termineid esitati ajakirja Raamatukogu numbrite 1, 2 ja 3 rubriigis "Pane tähele!".

Koosolekutel tekkinud küsimusi arutati kolleegidega raamatukogudest. Pea igal koosolekul arutati ka kolleegide terminipäringuid. Toimkond nõustas ka standardite ja sundeksemplari seaduse tõlkijaid ning toimetajaid

Terminite andmebaasis, mida haldab Eesti Rahvusraamatukogu, oli 2015. a (seisuga 31.12.2015) kokku 6 456 terminit (sh töös olevad terminid), andmebaasi kasutati 38 600 korda ja esitati 48 387 päringut.

Aasta alguses avati veidi värskendatud välimusega raamatukogusõnastiku kasutajaliides. Peagi tõsteti sõnastik uuemasse serverisse ning tehti võimalikuks sõnastiku Google’is indekseerimine. Tänu sellele on Google’ist eestikeelset informatsiooni otsides ka raamatukogusõnastikku sisestatud terminid otse sealt leitavad. Arendati andmebaasi haldamist, täiendades sõnastikust väljavõtete tegemist. Nüüd on väljavõtetes kõik sünonüümid nähtavad ühes lahtris, mis lihtsustab toimkonna tööd. Raamatukogusõnastikule tehti bänner, mis aitab leida uusi sõnastiku kasutajaid.

Toimkond alustas uute laiemalt huvipakkuvate terminite lisamist Vikipeediasse. Kevadel tehti Eesti Rahvusraamatukogus esimene katse, kutsudes raamatukogunduse valdkonna töötajaid üles osalema ametlikel Vikipeedia tõlketalgutel. Tänu sellele loodi Vikipeediasse 14 uut raamatukogunduse ja selle sidusalade artiklit ja täiendati üle 10. Terminoloogiatoimkond andis sellesse ettevõtmisse oma panuse. Ettevõtmisest ilmus ajakirja Raamatukogu 5/2015 numbris Kelly Parkeri artikkel "Mida ei ole Vikipeedias, seda pole olemas".

6. oktoobril korraldati koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga X oskuskeelepäev , millest võttis osa 82 huvilist, sh Eesti Keele Instituudist, Riigikogu Kantseleist, Tallinna Linnakantseleist, terminikomisjonidest, tõlkebüroodest ja raamatukogudest üle Eesti . Kava, slaidid ja videosalvestis on üleval RRi kodulehel.

27. oktoobrist on toimkonna sekretär Piret Pärgma. Toimkonnast lahkusid Toomas Schvak, Mare Onga ning Maris Ringvee.

Toimkonna töökorraldust, andmebaasi arendust ja oskuskeelepäeva pidamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium programmi „Eestikeelne terminoloogia 2013–2017“ kaudu. Toetust plaanitakse taotleda ka järgmisel aastal.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht

Toimkond pidas 2014. a 8 koosolekut. Jätkati tööd terminite andmebaasis olevate, kuid kasutajatele veel varjatud terminitega. Täpsustatud ja korrastatud terminid avati kohe ka kasutajatele. Valik kinnitatud termineid esitati ajakirja Raamatukogu neljas numbris Terminoloogiatoimkonna tegevust tutvustati ka Läti rahvusramatuyjkiogu uudiskirjas nr. 11.

Koosolekutel tekkinud küsimusi arutati kolleegidega raamatukogudest. Pea igal koosolekul arutati ka kolleegide terminipäringuid. Toimkond nõustas standardite ja sundeksemplari seaduse tõlkijaid ning toimetajaid. Tihedat koostööd tehti standardimise tehnilise komiteega EVS/TK 22. Sõnastikku lisati terminid, mis tulid 2014. a ilmunud standardist „EVS-ISO 2789:2014. Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika“. Terminitele lisati ka võõrvasted, mis koguti sama standardi teistes keeltes ilmunud tekstidest.

Terminite andmebaasis, mida haldab Eesti Rahvusraamatukogu, oli 2014. a lõpuks 6425 terminit, andmebaasi kasutati74904 korda ja esitati 84190 päringut.

Sel aastal tekkis võimalus raamatukogusõnastikku tehniliselt arendada (lahtrid, moodulid, viitesüsteem, värvilahendus, abi- ning tutvustavad tekstid jpm). Uute kasutusvõimaluste ja värskendatud välimusega sõnastik avatakse 2015. a jaanuaris.

8. oktoobril korraldati koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga IX oskuskeelepäev „Rääkimine hõbe, koostöö kuld“, millest võttis osa 80 huvilist, sh Eesti Keele Instituudist, Riigikogu Kantseleist, Tallinna Linnakantseleist ja raamatukogudest üle Eesti . Kava ja slaidid on üleval RRi kodulehel, päeva kokkuvõtte kirjutas RRi turundusosakonna praktikant Kadri Märtin ajakirja Raamatukogu.

Toimkonna töökorraldust, andmebaasi arendust ja oskuskeelepäeva pidamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium programmi „Eestikeelne terminoloogia 2013–2017“ kaudu. Toetust plaanitakse taotleda ka järgmisel aastal.

Kalju Tammaru
ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees

Toimkond jätkas oma tegemisi juba väljakujunenud  kujul. 2012.a. teisel poolel tekkinud segaduste ajast saadi toimkonna uue sekretäri Kelly Parkeri abil üle ja toimkond pidas 2013.a. 8 koosolekut. Eelkõige jätkati varem alustatud tööd terminite andmebaasis olevate, kuid kasutajatele varjatud terminitega (terminid, mille määratlused ei ole piisavalt selged või puuduvad, puuduvad võõrvasted jne). Kõik toimkonna liikmed saavad läbitöötamiseks kindla hulga termineid. Vajadusel moodustatakse ülevaatamiseks ka temaatilisi terminiloetelusid. Täpsustatud ja korrastatud terminid avatakse kohe ka kasutajatele.

 Mahuka tööna arutati sel aastal läbi kartograafiaterminid. Materjali valmistas ette Eesti Rahvusraamatukogu kartograafia- ja geograafiasaali töörühma juht Tiina Kruup. Lisaks olemasolevate terminite korrastamisele lisati ka uusi. Vajadusel oli ta konsulteerinud  ka valdkonna esindajatega teistest asutustest.  Kokku arutati läbi 95 kartograafiatermini seletused ja võõrvasted. Umbes 30 kartograafiaterminit said endale sõnastikku ka illustreeriva pildi.

Meeldiv on kogeda, et kolleegid pöörduvad oma küsimustega, kui ei leia sobivat terminit või tekitab termin neis probleeme, toimkonna poole. Pea igal koosolekul arutati ka selliseid termineid. Samuti konsulteeritakse sageli toimkonna koosolekutel kerkivates küsimustes kolleegidega raamatukogudest, eelkõige Eesti Rahvusraamatukogust.

2012. aasta sügisel toimuma pidanud oskuskeelepäev toimus Eesti Rahvusraamatukogu toel 10. mail 2013. Ettekandjateks oli traditsiooniliselt palutud eestikeelse terminoloogia stipendiumi saajaid, samuti räägiti terminite andmebaasist. Oskuskeelepäeval oli 94 osalejat.

Terminite andmebaasis, mida haldab Eesti Rahvusraamatukogu, oli 2013.a. 6254 terminit, andmebaasi  kasutati 37,542 korda ja esitati 45,923 päringut. Toimkond arutas eraldi läbi ka terminid, mida andmebaasist küll otsiti, aga mida seal veel ei olnud.  

Kahjuks lõpetasid töö toimkonnas Mari Sibul ja Siret Remmelg. Toimkond jätkab inimeste otsinguid, kes oleksid huvitatud tegevusest oma eriala oskuskeelega ja leiaksid oma tööandjatega koos ka võimaluse sellega aktiivsemalt tegutseda.   

Kalju Tammaru
Toimkonna juht

ERÜ terminoloogiatoimkonna töö jätkus juba aastatega väljakujunenud kombel, toimkonna sisulist tööd korraldas I poolaastal jätkuvalt Siiri Lauk. Toimkond töötas vanas koosseisus ja jätkas erialaterminite andmebaasi poolikute (varjatud) kirjete täpsustamist, lisandusid päringutest laekunud terminid. Lisaks üksikterminitele paluti Rahvusraamatukogu asjatundjatelt koos Mari Sibulaga abi kaarditerminite süsteemseks määratlemiseks, materjal tuleb läbivaatamisele 2013.a, vaadati läbi „Rahvusvaheliste kataloogimispõhimõtete deklaratsiooni" eestikeelses tõlkes kasutatavad terminid. Raamatukoguterminite andmebaasi lisati ERÜ terminoloogiatoimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustati-täiendati olemasolevaid. Ühena vähestest Eestis tegutsevatest oskuskeeletoimkondadest/komisjonidest kajastuvad kokkulepitud terminid kohe, juba koosoleku toimumise ajal, ka veebisõnastikus. Viimase kasutamine on paljude kolleegide jaoks muutunud juba tavapäraseks.

Aruandeaastal toimus viis toimkonna koosolekut, kõik I poolaastal, sest Siiri Laugu ootamatu lahkumine halvas toimkonna töö teisel poolaastal. Oktoobris toimuma pidanud järjekordne oskuskeelepäev Rahvusraamatukogus jäi eelmainitud põhjusel samuti ära ja toimub koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga 2013. a.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht

2011. aasta esimesel poolel oli terminoloogiatoimkond 18-liikmeline, teisest poolaastast 17-liikmeline. 2011. aasta septembris arvati toimkonnast välja Anneli Kuiv, kes lahkus töölt Rahvus-raamatukogust.

Raamatukogunduse ja infoteaduse terminoloogiatööd korraldavad Eesti Raamatukogu-hoidjate Ühingu (ERÜ) terminoloogiatoimkond ning Eesti Rahvusraamatukogu (RR-i) arendus- ja koolituskeskus (kuni 31.01.2011 nimega teadus- ja arenduskeskus). Terminoloogiatööd koordineerib RR-i arendus- ja koolituskeskuse terminoloogia juhtiv spetsialist, kes haldab raamatukoguterminite andmebaasi, korraldab ERÜ terminoloo-giatoimkonna tegevust ning nõustab termini- ja keeleküsimustes nii telefonitsi kui ka e-päringutele vastates.

2011. aastal jätkati erialaterminite andmebaasi poolikute (varjatud) kirjete täpsustamist, lisandusid päringutest laekunud terminid. Raamatukoguterminite andmebaasi lisati ERÜ terminoloogiatoimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustati-täiendati olemas-olevaid.

Andmebaas sisaldab koos varjatud kirjetega 6163 terminikirjet, millest 4631 on raamatukoguterminite veebisõnastikus avalikult kättesaadavad, vt ka

Andmebaasi statistika näitab raamatukogusõnastiku aktiivset kasutust – aasta jooksul on tehtud 19 043 terminipäringut (31.12.2011).

Aruandeaastal toimus 7 (seitse) toimkonna koosolekut: 19. jaanuaril, 16. märtsil, 27. aprillil, 1. juunil, 21. septembril, 9. novembril ja 14. detsembril. Toimkonna iga koosolek kestis kolm-neli tundi. Korrastati poolikuid ja päringutest laekunud termineid. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele e-postiga ja neile, kel puudub meilikonto, tavapostiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra ning vajalikud töömaterjalid. Kõik toimkonna otsused on fikseeritud koosolekute protokollides ning lõplikult kinnitatud terminikirjed kantud andmebaasi.

5. oktoobril korraldati Rahvusraamatukogus järjekordne oskuskeelepäev, kus osales 98 huvilist raamatukogudest, mitmest ametkonnast ja ülikoolidest. Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli teadurid ja õppejõud, kes 2011. aastal pälvisid terminoloogia sihtstipen-diumi.

Oskuskeelepäeva on pikemalt kajastatud Rahvusraamatukogu Kirjanduse ja keele ajaveebis

Kalju Tammaru
Trminoloogiatoimkonna esimees

Aruandeaastal liitusid terminoloogiatoimkonnaga Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse juhataja Mihkel Volt ning Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu raamatukoguhoidja Siret Remmelg.

Raamatukogunduse ja infoteaduse terminoloogia väljatöötamine ja korrastus kuulub Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) terminoloogiatoimkonna ning Eesti Rahvusraamatukogu (RR-i) teadus- ja arenduskeskuse pädevusse. Terminoloogiatööd koordineerib RR-i teadus- ja arenduskeskuse juhtiv spetsialist Siiri Lauk, kes haldab raamatukoguterminite andmebaasi, korraldab ERÜ terminoloogiatoimkonna tegevust ning nõustab termini- ja keeleküsimustes nii telefonitsi kui ka e-päringutele vastates.

2010. aastal jätkati erialaterminite andmebaasi poolikute (varjatud) kirjete täpsustamist, lisandusid päringutest laekunud terminid. Vaadati läbi ja ühtlustati tõlkestandardi EVS-ISO 28118 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Tulemusindikaatorid rahvusraamatu­kogus“ terminid ja määratlused.

Raamatukoguterminite andmebaasi lisati ERÜ terminoloogiatoimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustati-täiendati olemasolevaid. Andmebaas sisaldab 6160 terminikirjet, millest 4464 on veebis olevas raamatukogusõnastikus avalikult kättesaadavad.

Andmebaasi statistika näitab raamatukogusõnastiku aktiivset kasutust – aasta jooksul on tehtud 48 000 terminipäringut (10.12.2010).

ERÜ terminoloogiatoimkonna töökoosolekuid toimus aruandeaastal 7 (seitse): 11. veeb­ruaril, 31. märtsil, 28. aprillil, 6. juunil, 15. septembril, 17. novembril ja 8. det­semb­ril. Iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikme­tele e-postiga ja neile, kel puudub meilikonto, tavapostiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra ning vajali­kud töömaterjalid. Kõik toimkonna otsused on fikseeritud koosolekute protokollides ning lõplikult kinnitatud terminikirjed kantud andmebaasi.

4. veebruaril korraldati Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis oskuskeelepäev, kus keskenduti eestikeelse teadusterminoloogia loomisele ja korras­tamisele. Oskuskeele erisustest ja selle võimalustest rääkisid Tartu Ülikooli õppejõud ja teadurid, kes pälvisid konkursi korras eestikeelse terminoloogia stipendiumi. Teemaring hõlmas nii loogika-, semiootika- kui ka pragmapoeetika oskuskeeleloomet. Osavõtjaid kogunes nii raamatukogudest kui ka muudest asutustest, kokku 98 kuulajat.

Päeva kava ja ettekanded on väljas RR-i kodulehel http://www.nlib.ee/oskuskeelepaev_2010_kevad/

Juba mitmendat aastat toetab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Termino­loogia Ühinguga riikliku programmi „Eestikeelse terminoloogia toetamine 2008–2012“ vahenditest konkursi korras edukamaid terminikomisjone. ERÜ terminoloogiatoimkond on saanud tegevuseks toetust kolmel korral. Põhiosa 2010. aasta toetussummast kasutati oskuskeelepäeva korraldamiseks 6. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis, teemaks „E-keskkonna mõju terminikorrastusele“, osalejaid 153 huvilist eri raamatukogudest, mitmest ametkonnast ja ülikoolidest.

http://www.nlib.ee/2010_2/

Kalju Tammaru
terminoloogiatoimkonna esimees

Detsember, 2010

2009. aastal oli terminoloogiatoimkond 16 liikmeline.
Toimkonna koosseis: Kalju Tammaru (toimkonna esimees, Eesti Hoiuraamatukogu), Siiri Lauk (toimkonna sekretär, Rahvusraamatukogu), Tiiu Erelt (Eesti Keele Instituut), Sirje Nilbe (Rahvusraamatukogu), Marina Lall (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), Maris Ringvee (Rahvusraamatukogu), Toomas Schvak (Rahvusraamatukogu), Mari Sibul (Rahvusraamatukogu), Elviine Uverskaja (Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituut), Kate-Riin Kont (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu), Anneli Kuiv (Rahvusraamatukogu), Ülle Talihärm (Rahvusraamatukogu), Mari Kannusaar (Rahvusraamatukogu), Hans Jürman, Maia Randma, Mare Onga.

Aruandeaastal liitus terminoloogiatoimkonnaga Mari Kannusaar (Rahvusraamatukogu välissuhete peaspetsialist), toimkonnast palus end tervislikel põhjustel välja arvata Maret Teetlaus (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu).

2009. aastal toimus 7 (seitse) terminoloogiatoimkonna koosolekut: 20. jaanuaril, 11. märtsil, 13. mail, 10. juunil, 22. septembril, 22. oktoobril ja 10. detsembril – iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele e-postiga ja neile, kel puudub meilikonto, tavapostiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra ning vajali¬kud töömaterjalid.
Aasta esimeses pooles täpsustati statistika kogumise juhendeis esitatud terminid ja 2009. aasta tööplaan, täiendati ja kinnitati uuesti terminoloogiatoimkonna tegevuskord (vt ka http://www.eru.ee/), täpsustati kogude kujundamise terminid ja päringutest laekunud terminid. Alustati terminibaasis olevate poolikute kirjete korrastamist. Lõpetamist vajavaid kirjeid oli aasta alguses 1397, millest täpsustada ja täiendada jõuti üle 400 terminikirje.

Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt. Eelmainitud mõisted pärinevad tõlketekstidest ja laekusid e-päringutena RR-i teadus-ja arenduskeskuse terminoloogiasektorile.

Juba kolmandat aastat toetab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Terminoloogia Ühinguga riikliku programmi „Eestikeelse terminoloogia toetamine 2008–2012“ kaudu konkursi korras edukamaid terminikomisjone. ERÜ terminoloogiatoimkond on saanud tegevustoetust kahel korral. 2009. aasta toetussummat kasutati järgmiselt: RR-i infosüsteemide osakonna programmeerijalt Marge Piigilt telliti veebipõhise sõnastiku statistikamoodul, mis võimaldab jälgida nii kasutusstatistikat kui ka teha terminiotsingute põhjal sisuanalüüse. Andmebaasi statistika näitab raamatukogusõnastiku aktiivset kasutust – aasta lõpu seisuga oli tehtud 69 912 terminipäringut (14.12.2009).

Toimkonna koosolekuteks paljundati vajalikud materjalid, väljastpoolt Tallinna osaleva-tele liikmetele hüvitati sõidukulud ja kaeti muud koosolekute korralduskulud. Kolmandikku Eteri toetusest kasutati oskuskeelepäeva korraldamiseks.

Koostöös Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskusega korraldati 12. novembril raamatukogu väikeses konverentsisaalis oskuskeelepäev, kus osales 96 huvilist raamatukogudest, mitmest ametkonnast ja ülikoolidest.

Hea tava kohaselt oli päeva juht selgi korral ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru. Avasõnad ütles RR-i teadus- ja arenduskeskuse juhataja Mihkel Volt, kes tegi põgusa tagasivaate eesti oskuskeele kujunemise algusaastatesse, juhtides tähelepanu korrastatud oskuskeele vajadusele ning nentides, et ei mõisted ega ka neid tähistavad oskussõnad sünni iseenesest. Lõpetuseks soovis ta oskuskeelepäevale edukat kulgu.

Esimeseks, pikemaks ettekandeks sai sõna Sirje Nilbe, kes on „Eesti märksõnastiku” töörühma üks juhtidest. Märksõnastik on raamatukogudes üks olulisimaid töövahendeid, sisaldades sõnade ja sõnaühendite loetelu teavikute sisu kirjeldamiseks ja infootsinguks, kusjuures enamik märksõnu kuulub eri valdkondade oskussõnavara hulka. Sirje Nilbe rääkis kahe eraldi märksõnastiku, INGRID-i ja „Eesti üldise märksõnastiku” liitmise põhjustest ja eeldustest, kirjeldas töö käiku ning ka ühitamiskeerukust.
Mõtlemisainet pakkuva ettekande TLÜ Infoteaduste Instuudi lektor Elviine Uverskaja, kes käsitles mõiste `bibliograafia’ ajas muutumist ja muutmist, juhtides tähelepanu sellele, et kõnesoleva mõiste käsitamine tegevusalana on eksitav. Kuigi selle terminiga on pikka aega tähistatud ka asjakohast tegevust, pidas esineja vajalikuks eelmainitud mõiste määratlus uuesti läbi vaadata.
Tartu Ülikooli semiootika magistrant Maarja Läänesaar rääkis terminoloogiast tõlkekriitikas ajakirja Vikerkaar näitel. Ta nentis, et eestikeelne tõlketeooria on suures osas võõrsõnaline ja tõlkelaenuline, oskussõnavara on ühtlustamata, puudub oskussõnastik. Esineja viitas Tõnu Kaalepi ütlusele, et „ /.../eesti kultuuriajakirjanduse ja kriitika keel on välja suremas. Ja isegi ei nuteta.” Maarja Läänesaar väitis: „Tõlkimise nimetamine vahenduseks, ümberütlemiseks, tõlgenduseks, eestinduseks, “eesti keeles ilmumiseks” või maakeelseks (Heideggeriks), ei ole enamasti pelgalt sama info edastamine mitmel analoogsel moel, vaid selline näiline sünonüümia peegeldab kriitiku suhtumist tõlkeprotsessi üldiselt, tema ootusi tõlkele ja eeldusi tõlkijale.”
Metafoorseid filmindustermineid käsitles oma ettekandes Tallinna Ülikooli ligvistika doktorant Margit Maran, tõdedes, et eestikeelne filmindusterminoloogia on isetekkeline ja sõnastikes fikseerimata , põhisõnavara tekkis vene keeleruumi mõjusfääris, sellele on lisandunud inglise keele mõju, filmiloolisi raamatuid on ilmunud väga vähe, terminoloogia hulgas on slängi, metafoorsust, palju otsetõlkeid, tsitaatsõnu, võõrsõnade mugandusi. Ettekanne sisaldas hulganisti näiteid metafoorsetest filmindusterminitest, ning päädis tsitaadiga: „Metafoorid on meie olulisimad vahendid püüda mõista osaliselt seda, mida ei ole võimalik mõista täielikult.“ (Lakoff & Johnson Metaphors we live by,1980: 193)
Viimaseks ettekandeks sai sõna Tartu Ülikooli kirjaliku tõlke magistrant Edvin Aedma. Rohkete illustratsioonidega vürtsitatud slaidiesitlusega „Fantaasia, folklorism ja arvutimängud” kaasnes arutlus üldisest kultuuriteoreetilisest taustast, mütoloogiast, fantaasiaolenditest ja nendega seotud terminoloogia edasikandumisest kultuuris. Tekib hierarhia või keeruline süsteem erinevate olendite ja nimetuste vahel, erinevatest keeltest või kultuuridest pärit terminid leiavad oma koha hierarhias ja oma kanoonilise kujutamise, millega tõlkimisel tuleb arvestada. Arvutimängud on teiste meediavormide kõrval oluliselt mõjutamas mõistekäsitusi ja keelekasutust tervikuna. Et aga enamik arvutimänge on ingliskeelsed, kanduvad sealt eesti keelde ka võõsõnalised n-ö libaterminid. Arvutimängude eesti keelde tõlkimine oleks küll hädavajalik, kuid võib takerduda ressursinappuse tõttu.
Seminari lõpetas diskussioon, mis võinuks seatud ajapiirist kauemgi kesta. Nii mõnestki käsitletud teemast võiks aga kokku panna terve väitluspäeva. Saadud teadmised kulusid kindlasti marjaks kõigile.
Päeva võttis kokku Kalju Tammaru, kes tänas kõiki esinejaid, korraldajaid ja kohaletulnuid ning soovis jõudu ja indu terminoloogiatoimkonnale, kellel tööl lõppu ei näi paistvat.

2009. a 20. novembri Sirbi keele-elu rubriigis on avaldatud oskuskeelepäeva järgne intervjuu Sirje Nilbega, kõneks „Eesti märksõnastik“, küsitleja Aili Künstler.
Seminari ettekanded pannakse välja Rahvusraamatukogu veebisaidile.

Kalju Tammaru
Toimkonna esimees

Detsember, 2009

2008. aastal oli terminoloogiatoimkond 18-liikmeline. Aruandeaastal liitusid terminoloogiatoimkonnaga Anneli Kuiv (RR-i teadus- ja arenduskeskuse teaduskoordinaator, Ülle Talihärm (RR-i kogude arenduse osakonna juhataja) ja  Kate-Riin Kont (TTÜR-i komplekteerimisosakonna juhataja). Seoses sellega, et Janne Andresoo valiti 11. septembril  2008 Rahvusraamatukogu peadirektoriks, taandus ta suure töökoormuse tõttu  aktiivsest tegevusest, jäädes vaatlejaliikme staatusse.

2008. aastal toimus kuus terminoloogiatoimkonna koosolekut: 21. jaanuaril, 19. veebruaril, 22. aprillil, 3. juunil, 30. septembril ja 18. novembril – iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele tavapostiga ja neile, kellel on meilikonto, ka e-postiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra.

Lõpetati lugejateeninduse terminiploki täiendamine. K. Konsa „Säilituskorralduse sõnastiku” põhjal koostati ja täpsustati raamatukogutöös vajalike säilitusterminite kogu. Täpsustati teadus- ja arenduskeskusse laekunud päringute põhjal kogunenud terminid. Kõik toimkonna otsused on fikseeritud koosolekute protokollides.

Andmebaasi on lisatud toimkonnas kinnitatud uued terminid ning täpsustatud-täiendatud olemasolevaid. Lisaks avalikus sõnastikus olevale 4644 terminile, sisaldab andmebaas veel 1397 varjatud kirjet, mis on tööjärge ootamas.

23. oktoobril korraldati koostöös RR-i teadus ja arenduskeskusega Rahvusraamatukogus oskuskeeleseminar „Õigekirjast oskuskeeleni”. Seminaril käsitleti nii üld- kui ka oskuskeeleprobleeme. Ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi keelespetsialistid ning Rahvusraamatukogu terminoloogia ja standardimise asjatundjad. Seminaril osalesid huvilised Eesti raamatukogudest, Tallinna Ülikoolist, Rahvusraamatukogust, Eesti Rahvusringhäälingust ja mujalt, kokku 87 osavõtjat. Seminari juhtis Hoiuraamatukogu peavarahoidja, ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.

Oskuskeelepäeval esitleti muuhulgas ka elektroonilise raamatukogusõnastiku uut versiooni, mis laaditi veebi 22. oktoobril.
Nüüdsest hallatakse sõnastikku reaalajas, s.t toimetamise-täiendamise kõrval laaditakse ka andmed veebi teadus- ja arenduskeskuses.
Ajendeid toonase raamatukogusõnastiku põhjalikumaks muutmiseks oli kogunenud mitmeid. Aastal 2001, mil valmis e-sõnastiku esimene versioon, oli see suur samm kasutajasõbralikkuse suunas. Aja jooksul ilmnesid siiski ka mõned tollase e-andmekogu kitsaskohad nii funktsionaalsuses kui ka sisulahendustes. Ühe näitena kas või termini esitus kirjes. Sõnastiku eelmise versiooni tarkvaratugi võimaldas termineid sisestada vaid suurtähtedega, tavakohaselt esitatakse aga terminid väiketähtedega, sest sageli on suur- ja väiketähtede vahekord terminoloogilise täpsuse seisukohast vägagi oluline (nt ISSN-võrk jmt).

Põhjendatud oli ka kasutajate hootine rahulolematus sõnastiku ülearu „staatilise” olekuga. ERÜ terminoloogiatoimkond käib tavapäraselt ja regulaarselt koos, peetakse pikki töökoosolekuid, täpsustatakse-täiendatakse terminikogu, kuid kasutajani jõudis tulemus üsna pika ajalõtkuga, kuna andmete uuendamise teekond lokaalandmebaasist veebi oli pikk ja sageli tülikas ettevõtmine, kaasates RR-i mitme osakonna töötajaid.

Sõnastiku praegune versioon võimaldab lisaks eelmainitule lisada terminikirjetesse illustreerivaid pilte. Olulisim uuendus nii tegijaile kui ka kasutajaile on siiski see, et kõik parandused ja täiendused tehakse reaalajas, kohe kui selleks vajadus tekib.

Andmekogud, mida enam ei täiendata, omandavad aja möödudes vaid retrospektiivse väärtuse, mis ei ole loomulikult tarbetu, kuid selline andmekogu muutub peagi üksikute huviliste pärusmaaks

Kõigil ERÜ terminoloogiatoimkonna liikmeil on nüüdsest võimalus üle Interneti näha ja kommenteerida ka kõiki varjatud terminikirjeid. Selline töökorraldus tõhustab kindlasti ka toimkonna tegevust. Sõnastiku uude versiooni on programmeeritud ka statistikamoodul, mis annab haldajaile sõnastiku kasutamise kohta tagasisidet ning võimaldab teha ka väikesemahulist sisuanalüüsi. Endiselt on võimalik saata tegijaile kommentaare ja küsimusi.

2007. aastal toimus viis terminoloogiatoimkonna koosolekut: 6. veebruaril, 4. aprillil, 22. mail, 30. oktoobril ja 4. detsembril – iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele tavapostiga ja neile, kellel on meilikonto, ka e-postiga. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra.

Aruandeaastal liitusid terminoloogiatoimkonnaga Toomas Schvak (Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse projektijuht) ja Tiia Nurmelaid (Rahvusraamatukogu Prantsuse saali juhataja).

Töötati läbi lugejateeninduse terminiplokk: täiendati ja täpsustati olemasolevad terminikirjed ning lisati e-keskkonnaga kaasnevad uued terminid koos võõrvastete ja seletustega. 2007. aasta viimasel koosolekul alustati säilitamisega seotud terminikirjete läbivaatamist. Säilitusvaldkonna termineid on raamatukoguterminite andmebaasis vaid mõned üksikud, mistõttu otsustati aluseks võtta K. Konsa koostatud “Säilituskorralduse sõnastik”, millest valitakse ja kohandatakse raamatukogutööga lähemalt seotud terminid.

Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt. Eelmainitud mõisted pärinevad tõlketekstidest ja laekusid e-päringutena RR-i teadus-ja arenduskeskuse terminoloogiasektorile.

Kinnitati standardi “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika” uue versiooni (ISO 2789:2006) tõlke terminid ja lisandunud mõisted.

Tehti kokkuvõte raamatukogude kodulehtedelt leitud terminitest, mis vajavad ühtlustamist, kuna samu mõisteid tähistatakse raamatukogude kodulehtedel erinevalt. Otsustati: vaadata kõnesolevad terminid läbi eraldi plokkidena: ‘saalid’ ja ‘koopiad’.

ERÜ terminoloogiatoimkond võttis osa süstemaatilise oskussõnavaraarendusega tegelevate terminikomisjonide toetuskonkursist, mille korraldas Eesti Terminoloogia Ühing (Eter) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurss kuulutati välja 20. aprillil; Eesti Terminoloogia Ühingu juhatus, vaadanud läbi laekunud taotlused ja ankeedid, otsustas: teha Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustatud terminoloogiatöö korraldamise komisjonile ettepanek toetada järgmisi komisjone: merekeele nõukoda; eestikeelsete taimenimede ja botaanilise terminoloogia komisjon; meditsiiniterminoloogia komisjon; ERÜ terminoloogia toimkond; Eesti Laborimeditsiini Ühingu terminoloogia töörühm. Eteri ettepanek kinnitati ja kõigi komisjone esindavate juriidiliste isikutega sõlmiti lepingud toetuse kasutamiseks. Raamatukoguterminoloogia toimkonna toetusleping sõlmiti ERÜ-ga. Eraldatud toetust kasutati järgmiselt: hangiti toimkonna töö tõhustamiseks sülearvuti koos vajaliku tarkvaraga, mis võimaldab töökoosolekutel kasutada Interneti-allikaid, sh raamatukoguterminite andmebaasi, eri sõnastikke jm ning muuta hõlpsamaks andmekogu täiendamise sõltumata komisjoni tööpaigast. Tavapäraselt töötab komisjon ruumis, kus ei ole Interneti-ühendusega arvutit ega ka muid vajalikke infoallikaid ega -materjale.

Toimkonna koosolekuteks paljundati vajalikud trükimaterjalid, väljastpoolt Tallinna osalevatele liikmetele hüvitati sõidukulud ja kaeti muud koosolekute korralduskulud. Eteri toetusest tasuti põhiosa oskuskeeleseminari läbiviimisega seotud kuludest.

Koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga korraldati 4. oktoobril 2007 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis oskuskeeleseminar “E-keskkond – lisaväärtus või uus mõõde?”. Seminaril keskenduti peamiselt elektroonilise keskkonnaga seotud mõistetele, põhiprobleemiks sidusvaldkondade oskussõnavara ühtlustamine. Seminaril esinesid Riigi infosüsteemide osakonna, Tallinna Ülikooli, Eesti Äriarhiivi ja Rahvusraamatukogu asjatundjad ning alguse sai eri valdkondade esindajate elav diskussioon.

Seminaril osales 85 terminoloogiahuvilist, sh Eesti Keele Instituudist, Riigiarhiivist, Tallinna Linnaarhiivist, Eesti Äriarhiivist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja raamatukogudest üle Eesti.

Seminari väitlusjuht oli Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja, ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.

Seminari ettekanded on leitavad Rahvusraamatukogu kodulehel.

Toimkonna kokkusaamistel vaadata läbi töö käigus tekkinud jooksvad küsimused ja terminoloogiasektorile laekunud päringud, millele vastamine eeldab terminoloogiatoimkonna kinnitust või vastavat otsust.

2006. aastal toimus 6 terminoloogiatoimkonna koosolekut: 7. veebruaril, 5. aprillil, 31. mail, 18. septembril, 31. oktoobril ja 5. detsembril – iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele tavapostiga (mõnel juhul lisaks ka e-postiga). Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra.

2006. aastal lõpetati infoteaduse terminite läbivaatamine, täpsustamine ja täiendamine ning alustati lugejateeninduse terminikirjete läbivaatamist. Raamatukoguterminite andmebaasis parandati ja täiendati kogu infoteaduse terminiplokk.

Vaadati läbi ka standardi “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika” uue versiooni (ISO 2789:2006) tõlke terminid ja lisandunud mõisted.

Andmebaasi lisati ka erinevate teemavaldkondade mõisteid, mille nimetamise ja täpsustamise abi paluti terminoloogiatoimkonnalt. Eelmainitud mõisted pärinevad tõlketekstidest ja laekusid e-päringutena RR-i teadus-ja arenduskeskuse terminoloogiasektorile.

ERÜ terminoloogiatoimkond tähistas oma 35. tegevusaastat seminariga, mis toimus 5. oktoobril 2006 Rahvusraamatukogus. Seminaril anti ülevaade aastakümneid kestnud terminoloogiategevusest, misjärel keskenduti valdkonna oskussõnavara kujundamisele kiiresti muutuvas ühiskonnas ja seda kajastavas keelekeskkonnas. Oskuskeeleseminar ühendas väitlusteks eri alade asjatundjad.
Seminaril esinesid ettekannetega terminoloogiatoimkonna liikmed Hans Jürman, Kalju Tammaru, Sirje Nilbe ja Elviine Uverskaja ning Tallinna Ülikooli professor Tiiu Reimo ja Tartu Ülikooli lektor Veiko Berendsen.
Seminari korraldustoimkonda kuulusid Siiri Lauk, Kalju Tammaru ja Elviine Uverskaja.

Toimkonna koosseisust palusid end 2006. aastal välja arvata Antti Oviir ja Anu Nuut.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht
11. detsember 2006

2005. aastal toimus 6 terminoloogiatoimkonna koosolekut. Jätkati infoteaduse terminite läbivaatamist, täpsustamist ja täiendamist. Koosolekutel arutati ka jooksvaid küsimusi, mis olid laekunud elektroonilistest terminipäringutest või toimkonna liikmete esitatud termineid, mis vajasid ühtlustamist ja täpsustamist.

2004. aastal toimus 6 terminoloogiatoimkonna koosolekut, iga koosolek kestis 4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid saadeti toimkonna liikmetele tavapostiga (mõnel juhul lisaks ka e-postiga). Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli ja järgmisel koosolekul arutlusele tulevate küsimuste päevakorra.

2004. aasta kolmel esimesel koosolekul (veebruaris, märtsis, aprillis) jätkati kataloogi- ja kirjeterminite läbivaatamist, ühtlustamist ja täpsustamist.

7. juuni koosolekul jõuti lõpule olemasolevate kataloogi- ja kirjeterminite läbivaatamisega. Eelmainitud terminiplokist jäi ligikaudu kümmekond terminit täpsustamiseks.

Terminoloogiatoimkonna esimese poolaasta tegevuse lõpetamine toimus RR-i kunstide teabekeskuse ruumides.

Aasta teine tööperiood algas 20. septembril.

Toimkonnaga liitus TPÜ infoteaduse osakonna professor Elviine Uverskaja. 2004. aasta sügisest ei osale toimkonna töös Tartu Linna Keskraamatukogu esindaja Helgi Elken.

Alustati infotehnoloogia ja infoteaduse terminiploki läbivaatamist. Terminite andmebaasist väljatrükitud IT-terminid jagati eelnevalt kahe rühma . Ligikaudu 900-st vastava valdkonna terminist püüti eraldada infotehnoloogia terminid. Toimkonnas vaadatakse läbi, täiendatakse ja ühtlustatakse infoteaduse (sisuga seotud) terminid.

Novembrikuu koosolekul jätkati infoteaduse terminite läbivaatamist.

Koosolekutel arutati ka jooksvaid küsimusi, mis olid laekunud terminipäringutest või üksikuid termineid, mis leiti mõnest keele- v kultuuriväljaandest.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht

2003. aastal toimus 7 terminoloogiatoimkonna koosolekut, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Arutlusele tulevad materjalid olid toimkonna liikmetele eelnevalt laiali saadetud. Iga toimkonna liige sai eelmise koosoleku protokolli, mis veel kord läbi vaadati ja seejärel kinnitati.

2003. aasta esimesel koosolekul veebruarikuus jätkati VARIA-terminite (kirjad) seletuste ning võõrvastete parandamist ja täpsustamist.

10. märtsi koosolekul oli päevakorras ISBD(ER): Rahvusvahelised elektrooniliste teavikute bibliograafilise kirjeldamise reeglid

14. aprillil ja 19. mail toimunud koosolekutel jätkati KIRI-terminitega.

22. septembri koosolekul valiti terminoloogiatoimkonna uueks esimeheks Kalju Tammaru ning uueks sekretäriks Siiri Lauk. Koosolekul arutati töökorralduslikke küsimusi ja raamatukogusõnastiku trükiversiooni ettevalmistamise võimalikkust. Vaadati läbi rahvusvaheliste ja teiste riikide raamatukoguorganisatsioonide ja raamatukogunduslike projektide nimetuste olemasolevad eestikeelsed tõlked.

10. novembri koosolekul alustati kataloogiterminite läbivaatamist. Samuti arutati ISBD(CR)i tõlkimise käigus kohandatud uusi termineid, mis olid esitatud toimkonnale kinnitamiseks.

8. detsembri koosolekul vaadati läbi ja kinnitati 2003 aasta tegevusaruanne ja 2004 aasta tööplaan. Jätkati kataloogiterminite läbiarutamist.

Kalju Tammaru
Toimkonna juht

2002. aastal toimus terminoloogiatoimkonnal 10 koosolekut, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Arutusele tulevad materjalid olid eelnevalt toimkonna liikmetele laiali jagatud. Iga toimkonna liige sai enne järgmist koosolekut eelmise koosoleku protokolli, mis enne kinnitamist ka läbi vaadati.

2002. aasta esimesel koosolekul jätkati VARIA-terminite seletuste parandamist ja täpsustamist. Endla Sandberg Eesti Rahvusraamatukogu standardimise töörühmast tutvustas toimkonna liikmetele standardit ISO 5127 Informatsioon ja dokumentatsioon. Terminoloogia. Toimkonnal paluti standardis esitatud eestikeelsete terminite hulgast määrata kõige sobilikum eesti termin ning aidata võimalus leida puuduv eesti termin. Standardiga töötas toimkond järgneval viiel koosolekul.

09. septembri koosolekul andis Sirje Nilbe ülevaate raamatukogusõnastiku veebivariandist. Samuti lahendati probleem seoses terminiga bibliokirje. Jätkati arutelu VARIA-terminite seletuste paranduste ja täienduste üle.

09. detsembri koosolekul arutati toimkonnale esitatud termini hübriidraamatukogu üle. Samuti kinnitati tööplaan aastaks 2002. Otsustati, et kuna puudub vajadus igakuisteks koosolekuteks, siis edaspidi kohtutakse iga kahe kuu tagant (või vastavalt vajadusele).

Maris Ringvee
Toimkonna juht
10.detsember 2002

2001. aastal toimus terminoloogiatoimkonnal 10 koosolekut, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Arutusele tulevad materjalid olid eelnevalt toimkonna liikmetele laiali jagatud. Iga toimkonna liige sai enne järgmist koosolekut eelmise koosoleku protokolli, mis enne kinnitamist ka läbi vaadati.

15. jaanuari koosolekul valiti toimkonnale uus esimees. ERÜ esinaine Krista Talvi esitas kandidaadiks Maris Ringvee ja kuna teisi kandidaate ei olnud, siis võeti vastu üksmeelne otsus, et edaspidi täidab toimkonna esinaise kohustusi Maris Ringvee. Samal koosolekul kinnitati ERÜ terminoloogiatoimkonna töökord.

2001. aastal jätkus VARIA-terminite seletuste parandamine ja täpsustamine (koosolekud 15.01., 19.02., 26.03., 23.04., 21.05., 10.09., 15.10., 12.11., 10.12.). Tehti koostööd vastava ala spetsialistidega. Abi saamiseks pöörduti ERÜ vanaraamatu toimkonna, Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu ja RR köitmisosakonna poole, kes olid oma nõu ja ettepanekutega suureks abiks.

Mitmel koosolekul (15.01., 21.05., 11.06.) arutleti ka üldise raamatukoguhoidja sõnaraamatu teemal. Otsustati, et kuna sõnaraamatu trükis avaldamiseks puuduvad rahalised võimalused, siis esialgu antakse sõnaraamat välja elektrooniliselt. RRi raamatukogunduse osakonnas olemasolevale terminiandmebaasile toetudes koostatakse sõnastiku veebiversioon Internetis avaldamiseks. Oma nõusoleku veebisõnaraamatu toimetamiseks andis Sirje Nilbe, kes kaasas antud tööse ka teisi toimkonna liikmeid (Mare Onga, Hans Jürman, Maris Ringvee).

11. juuni koosolekul vaadati üle ning tehti parandused IFLA eestikeelsesse struktuuri; vaadati üle Eesti raamatukogude nimed ja nende ingliskeelsed tõlkevasted ning tehti ettepanek nende ühtlustamiseks; vaadati üle ning tehti parandused rahvusvaheliste ja välisriikide raamatukoguorganisatsioonide eestikeelsete nimede loetellu. IFLA eestikeelne struktuur ilmus ka ajakirjas Raamatukogu 5/2001

10. septembri koosolekul leiti esialgne lahendus juba pikka aega õhus olnud probleemile seoses terminitega informatsioon ja teave.

12. novembri koosolekul teavitas RRi juures töötava standardimise töörühma sekretär Endla Sandberg toimkonda standardist ISO 5127 Informatsioon ja dokumentatsioon. Terminoloogia uuest versioonist ja tutvustas lühidalt selle sisu. Toimkonnalt oodatakse vastust mitmele küsimusele, sh kas ja kuidas organiseerida standardi ettevalmistamisel koostööd terminoloogiatoimkonna ja standardimise töörühma vahel.

10. detsembri koosolekul tegeldi ka mitmete täpsustamist vajavate jooksvate terminoloogiliste küsimustega. Samuti kinnitati tööplaan aastaks 2002.

Maris Ringvee
10.detsember 2001

2000. a. jätkas terminoloogiatoimkond oma tegevust. Koos käidi kümnel korral, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Arutusele tulevad materjalid olid eelnevalt toimkonna liikmetele laiali jagatud. Iga toimkonna liige sai enne järgmist koosolekut eelmise koosoleku protokolli, mis enne kinnitamist ka läbi vaadati.

Koosolekutel arutati H. Jürmani koostatud VARIA ehk raamatukogunduse piiralade sõnavara käsikirja ning tema poolt jooksvalt tõstatatud küsimusi. Enne suve vaheaega saadi VARIA-terminite kontrollimisega ühelepoole. Sügisel jätkati VARIA-terminite seletuste paranduste üle vaatamisega. VARIA loodetakse valmis saada 2001. aastal. Arutatud said ka M. Ringvee ja M. Randma poolt esitatud probleemsed terminid.

Toimkonna koosseisust taandas end Reet Kukk. Toimkond otsustas taandada Aile Möldre. Kalju Tammaru loobus esimehe kohast juunikuus. Uue esimehe valimine toimub jaanuaris 2001.

Uued liikmed:

• Liia Tüür, TPÜ infoteaduste osakonnast
• Eveliis Eller, terminoloogiatoimkonna sekretär
• Siiri Lauk, kes tegeleb termini seletuste üle vaatamisega.

Eveliis Eller
Terminoloogiatoimkonna sekretär
15.12.2000

1999.a. jätkas terminoloogiatoimkond oma tegevust 1998.aastal alustatud tempoga. Ilmselt ainsa toimkonnana käidi koos 10 korral, iga koosolek kestis 3-4 tundi. Kuna arutlusele tulevad materjalid olid alati varem välja saadetud, eelnes koosolekule toimkonna liikmete poolt pingeline eeltöö. Väljakujunenud kombe kohaselt said kõik toimkonna liikmed ka varakult eelmise koosoleku protokolli, milline enne kinnitamist läbi vaadati.
Koosolekutel arutati jätkuvalt H. Jürmani koostatud VARIA ehk raamatukogunduse piiralade sõnavara käsikirja ning tema poolt tõstatatud jooksvaid küsimusi. Töö võttis palju aega ja lõpeb alles 2000.a. aastal juba möödunud aastal väljatoodud põhjustel. Suure tööna arutati läbi Mare Onga poolt koostatud bibliograafiaterminite käsikiri.
Kuna raamatukoguhoidja sõnaraamatu ettevalmistamine venib ja raamatukogudes toimub palju muutusi, lükati 2000.aastaks edasi raamatukogude nimede ja tõlkevastete läbivaatamine. Kahjuks ei jõudnud terminoloogiatoimkonnani ka rahvusvaheliste kirjestandarditega seonduvad probleemid. Eeltööga pidi jõudumööda tegelema Eesti Rahvusraamatukogu, mille erinevates osakondades standarte tõlgitakse.
Toimkond jätkas tööd varasemas koosseisus, taandas end Aile Möldre. Praktiliselt ei võtnud aasta jooksul tööst osa Reet Kukk ja Anu Nuut.
Toimkonna liikmed olid seotud terminoloogiakursuse ettevalmistamise ja läbiviimisega Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste eriala I kursuse üliõpilastele (Maia Randma, Hans Jürman, Kalju Tammaru).