Kogude toimkond

Sel aastal välisreisi ei toimunud, aga üle 3 aasta toimus taaskord, seekord järjekorras 6. kogude toimkonna seminar „Raamatukogude roll ohutuma küberruumi loomisel“ 30. septembril Eesti Sisekaitseakadeemias. Seminar oli agu eelnevatelgi kordadel, suunatud kõikidele Eestis tegutsevate teadus-, eriala-, kooli- ja rahvaraamatukogude töötajatele. Seminaril tutvustati ka uuringu Eesti raamatukogutöötajate teadmised, suhtumine ja käitumine infoturbe valdkonnas esmaseid tulemusi. Päeva modereeris eesti Hoiuraamatkogu peavarahoidja Kalju Tammaru.

Kuidas kogude toimkonna tegevus edendab valdkonda, töötajate kutseharidust või erialast pädevus, millised on mõõdetavad tulemused?
Kuna küberteadlikkust ei ole varem Eesti raamatukohoidjate seas rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaga uuritud, siis nii uuring ise kui ka sellele järgnenud teadusseminar edendab meie infoteaduste valdkonda suunas, mida varem ei ole käsitletud, töötajate erialane pädevus nii kasutajate privaatsuse hoidmisel, oma tööarvuti kasutamisel, sotsiaalmeediasse postitamisel ja paroolihalduse olulisuse teadvustamisel tõusid märgatavalt.
Kokkuvõte seminarist ilmus ajakirja Raamatukogu numbris 2022/6 lehekülgedel 22-25.

Raamatukogud on 2020. aastal silmitsi seisnud ja edukalt ületanud mitmeid väljakutseid. Üks suurimaid takistusi oli tagada, et kaugtööjõul oleks turvaline juurdepääs elektroonilistele materjalidele. Kodus või kaugtööl töötamise mugavuse hind on kokkupuude riskiga. Raamatukogud on olnud riigi rahastatavate koolitusprojektide kaudu üks peamisi sidusrühmi digitaalse- ja küberkirjaoskuse toomisel tavainimesteni. Raamatukoguhoidjate roll on olnud hindamatu praktilise igapäevase abi pakkumisel raamatukogudes üle riigi, et aidata inimestel turvaliselt e-teenuseid kasutada. Mida saavad raamatukogud teha, et nende kasutajad ja kalli raha eest ostetud digiressursid ning digiteerutud kultuuripärand oleksid küberrünnakute eest kaitstud? Nagu märgib Ogunsola (2011), on raamatukoguhoidjatel sageli oluline roll kasutajate koolitamisel - kuidas leida ja hinnata teavet nii elektroonilises kui traditsioonilises vormingus. Küber- ja digioskused hõlmavad ka arusaamist privaatsus- ja turvariskidest internetist info otsimisel ja kasutamisel ning oskust end võimalike ohtude eest kaitsta.

Teadusraamatukogud teavad hästi, mis maksab juurdepääs litsentsiandmebaasidele. Kui nt raamatukogu otsustada blokeerida rahvusvahelise juurdepääsu oma litsentseeritud e-ressurssidele, et välismaised häkkerid, kes on saanud endale legitiimse kasutaja kasutajanime ja parooli, ei pääseks neile e-ressurssidele juurde, siis see aitaks kindlasti raamatukogudel vältida võimalikku litsentsitingimuste rikkumist juba ette ja säästa neid ohustatud kasutajakontode ükshaaval sulgemisest, kui need avastatakse. See muudaks aga väljaspool riiki reisivatel seaduslikel kasutajatel (teadlastel, õppejõududel, doktorantidel) juurdepääsu nendele e-ressurssidele võimatuks, mis samuti ei oleks vastuvõetav. Lisaks pahatahtlikud häkkerid kasutada lihtsalt puhverserverit, mille tulemusena nende IP-aadress näib asuvat riigis sees.

Kate-Riin Kont
Toimkonna juht
15.12.2022

Kogude toimkonna 22.-23.09.2021 toimunud õppereis oli algselt planeeritud kolmepäevasena, et oleks võimalik pidada ühepäevane seminar, mille eesmärgiks oleks olnud tutvustada probleeme ja võimalusi erikujuliste- ja vigurraamatute hoiustamisel ja säilitamisel.

Kui 2020. aasta oktoobris taotlust kirjutades olime veel optimistlikud, et 2021. aastaks saab pandeemia läbi, siis 2021. aasta augustis oli selge, et taas kehtestatakse uued piirangud ning hakatakse üritustel nõudma vaktsineerimispassi ja selle kontrollimist. Seega seminari korraldamine jäi juba augusti keskel kavast välja ning kolleegodega toimkonnast nõu pidades otsustasime õppereisi kahandada kahepäevaseks.

ERÜ kogude toimkonna õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Ida-Virumaa raamatukogude ja mäluasutustega. Külastasime Sillamäe Linnaraamatukogu, tutvusime Sillamäe vaatamisväärsustega, mida meile tutvustas suurepärane giid Priit Orav. Edasi jätkus õppereis Vaivara Sinimägede muuseumis, päeva lõpetasid ekskursioon Alutaguse huvikeskuses ja selles asuvas raamatukogus ning ääretult südamlik kohtumine ajakirjaniku ja kirjaniku Virve Osilaga.
Teine õppereisi päev algas Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis, kus direktor Ainar Varinurm tutvustas meile muuseumis olevaid püsi- ja rändnäituseid ja loomulikult ka hoidlates asuvaid kogusid, mis tavakülastaja eest muidu varjule jäävad. Õppereis ei jäänud siiski ilma seminarita -  muuseumi direktor oli meie jaoks ette valmistanud poolteist tundi väldanud seminari teemal "Põlevkivimuuseumi hoiutingimuste tehnilised lahendused". Kuna Põlevkivimuuseum ei ole riigimuuseum, siis peamine oli vastus küsimusele, kuidas võimalikult odavate lahendustega tagada vajalikud hoiutingimused. Kuna muuseum oli üle elanud uputuse, siis loomulikult keskendusid kogude toimkonna liikmete küsimused ja huvi sellele, millised tehnilised lahendused tagaksid kiire teadasaamise õhuniiskuse ootamatust tõusust hoidlates. See tähendab - kuidas minimaliseerida selliste õnnetuste korral kahjusid ja kuidas neid kiirelt likvideerida. Mis selleks on vaja ja kuidas toimetada, sellest kõigest Eesti Põlevkivimuuseumi direktor rääkis, tuginedes reaalsetele kogemustele viimase 15 aasta jooksul.

Teine õppereisi päev jätkus Toila Vallaraamatukogus, kus meid võõrustas raamatukogu juhataja Lea Rand. Samuti toimus kohtumine kirjaniku ja luuletaja Anneli Lambiga.

Õppereisi oodatavad tulemused said suures osas täidetud: ERÜ kogude toimkonna liikmed on saanud ülevaate Ida-Virumaal asuvate raamatukogude ja mäluasutuste uuematest arengutest., olulise, kuid seni laiemat käsitlemist mitteleidnud teema nagu kogude (ka erikogude) hoiutingimuste ja niiskusseire tehnilistest lihtsatest lahendustest.

Kate-Riin Kont
Toimkonna juht
12.01.2021

15.-17. septembril viibis ERÜ kogude toimkond õppereisil Hiiumaal, kus esimesel päeva programm sisaldas tutvumist Kärdla Linnaraamatukoguga, Lauka raamatukoguga ja Kõrgessaare raamatukoguga. Kärdla Linnaraamatukogu on ka maakonnaraamatukogu ja tegutseb aastast 1871. Lauka raamatukogu asub põhikooli ruumides ning täidab ka kooliraamatukogu ülesandeid. Kõrgessaare raamatukogu tegutseb mõisa Valitsejamaja ruumides ning esimene esimene raamatute sissekanne raamatute üldnimestikku tehti 5. detsembril 1944.Õppereisi teasel päeval külastasime Emmaste raamatukogu, Rudolf Tobiase sünnikodu ja Mihkli Talumuuseumi. Emmaste raamatukogule pandi alus 3. novembril 1918 Emmaste Noorsoo Seltsi poolt.Kolmandal päeval külastati Hiiumaa Muuseumi peahoonet, nn Pika Maja hoonet Vabriku tänaval Kärdlas ning Ave Alavainu kunstimuuseum-elumaja Tiigi tänaval.

Hiiumaal on kõik hästi, sest haldusreform on Hiiumaal natuke teistmoodi läinud kui mujal Eestis. Hiiumal on 5 osavalda, otsustamine toimub siiski kohapeal. Kui Hiiumaa raamatukogud avaldasid soovi omaette olla, siis arvestati sellega. Hiiumaa raamatukogud ühtlustasid oma põhikirjad ja kasutuseeskirjad, kõigil oli võimalus oma sõna sekka õelda.

Lisaks õppekäikudele vahetati külalistemajast tasuta kasutada antud seminariruumis kogemusi 2020 kevadisest olukorrast, erinevatest kauglaenutuse vormidest, mida raamatukogud kasutasid, kogude digiteerimise ja e-kogude laiendamise olulisusest uues reaalsuses, peeti nõu uue raamatukogudevahelise töökorralduse teemal, mis ideaalis tähendaks raamatukoguteenust kui ressursside jagamist – üle Eesti jagatakse kogusid, taristut, teadmisi ja kompetentsi.

Õppereisi eesmärgid said täidetud: ERÜ kogude toimkonna liikmed said ülevaate Hiiumaal asuvate raamatukogude ja mäluasutuste uuematest arengutest ning toimus ka oluliste, kõiki Eesti raamatukogutüüpide koostööd puudutavate küsimuste arutelu.

Ülevaade ERÜ kogude toimkonna õppereisist ilmus ajakirjas Raamatukogu 5/2020

Kate-Riin Kont
Toimkonna juht
12.01.2021

2019 oli kogude toimkonnal mõttepaus - kogusime uusi ideid ja värskeid mõtteid.

Sel aastal välisreisi ei toimunud, aga 17.-19.09.2018 toimus meeleolukas kolmepäevane õppereis Võrumaa ja Värska raamatukogudesse ja mäluasutustesse.

Õppereisi esimesel päeval külastasime Võru Instituuti ja Kreutzwaldi majamuuseumi. Viimases toimus kohtumine kirjanik Lauri Sommeriga.

Teisel päeval toimus ühine väljasõit Võrumaa raamatukogude töötajatega Värskasse. Meie esimene peatuspaik oli mälestushetk Liidia Sillaotsa (1933-2016) mälestuskivi juures Obinitsas, kes oli Obinitsa raamatukogu juhataja 1956-1994 ja Obinitsa Muuseumi rajaja mälestuskivi juures Obinitsas. Sellele järgnes peatus Contra tähis Võmmorski bussijaamas, kus meiega rääkis Tiina Lillmaa, Obinitsa raamatukogu juhataja. Järgnes Saatse raamatukogu külastus, mida meile tutvustas juhataja Linda Allas. Tegime meeleoluka ühispildi Saatse Seto Muuseumi EV100 piiriposti juures. Kell 13.00 algas 13.00 koostööseminar Võrumaa raamatukoguhoidjatega Seto Talumuuseumis. Seminari raames toimus Peeter Lindsaare raamatu „Värska“ tutvustus, millest luges katkendeid emeriitraamatukoguhoidja Riina Ermel. Peale seminari toimus Värska Raamatukogu külastus, mida meile tutvustas juhataja Eha Kütt. Teise õppereisi päeva lõpetas Mikitamäe Raamatukogu külastus – meile oli giidiks juhataja Kaiu Suumann.

Kolmandal päeval külastasime Võru Linnaraamatukogu ning Vana-Võromaa Kultuurikoda – sellist nime kannab Võrus asuv maakonnamuuseum, mis asutati 1966. aastal.

Juba 5. korda järjest toimus kogude toimkonna seminar „Raamatukoguteenuste disain ja juhtimine (Raamatukoguteenuse elukaar)“ 23. novembril TTÜ Raamatukogus. Seminar oli agu eelnevatelgi kordadel, suunatud kõikidele Eestis tegutsevate teadus-, eriala-, kooli- ja rahvaraamatukogude töötajatele.

Teadusraamatukogud on teinud läbi aastate erinevaid uuringuid – lugejate rahulolu-uuringuid, õppejõudude ja teadurite infokäitumise uuringuid, teenuste kvaliteedi hindamise uuringuid jne. Nende uuringute tulemused kirjeldavad, mida meie kasutajad arvavad hetkel pakutavatest teenustest ning milliseid infoallikaid kasutatakse. Kuid küsitlusuuringutel on teatavasti omad puudused – mida küsid, seda saad. Samas, praegu oodatakse raamatukogust mingisugust teistsugust elamust, sarnaselt ehk kaubanduskeskuste vms. Raamatukogu, mis on täis riiuleid raamatutega, ei ole enam päris see, mida oodatakse. On raamatukogusid, kes on juba alustanud teadlikult oma teenuste kujundamist ja disainimist. Kuid mis täpselt on elamusturundus ja teenusedisain, milliseid elamusi ja teenuseid võiks pakkuda kaasaegne teadus- ja/või rahvaraamatukogu?

Seminaril jagasid oma teadmisi ja kogemuse teenuste disainist ja juhtimisest Eesti Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo, psühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa, Mai Põldaas Tartu Linnaraamatukogust, TalTech ülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Martin Pärn, Eesti Rahvusraamatukogu teenuste juht Kristel Veimann, Martti Pajula Erplay’st, Jane Makke ja Margus Veimann Eesti Rahvusraamatukogust ning TalTech ülikooli elamusturunduse ja teenuste disaini professor Anu Leppiman. Päeva modereeris Kalju Tammaru.

ERÜ kogude toimkonna kevadisel 05.-09.06.2017 õppereisil külastasime Peterburis asuvaid rahva-, ülikooli- ja erialaraamatukogusid, vahetadsime kogemusi Venemaa kolleegidega. Väisasime Venemaa Rahvusraamatukogu, Ermitaaži raamatukogu, Vladimir Majakovski nimelist Linnaraamatukogu ja Peterburi Ülikooli Raamatukogu. Kõik külastatud raamatukogud on väga suured, miljoniliste fondidega ja asuvad vanades ajaloolistes, paleetaolistes hoonetes. See andis nende infrastruktuurile ühtse ilme, moderniseerimine on nendest raamatukogudest mööda läinud või pole see olnud võimalik. Igal pool, kus käisime, võeti meid vastu väga südamlikult ja hästi ettevalmistatult. Eksponeeriti nii vanemaid kui uuemaid eestikeelseid väljaandeid. Kohtumistel osalesid vene poolelt osakondade juhatajad. Räägiti avameelselt probleemidest (suurimaks rahanappus). Omavahelistes vestlustes vene kolleegidega rõhutati, et oleks vaja taastada kontakte raamatute vahetuste abil. Kuigi Peterburis on üpris vähe eesti keeles lugejaid, on raamatukogud siiski huvitatud meie väljaannetest, seda ajaloolise ja kultuurilise järjepidevuse nimel.

ERÜ kogude toimkonna liikmed said hea ülevaate Peterburi ja Venemaa raamatukogusüsteemist, raamatukogude ühistegevusest, Venemaa riiklikust poliitikast raamatukogude juhtimisel ja rahastamisel.

Põhjalik ülevaade toimunud õppereisist ilmus ajakirjas Raamatukogu 5/2017.

ERÜ kogude toimkonna sügisene õppereis toimus ajavahemikul 11.09.2017-12.09.2017 Viljandisse. Õppereisi esimesel päeval käisime Viljandi Linnaraamatukogu ja Eesti Pärimusmuusika Keskuses ning kohtusime kirjanik Paavo Matsiniga. Teisel päeval tutvusime väga põhjalikult Viljandi muuseumi ja selle kogudega ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogu ja nn Vilma majaga. Et väljastpoolt üsna väikesena tunduv muuseumihoone peidab endas nii arvukalt kunstiväärtusi, poleks osanud arvatagi. Kõigepealt külastasime Viljandi Muuseumi väljapanekut ning seejärel siirdusime põnevatesse tagaruumidesse – hoidlatesse ja tööruumidesse.

Põhjalik ülevaade toimunud õppereisist ilmud ajakirjas Raamatukogu 1/2018.

Kogude toimkonna seminar “Kirjanduskriitikast mäluasutuste kogude komplekteerimisel” toimus 30. novembril TTÜ Raamatukogus. Avasõnad lausus Eesti Rahvusraamatukogu kultuurinõunik, kirjanik Karl-Martin Sinijärv. Esinejatena astusid üles Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent Maire Liivamets, kirjanik Jan Kaus, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse professor Piret Viires, Eesti kultuurilehe Sirp kirjandustoimetaja Pille-Riin Larm, kuluurikriitik Alvar Loog, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino, Tartu Ülikooli Eesti mõtteloo vanemteadur Tiina Ann Kirss. Päeva modereeris nagu alati, Kalju Tammaru.

ERÜ kogude toimkond korraldas 7.-10-juunini tutvumisreisi Stockholmi raamatukogudesse. Kaks Stockholmis veedetud päeva olid äärmiselt tihedad. Külastasime nelja väga erinevat raamatukogu: Stockholmi Linnaraamatukogu, Rootsi Muusika- ja teatriraamatukogu, Stockholmi Rahvusraamatukogu ning Stockholmi Ülikooli Raamatukogu. Kõiki raamatukogusid ühendas mulje, et igal pool tundus hea olevat nii lugejatel kui töötajatel.

ERÜ kogude toimkonna liikmed said väga hea ülevaate Stockholmi raamatukogusüsteemi uuematest arengutest, raamatukogude ühistegevusest, e-ressursside hankimisest, Rootsi riiklikust poliitikast raamatukogude juhtimisel ja rahastamisel.

Reis oli väga sujuv, ja tuleb tõdeda, et ka vastuvõtjad polnud allahindlust teinud. Meid ootasid kõikjal ees hoonete põhjalikud tutvustused, võimalused näha töö- ja hoidlaruume, samuti slaidiesitlused raamatukogude töödest ja tegemistest. Teatri- ja Muusikaraamatukogus avanes võimalus näha ka haruldasi käsikirju, ooperite partituure ja trükiseid.

Õppereisist ilmus põhjalik ülevaade erialaajakirjas Raamatukogu nr 5/2016

 12.-13. septembril viibis ERÜ kogude toimkond väljasõiduseminaril Pärnus, kus esimesel päeva programm sisaldas tutvumist Pärnu Linnaraamatukogu, TÜ Pärnu Kolledži ja selle raamatukoguga ning trükikojaga "Gutenbergi pojad" ja kohtumist kirjaniku ja kirjastaja Sven Kivisildnikuga. Teisel päeval tutvusime Pärnu Muuseumi kogudega ning Pärnu Uue Kunsti Muuseumiga.

Tundub, et raskused ja eksistentsiaalsed küsimused on raamatukogudel ja muuseumitel kõikjal maailmas samad - kapitaliküsimus, õiged ruumid, e-andmebaaside tehnilised vead, ehitusprobleemid, kuid samas on kõigil erakordselt kultuuriväärtuslikud kogud, mille üle võib ainult uhkust tunda. Mitmes kohas kerkis sama küsimus: kuidas tõhusamalt eksponeerida ja turundada (nii raamatukogu kogusid, muuseumi eksponaate kui kirjastuse toodangut).

Lisaks ekskursioonidele peeti nõu säilituseksemplaride seaduse ja raamatukogudevahelise uue töökorralduse teemal alates 01.01.2017. Arutluse all oli säilituseksemplaride logistika Eesti Rahvusraamatukogust säilitavaisse raamatukogudesse, säilituseksemplaride hankimist puudutav infovahetus ning autoriseeritud töökohtade loomisega seonduv temaatika.

30. novembril toimus TTÜ Raamatukogus igasügisene kogude toimkonna seminar, mis seekord kandis pealkirja "Raamatukogu kui füüsiline ja virtuaalne ruum". Esinejate seas oli nii raamatukoguinimesi kui ka arhitekte ja veebidisainereid.

Kate-Riin Kont
Toimkonna juht

Kogude toimkond Vilniuses. Juba mitmendat aastat on ERÜ kogude toimkonnal olnud kombeks kokku saada 1-2 korda aastas ning korraldada Eesti-siseseid väljasõiduseminare. Seekord otsustasime kõigepealt minna kaugemale, tutvuma Vilniuses asuvate raamatukogudega.

12.-14. maini reis teoks saigi. Esimene reisipäev kulus sõitmisele. Teine päev möödus raamatukogusid külastades.

Esimesena külastasime Martynas Mažvydas’e nimelist Leedu Rahvusraamatukogu. Raamatukogu (leedu keeles: Lietuvos nacionalinė Martyno Mažvydo biblioteka) on sarnaselt Eesti Rahvusraamatukogule rahvuslik kultuuriasutus, mis kogub, korraldab ja säilitab Leedu kirjalikku kultuuripärandit, tegeleb Leedu teaduse, hariduse ja kultuuri seisukohast olulise kirjanduse kogumisega nii leedu keeles kui ka võõrkeeltes. Raamatukogusse on avatud kõikidele huvilistele.

Raamatukogu töötab praegu väga kitsastes tingimustes – avatud on vaid 2 lugemissaali, üks neist nn välis-leedu kirjanduse lugemissaal. Toimkonna liikmetele tegi eelnimetatud olukorrast hoolimata põhjaliku ja huvitava ekskursiooni raamatukogu Säilitusosakonna juhataja Algirdas Plioplys. Põhirõhk oli suunatud säilitus- ja restaureerimisosakonna igapäevatööga tutvumisele, kuid külastasime ka hoidlaid ning lugemissaale. Siiski oli aru saada, et Rahvusraamatukogus valitseb remondiga kaasnev depressioon ning väike mure selle ees, kellest saavad suursuguse restaureeritud hoones kasutajad ning kas jätkub lugejaid plaanitud 11 lugemissaali. Külastus lõppes lubadusega minna tagasi, kui peahoone rekonstrueerimistööd on lõppenud.

Tihe päev jätkus Vilniuse Ülikooli Raamatukogus. Tegemist on vana ja auväärse raamatukoguga, mis alustas tegevust juba 1579. aastal.

Tõsi, aastatel 1832-1921 oli raamatukogu, nagu ka terve ülikool suletud, kahtlustatuna õõnestustegevuses Tsaari-Venemaa vastu. Nii ülikool ise kui ka raamatukogu tegutsevad kahes erinevas asukohas. Raamatukogu vanalinnas asuvat hoonet nimetatakse Vilniuse Ülikooli Keskraamatukoguks (VU Central Library). Uus hoone, Vilniuse Ülikooli Teaduskommunikatsiooni ja –Informatsiooni Keskus asub (VU Scholarly Communication and Information Centre) ülikooli uues kampuses üsna linna servas. Raamatukogus eksisteerivad eraldi nn „professorite lugemissaal“, kuid täpsustuseks olgu lisatud, et seda tohivad kasutada ka nt doktorandid ja õppejõud, filosoofiateaduskonna lugemissaal, humanitaarteaduskonna lugemissaal, ajalehtede, harulduste ning käsikirjade lugemissaalid. Ainult viimastes saab lugeda hoidlast tellitud vanu raamatuid ja käsikirju. Ülikooli raamatukogu vana maja oli keskaegselt ilus oma kauni näitusesaaliga. Siiski oli mõeldud ka lugejate paindlikumale teenindamisele – üllatas lugejate söögituba, kus igaüks võis segamatult oma kaasavõetud võileiba süüa või mikrolaineahjus lõunat soojendada; aga ka võimalus tassike raamatute juurde saali kaasa võtta. Avariiulitele välja pandud ilukirjanduse osas valitseb nn eeltsensuur – välja püütakse panna vaid kvaliteetkirjandus, kriminullid, naistekad jms kirjandus asub hoidlas. 

Meie giidiks oli Odeta Pakalnienė, kes igapäevaselt peab raamatukogus inforessursside osakonna juhi ametit. Ta jagab oma tööpäevi kahe raamatukoguhoone vahel, käies paar päeva nädalas tööl ka raamatukogu uues hoones.

Ülikooli raamatukogu uus hoone on väga valgusküllane ja heleda interjööriga ning paikneb alles rajatavas ülikoolilinnakus. Raamatukogu on suur ja avar ning arvestades lugejate rohkust tundub, et ka kasutajate poolt hästi omaks võetud. Eraldi on avatud hoidla õpikutele, seal paiknevad ka laenutusautomaadid, mis võimaldavad vormistada kohese laenutuse.

Hoidlas üllatas meid tagastusautomaatide konteinersüsteem kokku 36 jaamaga, mis oli tõepoolest omaette vaatamisväärsus.

Vilniuse Munitsipaalraamatukogu renoveeritud hoone oli avatud alles käesoleva aasta jaanuaris. Ilmselt leiab see kasutust, kuigi tõsiselt oli juttu lugejaarvude vähenemisest. Harukogusid on Vilniuses kokku paarkümmend, kuid keskraamatukogu funktsioonis raamatukogu varem puudus. Meie giidid Vilniuse Keskraamatukogus olid direktor Rima Gražienė ja asedirektor Simona Žilienė.

Kuna lasteraamatukogu asub vaid mõnesaja meetri kaugusel, ei loodud raamatukogusse eraldi lasteosakonda. Küll aga oli olemas muusikaosakond nootide, vinüülplaatide, CD-de jm vajalikuga. Seenioritele on raamatukogus eraldi arvutiõppe klass, kus korraldatakse kursuseid omandamaks arvutikasutamise põhitõdesid. Hoones tegutseb ka päevakeskus, kus toimuvad kultuuriüritused lastele ja peredele. Raamatukogu esinduslikku konverentsisaali üüritakse raha eest välja vaid juhul, kui neid kasutatakse kommertseesmärgil. Enamasti toimuvad sealgi kultuuriüritused. Omaette vaatamisväärsuseks pidasid eksursandid hästi disainitud aknaid.

Väljasõiduseminari 3. päeva, 14. mai hommikul külastasime Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu. Akadeemia ise asub asub viies eraldi hoones. Raamatukogu asub kahes majas: peahoones on lugemissaal, kõrvalhoones noodihoidla, lugemissaal, lugejateenindus/kojulaenutus. Hoidlas asuvad teavikud kõrgetel riiulitel ja on ebamugavad kätte saada. Loomulikult ootavad ka peahoone töötajad uusi ruume.

Nõukogudeaegse traditsiooni kohaselt on raamatukogu ja fonoteek eraldi üksused – raamatukogus ei ole heli- ega videosalvestisi. Kõrvalhoone valmis 10 aastat tagasi ja see asub Vilniuse Ooperiteatri kõrval. Algselt oli hoone mõeldud kongressihooneks, kuid ehituse lõppjärgus otsustati maja anda Muusika- ja Teatriakadeemiale. Seetõttu on kõik ruumid siiski vaid kohandatud õppetööks, ruumides puudub korralik heliisolatsioon jne. Enamus (noodi)fondist asub kinnises hoidlas – lugeja saab soovitud teose soovisedeli esitamisel. Hangitud on üsna mitu andmebaasi: Naxos Music Library, EBSCO databases, Emerald journals, JSTOR Arts & Sciences, Oxford Music Online, Taylor & Francis online jms. Raamatukogu vanim teavik on neumakirjas lauluraamat „Liber contines gradvalia: CVM antiphones et qvibvs“.

Reisi viimane päev lõppes ekskursiooniga ajaloolisesse Trakai linna ja kindlusesse, pärast mida alustasime tagasiteed Eestisse.

Ekskursantide muljeid väljasõiduseminarist - Eesti raamatukogud on väga heas seisus. Ning oluline on, et maja on kohe raamatukogu jaoks projekteeritus ja ehitatud, mitte kohandatud. Rohkem oleksime ehk soovinud hoidlatega tutvuda, näha erinevate laadide säilitamist: perioodika, kaardid, fotod, pisitrükis jne. Võib-olla giidid ei tulnud selle peale või ei soovitud, et võõrad hoidlates ringi käiksid.

Hästi oli ajastatud ilmaga, kaunis aeg, sirelid ja kastanid õitsesid, üks päev oli suisa suvine. 

Meie ettevõtmist toetas ERÜ läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kogude toimkond Kuressaares.Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna suvelõpu väljasõiduistung toimus 7.-8. septembrini 2015 Kuressaares.

Toimkonna liikmetel avanes võimalus tutvuda põhjalikult kolme täiesti erineva raamatukoguga Kuressaares. Kõigepealt külastasime TTÜ Kuressaare Kolledžit. Nagu kirjutas üks väljasõiduistungil osaleja: “Eks kipuvad kolledžid jms asutused natuke omavahel segi minema - seni kuni pole oma silmaga näinud”. Arvatavasti on TTÜ Kuressaare Kolledž pisut teistsugune, eristudes eelkõige just oma Väikelaevade kompetentsikeskusega. Õppetöös on teooria tihedalt seotud praktikaga, mis annab hea ettevalmistuse kooli lõpetanutele spetsialistina tööle asumiseks. Samuti on kolledžis õpetatavad erialad väga sobivad kohalikku olustikku - turismi- ja toitlustuskorraldus, meretehnika ja väikelaevaehitus, väikeettevõtlus. Teadus- ja arendustöö on seotud saarte spetsiifikaga ning toetab kogukonna ja ettevõtluse arengut regioonis.

TTÜ Kuressaare Kolledži Raamatukogu on väike, aga spetsiifilise erialakirjandusega. Kasutatakse RIKSWEBi ja õppekirjanduse osa on ühine raamatukogu Kuressaare Ametikooliga. Töötajat neil kahjuks praegu ei ole, ja tundub, et seda ei vajatagi. Samas koosneb nende kogu Eesti kontekstis vägagi unikaalsetest teadusraamatutest, mida teistes raamatukogudes päris kindlasti ei olegi. Seega vajaks tõsist järelemõtlemist kolledži raamatukogu sisestamine ESTER kataloogi, et ka suured teadusraamatukogud näeksid, millist kirjandust seal leidub ning saaksid vajadusel raamatuid RVLi teel tellida.

Saare Maakonna Keskraamatukogu asub ühes hoones Kuressaare Kultuurikeskusega. Raamatukogus on nii lugemissaalid kui kojulaenutus nagu raamatukogudes muiste, sh ka kojulaenutus suvitajatele-turistidele tagatise alusel. Saare Keksraamatukogus tegeldakse kõigega, millega üks tasemel rahvaraamatukogu tänapäeval tegelema peabki. Raamatukogus toimuvad näitused, kohtumisõhtud, lasteosakonnas saab mängida lauamänge, käima üritatakse lükata lugemiskoera üritusi ja väikelaste mängu-lauluringi. Kohapeal on DVD jms vaatamise-kuulamise võimalus (mida küll üha vähem kasutatakse) ja internetipunkt, mis on just suviti eriti populaarne. Saare Keskraamatukogu on välja valinud Ameerika saatkond, nii asub selles raamatukogus Ameerika Teabekeskus (kus on ka kojulaenutamise võimalus), mida finantseeritakse saatkonna poolt. Komplekteerimisosakond koordineerib raamatute soetamist väikestele maaraamatukogudele kogu maakonnas. Külastus lõppes meeleoluka kohvilauaga, kus pakuti töötajate endi poolt valmistatud soolaseid ning magusaid küpsetisi.

Jäi silma, et töökoha ergonoomikale on panustatud - tahad istud töölaua taga toolil, tahad istud töölaua taga suure palli peal. Nende ruumid on valgusküllased, avarad ja ilusad. Ja kõrva jäi, et arvutipark on renditud, sest nii pidi kasulikum olema, IT tööd teevad tublid töötajad ise ja suuremate probleemide korral aitab linnavalitsuse IT.

Kuressaare arhiivraamatukogu on väike, ühe töötajaga raamatukogu, mis talletab Saaremaa ajalugu. See on nö Saare maakonna Rahvusraamatukogu, mis kogub kõike Saaremaa kohta, Saaremaaga seotud isikute kohta ning Saaremaalt pärit autorite teoseid. Raamatukogu haldab ka unikaalset fotokogu. Samas on neilgi viimastel aastatel toimunud mitmeid uuendusi-muutusi, osa neist kokkuhoiust tingitud. Nö kohalikku sundeksemplari kogutakse ainult üks eksemplar varasema kahe asemel. Ja ajalehed (kohalikud)) edaspidi paberkujul enam kogumisele ei kuulu. Muuhulgas talletab arhiivraamatukogu materjale Saare maakonna elanike kohta. Kuna Saare Arhiivraamatukogu on muuseumi osa, siis nende kogud on kirjeldatud Eesti Muuseumite Veebiväravas MUISis. Digiteerimistöid trükistega ei ole tehtud, küll on hetkel käimas fotokogu korrastamine-digiteerimine. Väikses austuses on tore see, et saab teha erinevaid töid, nii oli fotokogu töötaja meie külastuse päeval sõitnud seenele saabuva seenenäituse jaoks eksponaate hankima.

Kuulasime kahte ettekannet.

• Esimene oli Ülle Talihärmi ülevaade loodavast Säilituseksemplari seadusest. Ettekande vastukajana jäi kõlama ettepanek, et uus seadus ei hakkaks kehtima mitte keset aastat vaid igati loogiline oleks, et aasta algusest. Ettepanekuga olid kõik nõus, et see võiks jõustuda nt 1. jaanuaril 2017. Veel vaidlustas Tartu Ülikooli Raamatukogu taas RR-i plaanitava jaotuskeskuse idee, mille järel paluti uut seadust kommenteerida vastavas eelnõude infosüsteemis, mis tol hetkel oli avatud kõigile arvamustele.
• Teine ettekanne oli Bhutani Kuningliku Ülikooli Teadus- ja Tehnikakolledži raamatukogu juhatajalt, kes rääkis ilmekalt oma mast, rahvast ja kultuurist, loomulikult ka raamatukogudest ja raamatukogundusest.

Täname ERÜd läbi Eesti Kultuurkapitali, kes toetas meid majutuskulude tasumisel.

Kogude toimkonna sügisseminar. Nii nagu ka eelmisel aastal, toimus seekordnegi seminar Tallinna Tehnikaülikoolis 25. novembril. Toimumiskohaks on raamatukogu koosolekute saal 5. korrusel.

Seekord käsitlesime lugemise teemat. Meeli Pandis rääkis lugemismudelitest ja lugejatüüpidest ning Maria Teiverlaur lugemisest infoajastul. Psühholoog Anneli Salk tutvutas meile raamatute tervendavat mõju. Maarja Lõhmus kõneles raamatulugemist mõjutavatest teguritest ning lugejatüüpidest, kus faktorite tasandil olid teineteisega seotud 'iseenda sisse vaatamine' ja 'maailmapildi laiendamine'.

Seminari teises pooles kuulasime Helin Puksandi ettekannet kooliõpilaste lugemisest. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm rääkis ülihuvitavalt üldisematest suundumustest praegusaja eesti lastekirjanduses ja laste lugemises. TLÜ eesti kirjanduse ja kirjandusdidaktika lektor Priit Kruus kõneles kirjanduse ja emakeele õpetamisest koolis.

Kate-Riin Kont
Toimkonna juht

Aruandeaastal toimus vaid üks koosolek – väljasõidukoosolek Narva Kolledžisse 30. aprillil, millest võtsid osa Kairi Felt, Kaire Lass ja Helle Klementi Eesti Rahvusraamatukogust, Kate-Riin Kont ja, Raina Rohumaa TTÜ Raamatukogust, Vaiko Sepper, Eve Lipand ja Maimu Heintalu Eesti Hoiuraamatukogust, Elvira Mutt EKA Raamatukogust, Kristina Pai ja Kertu Uri TÜ Raamatukogust, Ilvi Rauna EMTA Raamatukogust, Tiina Sarjas EMÜ Raamatukogust ning Ülle Talihärm Kultuuriministeeriumist.

Külalistena osalesid: Margit Jõgi, Elo Lindström, Ave Pill, Külli Solo.

Päevakava:
13.30 - 15.00 Narva kolledži haldusjuhi Jaanus Villoko juhitud ekskursioon – tutvumine Narva linna ja kolledžiga (mikrobusside ja autoga: Kreenholmi piirkond, kultuuripalee, Rootsi lõvi, endine vanalinn (2 säilinud hoonet + ülesehitatud raekoda), vaade Venemaale, Narva kindlusele, bastionidele ja rajatavale rannapromenaadile. Narva kolledži hoone saamislugu ja tegevus, raamatukogu ja kogu hoonega tutvumine.

15.00 – 18.00 Päevakajaliste teemade arutelu kolledži poolt reserveeritud ruumis.
Teemad:

• Raamatukogude statistika uue ISO standardi valgusel – ülevaade RR-i statistika spetsialistilt Margit Jõgilt. Standard on avalikul arutelul, lepiti kokku, et toimkonna liikmed saadavad oma kommentaarid 15. maiks. Lõplik kooskõlastusring toimus meili teel 2015. aasta jaanuari alguses.

Peamised kogude toimkonnas kerkinud probleemid: e-kogude statistika: kuidas lugeda e-ajakirju, mis on andmebaasides (RR loeb eraldi, teised vaid neid, mis väljaspool andmebaase)? Kuidas kajastub e-muusika (standardi järgi sellist asja pole, oleme tinglikult käsitlenud e-raamatuna)? Füüsiliste kogude laenutused - osa rk-sid arvestab vaid kojulaenutust, osa lisab ka kohalkasutuse (loetakse mõnel korral aastas saalides tagasipandavaid raamatuid) jne. leitakse, et oluline on leppida täpselt kokku, mida mingi number näitab.

Lisaks vajas läbimõtlemist, kuidas võiks kohandada aastaid muutumatuna püsinud riikliku statistika tabelit raamatukogude tegelike vajadustega. Praegu küsitakse statistikas veel andmeid, mida raamatukogudel enam ammu esitada ei ole, nt andmebaasid füüsilisel kandjal, mikrofiššide ja mikrofilmide arv, patendikirjelduse jpm. Ka kerkis üles küsimus, kas laudimeetrite näitamine riiklikus statistikas on ikka vajalik. Ühiselt leiti, et eelpoolnimetatud tabelitest võiks loobuda..

• Hoiuraamatukokku saadetu üle otsustamine (kus ja kuidas vormistada üleandja/vastuvõtja õigused/kohustused / fikseerida lisaks sellele, mida Hoiukokku üle anda ka see, kuidas sellega hiljem toimitakse.) Hoiuraamatukogu tegevust ja tegevuse eesmärke tutvustas direktor Vaiko Sepper. Lepiti kokku, et täiendatakse dokumenti „Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamise alused“. Samuti otsustati täpsemalt fikseerida, mida ei ole mõtet vahetuskogusse saata (puudub kasutajate huvi), et vähendada asjatut transpordi- ja tööjõukulu nende materjalide käsitsemisel.
• Ülevaate arengutest seoses Säilituseksemplari seaduse uue redaktsiooniga andis ministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm, kommenteeris sundeksemplari töörühma liige Kristina Pai. Füüsiliste sundeksemplaride arv väheneb neljani, kaob hajuseksemplar, mis jaotati erinevate raamatukogude vahel. Rõhuasetus on elektroonilisel kujul väljaannete arhiveerimisel, et see oleks regulaarne ja kaoks vajadus nende väljaannete digiteerimise järele. Seadusesse lisandub veebiarhiveerimine, filmide algmaterjali ja helifailide säilitamine. Kirjastajad on nõus, et senise teise sundeksemplari võib tulevikus liita kasutuskoguga, sest see kogu jääks poolikuks. Samuti käituti ka eelmisel korral kui sundeksemplaride hulk vähenes. Veel loodeti, et seaduseelnõu saadetakse novembris 2014 valitsusse kinnitamisele ja loodetavasti hakkab kehtima 2015. a. algusest. Aruandeaastal seaduseelnõu siiski valitsusse ei jõudnud.
• IFLA arengusuundi tutvustas Kristina Pai. Ta rõhutas, et vajalik on maailmas levivate trendidega kursisolek ja nende kohandamine Eesti konteksti. 5. mail peeti sel teemal ERÜ vastloodud uue mõtte töörühm eestvedamisel mõttetalgud, mai lõpus oli selle teemaline konverents Soomes (Eestist osalesid Ü. Talihärm, K. Riisalu ja K. Pai); sügisel raamatukogupäevade ajal tehti Eesti olukorrast kokkuvõte. IFLA arengusuunad võiksid saada aluseks Eesti raamatukogupoliitika väljatöötamisel. Loodame saada kõigilt raamatukoguhoidjatelt olulist infot, mida kasutada riikliku raamatukogupoliitika ja ERÜ arengukava väljatöötamisel. K. Pai palus toimkonna liikmetel tutvuda ajakirjas Raamatukogu ilmunud IFLA arengusuundadega ja saata oma kommentaarid.
• ERÜ kogude toimkonna sügisene seminar – eelmisel korral korraldasime selle koostöös ERÜ komplekteerimise töörühmaga. Ka sel aastal on vastastikune huvi ühiseks seminariks olemas. K. Pai teeb ettepaneku jätkata seminari korraldamist Tartus, sest Tallinnas on üritusi palju ja nii on Lõuna-Eesti kolleegidel parem võimalus osa saada.
• ERÜ kogude toimkonnale uue juhi valimine – nõusoleku kandideerida on andnud Kate-Riin Kont. K. Pai tänab kolleege senise usalduse eest ja Kate-Riini kandideerimise eest. Kate-Riin Kont valitakse ühehäälselt toimkonna uueks juhiks.

ERÜ kogude toimkonna sügisseminar "E-raamat: kirjastamine, vahendamine, lugemine" toimus aruandeaastal siiski Tallinnas, TTÜ auditooriumis. Seminarist tegi otseülekande TTÜ Haridustehnoloogia keskus.

Tervitussõnad ütles TTÜ teadusprorektor Erkki Truve, e-raamatu päevakajalistel teemadel rääkis Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik, kogude toimkonna liige Ülle Talihärm. Seminari ainus välisesineja Marja Hjelt Helsingi Linnaraamatukogust kõneles e-raamatute levikust Soomes, sh soomekeelsetest e-raamatutest. ELLU e-raamatu laenutuskeskkonna senistest kogemustest ja edasistest arengutest rääkis Triinu Seppam Tallinna Keskraamatukogust. Maie Ristissaar Rahvusraamatukogust/ELNET Konsortsiumist esitas põhjaliku ülevaate e-raamatute laenutuskeskkondadest kogu maailmas. Asko Tamme Tartu Linnaraamatukogust rääkis eestikeelseid e-raamatuid sisaldavate e-lugerite laenutamise 3 aastapäeva puhul projekti käivitamisest ja hetkeseisust.

E-raamatust ja sellega seonduvast bürokraatiast kirjaniku vaatepunktist lähtuvalt rääkis väga intrigeerivalt ulmekirjanik Siim Veskimees. Digiraamatute arengust ja kirjastamisvõimalustest kõneles Ain Lausmaa eesti Digiraamatute Keskusest. Õppejõust kui digiraamatu kirjastajast rääkis omaenda aastatepikkusele kogemusele tuginedes TTÜ emeriitprofessor Enno Rajasalu. Raamatukogu-poolsetest võimalustest aidata kaasa ülikooli õppejõudude e-õpikute avaldamisele ja levitamisele andis ülevaate Signe Bachmann TÜ Raamatukogust.

Koos esinejatega võttis seminaris osa 128 inimest.

Aruande koostas Kate-Riin Kont
16.01.2015

ERÜ kogude toimkonna töö möödus peamiselt meili teel mõtteid vahetades. Peamisteks teemadeks: ajalehtede säilitamine Hoiuraamatukogus, e-kogude statistika ja traditsioonilise kogude seminari korraldamine.

Aasta oli rikas toimunud suurüritustest, mille korraldamisel, läbiviimisel mitmed toimkonna liikmed osalesid ja kus arutati teaduskogudele olulisi teemasid. Osaleti ERÜ 90. aastakoosolekul veebruaris ja Eesti Raamatukoguhoidjate Kongressil mais ning 2013 sügisel Helsingis toimuval Põhja- ja Baltimaade Raamatukogude Kongressil, lisaks raamatukogupäevade ajal toimunud erinevatel üritustel, s.h teadus- ja erialaraamatukogu päeval Tartus. Kogusid tutvustati bussiraamatukogu projekti käigus (mis pälvis nädala turundusteo tiitli).

Toimkonna korraldatud kogude seminar viidi sel korral läbi koostöös ERÜ komplekteerimise töörühmaga. Üritusel osales 75 huvilist, lisaks veebiülekande jälgijad. Seminar jääb (nagu ka eelnevad) ERÜ kodulehe vahendusel järelvaadatavaks.  

Teemadest lähemalt.

1) Ajalehtede säilitamine Hoiuraamatukogus

Nii ERÜ kogude toimkonnas kui ka Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogus arutati ajalehtede säilitamist Eesti Hoiuraamatukogus. Otsustati, et säilitamisel/kustutamisel arvestatakse ka ERÜ kogude toimkonna ettepanekuga, sest toimkonnas on esindatud kõik suuremadsäilitamisele saatvad institutsioonid ja otsustamisel on oluline teada ka jooksvat komplekteerimist.

Hoiuraamatukokku säilitamisele suunatud ajalehtedenimekirju võrreldi teadusraamatukogude kogude ja jooksva komplekteerimisega. Juhul kui nimetuse komplekteerimine jätkub, kuulub ka varasem osa säilitamisele. Aluseks saab võtta ka selle, kas ajalehe arhiiv on vabalt kättesaadav või mida on vajadusel lihtne RVLi teel tellida.  

Hoiuraamatukogu on lähtunud ajalehtede säilitamisel järgnevast:

• Riigiraamatukogust üleantud ajalehed, mis anti üle eraldi aktiga ja mille säilitamist peab Rahvusraamatukogu ajaloolistel põhjustel oluliseks.
• Ülejäänud ajalehtedest soovitab Hoiuraamatukogu säilitada:

- Kuni 1946. a. ilmunud lehed, välja arvatud nimetused, mida on ainult üksikud numbrid (näiteks Die rote Fahne,  Berliner Lokal-Anzeiger, Saratower deutsche Volkszeitung).

- Lähinaabrite lehed (Soome, Rootsi, Peterburi).

- Soome-ugri rahvaste lehed (nt karjala - Totuus, Leniniläinen totuus, Neuvosto-Karjala, Karjalan sanomat- ühe lehe erinevad nimetused erinevatel aastatel).

- Lloyd's list - merendusealane ajaleht (säilitamiseks üle andnud Mereakadeemia raamatukogu).

Kokku langetas kogude toimkond otsuse 101 võõrkeelse ja 147 venekeelse ajalehe nimetuse säilitamise kohta. Loobuti mitmetest nimetustest, mis on täistekstina kättesaadavad või millest pole täiskomplekti. Nimetused, mida raamatukogud jätkuvalt komplekteerivad, säilitatakse. Jäetakse alles mõned Esticat sisaldada võivad nimetused, vaatamata sellele, et neid on vähe aastakäike. Leiti, et oleks vajalik hakata säilitatavate ajalehtede nimekirju tulevikus regulaarselt, nt 5 a. tagant, üle vaatama, sest tõenäoliselt suureneb ajalehtede kättesaadavus veebi või andmebaaside kaudu.

2) Määratleda täpsemalt üleandjate ja vastuvõtja õigused ja kohustused seoses Hoiuraamatukogu hoiukogust mahakandmisega

Hoiuraamatukokku säilitamisele suunavad asutused (ERÜ kogude toimkonna liikmed) peavad vajalikuks täpsustada Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogusse suunatud väljaannete mahakandmise korda. Soovime, et Hoiuraamatukogu ja talle säilitamiseks väljaannete üleandjate õigused ja kohustused oleksid täpsemalt määratletud. Seda selleks, et vältida potentsiaalselt tekkida võivat olukorda, kui hoidlad on täis ja Hoiuraamatukogu otsustab hoiukogust midagi kustutada. Soovime, et oleks garanteeritud ka üleandja õigus hoiukogust väljaande väljaarvamisel see soovi korral oma kogusse tagasi võtta. Juhul kui Hoiukogu mingil põhjusel väljaannet enam säilitada ei saa, tuleb sellest teavitada üleandjat, kes otsustab, kas võtab väljaande oma kogusse tagasi või lubab kustutada kui säilitamisele mitte kuuluva. Hetkel Hoiuraamatukogul juriidiliselt seda kohustust ei ole, kuigi praktikas on seda head kollegiaalset tava silmas pidades tehtud ja koostöö on väga hea. Näeme siiski ohtu, et säilitamisele suunatud väljaannete säilimine Eestis ei ole praeguse määruse sõnastuses garanteeritud ega osapoolte tegevus, õigused ja kohustused piisavalt detailselt kirjeldatud.  

3)   E-väljaannete ja e-andmebaaside statistika

Üleüldiseks probleemiks on e-kogude statistika,  mida tõlgendatakse raamatukogudes erinevalt (standard jätab piisavalt tõlgendusvõimalusi). Kogud, mis kajastuvad ESTERis, on üsna sarnaselt käsitletavad, kõik muu on väga segane. Raamatukogud arvestavad statistikat lähtudes nii oma võimalustest (kuidas andmed kajastuvad, nt RR portaalis nimetuste kaupa, seega dubleerimist pole) ja kogu iseloomust (nt Muusikaakadeemia raamatukogule on oluline tõsta esile auviseid, mida riiklikus statistikas eraldi ei küsita).

Kokku tuleks leppida:

• Kus avaldatakse teaduskogude statistika? Riiklik statistika kajastab teadusraamatukogusid koos, mitte raamatukogu kaupa – seega sealt ei näe, mida erinevalt oleme teinud. RR kodulehel on vaid rahvaraamatukogud.
• Kui ühes andmebaasis sisaldub mitut väiksemat baasi, kas siis loetakse kõiki eraldi?
• Kas kajastada andmebaasides olevaid materjale neid liigiti (e-ajakirjad, e-raamatud) üle lugedes?
• Kuidas kajastada muusikat? Kas lisada e-raamatute alla?
• Kuidas näidata ajakirju, mis kajastuvad mitmes baasis? Kas arvestada kordused välja või mitte?

ISO statistika töörühm on välja töötanud statistikastandardi (2789) uue versiooni. 2014. a. tuleks püüda selle alusel viia statistika kogumine ühtsetele alustele.

4)   Seminari korraldamine

ERÜ kogude toimkonna ja ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma ühisseminar TÜ Raamatukogu konverentsisaal, 5. novembril 2013

Kava

11.00   Elle Tarik (Tartu linnaraamatukogu) „1920ndate aastate Tartu kirjastuselust ja raamatukogudest“

11.20   Kairi Felt jaÜlle Talihärm (Rahvusraamatukogu, ERÜ kogude toimkond), „Milline raamat on moes: muljeid Frankfurdi raamatumessilt“

11.40   Kristina Pai (Tartu Ülikooli Raamatukogu, ERÜ kogude toimkond) „Millest Euroopas räägitakse: LIBER Münchenis; Põhja- ja Baltimaade rahvaraamatukogude kokkusaamine Helsingis“

12.00-13.00 Kohvipaus (TÜ Raamatukogu ja Rahvusraamatukogu toetusel)

13.00 – 14.30  Triinu Tamm, Ülevaade tänapäevasest prantsuse kirjandusest

14.30   Lea Rand (Toila raamatukogu, ERÜ maaraamatukogude sektsioon) „Maa- ja kooliraamatukogude ühinemisest“

14.50   Tiina Talvet (Rapla Keskraamatukogu, ERÜ komplekteerimise töörühm) „Kuidas on nn Langi nimekirjad raamatukogude komplekteerimist (eriti väiksemaid kogusid) mõjutanud.

– küsimused, arutelu

Osa toimkonna tööst toimus taas meililisti kaudu, kokku saadi kolmel korral - peeti 2 koosolekut ja 1 avalik seminar, sedapuhku juba arvult neljas.
Käsitletud teemad, toimunud üritused

• Aasta alguses arutati ERÜ arengukava ja tegevusplaan ning vaagiti toimkonna osa selles.
• 26. aprillil peeti kokkusaamine Tallinnas TLÜARis (tutvumine unikaalse RFID-süsteemi rakendusega ja uue skänneriga) ja Tallinna Keskraamatukogu Liivalaia tänava majas (ELLU, vabatahtlike kaasamise jm. projektid, muusikakogu tutvustus jne). Osales 23 toimkonna liiget + 3 külalist. kava.
• 3. oktoobril peeti TÜ Raamatukogu konverentsisaalis ERÜ kogude toimkonna 4. avalik seminar, sel korral pealkirjaga „Raamatukogu tegu ja nägu“. Keskenduti raamatukogude nähtavusele, erinevatele üritustele ja tegevustele ja nende reklaamimisele. Saalis oli osalejaid üle 100, lisaks veebiülekande jälgijad (varasematel aastatel on toimkonna seminaridel osalus kõikunud 70-230 vahel). Tagasiside oli  väga positiivne. Mõned kirja teel saabunud kommentaarid: "Jälgisin huviga, aitäh veelkord! Rohkelt asjalikku ja elulist teavet." "Lust oli jälgida. Kõik oli selge, ülesehitus asjalik, teemapüstitused põnevad ja vajalikud." "Nii kasulikku ja sisukat erialaüritust, mis vaid eesti spetside kanda, ma ei mäletagi! Kirjutasin seminari jälgides pool märkmikku täis." Lisaks ka mitme osaleja suuliselt öeldud tänusõnad. Ka selle seminari info (kava, ettekanded ja salvestus) arhiveeritakse ja jääb avalikult kättesaadavaks. Ka kõigi nõusoleku andnud esinejate ettekande salvestus jääb veebis järelvaadatavaks.
• 29. novembril peeti kokkusaamine Tallinnas, külastati TLÜARi, Eesti kunstiakadeemia Raamatukogu selle ajutises asupaigas Teaduste Akadeemia ruumides ja KUMU raamatukogu. Teemadest arutati: e-kogude statistikat, Hoiuraamatukogus perioodika säilitamist. Lisaks tutvuti kunstiakadeemia raamatukogu ja tulevikuplaanidega ja KUMU raamatukogu tööga.
• Aasta lõpus alustati Hoiuraamatukokku säilitamisele suunatud ajalehtede kogu ühist läbivaatamist (failide vahetamine meili teel). Hoiuraamatukogu Nõukogus püstitati ajalehtede säilitamise vajalikkuse küsimus, mille K. Pai nõukogu liikmena palus edastada ERÜ kogude toimkonnale arvamuse avaldamiseks, kuna kogude toimkonnas on esindatud kõik säilitamisele saatvad raamatukogud.  Hoiuraamatukogust saadetud nimekirjade alusel tehti valik ja esitati põhjendused säilitamist väärivate ja kustutamisele suunatavate ajalehtede osas. Töö jätkub 2013. aastal venekeelsete ajalehtede osas.
• Mitmed toimkonna liikmed on kaasatud erinevate ELNETi, ERÜ ja muude töörühmade töösse. Osaletakse Sundeksemplariseaduse muutmise aruteludes, veebiarhiveerimise töörühma töös, Hoiuraamatukogu Nõukogus ja muudes kogudesse puutuvates töörühmades. Mitmed liikmed on osalenud konverentsidel jm üritustel kodu- ja välismaal, pidanud ettekandeid ja avaldanud artikleid.
• Soomega plaanitud ühine seminar lükkus edasi, sest 2013. a. sügisel on tulekul Põhja- ja Baltimaade Raamatukoguhoidjate Kongress. Loodetavasti pääsevad sellel osalema ka ERÜ kogude toimkonna liikmed.

Kristina Pai
Toimkonna juht

2011. a. jooksul säilis toimkonna liikmelisus – uusi liikmeid vastu ei võetud, keegi toimkonnast ei lahkunud. Liikmeid on 21, esindatud on kõik ülikooliraamatukogud: EKA, EMTA, EMÜR, TLÜAR, TTÜR, TÜR ning Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Patendiinfo Keskuse raamatukogu. 2011 liitus üks toimkonna liige ERÜ-ga. Hetkel kuulub kogude toimkonnast ERÜ-sse 10 ja ei kuulu 11 liiget.

Toimkond kohtus 2011. aastal kahel korral: korraldati traditsiooniline avalik seminar ja külastati 2 raamatukogu. Lisaks arutati erinevaid teemasid meili teel ja muudel erialaüritustel kohtudes.

18. mail

... peeti koosolek Eesti Hoiuraamatukogus ja Pimedate Raamatukogus. Osales 15 toimkonna liiget ja 1 külaline. Päevakorras olid nii tööplaanis olevad kui ka jooksvalt kerkinud teemad: Estica/Estonica (komplekteerimine, tähistamine perioodika üksiknumbrites, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine ning Hoiuraamatukokku suunamine); e-raamatu seminari korraldamine; raamatukogudes tehtav töö vaegnägijate teenindamisel ja koostöövõimalused selles vallas. Liikmeid teavitati ERÜ juhatuse tegevusest ja otsustest. Tutvuti põhjalikult Eesti Hoiuraamatukogu ja Pimedate Raamatukogu tegevusega. Kõik soovijad said Hoiuraamatukogu vahetuskogust valid oma kogusse vajalikke väljaandeid. (Täpsemalt vt protokollist)

13. septembril

... peeti Tartu Ülikooli Raamatukogus toimkonna kolmas seminar, teemaks "Emakeelne e-raamat raamatukogus". Teema oli päevakajaline, samal aasta toimus arvukalt e-raamatust kõnelevaid üritusi ja ilmus artikleid. Raamatukogusid puudutavad juriidilised ja tehnilised detailid olid aga jäänud laiemalt tutvustamata. Üritus otsustati korraldada koostöös ELNET Konsortsiumiga, kes oli samal teemal korraldanud kaks ümarlauda. Lisaks toimkonna liikmetele ja teistele raamatukogude esindajatele kõnelesid ka ministeeriumi nõunik ja e-raamatute vahendajad. Seminaril räägiti sellest, kuidas raamatukogud emakeelseid e-väljaandeid vahendavad, millised on raamatukogude (loe: kasutajate) ootused, kuidas rakendub e-raamatu puhul autoriõigus, milline on Eesti e-raamatu turg, millised kehtivad ärimudelid ja võimalikud laenutuskeskkonnad. Seminari eesmärgiks oli lisaks hetkeseisu tutvustamisele jõuda koos vahendajate/tootjatega arusaamani, kuidas raamatukogud eestikeelseid e-väljaandeid hankida saaksid (Eesti turg on orienteeritud peamiselt eraisikule). Kohvipausi vältel oli kõigil võimalus katsetada ka erinevaid e-raamatu lugereid RR-i, TLÜAR-i ja „Krisostomuse" raamatupoe vahendusel. Kultuuriministeeriumi nõunik Toomas Seppeliga arutatud vaba juurdepääsu temaatika viis selleni, et käsilolevatesse seaduste muudatustesse lubati lisada vajalik säte – riigi rahaga toodetu peab olema tasuta kättesaadav. See tähendab, et ka raamatukogus digiteeritud materjalid või loodud andmebaasid ei tohi olla tasulised. (Muuseumiseadus peaks oleme üks esimesi, kus see kajastub.)

Seminar täitis oma eesmärgi nii laiema valgustustöö tegemisel e-raamatute alal kui ka koostööettepanekute esitamisel vahendajatele. Ka need, kes mitmel ELNETi korraldatud ümarlaual osalenud ja ise asjaga tegelevad, mainisid, et said olulist lisateavet. Veelkord saime kinnitust, et nii väikses riigis nagu Eesti ei tohi hoida teadmist vaid oma ringkonnas, vaid tuleb suhelda laiemalt. Peame teadma, mida tehakse väljaspool raamatukogusid, mida mõtlevad tootjad. Ka sel seminaril nagu kõigil eelmistel oli osalemine kõigile vaba ja tasuta. Eeldatava 70 kuulaja asemel koguned huvilisi üle 200! Vaja läks lisatoole ja ka kohvilauda tuli täiendada. Üritus õnnestus hästi, tagasiside oli väga positiivne. Saadetud eelteate peale saabus ka raadioajakirjanik, kes salvestas intervjuu. Tehti veebiülekanne ja olemas on ka väikse resolutsiooniga salvestus TÜ repositooriumis, mis on vabalt kättesaadav.

Aasta jooksul

... on toimkonna liikmed kirja teel või väiksemates seltskondades arutanud

• teavikute riigihangete korraldamist (võrreldi hanketeateid, hankedokumente ning riigihangete lepinguid);
• uuendatavat raamatukoguhoidja kutsestandardit;
• nn Cartlandi-temaatikat ehk rahvaraamatukogude komplekteerimise teemat, mille avas kultuuriminister Lang Paides raamatukogupäevade avaüritusel.

2012. aasta on kogude toimkonnale juubeliaasta. ERÜ kogude toimkond asutati 26.05.1992 ja alustas tööd 01.06.1992, seega saame 20-aastaseks! Sel puhul oleme kokku leppinud Soome Teadusraamatukogude Ühingu kogude toimkonnaga, kes on oma profiililt meile kõige lähedasem

koostööpartner, et korraldame ühisseminari. Meie kontaktid on olnud Teadusraamatukogude Ühenduse kogude toimkonna esimees Harri Ahonen ja Vaasa Ülikooli Raamatukogu direktor Vuokko Palonen. Et teema kajastaks ka meie toimkonna 20. juubelit, tegime ettepaneku pealkirjastada ühisüritus järgmiselt: "Muudatused kogude ja komplekteerimises 20 aasta jooksul". Ettepanek kiideti heaks.

Ka meie tööplaanis oli kirjas soov külastada Soome kolleege (arenenud rk-d, lähedal ja suhteliselt odav sõit). Juubeli puhul oleks hea ühendada mitu asja - tihendada koostööd soome kolleegidega, tutvuda Soome rk-dega ja pidada ühine seminar. Toimkonna liikmetest 3 on juba andnud nõusoleku ettekandega esineda.

2012 juunis toimub Tartus LIBERi konverents, mille korraldamisega mitu toimkonna liiget seotud on, augustis peetakse IFLA kongress Helsingis eel- ja järelsessioonidega Tallinnas. Seega on 2012. aasta kiire nii meile kui ka soome kolleegidele. Oleme kokku leppinud, et ühisüritus võiks toimuda pigem 2013. Siiski ei tähenda see, et me kodus oma juubeli tähistamata jätame. Ehk annab see mõtteid meie traditsioonilise seminari korraldamiseks sügisel TÜ Raamatukogus.

Kristina Pai
Kogude toimkonna juht
31. jaanuar 2011

2010. a. jooksul säilis toimkonna liikmelisus – uusi liikmeid vastu ei võetud, keegi toimkonnast ei lahkunud. Liikmeid on 21, esindatud on kõik ülikooliraamatukogud: EKA, EMTA, EMÜR, TLÜAR, TTÜR, TÜR ning Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Patendiinfo Keskuse raamatukogu.

2010. aastal said toimkonna liikmed kokku kolmel korral: peeti kaks töökoosolekut Tallinnas, Rahvusraamatukogus ja Muusika- ja teatriakadeemias ja korraldati üks avalik seminar Tartu Ülikooli Raamatukogus.
Toimkond on alates 2001 pidanud koosolekuid järgmisest raamatukogudes (varasem info koha osas puudub):
- 6 x Rahvusraamatukogus (2001, 2003, 2004, 2006, 2007, 2010),
- 2 x Hoiuraamatukogus (2002, 2008), Tartu Ülikooli raamatukogus (2003, 2008) ja Tehnikaülikooli raamatukogus (2005, 2009)
- 1 x Patendiraamatukogus (2003), TLÜ Akadeemilises rk-s (2004), Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus (2008) ja Eesti Muusika- ja teatriakadeemia raamatukogus (2010).

Eesmärgiks on külastada kõiki raamatukogusid, kus töötavad toimkonna liikmed, kuid ka võimalikult rohkem teisi eriala- jm. raamatukogusid.
2010. aastal tegelesid toimkonna liikmed nii ERÜ raames kui ka oma raamatukogudes töökohustest tingituna palju seadusloomega, sest muutmisel olid paljud raamatukogusid puudutavad seadusaktid.

1) Esimene kokkusaamine 20. mail 2010 pidi toimuma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus, kuid plaan luhtus Islandi tuhapilve tõttu, mis ei lasknud raamatukogu direktoril, kogude toimkonna liikmel Ilvil Saksamaalt koju sõita. Siiski ei jäänud toimkonna kokkusaamine ära, hädast aitasid välja kolleegid Rahvusraamatukogust, kes olid lahkelt nõus meid vastu võtma. Seoses teadus- ja arhiivraamatukogudes läbiviidud Riigikontrolli auditi ja Sundeksemplari seaduse muutmisega oli arhiivkogu temaatika päevakohane (vt. kava ja protokoll). Arutleti erinevate raamatukogude arhiivkogu problemaatika üle. Lähemalt tutvuti Rahvusraamatukogu arhiivkogu komplekteerimise põhimõtete, arhiivtrükiste vormistamise, kasutajale kättesaadavaks tegemise ja kogu säilitustingimustega. Põhjust RRi külastada oli ka seetõttu, et RRi arhiivkogu tähistas 2010 oma 75. sünnipäeva. Kõik toimkonna liikmed andsid ülevaate oma raamatukogus leiduvatest arhiivteavikutest ja nendega tehtavast tööst.

2) Toimkonna teine kokkusaamine 9. detsembril 2010 toimus Eesti Muusika- ja teatriakadeemias (vt. kava ja protokoll). Koosolekule olid kutsutud esinema kaks külalist - Toomas Seppel Kultuuriministeeriumist ja Kaie Viigipuu-Kreintaal Tallinna linnaraamatukogust ja Eesti Muusikakogude Ühendusest. Toomas Seppel tutvustas muutmisel olevaid seaduseelnõusid: Sundeksemplariseadust, Autoriõiguseseadust, Arhiiviseadust  ja orbtööde (Orphan Works) temaatikat (oodatakse Euroopa Liidu vastavasisulise direktiivi valmimist). Ta puudutas põgusalt ka Arhiiviseaduse temaatikat, mis haakub Sundeksemplariseadusega ja mis on samuti muutmisel. Kaie Viigipuu-Kreintaal Tallinna Keskraamatukogust tutvustas meeleoluka piltidega ettekandega EMKÜ e Eesti Muusikakogude Ühenduse ajalugu, eesmärke ja tegevust. EMKÜ eesmärgiks on koondada Eesti muusikaraamatukogusid, lahendada üheskoos erialaseid spetsiifilisi küsimusi ja korraldada erialast täiendkoolitust. Igal aastal korraldatakse erialaseid seminare. EMKÜl on palju rahvusvahelisi kontakte, mis aitavad olla kursis mujal toimuvaga. EMKÜ töö tulemusel tehti Autoriõiguse seaduses muudatused, mis võimaldavad nüüd muusikat ka koju laenutada. Eesmärgiks on saavutada sama tulemus ka filmide osas. Peale tutvustust tuli juba ka ettepanek EMKÜ uue liikme osas. Kõik toimkonna liikmed andsid ülevaate muusika, filmide, nootide ja temaatiliste andmebaaside komplekteerimisest raamatukogudes. Pikemalt arutleti Estonica üle – kuidas defineerida Estonicat juhul kui tegemist ei ole keelega, vadi heliga? Kas välismaal avaldatud eestlase teos on „Eesti“ või „Estonica“?

Pikema ülevaate andis EMTA raamatukogust ja komplekteerimispõhimõtetest direktor Ilvi Rauna.

Rubriigis „uusideid, teateid, küsimusi“ oli sel korral väga palju erinevaid teemasid:
- ohustatud väljaannete digiteerimine ja originaalide kasutusest väljaviimine;
- kogude toimkonna esitatud pisitrükise definitsioon on terminoloogiatoimkonnas heaks kiidetud ja lisatud raamatukogusõnastikku.
- Rahvusraamatukogu seaduse uus redaktsioon.
- Riigihanked ja RRis käinud Rahandusministeeriumi riigihangete kontroll
- Kevadseminari teema

Koosoleku lõppedes tutvuti EMTA raamatukoguga. Huvilistel oli võimalus jääda kuulama kontserti EMTA saalis.

3) Kogude toimkonna traditsiooniline kevadseminar toimus Tartu Ülikooli raamatukogus 21. aprillil 2010, teemaks pisitrükised. Osalejaid oli üle 60 Eestimaa erinevatest raamatukogudest ja muuseumidest. Vt. kava ja ülevaadet seminarist

Kristina Pai
Kogude toimkonna juht

ERÜ kogude toimkond pidas 2009. aastal kaks koosolekut: kevadel, 21. aprillil kohtuti Tartus, uues Eesti Maaülikooli raamatukogus ning talvel, 3. detsembril saadi kokku Tallinnas, vastvalminud Tehnikaülikooli Raamatukogus . Osavõtt toimkonna kokkusaamistest oli väga aktiivne ja arutelud tulemuslikud.

2009. a. tööplaani täitmisest:

1. Tutvuti kahe uue raamatukogu (EMÜ ja TTÜ) hoone ja töökorraldusega.
2. Koostati pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi poole seoses Sundeksemplari seaduse muudatusettepanekutega.
3. Vastavalt Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogu soovitusele koostati ja võeti vastu dokument „Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamine“ ning suunati see ülevaatamiseks Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogule, kus see heaks kiideti ja kinnitati.

4. Arutati pisitrükiste definitsiooni, töötlemise ja kirjeldamise põhimõtteid eri raamatukogudes ning püüti tegevust ühtlustada, eesmärgiks kasutaja jaoks optimaalne pisitrükiste kajastamine ESTERi andmebaasides. Teemaga töötatakse edasi.

5. Otsustati pöörduda ettepanekuga täpsustada pisitrükise definitsiooni ERÜ terminoloogia toimkonna poole. 

6. Lepiti kokku, et pisitrükiste teemal peetakse 2010. a. kevadel toimkonna korraldatud seminar Tartu Ülikooli Raamatukogus ning koostatakse temaatiline näitus.

7. Arutati Estonica komplekteerimise, kirjeldamise ja säilitamise problemaatikat. Teema tõstatus taas Eesti Hoiuraamatukogu Nõukogus, sest Hoiuraamatukokku saabub sageli Estonica sisulist materjali nii teadusraamatukogudest kui ka mujalt. Probleemiks on eelkõige ajakirjade-ajalehtede üksiknumbrid, millest tervet aastakäiku ühtegi teadusraamatukogusse komplekteeritud ei ole. Kas Hoiuraamatukogu peaks hakkama ise tegelema Estonica säilitamisega või teevad seda vaid teadusraamatukogud? Hetkel osa raamatukogusid kataloogivad ka Estonicat sisaldavad perioodika üksiknumbrid, osa saadavad Hoiuraamatukokku. Selles osas tuleb kokku leppida 2010. aastal.

8. Osaleti Tartu Ülikooli Raamatukogus peetud seminari „Väljaandmine ja vastuvõtmine“ korraldamisel ja läbiviimisel. Seminaril esinesid Tartu kirjastajad: Mart Jagomägi „Ilmamaast“, Toomas Kiho „Akadeemiast“, Leida Lepik „Regiost“; bibliofiilist TÜ professor Ülo Matjus, luuletaja Hannes Varblane, kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (Eesti Kirjandusmuuseum) ja raamatukogude esindajad Elle Tarik (Tartu Linnaraamatukogu), Vaiko Sepper (Eesti Hoiuraamatukogu) ja Kristina Pai (TÜR).

9. Toimkonna liikmed andsid kokkusaamistel üksteisele ülevaate oma raamatukogus toimunud muudatustest, uuendustest, hoonete remontidest, uusehitustega seonduvast, probleemidest ja plaanidest.

Kristina Pai
Kogude toimkonna juht

2008. a. alguses muutus toimkonna liikmelisus - senine toimkonna juht Mihkel Volt lahkus ERÜ kogude toimkonnast seoses töökoha vahetusega. Toimkonna töö korraldamine usaldati Kristina Paile Tartu Ülikooli Raamatukogust.

2008. aastal kohtuti kahel korral. Otsustati jätkata vana traditsiooni - lisaks päevateemade arutamisele külastada igal kokkusaamisel ka erinevaid raamatukogusid. Esimene kokkusaamine toimus Tartus, kus külastati nii Tartu Ülikooli raamatukogu kui ka Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu. Mõlemas raamatukogud tehti ekskursioon ja tutvuti ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividega: Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Päevakorras oli toimkonna liikmelisus – ettepanekule osaleda toimkonna töös vastasid positiivselt ka need teadusraamatukogud, kes seni kaasatud ei olnud (EKA, EMTA ja EMÜ). Vahetati muljeid 2008. a. läbi viidud Riigikontrolli auditi tulemustest: erinevused pisitrükiste arvestamisel; hoidlate olukord; komplekteerimiskava vajalikkus sellisel kujul kaheldav. Vahetati kogemusi, kuidas saadakse hakkama riigihangete korraldamisega. Räägiti kogudest kustutamisest ja rekataloogimisest, raamatukogude renoveerimise ja ehitamisplaanidest.

Detsembris toimus koosolek Eesti Hoiuraamatukogus. Meenutati pikaajalist toimkonna liiget, varalahkunud Meelis Ideoni. Tutvustati uusi toimkonna liikmeid. Tutvuti Eesti Hoiuraamatukoguga. Ülevaate tegevusest andis Hoiuraamatukogu direktor Vaiko Sepper. Koosoleku päevakorra peateemaks oli väljaannete säilitamisele suunamine teadusraamatukogudest Eesti Hoiuraamatukokku. Arutati Vaiko Sepperi, Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru ja Kristina Pai koostatud vastavat dokumenti. Otsustati jagada informatsiooni kogudest kustutamise põhimõtete ja töö käigu osas ning dokumendiga edasi töötada. Kõne all oli taas ka riigihangete temaatika, pisitrükiste teema ja riigieelarve küsimused. Toimkonna liikmed rääkisid oma plaanidest ja probleemidest.

Kristina Pai
Toimkonna juht

2007. a. korraldas kogude toimkond kaks koosolekut. 1. juunil toimunud koosolekul tähistati kogude toimkonna 15. aastapäeva. Koosolekul käsitleti teavikute riigihanke korraldamist, arutati toimkonna tegevuse eesmärgi uut sõnastust ja toimkonna tegevussuundi 2007. a-ks. Otsustati taotleda ühise riigihankealase koolituse korraldamist, täiendada kogude toimkonna kodulehekülge (toimkonna tegevuse eesmärgi uus sõnastus: Eesti teadusraamatukogude komplekteerimis- ja hoiualase koostöö edendamine), edastada raamatukogudes tehtavad teavikute komplekteerimisplaanide muudatused elektronposti teel toimkonna liikmeile, võtta ühe teemana arutlusele raamatukogude vanemate fondiosade hoiustamine.

13. novembril toimunud koosoleku teemaks oli “Kogud ja kriisireguleerimine”. I. Volke tutvustas toimkonna liikmeile kriisireguleerimise valdkonda, andis ülevaate olukorrast Eestis. Otsustati teha raamatukogudevahelist koostööd kogusid puudutavates kriisireguleerimisalastes küsimustes (sh pidada ühiselt läbirääkimisi ning sõlmida kokkuleppeid võimalike evakuatsioonipindade omajatega, nt Tallinna Külmhoone jt) ning tegeleda teavikute riigihanke teemaga jätkuvalt 2008. a-l.

Tööprobleemide arutamiseks kasutati interneti võimalusi ning erinevaid raamatukogunduslikke kokkusaamisi (teadusraamatukogude talveseminar Käärikul, suveseminar Ojaäärsel jms). Kokku saadi Eesti Rahvusraamatukogus 21. detsembril 2006. Tehti kokkuvõtteid mööduvast aastast, sh ERÜ liikmelisuse ja vanuselise koosseisu temaatikast; arutati 2007. aastaks plaanitavaid tegevusi. Käsitlemist leidis ettepanek siduda kogude toimkonna plaane senisest enam ELNET konsortsiumi tegevusega. Nimetet teemaga otsustati jätkata 2007. aastal.

Koosoleku olulise päevakorrapunktina arutati toimkonna juhtimist. Kogude toimkond on koos käinud üle 14 aasta; tegevuse algus ulatub 1992. aasta kevadesse. Toimkonna töö eest vastutas tegevuse esimestel töörohketel aastatel Maret Klaus Akadeemilisest Raamatukogust. Seejärel juhtis tegevust Lea Lumi Eesti Rahvusraamatukogust ning viimased kuus aastat oli toimkonna juhiks Silvi Metsar.

Toimkonna uue juhi kandidaadiks esitati RR peavarahoidja Mihkel Volt. Hääletamisel saavutati konsensus ning ta valiti toimkonna etteotsa.

2005. aastal kasutati tööprobleemide arutamiseks peamiselt interneti, sh kogude toimkonna postiloendi võimalusi. Kokku saadi Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus 07.12.05. Päevakorras oli teadusraamatukogudes säilitatavate vanemate vahendusinfoväljaannete saatus. Otsustati, et kõik teadusraamatukogud otsustavad ise, milliseid ajakirju nad kogudes säilitavad ning millised nimetused ja/või aastakäigud kantakse maha või antakse hoiuraamatukogule üle.

Arutati 2006. aasta plaane, toimkonna tegevuse jätkamist ning uue juhi valimise vajadust. Leiti, et komplekteerijad peaksid edaspidigi tihedalt suhtlema, koos käima ja toimkonda koonduma. Seega otsustati toimkonna tegevust jätkata.

2005. aasta võtmeteemadeks olid:

1. kogude koostis
2. kogude statistika
3. digitaalsete inforessursside hanked (koostöö ELNET andmebaaside töörühaga)

2004. aastal kohtus toimkonna põhikoosseis kahel korral. 2. novembril koguneti TPÜ Akadeemilises Raamatukogus ja 7. detsembril Rahvusraamatukogus. Lisaks tavapärasele tegevusele olid toimkonna liikmed aastaringselt hõivatud raamatukogude statistika töörühma tegevusega.

2004. aastal käsitletud võtmeteemad:

• Kogude statistika.
• Sundeksemplari seadus ja selle täiendused.
• Nõukogude-aegsete vahendusinformatsiooniväljaannete säilitamine kogudes.
• E-monograafiate komplekteerimine ja peegeldamine ESTERis.
• Raamatukogudes käivitatud projektide, korraldatavate erialaürituste tutvustamine.
• Teadus- ja erialaraamatukogude komplekteerimise päevaprobleemid.

2003. aastal toimus kolm koosolekut: 28. mail, 22. oktoobril ja 11. detsembril; kohtumispaikadeks Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Patendiraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu. Raamatukogude külastamine osutus kasulikuks ja motiveerivaks kokkusaamisvormiks. Toimkonna liikmed said hea ülevaate kolleegide tegevusest, avardus kutsealane silmaring.

2003. aastal käsitletud võtmeteemad:

• Teadus- ja erialaraamatukogude komplekteerimise päevaprobleemid.
• Standardnumbrite (ISBN, ISMN, ISSN) Eesti keskuse tegevus.
• GL - hall kirjandus.
• Raamatukoguhoidjate kongress Viljandis 09.-10.06.03.
• Teadus- ja erialaraamatukogude komplekteerimisvaldkonnad.

Alates 2001. aastast on kogude toimkonnal võimalus oma tööprobleeme arutada selleks loodud elektroonilise listi kaudu. Kokku saadi kolmel korral - 27. märtsil, 16. oktoobril ja 12. detsembril.

Arutlusteemadeks olid:

1. Sundeksemplaride seaduste uuendatud versioonid Soomes jt Põhjamaades. Ettekande tegid Mihkel Volt ja Silvi Metsar.
2. Eesti sundeksemplari seaduse nüüdisajastamine. Mihkel Volt informeeris toimkonda sundeksemplari seaduse muudatust ettevalmistava töögrupi tegevusest.
3. Välisteavikute hankimise aktuaalsed probleemid.
4. Tolli temaatikaga seotud töökogemuste vahetamine.
5. Ülevaade 2002.a. Frankfurdi raamatumessist. Ettekande tegi Ülle Talihärm.
6. E-teavikute komplekteerimine. ELNET konsortsiumi ühisostud. Peaettekandja: Ülle Rebo.

2002. aasta detsembris, jõulueelsel ajal, tähistas kogude toimkond Eesti Hoiuraamatukogu ruumes oma 10ndat tegevusaastat. Lahkeks võõrustajaks oli Eve Lipand - toimkonna aktiivne liige selle asutamisest peale. 10 aastat on toimkonnas tegutsenud veel Helle Klementi, Anu Iho, Juta Laasma, Kaarin Viirsalu ja Silvi Metsar.

Toimkonna liikmed Eesti Patendiraamatukogust, Eesti Meditsiiniraamatukogust, Eesti Standardiraamatukogust, Eesti Rahvusraamatukogust, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogust, Eesti Akadeemilisest Raamatukogust, Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogust, Tartu Ülikooli raamatukogust ja Eesti Hoiuraamatukogust tegid kokkuvõtte 2002.a. komplekteerimise päevaprobleemidest ja arengusuundadest. Kuulati toimkonna 2002.a. tegevuse aruannet ja võeti vastu 2003. aasta tegevuskava.

2001.a. käis toimkond koos neljal korral, arutluse all olevad teemad olid alljärgnevad:

• Rahvusteaviku (raamat, jätkväljaanne, pisitrükis jne) mõistete ühtlustamine;
• pisitrükiste kogumise, registreerimise, säilitamise põhimõtete kooskõlastamine;
• Eesti sundeksemplari seaduse täitmine loovutajate poolt – olukorrast ülevaate saamine ja järelduste tegemine;
• nõukogude perioodil ilmunud referaatajakirjade säilitamine;
• välisteavikute komplekteerimise nüüdisajastamine.

ERÜ juhatuse ja kogude toimkonna nimel saadeti 10.10.01. EV Kultuuriministeeriumile, EV Haridusministeeriumile ja KM teadus- ja erialaraamatukogude direktorite nõukogule ettepanek Eesti sundeksemplari seaduse kaasajastamiseks ja vastava töörühma organiseerimiseks. Ettepanekut toetav vastus saabus Haridusministeeriumilt.

Silvi Metsar
Kogude toimkonna juht

Raamatukogud koostasid omapoolsed valikutasandite määratlemise ja definitsioonide variandid, võttes aluseks kogude kujundamise ümarlaua (ELNET konsortsiumi ja ERÜ kogude toimkonna esindajate koosolek) kokkuleppe lähtuda kuuest valikutasandist ja Conspectuse sügavusindikaatorite definitsioonidest, neid vastavalt kohandades.

21.septembril korraldati koostöös rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühmaga seminar eesti teaviku teest raamatukogudesse, kus osalesid raamatukogutöötajate kõrval ka kirjastajate, trükitööstuse ja raamatukaubanduse esindajad.

Esmakordselt rakendati toimkonna tegevuses ajutisi töögruppe (sundeksemplar, seminar, ainevaldkonnad ja valikutasandid). Ajutised töögrupid võimaldavad paindlikult probleemidele läheneda, muuta objektiivsetest või subjektiivsetest põhjustest tingitult töögrupi koosseisu või sujuvalt vastavalt vajadusele jagada töögrupi liikmete vahel ülesandeid ümber.

Toimkonna liikmete peamine tegevus oli seotud juurutatava süsteemiga Innopac.